Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hasmonbii lɛ kɛ Amɛgboshinii Lɛ

Hasmonbii lɛ kɛ Amɛgboshinii Lɛ

Hasmonbii lɛ kɛ Amɛgboshinii Lɛ

BENI Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, no mli lɛ Yuda jamɔ mli egbala ewo kuikui amli, ni fɛɛ kɛ amɛhe miishi akaŋ koni amɛná hewalɛ yɛ gbɔmɛi lɛ anɔ. Enɛ ji shihilɛ ni atsɔɔ mli yɛ Sanekpakpai lɛ amli saji lɛ amli kɛ agbɛnɛ hu yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus niŋmaai lɛ amli.

Farisifoi lɛ kɛ Sadukifoi lɛ ba shihilɛ nɛɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ hewalɛ waa, mɛi ni nyɛ amɛná maŋbii lɛ anɔ hewalɛ kɛyashi beni amɛkpoo Yesu ákɛ Mesia lɛ po. (Mateo 15:1, 2; 16:1; Yohane 11:47, 48; 12:42, 43) Shi kɛlɛ, atsĩii kui enyɔ ni yɔɔ hewalɛ nɛɛ atã yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli he ko he ko.

Josephus tsĩ Sadukifoi kɛ Farisifoi lɛ atã klɛŋklɛŋ yɛ afii ohai enyɔ D.Ŋ.B. saji amli. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Yudafoi babaoo ŋmɛɛ amɛhe amɛha Hela shihilɛ mli nifeemɔi, ni ji, Hela kusum kɛ jeŋ nilee lɛ. Béi ni kã Hela shihilɛ mli nifeemɔi kɛ Yuda jamɔ teŋ lɛ mli wo wu beni Seleucus nɔyelɔi lɛ bule sɔlemɔtsu ni yɔɔ Yerusalem lɛ, ní amɛjɔɔ nɔ amɛha Zeus lɛ. Yudafoi ahiɛnyiɛlɔ ko ni yɔɔ hewalɛ, Judah Maccabee, ni jɛ weku ko ni ale amɛ akɛ Hasmonbii lɛ amli lɛ nyiɛ asraafoi atuatselɔi ahiɛ ni amɛkpɔ sɔlemɔtsu lɛ kɛjɛ Helabii lɛ adɛŋ. *

Akɛ su ni aná koni akɛtse kui ni damɔ susumɔi ni kɛ amɛhe shiɔ akaŋ, ni eko fɛɛ eko kɛ ehe miishi akaŋ bɔni afee ni eye Yudafoi ashihilɛhe babaoo nɔ lɛ kadi afii ni nyiɛ Makabibii atuatsemɔ kɛ kunimyeli lɛ sɛɛ ba nɔŋŋ lɛ. Shi mɛni hewɔ nɛkɛ su nɛɛ te shi? Mɛni hewɔ Yuda jamɔ mli gbala nakai lɛ? Bɔni afee ni wɔha hetoo lɛ, nyɛhaa wɔpɛia Hasmonbii lɛ ayinɔsane mli wɔkwɛa.

Heyeli Babaoo kɛ Mligbalamɔ Babaoo

Beni Judah Maccabee nine eshɛ jamɔ mli oti ni ma ehiɛ akɛ eeeto jamɔ shishi ekoŋŋ yɛ Yehowa sɔlemɔwe lɛ sɛɛ lɛ, ebatsɔ maŋkwralɔ. No hewɔ lɛ, Yudafoi babaoo kpa esɛɛnyiɛmɔ. Shi, etee nɔ ewuu eshi Seleucus nɔyelɔi lɛ, ni ekɛ Roma fee kpaŋmɔ, ni etao ni eto Yudafoi a-Maŋ ni eye ehe. Beni Judah gbo yɛ ta mli sɛɛ lɛ, enyɛmimɛi Jonathan kɛ Simon tsa mpleshii lɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Seleucus nɔyelɔi lɛ te shi wo Makabibii lɛ waa. Shi yɛ be ko sɛɛ lɛ, nɔyelɔi lɛ kpɛlɛ maŋkwramɔŋ saji aheŋmɛɛmɔ-kɛ-saamɔ nɔ, ni enɛ ha Hasmon nyɛmimɛi lɛ hegbɛ falɛ ko ni amɛye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ.

Eyɛ mli akɛ osɔfoi aseshibii ji amɛ moŋ, shi Hasmonbii lɛ ateŋ mɔ ko sɔmɔko yɛ osɔfonukpa gbɛhe lɛ mli dã. Yudafoi babaoo nu he akɛ esa akɛ osɔfoi ni jɛ Zadok, mɔ ni Salomo hala lɛ akɛ osɔfonukpa lɛ wekukpaa lɛ mli lɛ aŋɔ nɛkɛ gbɛhe nɛɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 2:35; Ezekiel 43:19) Jonathan kɛ ta kɛ maŋ saji amli ŋaalee tsu nii ni ekɛtsirɛ Seleucus nɔyelɔi lɛ koni amɛhala lɛ akɛ osɔfonukpa. Shi Jonathan gbele sɛɛ lɛ, enyɛmi Simon nine shɛ babaoo po nɔ. Yɛ September afi 140 D.Ŋ.B. lɛ, akɛ famɔ ko ni he hiaa waa ha yɛ Yerusalem, ni abaa yi yɛ akɔɔble taoi anɔ yɛ Hela niŋmaa mli akɛ: “Maŋtsɛ Demetrius [Hela Seleucus nɔyelɔ lɛ] kpɛlɛ enɔ [Simon] yɛ osɔfonukpayeli lɛ mli, ni efee lɛ e-Nanemɛi lɛ ateŋ mɔ kome, ni ewo ehiɛ nyam babaoo. . . . Yudafoi lɛ kɛ amɛ osɔfoi lɛ eŋmɔ amɛyiŋ kpɔ akɛ esa akɛ Simon afee amɛhiɛnyiɛlɔ kɛ osɔfonukpa kɛya naanɔ, kɛyashi gbalɔ anɔkwafo ko baate shi.”—1 Makabibii 14:38-41 (yinɔsane wolo ko ni anaa yɛ Apocrypha lɛ mli).

Enɛ hewɔ lɛ, jeee maŋsɛɛ Seleucus nɔyeli hegbɛ lɛ pɛ kpɛlɛ Simon gbɛhe akɛ nɔyelɔ kɛ osɔfonukpa—kɛha lɛ kɛ eseshibii—lɛ nɔ, shi moŋ lɛ diɛŋtsɛ emaŋbii lɛ “a-Kpee Kpeteŋkpele lɛ” hu kpɛlɛ nɔ. Enɛ bafee be ni he hiaa ni sa kadimɔ waa. Taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Emil Schürer ŋma lɛ, beni Hasmonbii lɛ ná amɛto maŋkwramɔŋ maŋtsɛmɛi aweku lɛ, “agbɛnɛ nɔ ni amɛsusuɔ he titri lɛ ebafeee Tora [Yudafoi a-Mla] lɛ nɔyeli dɔŋŋ, shi moŋ amɛ maŋkwramɔŋ hewalɛ lɛ yibaamɔ kɛ emlilɛɛmɔ.” Shi kɛlɛ, akɛni Simon miikwɛ jogbaŋŋ koni ekaye Yudafoi lɛ ahenumɔi awui hewɔ lɛ, ekɛ sabla ni ji “ethnarch,” loo “gbɔmɛi lɛ ahiɛnyiɛlɔ” tsu nii moŋ fe ni ekɛ “maŋtsɛ” aaatsu nii.

Jeee mɛi fɛɛ kpɛlɛ jamɔ kɛ maŋkwramɔŋ gbɛhe ni Hasmonbii lɛ shɔ̃ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ nɔ. Taakɛ woloŋlelɔi babaoo tsɔɔ lɛ, nɛkɛ be nɛɛ mli atse Qumran kuu lɛ. Osɔfo ko ni jɛ Zadok wekukpaa lɛ mli, ní aheɔ ayeɔ akɛ lɛ ji mɔ ni awie ehe yɛ Qumran niŋmaai lɛ amli akɛ “Jalɛ Tsɔɔlɔ lɛ” shi Yerusalem ni enyiɛ shitee-kɛ-wolɔi akuu ko hiɛ kɛtsɔ Yudea Ŋa Kpalanaa lɛ nɔ yɛ Ŋshɔ ni Egbo lɛ masɛi. Ŋshɔ ni Egbo Wolokpoi lɛ ateŋ ekome, ní wie Habakuk wolo lɛ he lɛ, wie eshi “Osɔfo Fɔŋ ní akɛ anɔkwale gbɛi tsɛ lɛ kɛjɛ shishijee mli lɛ, shi beni ebaye Israel nɔ lɛ, etsui wó ehe nɔ.” Woloŋlelɔi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ Jonathan loo Simon baanyɛ afee mɛi ní bɔ ni kuu nɛɛ wie “Osɔfo Fɔŋ” ní ye nɔ lɛ he lɛ kɔɔ amɛhe.

Simon tee nɔ yɛ etawuui lɛ amli bɔni afee ni ekɛlɛɛ shikpɔŋkuku ni eyeɔ nɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ, enɔyeli lɛ ba naagbee trukaa beni eshaanuu, Ptolemy, ju shi egbe lɛ kɛ ebihii enyɔ beni amɛyeɔ nii yɛ okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi yɛ Yeriko masɛi lɛ. Mɔdɛŋ ni abɔ koni ashɔ̃ nɔyeli nɛɛ fee efolo. Abɔ John Hyrcanus, ni ji Simon binuu ni eshwɛ lɛ kɔkɔ yɛ ka ni aaaka koni agbe lɛ lɛ he. Emɔmɔ mɛi ni taoɔ aju shi agbe lɛ lɛ ni eŋɔ nɔyeli lɛ kɛ osɔfonukpayeli lɛ ni eye etsɛ najiaŋ.

Shikpɔŋ Mlilɛɛmɔ kɛ Yiwaa Kroko

Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, John Hyrcanus kɛ hegbeyeiwoi ní mli wa, ni jɛ Ashur asraafoi lɛ aŋɔɔ lɛ kpe, shi yɛ afi 129 D.Ŋ.B. lɛ, Partiabii lɛ ye Seleucus maŋtsɛmɛi aweku lɛ nɔ kunim yɛ ta ko ni mli wa mli. Yɛ nɔ ni kɔɔ hewalɛ ni nakai ta lɛ ná yɛ Seleucusbii lɛ anɔ lɛ he lɛ, Yudafoi awoloŋlelɔ Menahem Stern ŋma akɛ: “Maŋtsɛyeli gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ gbee shi.” No hewɔ lɛ, Hyrcanus “nyɛ ená Yudafoi amaŋkwramɔŋ heyeli lɛ ekoŋŋ kɛmɔ shi, ni eje shishi akɛ eeelɛɛ efãi srɔtoi lɛ amli.” Ni elɛɛ mli hu.

Akɛni amrɔ nɛɛ Ashurbii ahegbeyeiwoo lɛ etsiii enaa dɔŋŋ hewɔ lɛ, Hyrcanus je shishi etutua shikpɔji ni yɔɔ Yudea sɛɛ lɛ, ni eye amɛnɔ kwraa. Esa akɛ mɛi ni yɔɔ maji nɛɛ amli lɛ atsake kɛba Yudafoi ajamɔ lɛ mli, kɛ́ jeee nakai lɛ, abaakpata amɛmaji lɛ fɛɛ ahiɛ kwraa. Afã nɛkɛ ta nɛɛ eko ashi Idumaeanbii (Edombii) lɛ. Yɛ enɛ mli lɛ, Stern wie akɛ: “Idumeanbii lɛ atsakemɔ lɛ ji klɛŋklɛŋ nɔ̃ ní yɔɔ srɔto kwraa, ejaakɛ eji weku muu fɛɛ tsakemɔ fe aŋkroaŋkroi fioo ko pɛ.” Hei krokomɛi ni aye nɔ kunim ji Samaria, he ni Hyrcanus kumɔ Samaria sɔlemɔtsu ni yɔɔ Gerazim Gɔŋ lɛ nɔ lɛ kwraa lɛ. Beni etsɔɔ nifeemɔ ni kɛ amɛhe kpaaa gbee ni Hasmonbii amaŋtsɛmɛi aweku lɛ kɛnyɛɔ mɛi anɔ koni amɛtsake lɛ mli lɛ, yinɔsaneŋmalɔ Solomon Grayzel ŋma akɛ: “Naa [Judah Maccabee tsɛ] Mattathias nabi ní miiku shishitoo mla—jamɔ mli heyeli—ní yinɔ ni tsɔ hiɛ lɛ kɛ ekãa fã he waa lɛ mli.”

Farisifoi kɛ Sadukifoi Pue

Beni Josephus ŋmaa Hyrcanus nɔyeli lɛ he sane lɛ ji be mli ni ewie Farisifoi lɛ kɛ Sadukifoi lɛ ahewalɛ ni faa lɛ he klɛŋklɛŋ. (Josephus etsĩ Farisifoi ni hi shi yɛ Jonathan nɔyeli beaŋ lɛ tã.) Ewieee bɔ ni fee ni amɛba lɛ he. Woloŋlelɔi komɛi buɔ amɛ akɛ kuu ko ni ba kɛjɛ Hasidbii, ni ji Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi akuu lɛ mli, ni ji kuu ní fi Judah Maccabee sɛɛ yɛ ejamɔŋ otii ni mamɔ ehiɛ lɛ mli ní amɛshi lɛ beni ebatsɔ maŋkwralɔ lɛ.

Bei pii lɛ, akɛ gbɛi Farisifoi lɛ tsaa Hebri shishitsɔɔmɔ diɛŋtsɛ ni ji “mɛi ni etse amɛhe,” eyɛ mli akɛ mɛi komɛi buɔ akɛ ekɔɔ wiemɔ ni ji “naajielɔi” lɛ ahe. Farisifoi lɛ ji woloŋlelɔi ni jɛ mɛi foji lɛ amli, ni amɛjɛɛɛ seshi krɛdɛɛ ko mli. Amɛtsɔ amɛjamɔ su mli jeŋ nilee lɛ nɔ amɛtse amɛhe kɛjɛ kusumii ni he tseee he, ni amɛkɛ sɔlemɔwe mlai ni kɔɔ osɔfoi lɛ akrɔŋkrɔŋ feemɔ he lɛ to mɛi foji adaa gbi shihilɛ mli nifeemɔi ahe. Farisifoi lɛ na gbɛ hee ko ni amɛtsɔɔ nɔ amɛtsɔɔ Ŋmalɛi lɛ ashishi kɛ nɔ ni sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ mla ni akɛ naabu jajeɔ. Yɛ Simon nɔyeli beaŋ lɛ, amɛbaná hewalɛ babaoo beni ahala amɛteŋ mɛi komɛi awo Gerousia (onukpai agwabɔɔ) lɛ mli, nɔ ni sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ Akuashɔŋ lɛ.

Josephus tsɔɔ akɛ tsutsu lɛ John Hyrcanus ji nikaselɔ kɛ mɔ ni fiɔ Farisifoi lɛ asɛɛ. Shi kɛlɛ, yɛ be ko mli lɛ, Farisifoi lɛ kã ehiɛ yɛ osɔfonukpayeli lɛ ní eŋmɛɛɛ he lɛ hewɔ. Enɛ kɛ mligbalamɔ ni sa kadimɔ ba. Hyrcanus ha Farisifoi lɛ agbɛjianɔtoo lɛ fee nɔ ni mla ebuuu he. Kɛfata toigbalamɔ ni ekɛha lɛ he lɛ, ekɛ ehe yabɔ Farisifoi lɛ ajamɔ mli henyɛlɔi, ni ji Sadukifoi lɛ ahe.

Ekolɛ gbɛi Sadukifoi lɛ kɔɔ Osɔfonukpa Zadok, mɔ ni seshibii ehiɛ osɔfoyeli gbɛhe lɛ mli kɛjɛ Salomo beaŋ tɔ̃ɔ lɛ he. Shi kɛlɛ, jeee Sadukifoi lɛ fɛɛ jɛ seshi nɛɛ mli. Taakɛ Josephus tsɔɔ lɛ, Sadukifoi lɛ ji maŋ lɛ mli abladei kɛ niiatsɛmɛi, ni amɛnaaa maŋbii lɛ asɛɛfimɔ. Nilelɔ Schiffman wie akɛ: “Eka shi faŋŋ akɛ . . . amɛteŋ mɛi babaoo ji osɔfoi loo mɛi ni kɛ osɔfonukpayeli wekui lɛ ebote gbalashihilɛ mli.” No hewɔ lɛ, amɛkɛ mɛi ni yɔɔ hewalɛ mli lɛ ebɔ be kakadaŋŋ. No hewɔ lɛ, abana Farisifoi lɛ amaŋ nitsumɔ ni faa be fɛɛ be lɛ kɛ Farisifoi asusumɔ ni kɔɔ osɔfoi ahetsuumɔ kɛha gbɔmɛi lɛ fɛɛ he lɛ akɛ nɔ ni baanyɛ afite Sadukifoi ahewalɛ ni amɛyɔɔ momo lɛ. Agbɛnɛ, yɛ Hyrcanus nɔyeli lɛ naagbee mli lɛ, Sadukifoi lɛ ná hewalɛ ekoŋŋ.

Maŋkwramɔ Babaoo, Jamɔŋ Hetuu-kɛhamɔ Fioo

Hyrcanus binuu nukpa, Aristobulus, ye nɔ afi pɛ dani egbo. Etsá nɔnyɛɛ tsakemɔ nifeemɔ lɛ nɔ yɛ Ituraeabii lɛ anɔ, ni eŋɔ Galilea kpokpai ni yɔɔ ŋwɛigbɛ lɛ ewo Hasmonbii ahewalɛ shishi. Shi enyɛminuu Alexander Jannaeus nɔyeli beaŋ kɛjɛ afi 103-76 D.Ŋ.B. mli dani Hasmon maŋtsɛmɛi aweku lɛ hewalɛ yashɛ he ni nɔ kwɔ fe fɛɛ.

Alexander Jannaeus ŋmɛɛ tsutsu nifeemɔ lɛ he kwraa, ni ejɛ esuɔmɔ mli efee ehe osɔfonukpa kɛ maŋtsɛ fɛɛ. Béi ni kã Hasmonbii lɛ kɛ Farisifoi lɛ ateŋ lɛ mli wo wu, ni ekɛ maŋ ta ba, ní Yudafoi 50,000 ahiɛ kpata yɛ mli. Beni aku atuatsemɔ lɛ naa, yɛ nifeemɔ ni tamɔ maŋtsɛmɛi wɔŋjalɔi lɛ anɔ̃ lɛ mli lɛ, Jannaeus ha asɛŋ atuatselɔi lɛ ateŋ mɛi 800. Beni amɛgboiɔ lɛ, afolɔ amɛŋamɛi kɛ amɛbii ayitsei yɛ amɛhiɛ, yɛ be mli ni Jannaeus kɛ ehemɛi lɛ yeɔ nii yɛ faŋŋ mli lɛ. *

Yɛ nyɛ̃ɛ ni eyɔɔ kɛha Farisifoi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Jannaeus ji maŋkwralɔ ni he esa. Ena akɛ Farisifoi lɛ yɛ sɛɛfimɔ babaoo. Egbele saa nɔ gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛha eŋa Salome Alexandra ji akɛ, esa akɛ ekɛ amɛ afee ekome yɛ nɔyeli hewalɛ lɛ mli. Jannaeus hala yoo lɛ akɛ esɛɛyelɔ yɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli yɛ ebihii lɛ anajiaŋ. Etsɔɔ akɛ eji nɔyelɔ ni yɔɔ nyɛmɔ, ni enɔyeli be lɛ fee toiŋjɔlɛ be yɛ Hasmonbii anɔyeli beaŋ (76-67 D.Ŋ.B.) lɛ ateŋ ekome. Aku sɛɛ akɛ Farisifoi lɛ wo nɔyeli hegbɛi amli ekoŋŋ, ni afo mlai ni teɔ shi woɔ amɛjamɔŋ nifeemɔi lɛ amli.

Yɛ Salome gbele mli lɛ, ebihii Hyrcanus II, ni sɔmɔ akɛ osɔfonukpa, kɛ Aristobulus II je hewalɛ hepelemɔ shishi. Amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛbɛ maŋkwramɔ kɛ asraafoi anilee ní amɛblematsɛmɛi lɛ yɔɔ lɛ eko, ni etamɔ nɔ ni amɛnuuu nɔ ni Romabii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayi ní fa lɛ ji lɛ shishi, yɛ be mli ni Seleucus maŋtsɛyeli lɛ egbee shi lɛ sɛɛ lɛ. Yɛ afi 63 D.Ŋ.B. lɛ, nyɛmimɛi enyɔ lɛ fɛɛ tee Roma nɔyelɔ Pompey ŋɔɔ beni eyɔɔ Damasko lɛ ni amɛkɛɛ lɛ koni ebasaa amɛbéi lɛ eha amɛ. Nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Pompey kɛ esraafoi lɛ fã ta kɛtee Yerusalem ni amɛyashɔ maŋ lɛ. No ji Hasmonbii amaŋtsɛyeli lɛ naagbee lɛ shishijee. Yɛ afi 37 D.Ŋ.B. lɛ, Idumaeanyo Maŋtsɛ Herode Kpeteŋkpele lɛ, ni Roma Bɛgwafoi lɛ kpɛlɛ enɔ akɛ “Yudea Maŋtsɛ,” kɛ “Romabii lɛ ahefatalɔ kɛ naanyo lɛ” baŋɔ Yerusalem. Hasmonbii amaŋtsɛyeli lɛ bɛ dɔŋŋ.

Hasmonbii Agboshinii Lɛ

Hasmonbii abe lɛ, kɛjɛ Judah Maccabee nɔ kɛyashi Aristobulus II nɔ lɛ to jamɔ mligbalamɔ shihilɛ ni yɔɔ beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ shishi. Hasmonbii lɛ je shishi kɛ ekãa kɛha Nyɔŋmɔ jamɔ, shi enɛ fite ni ebatsɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe susumɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Amɛ osɔfoi, ní ná hegbɛ akɛ amɛaabua gbɔmɛi lɛ anaa ni amɛnyiɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ sɛɛ lɛ, nyiɛ maŋ lɛ hiɛ kɛbote maŋkwramɔŋ tai ni mli wa waa mli. Yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ, jamɔŋ susumɔi ni mli egbala shwere. Hasmonbii lɛ bɛ shihilɛ mli dɔŋŋ, shi jamɔŋ hewalɛ hepelemɔ ni kã Sadukifoi, kɛ Farisifoi kɛ mɛi krokomɛi lɛ ateŋ lɛ baakã he eya nɔ yɛ maŋ ní yɔɔ Herode kɛ Romabii lɛ anɔyeli shishi agbɛnɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 4 Kwɛmɔ saneyitso ni ji “Namɛi Ji Makabibii Lɛ?” yɛ November 15, 1998 Buu-Mɔɔ mli.

^ kk. 22 Ŋshɔ ni Egbo Wolokpo “Commentary on Nahum” lɛ tsĩ “Jata Mlifutsɛ” ni “sɛŋ gbɔmɛi hiɛkalɔi” lɛ tã, ni enɛ baanyɛ ekɔ shihilɛ ni atsĩ tã yɛ ŋwɛigbɛ lɛ he.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 30]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Hasmonbii lɛ Amaŋtsɛmɛi Aweku

Judah Maccabee Jonathan Maccabee Simon Maccabee

John Hyrcanus

↓ ↓

Salome Alexandra — gbã — Alexander Jannaeus Aristobulus

↓ ↓

Hyrcanus II Aristobulus II

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Judah Maccabee tao Yudafoi aheyeli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

The Doré Bible Illustrations/Dover Publications, Inc.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Hasmonbii lɛ wuu koni amɛkɛlɛɛ amɛnɔyeli yɛ maji ni jeee Yudafoi lɛ anɔ lɛ mli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

The Doré Bible Illustrations/Dover Publications, Inc.