Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Midaa Yehowa Shi—Kɛtsɔ Be-fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ!

Midaa Yehowa Shi—Kɛtsɔ Be-fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ!

Wala Shihilɛ He Sane

Midaa Yehowa Shi—Kɛtsɔ Be-fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ!

TAAKƐ STANLEY E. REYNOLDS GBA

Afɔ́ mi yɛ London, England, yɛ afi 1910. Yɛ Jeŋ Ta I nɔ lɛ sɛɛ lɛ, mifɔlɔi shi kɛtee Wiltshire akrowa bibioo ko ni gbɛi ji Westbury Leigh lɛ mli. Ákɛ gbekɛ fioo lɛ, mifɔɔ bimɔ akɛ ‘Namɔ ji Nyɔŋmɔ?’ Mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ atsɔɔ mi. Ni minaaa nɔ hewɔ ni sɔlemɔtsui enyɔ kɛ agbɛnɛ hu sɔlemɔhe ni aaajá Nyɔŋmɔ yɛ mli lɛ he hiaa akutso bibioo tamɔ wɔnɔ lɛ.

YƐ AFI 1935 lɛ, afii ejwɛ dani Jeŋ Ta ni ji II baaje shishi lɛ, mi kɛ Dick, minyɛminuu fioo lɛ ta baisikel nɔ kɛtee Weymouth, yɛ England wuoyigbɛ ŋshɔnaagbɛ kɛha hejɔɔmɔ mli hiɛtserɛjiemɔ. Be mli ni wɔta shi yɛ wɔ buu lɛ mli ni wɔboɔ nugbɔ ni nɛɔ lɛ gbɛɛmɔ toi ni wɔsusuɔ nɔ ni wɔɔfee lɛ he lɛ, nuumo owula ko ni hiɛ efã basara wɔ ni eha mi Biblia kasemɔ woji etɛ—The Harp of God, Light I, kɛ Light II. Mihe, ni miná miishɛɛ akɛ minine eshɛ nɔ ko ni baajie nɔ kome too ni minaa lɛ kɛje jɛmɛ. Miná nɔ ni mikane lɛ he miishɛɛ amrɔ nɔŋŋ, shi mileee yɛ nakai beaŋ akɛ no baatsake mishihilɛ kwraa—kɛ minyɛmi lɛ hu.

Beni miku misɛɛ kɛba shia lɛ, Awo kɛɛ mi akɛ Kate Parsons, ní yɔɔ wɔ akrowa lɛ mli lɛ ja Biblia kasemɔ woji ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Ale lɛ ojogbaŋŋ ejaakɛ, eyɛ mli akɛ eji mɔ ko ní egbɔ fioo moŋ, shi etaa baisikel nɔ kɛyasaraa gbɔmɛi ni egbɛ eshwã wɔ akutso lɛ mli lɛ. Mitee miyana lɛ ni ekɛ miishɛɛ ha minine shɛ Creation Riches woji lɛ kɛ agbɛnɛ hu Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji krokomɛi anɔ. Ekɛɛ mi hu akɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome.

Beni mikane woji lɛ ní mi Biblia lɛ fata he lɛ sɛɛ lɛ, mibale akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni miisumɔ ni majá lɛ. No hewɔ lɛ mikɛ wolo ni tsɔɔ akɛ mikɛ wɔsɔlemɔ lɛ ebɔɔɔ dɔŋŋ lɛ maje, ni mije shishi mibɔi Biblia kasemɔ yaa yɛ John kɛ Alice Moody shia. Amɛyɛ Westbury, ni ji maŋ ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa lɛ mli. Wɔyi kpawo pɛ wɔbaa nakai kpeei lɛ ashishi. Yɛ kpee lɛ shishijee kɛ enaagbee mli lɛ, Kate Parsons tswaa saŋku lɛ, ni wɔláa Maŋtsɛyeli lalai lɛ kutuu kɛ gbee ni wa waa!

Mra Bei Amli

Miina akɛ wɔyɛ jaramɔ bei amli, ni miishwe akɛ maná gbɛfaŋnɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ ni agba afɔ̃ shi yɛ Mateo 24:14 lɛ mli. No hewɔ lɛ mikpa tawa shɛremɔ, kɛkɛ ni miyahe baagi ni mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ Kpeteŋkpele lɛ.

Joseph F. Rutherford, ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ miiba abasara Glasgow, Scotland, yɛ August 1936, koni ebawie saneyitso ni ji “Harmagedon” lɛ he. Eyɛ mli akɛ Glasgow jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 600 moŋ, shi mitswa mifai shi akɛ maya jɛmɛ koni abaptisi mi yɛ nakai kpee lɛ shishi. No mli lɛ, shika fioo ko pɛ miyɔɔ, no hewɔ lɛ mikɛ mi baisikel lɛ fo oketeke kɛtee Carlisle, ni ji maŋ ko ni yɔɔ Scotland husu lɛ naa, kɛkɛ ni mita nɔ kɛjɛ jɛmɛ kilomitai 160 kɛtee kooyigbɛ shɔŋŋ. Mita nɔ kɛfo gbɛ kakadaŋŋ hu be ni mibaa shia lɛ, miku misɛɛ ni etɔ mi yɛ gbɔmɔtsoŋ shi miná hewalɛ yɛ mumɔŋ.

Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, mitaa baisikel lɛ be fɛɛ be ni mikɛ mɛi ni yɔɔ hei ni bɛŋkɛ akrowai lɛ gbaa mihemɔkɛyeli lɛ he sane. Yɛ nakai beaŋ lɛ Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo yɛ wolo ko ni akala odaseyeli wiemɔi yɛ nɔ ni miitsɔɔ mɔ ni eji kɛ Ŋmalɛ mli wiemɔ ko kɛha shiatsɛ lɛ koni ekane. Wɔkɛ gramafon ni anyɛɔ akɛyaa he fɛɛ he hu tsuɔ nii koni wɔkɛtswa Biblia mli wiemɔi ní amɔmɔ awo kpãi anɔ ní Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ eha lɛ. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔhiɛɔ baagi ko ni akɛ woji tɛtrɛbii woɔ mli daa nɛɛ, * ni kadiɔ wɔ akɛ Yehowa Odasefoi.

Gbɛgbamɔ Nitsumɔ lɛ yɛ Ta Bei Amli

Abaptisi minyɛminuu lɛ yɛ afi 1940 lɛ mli. Jeŋ Ta ni ji enyɔ lɛ eje shishi yɛ afi 1939 mli, kɛkɛ ni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔna akɛ be-fɛɛ shiɛlɔi ahe miihia waa. No hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔ gbɛgbamɔ gbɛbimɔ woji lɛ yaha. Eŋɔɔ wɔnaa akɛ aha wɔ fɛɛ wɔtee gbɛgbalɔi ashia ni yɔɔ Bristol lɛ kutuu, koni wɔyafata Edith Poole, Bert Farmer, Tom kɛ Dorothy Bridges, Bernard Houghton, kɛ gbɛgbalɔi krokomɛi ni wɔhiɛ sɔɔ amɛhiɛnɔkamɔ lɛ be babaoo ni eho lɛ ahe.

Etsɛɛɛ ni tsɔne bibioo ko ni aŋma “YEHOWA ODASEFOI” kɛ niŋmaa ni dara yɛ ekoji lɛ bashɛ shi koni ebahole wɔ kɛya. Tsɔne kudɔlɔ lɛ ji Stanley Jones, mɔ ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ China ni awo lɛ tsuŋ yɛ jɛmɛ he ko banee afii kpawo yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ.

Be mli ni ta lɛ yaa nɔ lɛ, wɔnáaa wɔ̀ kpakpa ko wɔwɔ̀ kɛ́ je na. Okplɛmii bagbeɔ wɔ gbɛgbalɔi ashia lɛ, ni ehe bahia ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ okplɛmii ni shãa nii lɛ ahe. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, wɔshi Bristol maŋtiase lɛ mli yɛ kpokpaa nɔ kpee fɛfɛo ko ni Odasefoi 200 ba shishi lɛ sɛɛ ni wɔyashɛ wɔshia ni kɛ akɛaato he lɛ eji he ko ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ kɛtsɔ tui ni akɛtswaa kɔɔyɔŋ lɛji ni fɛlɛɔ amli.

Ni enɔ jetsɛremɔ leebi lɛ, Mi kɛ Dick ku wɔsɛɛ kɛtee maŋtiase lɛ mli koni wɔyaloo nibii komɛi ni wɔshi yɛ sɛɛ lɛ. Wɔnaa kpɛ wɔhe waa. Akpata Bristol hiɛ butuu. Afite maŋtiase wulu lɛ fɛɛ ni ashã fɛɛ wɛlɛŋŋŋ. Park Street, he ni kulɛ wɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ yɔɔ lɛ eyi obɔ kɛ nibii ni ekumɔ eshwie shi, ni bua shi ni miije lasu. Shi kɛlɛ, agbeko Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko, ni amɛteŋ mɔ ko hu epilako. Miishɛɛ sane ji akɛ, no mli lɛ wɔjie wɔ Biblia kasemɔ woji lɛ kɛjɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni wɔja wɔha shiai ni asafo lɛ mli bii yɔɔ jɛmɛ lɛ. Wɔda Yehowa shi yɛ shihilɛi enyɔ lɛ fɛɛ mli.

Heyeli ni Akpaaa Gbɛ

Beni minine shɛ woji anɔ kɛha maŋ sɔɔmɔ lɛ, no mli lɛ Bristol Asafo lɛ ni misɔmɔɔ yɛ mli akɛ onukpai asɛinɔtalɔ lɛ eda kɛshɛ shiɛlɔi 64. Akɛ Odasefoi krokomɛi babaoo eyawo tsuŋ yɛ amɛshidaamɔ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli lɛ hewɔ, ni mikpa gbɛ akɛ abaatsĩ heyeli ni miyɔɔ ni mikɛaashiɛ lɛ naa nakai nɔŋŋ. Abo misane lɛ toi yɛ Bristol Tribunal lɛ he ni Nyɛminuu Anthony Buck, tsutsu gboklɛfoi anɔkwɛlɔ lɛ wie eha mi yɛ lɛ. Eji nuu ni yɔɔ ekãa ni sheee nɔ ko gbeyei, ni fãa Biblia mli anɔkwale lɛ he, ni nɔ ni jɛ mihe ni efã ojogbaŋŋ lɛ mli ba ji akɛ, aŋmɛɛ mihe kwraa ni ahaaa mikɛ mihe awo asraafoi anitsumɔ mli, ni efee mi naakpɛɛ, ni aha mitsa mibe-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ!

Mimli fili mi waa akɛ miná heyeli, kɛkɛ ni mitswa mifai shi akɛ mikɛ hegbɛ lɛ baatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛyashɛ shɔŋŋ bɔ ni manyɛ. Beni minine shɛ tsɛmɔ nɔ akɛ miba London nitsumɔhe nine lɛ koni mikɛ Albert D. Schroeder, ni ji nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ lɛ abawie lɛ, taakɛ eji lɛ, misusu nɔ ni eji lɛ he. Susumɔ bɔ ni mihiɛ fee mi yaa eha lɛ he okwɛ beni afɔ̃ mi nine koni miyasɔmɔ yɛ Yorkshire akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ, masara asafoi srɔtoi otsi fɛɛ otsi ni maye mabua amɛ ni mawo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ. Minu he akɛ mihe esako kɛha nitsumɔ ni tamɔ nakai, shi miye mihe kɛjɛ asraafoi anitsumɔ ni mikɛ mihe aaawo mli lɛ mli, ni miyɛ hegbɛ akɛ miyaa. No hewɔ lɛ, mikpɛlɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ lɛ nɔ ni mijɛ misuɔmɔ mli mitee.

Albert Schroeder kɛ mi tsɔɔ nyɛmimɛi lɛ yɛ kpokpaa nɔ kpee lɛ shishi yɛ Huddersfield, kɛkɛ ni yɛ April 1941 lɛ, mije mi nitsumɔ hee lɛ shishi. Mɛɛ miishɛɛ nɛkɛ eji akɛ male nakai suɔmɔ nyɛmimɛi lɛ! Suɔmɔ kɛ mlihilɛ ni amɛyɔɔ lɛ ha mihiɛ sɔ babaoo akɛ, Yehowa yɛ gbɔmɛi komɛi ni etuu amɛhe fɛɛ amɛha lɛ ni sumɔɔ amɛhe.—Yohane 13:35.

Sɔɔmɔ Hegbɛi Babaoo

Afee gbii enumɔ kpokpaa nɔ kpee ni mihiɛ kpaŋ nɔ gbi ko gbi ko lɛ yɛ Leicester’s De Montfort Hall lɛ nɔ yɛ afi 1941 mli. Yɛ niyenii ajaa kɛ naatsii ni yɔɔ tsɔji ni maŋbii taraa mli lɛ he lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, yibɔ ni ba lɛ tee ŋwɛi kɛyashɛ yibɔ ni fe fɛɛ ni ji 12,000 yɛ Hɔgbaa; ni kɛlɛ, yɛ nakai beaŋ lɛ Odasefoi ni fe 11,000 pɛ yɔɔ maŋ lɛ mli. Atswa Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ wiemɔi ni amɔmɔ awo kpãa nɔ lɛ, ni ajie wolo ni ji Children lɛ kpo. Yɛ anɔkwale mli lɛ nakai kpee lɛ ji nifeemɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ Yehowa webii ni yɔɔ Britain lɛ teokrase yinɔsane mli, afee yɛ be mli ni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ.

Yɛ kpee nɛɛ sɛɛ etsɛɛɛ tsɔ lɛ, minine shɛ ninefɔɔ nɔ koni mikɛ London Betel weku lɛ ayasɔmɔ. Mitsu nii yɛ nitsumɔhe ni kwɛɔ woji atoo kɛ majemɔ he lɛ, ni yɛ no sɛɛ lɛ miyatsu nii yɛ ɔfis ni mitsuɔ saji ni kɔɔ asafoi ahe lɛ he nii.

Ehe bahia ni Betel weku lɛ kɛ tutuamɔi ni kɔɔyɔŋ lɛji kɛbaa London nɔ nyɔɔŋ kɛ shwane lɛ akpe, kɛ agbɛnɛ hu nyɛmimɛi hii ni akɛ nitsumɔ ewo amɛdɛŋ ni tsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ ni nɔyeli hegbɛi lɛ kwɛɔ amɛ nibii amli jogbaŋŋ lɛ. Awo Pryce Hughes, Ewart Chitty, kɛ Frank Platt fɛɛ tsuŋ yɛ amɛshidaamɔ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli lɛ hewɔ, ni yɛ naagbee lɛ ashwie Albert Schroeder kɛtee United States. Yɛ nɔnyɛɛ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, atee nɔ atsu asafoi lɛ kɛ miishɛɛ ni ayɔɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ he nii jogbaŋŋ.

Mitsa nɔ Kɛtee Gilead!

Beni ta lɛ ba naagbee yɛ afi 1945 lɛ, miŋma kɛbi gbɛ koni aha maya maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he tsɔsemɔ skul yɛ Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ, ni akpɛlɛ koni maya klas ni ji kpaanyɔ lɛ yɛ afi 1946 lɛ nɔ. Asafo lɛ to gbɛjianɔ kɛha wɔteŋ mɛi babaoo, ni Tony Attwood, Stanley Jones, Harold King, Don Rendell, kɛ Stanley Woodburn fata he lɛ, koni wɔwo lɛlɛ kɛjɛ Cornish wuoyaa lɛjiadaamɔhe ni ji Fowey lɛ kɛya. Odasefonyo ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ to gbɛjianɔ koni wɔkɛ lɛlɛ bibioo ko ni holeɔ jatsui ni ehole sũ yɛŋ ni akɛfeɔ sũ plɛtɛ lɛ aya. Gbɛ ko bɛ tsũ ni akɛwɔ yawo mli lɛ mli kwraa, ni nu fɔɔ lɛlɛ lɛ mli baa. Kwɛ bɔ ni wɔmu fuaa beni wɔna akɛ agbɛnɛ wɔshɛ Philadelphia lɛjiadaamɔhe lɛ!

Ama Gilead nikasemɔhe lɛ fɛfɛo ama South Lansing yɛ New York kooyigbɛ, ni tsɔsemɔ ni minine shɛ nɔ yɛ jɛmɛ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ babaoo kɛha mi. Nikaselɔi ni yɔɔ wɔ klas lɛ ba kɛjɛ maji 18 mli—enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni Asafo lɛ enyɛ eha sɔɔlɔi babaoo ejɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ kɛba— ni wɔ fɛɛ wɔbatsɔmɔ nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa. Miná Kalle Salavaara ni jɛ Finland ni mikɛ wɔ̀ tsũ kome mli lɛ naanyobɔɔ lɛ he miishɛɛ waa.

Be ho oya, ni yɛ nyɔji enumɔ lɛ naagbee lɛ, Asafo lɛ sɛinɔtalɔ Nathan H. Knorr bashɛ shi kɛjɛ Brooklyn nitsumɔhe yitso lɛ ni ekɛ wɔ yijiemɔ woji abaha wɔ koni ekɛɛ wɔ hei ni wɔbaatsu nii yɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, nikaselɔi lɛ leee he ni amɛbaaya kɛyashi abaatswa enɛɛmɛi ahe adafi yɛ nikasemɔ lɛ naagbee nifeemɔ lɛ shishi. Aha miku misɛɛ kɛtee London Betel koni mayatsa minitsumɔ lɛ nɔ yɛ jɛmɛ.

Miku Misɛɛ Kɛtee London

Afii ni nyiɛ ta lɛ sɛɛ lɛ bafee be ni mli wa waa yɛ Britania. Niyenii kɛ hiamɔ nibii krokomɛi babaoo, ni wolo fata he lɛ tee nɔ efee nɔ ni ajaa lɛ pɛpɛɛpɛ. Shi wɔnáa wɔdaŋ ŋmãa, ni Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ shwere. Kɛfata nii ni mitsuɔ yɛ Betel lɛ he lɛ, Misɔmɔɔ yɛ kpokpai wuji kɛ kpokpai bibii akpeei ashishi, ni miyasaraa asafoi, ni ekomɛi ni yɔɔ Ireland lɛ fata he. Eji hegbɛ ni miná hu akɛ mikɛ Erich Frost kɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei krokomɛi ni jɛ Europa lɛ aaakpe ni makase nɔ ko ni kɔɔ emuuyeli mli hiɛmɔ ni nanemɛi Odasefoi ni kɛ nibii ni yɔɔ gbeyei ni ba yɛ Nazi yiwalɛ nsrai amli lɛ kpe lɛ kɛjɛ amɛŋɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ Betel sɔɔmɔ ji hegbɛ ko ni jɔɔmɔ yɔɔ mli.

Mikɛ afii nyɔŋma sɔŋŋ ele Joan Webb, ni ji gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko ni sɔmɔɔ yɛ Watford, maŋ ko ni yɔɔ London kooyigbɛ lɛ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1952 mli. Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔtsa be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni wɔná miishɛɛ waa beni yɛ mi Betel shimɔ sɛɛ lɛ, ahala mi akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ. Wɔ klɛŋklɛŋ kpokpaa lɛ kã England wuoyigbɛ ŋshɔnaagbɛ, yɛ Sussex kɛ Hampshire. Kpokpaa nitsumɔ lɛ bɛ mlɛo kwraa yɛ nakai beaŋ. Wɔkɛ bɔs kɛ baisikel fãa gbɛ titri, ni bei komɛi hu wɔnyiɛɔ. Asafoi lɛ babaoo hiɛ akrowa shikpɔŋkukuji ni dara, ni bei babaoo lɛ ewaa akɛ nine aaashɛ nɔ, shi Odasefoi ayibɔ lɛ kã he eeda fiofio.

New York Maŋtiase lɛ yɛ Afi 1958

Yɛ afi 1957 lɛ, minine shɛ ninefɔɔ kroko nɔ kɛjɛ London Betel akɛ: “Ani obaasumɔ ni oba ɔfis lɛ ni obaye obua kɛ majimaji ateŋ kpee ni baa ni abaafee yɛ Yankee Stadium kɛ Polo Grounds ni yɔɔ New York City lɛ yɛ afi 1958 lɛ he gbɛfaa lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ?” Etsɛɛɛ ni mi kɛ Joan bafee mɛi ni bɛ dekã kwraa kɛ gbɛbimɔ woji ni jɛ nyɛmimɛi adɛŋ lɛ he nitsumɔ kɛha kɔɔyɔŋ lɛji kɛ nu hiɛ lɛji ni Asafo lɛ ehai lɛ. Enɛ bafee Ŋwɛi Suɔmɔnaa Nifeemɔ Majimaji Ateŋ Kpee ni ale waa ni toibolɔi babaoo ni yifalɛ ji 253,922 ba lɛ. Yɛ nɛkɛ kpee nɛɛ shishi lɛ, mɛi 7,136 kɛ numiimɔ ma amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ nɔ mi—yibɔ ni fe enɛ toi enyɔ ná baptisimɔ yɛ yinɔsane nifeemɔ ni tee nɔ yɛ Pentekoste afii 33 Ŋ.B., taakɛ abɔ he amaniɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:41.

Mikɛ Joan hiɛ kpaŋ mlihilɛ kpo ni Nyɛminuu Knorr jie lɛ kpo etsɔɔ wɔ lɛ nɔ gbi ko gbi ko beni lɛ diɛŋtsɛ efɔ wɔ nine koni wɔba kpee lɛ ni wɔbaye wɔbua mɛi ni jɛ shikpɔji 123 mli baa New York City lɛ ahe nitsumɔ. Eji niiashikpamɔ ko ni ha wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔná miishɛɛ ni wɔmli fili wɔ.

Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ Mli Jɔɔmɔi

Beni wɔku wɔsɛɛ lɛ, wɔyatsa gbɛfaa nitsumɔ lɛ nɔ kɛyashi hewalɛnamɔ mli naagbai bɔi baa. Atsĩ Joan naa yɛ helatsamɔhe lɛ, ni mi lɛ miná hela ni gbeɔ gbɔmɔtso lɛ fã kome ni mli waaa. Wɔyafata gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ ahe shi sɛɛ mli lɛ miná hegbɛ akɛ masɔmɔ be kukuoo yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ. Yɛ naagbee lɛ, wɔku wɔsɛɛ kɛtee Bristol he ni wɔkã he wɔyɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ lɛ. Minyɛminuu Dick kɛ eweku lɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ, ni wɔwieɔ niiashikpamɔi ni eho ni wɔkaiɔ lɛ ahe kɛ miishɛɛ yɛ be kɛ beaŋ.

Mihiŋmɛi bafee nɔ ni anyɛŋ nɔ ko afee yɛ he kɛtsɔ hiŋmɛi lɛ sɛɛ he ni nine shɛɔ kane nɔ lɛ ni tsi amɛhe yɛ afi 1971 lɛ mli lɛ hewɔ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ miná naagba kpele yɛ nikanemɔ mli, no hewɔ lɛ minaa kasɛt ni akɛ Biblia kasemɔ woji ni amɔmɔ awo kpãa nɔ lɛ akɛ eji gbɛjianɔtoo ko ni yɔɔ naakpɛɛ ni jɛ Yehowa dɛŋ. Mikɛ Joan kã he wɔmiifee shia Biblia mli nikasemɔi, ni yɛ afii abɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔná hegbɛ akɛ wɔɔye wɔbua mɛi aaashɛ 40 koni amɛbale anɔkwale lɛ, ni weku ko kɛ emli bii kpawo fata he.

Beni wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔha Yehowa nɔ ni fe afii 60 ni eho nɛ lɛ, no mli lɛ wɔshwelɛ ji ni wɔkɛ wɔhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ni wɔhi nakai sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kwɛ bɔ ni wɔdaa shi akɛ wɔyɛ hewalɛ lolo ni wɔkɛbaa sɔmɔ Yehowa Kpeteŋkpele lɛ—no ji gbɛ pɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔda lɛ shi kɛha ejurɔ ni efee eha wɔ lɛ kɛ wɔwala afii ni wɔná mli miishɛɛ kutuu lɛ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Mama baagi ko ni abaanyɛ akɛ tsotsoro kɔŋ nɔ, ni afee koni akɛ Buu Mɔɔ kɛ Consolation (sɛɛ mli ni ebatsɔ Awake!) lɛ awo mli lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mi kɛ minyɛminuu Dick (Dick damɔ shi yɛ; abɛkugbɛ shɔŋŋ lɛ) kɛ gbɛgbalɔi krokomɛi yɛ Bristol gbɛgbalɔi ashia lɛ hiɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Bristol gbɛgbalɔi ashia lɛ yɛ afi 1940

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Stanley kɛ Joan Reynolds yɛ amɛ kpeemɔ gbi ni ji, January 12, 1952 lɛ nɔ, kɛ ŋmɛnɛ