Kwõm̦õn̦õn̦õ Ke in Katak Ippam̦ Make?

AOLEP ri karejar ro rem̦ool an Anij rej m̦õn̦õn̦õ in kõjenolo̦k iien ñan aer katak Baibõl̦ ippãer make. (Sam 1:1, 2) Bõtab, kõn aer poub im elõñ men ko rej aikuj kõm̦m̦ani, elõñ rej lo bwe epen aer kõm̦m̦an iien ñan katak Baibõl̦ ippãer make, meñe rekõn̦aan.

Bõtab, bwe jen maroñ kijejeto wõt ilo ad jerbal ñan Anij, kõj aolep jej aikuj kakajoor kõj make kajjojo raan. Ewi wãween? Eokwe jemaroñ kõm̦m̦ane men in ilo ad pukot mel̦el̦e ko rekããl ak kam̦wilal̦l̦o̦k mel̦el̦e eo ad kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ eo. Men in eaorõk kõnke katak ko rem̦ool me rar lujur bũruom̦ m̦okta remaroñ jab lukkuun l̦ap aer lujur eok kiiõ. Innem eaorõk bwe jen lukkuun kate kõj ñan pukot mel̦el̦e ko rekããl ilo Baibõl̦ kõnke ilo wãween in jej kakajoorl̦o̦k tõmak eo ad.

Ewi wãween an kar ro doon Anij ilo iien ko etto kakajoorl̦o̦k tõmak eo aer ke rar katak Naan in Anij? Ewi wãween ro doon Jeova rainin rej kõm̦m̦an bwe iien katak Baibõl̦ eo aer en juon iien ekalañlõñ im el̦ap tokjãn? Ta jeraam̦m̦an ko rar loi kõn aer kar kate er?

Katak Ippãer Make Ear Kakajoorl̦o̦k Tõmak eo Aer

Ãlikin an kar Josaia, kiiñ eo an aelõñ in Juda, roñjake naan ko jãn ‘bok in kien Jeova me Ear letok ikijjeen Moses’ ear l̦apl̦o̦k wõt an kõn̦aan ko̦kkure ekjab ko. Ak ejjab eñin kar iien eo jinointata in an Josaia katak ak roñjake naan kein me rej m̦õttan Jeje ko rekwõjarjar. Bõtab ãlikin aer kar riitil̦o̦k bok lemlem eo rar loe ilo tampel̦ eo, men in ear lujur e bwe en kijejeto kõn kabuñ eo em̦ool.—2 Kronikel 34:14-19.

Ri kanaan Daniel ear jel̦ã kõn ‘oran iiõ ko me enaaj tõprak jeepepl̦o̦k an Jerusalem’ kõnke ear etale bok in Jeremaia im bareinwõt “bok ko” jet. Bok kein ear kitibuj bok in Livitikõs (26:34, 35), Aiseia (44:26-28), Hosia (14:4-7), im Emõs (9:13-15). Men ko ear katak im  kam̦ooli jãn an kar niknik in etale bok kein ilo Baibõl̦ eo ear kam̦akũt e bwe en jar ñan Anij. Anij ear uwaake jar eo an ilo an kar kwal̦o̦k ñan e ta eo enaaj wal̦o̦k ñan jikin kweilo̦k eo ilo Jerusalem ekoba armej ro doon.—Daniel, jebta 9.

Josaia ear “kõm̦m̦an em̦m̦an im̦aan mejãn Jeova,” im Anij ear watõke Daniel “juon armej em̦m̦an.” L̦õm̦arein rejjab oktak jãn kõj rainin. (2 Kiiñ 22:2; Daniel 9:23) Erro kar m̦õn̦õn̦õ in kate er ñan katak im etale Jeje ko rekwõjarjar ilo iien ko aer. Men in ear jipañ kakajoorl̦o̦k tõmak eo aer im kõtaan eo aer ippãn Anij. Ear ãindein bareinwõt ippãn ri karejar ro jet an Jeova ilo iien ko etto ãinwõt Jepta, ri jeje sam eo jãn m̦weo im̦õn Esap, Nihimaia, im Stipen. Rein aolep rar kam̦ool bwe rar bar katak ippãer make.—Ri Ekajet Ro 11:14-27; Sam Ko 79, 80; Nihimaia 1:8-10; 8:9-12; 13:29-31; Jerbal 6:15–7:53.

Enaaj Jipañ Eok ilo Jerbal in Kwal̦o̦k Naan

Enañin aolep ri karejar ro an Jeova rainin me elõñ iiõ in aer pãd ilo m̦ool eo, em̦õj aer kõjenolo̦k juon iien ñan aer katak Baibõl̦ ippãer make. Rej kile an aorõk men in kõnke ej jipañ er ñan ekkõl wõt im kajejjeti aolep eddo ko aer ãinwõt juon Kũrjin. Bõtab, elõñ iaaer rej ba bwe jet iien ejjab pidodo ñan aer kõm̦m̦an aer iien katak im men ko jet raorõk.

Bõtab, eaorõk bwe jen niknik ilo ad katak ippãd make bwe jen kakajoorl̦o̦k tõmak eo ad. Men in enaaj jipañ kõj ñan kajejjete jerbal in kwal̦o̦k naan eo ad. Ro im rej m̦õn̦õn̦õ kõn katak ko rekããl im mel̦el̦e ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦, renaaj maroñ tõpar bũruon armej ro ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Kwõnaaj lo tõprak meñe elõñ armej ro ilo territory eo am̦ rej m̦õn̦õn̦õ in roñjake ak jaab.

Riiti Naan in Anij Raan Otemjej

Ilo am̦ jel̦ã kõn wãween an ro jet kõm̦m̦ane iien katak Baibõl̦ eo aer, men in emaroñ jipañ eok ñan l̦õmn̦ak kõn wãween ko kwõmaroñ kal̦apl̦o̦k am̦ lañlõñ ñe kwõj katak ippam̦ make. Ak wãween ko kwe im baam̦le eo am̦ emaroñ bõk tokjãn. Juon iaan men ko raorõk ri karejar ro an Anij rej aikuj kõm̦m̦ane ej ñan riiti Baibõl̦ eo raan otemjej. Elõñ rar kajjioñ in riiti jilu ak emãn jebta ilo Baibõl̦ eo kajjojo raan. Kokõn̦aan ke bwe kwõn kajem̦l̦o̦k Baibõl̦ eo ium̦win juon iiõ? El̦aññe aet, eokwe kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ in kõjenolo̦k iien ñan am̦ riiti Baibõl̦ eo bõlen ium̦win jimattan awa kajjojo raan.

Em̦õj ke am̦ riiti im kajem̦l̦o̦ke Baibõl̦ eo elõñl̦o̦k jãn juon alen? El̦aññe em̦õj, etke kwõjjab kõm̦m̦ane juon mejãnkajjik ñan riiti ilo bar juon wãween eoktakl̦o̦k jidik? Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã ear riiti bok ko ilo Baibõl̦ eo ekkar ñan lajrakin iien ko kar jei bok kein. Ilo an kar kõm̦m̦ane men in, ear maroñ lo elõñ mel̦el̦e ko rem̦m̦an me ear jab maroñ loi m̦okta. Bar juon jeid im jatid kõrã ear riiti aolepen Baibõl̦ eo l̦alem alen. Kajjojo iiõ ear kajerbal wãween ko reoktak ñan riiti Baibõl̦ eo. Ilo iiõ eo kein kajuon ear baj riiti Baibõl̦ eo. Ilo iio eo kein karuo, ear kajjioñ in je ilo tukadu point ko ñan kajjojo jebta ko. Ilo iiõ eo kein kajilu ñan iiõ eo tok juon, ear kajerbal Baibõl̦ eo ekilep an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ilo iien kein, ear etali eoon ko me rej ekkejell̦o̦k ippãn eoon eo ej riiti, im kõmel̦el̦e ko itulalin Baibõl̦ in ekoba kõmel̦el̦e ko jet ilo tulikin Baibõl̦ in. Innem ilo iiõ eo kein kal̦alem, ear kajerbal mab ko bwe en l̦apl̦o̦k an mel̦el̦e kõn jikin ko ilo Baibõl̦ eo. Ear ba: “El̦ap aõ kar m̦õn̦õn̦õ ke iar riiti Baibõl̦ eo ãinwõt aõ m̦õn̦õn̦õ ñe ij m̦õñã ekkan ko renno̦.”

Jet iaan ro im rej riiti Baibõl̦ eo rar lo bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe ewõr juon aer make Baibõl̦ me rej kajerbale wõt ñe rej katak ippãer make. Ilo Baibõl̦ eo aer make, remaroñ je ilo tõreren peij ko kõmel̦el̦e ko rem̦m̦an ilo tukadu, waanjoñak ko rekaitoktoklimo, ak ia eo ilo bok ko jet an doulul in me emaroñ jipañ er ñan mel̦el̦e kõn eoon ko. Juon pioneer ear je  ilo Baibõl̦ eo an mel̦el̦e ko rem̦m̦an ear katak kaki jem̦l̦o̦kin kajjojo allõñ. Ear ba: “Aõ reim̦aanl̦o̦k ñan iien katak eo aõ ear jipañ eõ ñan tõpar mejãnkajjik ko aõ iloan allõñ eo wõt.”

Wãween ko Jet Remaroñ Jipañ Eok

Elõñ ke men ko kwõj poub kaki im kwõj aikuj kõm̦m̦ani kajjojo raan im kokõn̦aan jel̦a ewi wãween kwõmaroñ kajerbal iien ko am̦ ilo mãlõtlõt? Eokwe kwõmaroñ bõk juon bok ippam̦ bwe kwõn maroñ riiti ñe kwõjjab poub. Bareinwõt, ilo m̦weo im̦õm ak ijo kwõj katak ie, kwõn karõk bok ko am̦ im kein katak ko jet ilo ijo epidodo am̦ bũki jãne. Kwõn kõm̦m̦an bwe jikin katak eo am̦ en em̦m̦an im kon̦. Ak kwõn lale bwe en jab lukkuun em̦m̦an kõjeiõm bwe kwõnaaj jino mejki ñe kwõj katak. Ñe ewõr kun̦aam̦ ilo naaj kweilo̦k eo tok, kwõn jino riiti bok ko ejejjet ñan katak eo am̦ ilo iien eo em̦õkaj tata im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake ilo iien eo kwõj kakkije ak kõm̦m̦ani jerbal ko jet.

Bareinwõt, kwe im ro jet kom̦ maroñ jipañ doon ñan kortokjãn iien ko ami. Ñan waanjoñak, juon emaroñ riit waj ñan kwe juon iaan bok ko ad ke kwõj kõm̦m̦ani jerbal ko am̦ ilo m̦weo ak ke kwõj kõm̦m̦an kijõmiro m̦õñã. Ak bõlen aolep ro uwaan baam̦le eo remaroñ kããlõt juon iien bwe aolep ren jab kõm̦m̦an ekeroro kõnke rej katak ippãer make. Im jet iien kwõmaroñ kajjitõk ippãn ro m̦õttam̦ ta ko rej katak kaki. Kwõmaroñ kajjitõk im ba: “Ewõr ke juon point em̦m̦an ippam̦ me kwaar riiti im loe?”

Kokõn̦aan ke jel̦ã kõn wãween ko jet kwõmaroñ kõm̦m̦ani ilo iien katak eo am̦? Eokwe ãinwõt an elõñ kõm̦m̦an aer mejãnkajjik kõn joñan awa ko rej aikuj kwal̦o̦k naan, ãindein kwõmaroñ kõm̦m̦an am̦ mejãnkajjik kõn joñan awa ko kwõj kortokjãer ñe kwõj katak. Juon pioneer ear kõm̦m̦an an mejãnkajjik kõn joñan awa ko ej aikuj katak ippãn make kajjojo allõñ. El̦ap an kar m̦õn̦õn̦õ ke ear kajejjete mejãnkajjik in an. Ro jet rar kadikl̦o̦k aer alwõj TV im kõn men in ear wõr aer iien ñan katak Baibõl̦. Elõñ rej kããlõt juon katak me renaaj etale ium̦win jet iien. Ñan waanjoñak, rej etale wãween ko 9 ewõr ippãn Anij ãinwõt yokwe, meanwõd, jouj, im wãween ko jet. Bareinwõt elõñ rej etale mel̦el̦e ko kõn bok ko ilo Baibõl̦ ãinwõt wõn ri jeje ro, ñããt  kar jei, im men ko jet. Im elõñ rej katak kõn wãween ko remaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aer katakin ro jet. Jet rej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an juon jaat kõn lajrakin bwebwenato ko rar wal̦o̦k ilo Baibõl̦ eo. Ñan waanjoñak, rej kõm̦m̦an juon jaat kõn kiiñ ro an ri Israel ro im ri kanaan ro, jerbal ko an Rijjelõk ro im lõta ko an Paul.

Jodrikdrik ro, kom̦ kõn̦aan ke kakajoorl̦o̦k tõmak ko ami? Eokwe, ñe ej iien ami kakkije jãn jikuul̦, kom̦ maroñ kããlõt juon iaan bok ko an doulul in ñan ami katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Juon ri jikuul̦ me em̦õj an peptaij ear kõm̦m̦an ãindein. Ãlikin an kar jiroñ in etale juon jebta, ear je ilo juon bok kõn ta eo ear katak kake. Ear jab l̦õmn̦ak bwe en kar bõk iien ñan an katak im kajem̦l̦o̦k bok eo. Ak ke ear kam̦õje aolepen bok eo, katak ko ilo Baibõl̦ eo rar lukkuun tõpar bũruon.

Kwõn Kal̦apl̦o̦k Am̦ Kõn̦aan Katak

Elõñ ri karejar ro retiljek an Jeova rainin rej lukkuun poub ilo ‘aer jerbal ñan Irooj.’ (1 Korint 15:58, UBS) Meñe em̦õj am̦ karõk iien am̦ katak ippam̦ make im kwõj kate eok ñan kajejjete men in, ak emaroñ pen ñan am̦ kõm̦m̦ane. Bõtab, el̦aññe kwõlukkuun kõn̦aan kam̦wilal̦l̦o̦k jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo am̦ kõn m̦ool eo im reim̦aanl̦o̦k wõt ñan kallim̦ur ko an Jeova, men in enaaj jipañ eok.

El̦ap an kõketak kõj ñe jej roñ kõn jeraam̦m̦an ko ro jet rar loi jãn aer kar kakõm̦anm̦anl̦o̦k kilen aer katak ippãer make. Ke juon jeid im jatid m̦aan ear kile bwe ear dikl̦o̦k an itoklimo in etale katak ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦, ear kõm̦m̦an oktak ko bwe en maroñ kal̦apl̦o̦k iien ko an ñan katak ippãn make. Ear ba: “El̦ap aõ lañlõñ kõn men ko iar katak kaki. Ijañin kar bõk kain eñjake rot in. Kõnke el̦apl̦o̦k aõ jel̦ã Jeova, kiiõ ij itoklimo in bwebwenato ippãn ro jet kõn tõmak eo aõ. Ij kile an kajoorl̦o̦k tõmak eo aõ im kõtaan eo aõ ippãn Jeova. Men in ekõm̦m̦an bwe in m̦õn̦õn̦õ raan otemjej.”

Juon brother me ej itoitak im lol̦o̦k congregation ko ear kwal̦o̦k kõn bar jet tokjãn ko. Ear ba: “Ro im rej niknik ilo aer katak ippãer make, ekkã an alikkar aer lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ. Em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn ro jet im ejjab pidodo aer l̦õkatip meñe enana an ro jet kõnnaan ñan er. Ñe rej kwal̦o̦k naan, rejel̦ã kilen ukoktak ekkar ñan aikuj ko an armej ro rej kwal̦o̦k naan ñan er.”

Brother in ear bar kwal̦o̦k kõn juon men me jemaroñ kakeememej kõj kake ñe jej katak ippãd make. Ear ba: “Ilo iien kweilo̦k ko, elõñ ekkã aer riiti uwaak ko ilo bok ko. Bõtab, enaaj l̦apl̦o̦k aer bõk tokjãn ñe rej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ewi wãween katak eo ej jerbal ñan er im keidi ippãn katak ko rar katak kaki m̦okta.” Kwõmaroñ ke bar kõm̦m̦ane men in ñe kwõj katak ippam̦ make?

Ri kanaan Daniel ear kile bwe elõñ wõt men ko ear jab jel̦ã kaki meñe ear 90 jim̦a iiõ dettan. M̦okta jãn an kar mej, ear bõklõñtak juon kajjitõk kõn juon men me ear jab lukkuun mel̦el̦e kake. Ear kajjitõk ippãn Jeova im ba: “Naj ewi wãwen jemlok eo?” (Daniel 12:8, UBS) Alikkar bwe Daniel ear lukkuun kõn̦aan jel̦ã kõn katak ko rem̦ool an Anij. Ejjel̦o̦k pere eñin men eo ear lukkuun jipañ e ñan dãpij wõt an tiljek ilo aolepen mour eo an.—Daniel 7:8, 16, 19, 20.

Kajjojo iaan ro doon Jeova rej aikuj jerbale eddo eo ñan jutak pen im kalikkar bwe rej Ri Kõnnaan ro An. En jab bõjrak am̦ kõn̦aan katak ippam̦ make bwe kwõn kakajoorl̦o̦k tõmak eo am̦. Ñe kwõj kõm̦m̦ane lajrakin men ko kwõnaaj katak ippam̦ make kaki, kwõn kobaik juon ak ruo kõl ko rekããl kilen am̦ katak im kwõj kõn̦aan tõpari bõlen ium̦win juon wiik, allõñ ak iiõ. Anij enaaj kajeraam̦m̦an jibadbad ko am̦ ñan katak ippam̦ make. Aet, kwõn lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ ñe kwõj katak ippam̦ make im kõn tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k jãn am̦ kõm̦m̦ane men in.—Sam 107:43.