Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Anɔkwa Jamɔ Feɔ Gbɔmɛi Ekome

Anɔkwa Jamɔ Feɔ Gbɔmɛi Ekome

Anɔkwa Jamɔ Feɔ Gbɔmɛi Ekome

EYƐ mli akɛ kɛji aawie jamɔ he lɛ, eji nɔ ni gbálaa gbɔmɛi amli moŋ, shi anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ jamɔ yɛ hewalɛ ni ekɛfeɔ gbɔmɛi ekome. Beni Israel ji Nyɔŋmɔ maŋ ni ehala lɛ, egbala Jeŋmajiaŋbii anɔkwafoi babaoo kɛba anɔkwa jamɔ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Rut kwá nyɔŋmɔi ni yɔɔ emaŋ ni ji Moab lɛ, ni ekɛɛ Naomi akɛ: “Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ.” (Rut 1:16) Beni shɛɔ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo ebatsɔmɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jálɔi. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48; 17:4) Sɛɛ mli beni Yesu bɔfoi lɛ kɛ sanekpakpa lɛ bɔi gbɛfaa kɛmiiya shɔŋŋ lɛ, afee gbɔmɛi anɔkwafoi krokomɛi ekome yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jamɔ mli. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkpale kɛjɛ amagai ahe kɛba Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ní nyɛbasɔmɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ.” (1 Tesalonikabii 1:9) Ani anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jamɔ yɛ hewalɛ ni tamɔ nɛkɛ ni feɔ mɛi ekome ŋmɛnɛ?

Mɛi ni wieɔ shiɔ nii lɛ maa nɔ mi daa akɛ eji tɔmɔ akɛ abaawie “anɔkwa jálɔi” loo “anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ” he. Ekolɛ amɛnuɔ he nakai ejaakɛ amɛleee jɛɛhe ko ni abaanyɛ akase anɔkwale lɛ kɛjɛ. Shi mɛi ni taoɔ anɔkwale lɛ ní jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ, eyɔse akɛ jamɔ jeee bɔ ni mɔ aŋkro ko susuɔ. Mɔ pɛ ni sa wɔjamɔ ji nibii fɛɛ a-Bɔlɔ lɛ—Yehowa Nyɔŋmɔ. (Kpojiemɔ 4:11) Lɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni lɛ ji mɔ ni yɔɔ hegbɛ ni ekɛtsɔɔ bɔ ni esa akɛ ajá lɛ aha.

Bɔni afee ni Yehowa aye abua wɔ ni wɔnu etaomɔ nii ashishi lɛ, ekɛ enɛ he saji eha wɔ kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ, ni ji Biblia lɛ nɔ. Nɔ ni miihe ashɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ Biblia muu lɛ fɛɛ loo efã ko. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ Bi lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛhi shi yɛ miwiemɔ lɛ mli lɛ, . . . nyɛaale anɔkwale lɛ.” (Yohane 8:31, 32) No hewɔ lɛ, abaanyɛ ale anɔkwale lɛ. Ni gbɔmɛi akpekpei abɔ ni hiɛ tsui kpakpa ni jɛ jamɔi srɔtoi amli lɛ kɛ ekãa miikpɛlɛ anɔkwale nɛɛ nɔ, ni aafee amɛ ekome yɛ anɔkwa jamɔ mli.—Mateo 28:19, 20; Kpojiemɔ 7:9, 10.

Jeŋ Muu Fɛɛ Ekomefeemɔ yɛ Wɔ Bei Nɛɛ Amli!

Gbalɛ ko ni sa kadimɔ waa ni yɔɔ Biblia wolo ni ji Zefania lɛ mli lɛ wie gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli ni baafee ekome lɛ ahe. Ekɛɔ akɛ: “No mli lɛ mi [Yehowa Nyɔŋmɔ] maŋɔ naabu krɔŋŋ maha majimaji, koni amɛ fɛɛ kwa amɛtsɛ Yehowa gbɛi lɛ, koni amɛkɛ gbee kome asɔmɔ lɛ.” (Zefania 3:9) Kwɛ bɔ ni enɛ baafee naakpɛɛ eha, ákɛ mɛi ni etsake amɛsu miisɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ ekomefeemɔ mli!

Mɛɛ be enɛ baaba mli? Zefania 3:8 kɛɔ akɛ: “Nyɛkwɛa mi gbɛ, Yehowa kɛɛ, kɛyashi gbi nɔ ní mate shi akɛ odasefonyo! ejaakɛ miyiŋtoo ji akɛ mabua jeŋmaji lɛ anaa, ni makpee maŋtsɛyelii lɛ kɛaakpe, koni mafɔse mimlila kɛ mimlifu ni naa wa lɛ fɛɛ mashwie amɛnɔ; ejaakɛ miwuŋayeli la lɛ aaashã shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ.” Hɛɛ, yɛ be mli ni Yehowa buaa jeŋmaji lɛ anaa, shi dani eeeha emlifu ni naa wa lɛ aba amɛnɔ lɛ, etsakeɔ wiemɔ lɛ kɛhaa shikpɔŋ lɛ nɔ heshibalɔi lɛ ni amɛwieɔ wiemɔ krɔŋŋ ko. Nakai be lɛ nɛ, ejaakɛ jeŋmaji fɛɛ anaabuamɔ kɛmiiya Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta yɛ Harmagedon lɛ miiya nɔ bianɛ.—Kpojiemɔ 16:14, 16.

Bɔni afee ni Yehowa aha ewebii lɛ afee ekome lɛ, ekɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ haa amɛ. Nɔ ni fata wiemɔ hee nɛɛ he ji Biblia mli anɔkwalei ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe lɛ ashishinumɔ jogbaŋŋ. Nɔ ni fata wiemɔ krɔŋŋ lɛ wiemɔ he ji anɔkwale lɛ ni abaahe aye, ní abaatsɔɔ mɛi krokomɛi, kɛ ni abaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ shishitoo mlai lɛ kɛ gbeekpãmɔ naa. Ebiɔ ni akpoo maŋkwramɔi ni kɛ mligbalamɔi baa, ní ajie pɛsɛmkunya sui kɛjɛ tsui lɛ mli, tamɔ hewolonɔ su mlijiemɔ kɛ maŋhedɔɔ ni gbálaa mɛi amli ni kadiɔ je nɛɛ lɛ. (Yohane 17:14; Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Mɛi fɛɛ ni hiɛ tsui kpakpa ni yɔɔ suɔmɔ kɛha anɔkwale lɛ baanyɛ akase nɛkɛ wiemɔ nɛɛ. Susumɔ bɔ ni mɛi enumɔ ni atsĩ amɛtã yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli—mɛi ni be ko lɛ, jamɔ eha amɛmli egbála lɛ—efee ekome amrɔ nɛɛ yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ koome pɛ lɛ, Yehowa jamɔ mli lɛ he okwɛ.

Áfee Amɛ Ekome yɛ Anɔkwa Jamɔ Mli

Beni Fidelia, ni ji Roma Katoliknyo ni etuu ehe eha kwraa lɛ, he Biblia kɛha ebiyoo lɛ skul nifeemɔ lɛ, ebi ni osɔfo lɛ atsɔɔ lɛ kɛjɛ mli nɔ ni eba ebii enumɔ ni egboi lɛ anɔ. Ekɛɛ akɛ: “Mɛɛ nijiaŋwujee eji nɛkɛ!” No hewɔ lɛ beni Yehowa Odasefoi tee lɛ saramɔ lɛ, ebi amɛ sane ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Beni ekane anɔkwale ni kɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he lɛ kɛjɛ lɛ diɛŋtsɛ e-Biblia lɛ mli lɛ, eyɔse bɔ ni sɔlemɔ lɛ elaka lɛ eha. Ekase akɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko, ni no hewɔ lɛ amɛnaaa amanehulu ko yɛ gbohiiaje, Limbo loo he kroko. (Lala 146:4; Jajelɔ 9:5) Fidelia shɛrɛ ejamɔ mli amagai lɛ fɛɛ eshwie, eshi sɔlemɔ lɛ, ni ebɔi Biblia lɛ kasemɔ. (1 Yohane 5:21) Yɛ afii nyɔŋma ni eho nɛɛ amli lɛ, ená miishɛɛ akɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi anɔkwalei ni yɔɔ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ.

Tara ni jɛ Kathmandu lɛ fã kɛtee maŋ ko nɔ, he ni Hindu sɔlemɔtsui fioo pɛ yɔɔ. No hewɔ lɛ etee Methodist sɔlemɔ lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ no baatsu emumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe nii. Shi enaaa hetoo kɛha esanebimɔ ni kɔɔ adesai apiŋmɔ he lɛ. Kɛkɛ ni Yehowa Odasefoi yanina lɛ ni amɛkɛɛ amɛkɛ lɛ baakase Biblia lɛ. Tara kɛɛ akɛ: “Mibayɔse akɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ jeee mɔ ni ha piŋmɔi ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ ba . . . Miná jeŋ hee ni toiŋjɔlɛ kɛ gbeekpãmɔ hiɔ mli lɛ gbɛkpamɔ he miishɛɛ.” (Kpojiemɔ 21:3, 4) Tara shɛrɛ Hindu jamɔ he amagai ni eyɔɔ lɛ eshwie, ekɛ ehe wooo emaŋ jamɔ kusum nifeemɔi lɛ amli dɔŋŋ, ni ená anɔkwa miishɛɛ yɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa kɛtsuɔ mɛi krokomɛi amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii ákɛ Yehowa Odasefonyo lɛ mli.

Panya, ni eji Buddhanyo lɛ ji ashwaifeelɔ beni Yehowa Odasefoi tee eŋɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Bangkok lɛ, no hewɔ lɛ gbalɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ha ehe jɔ̃ ehe. Panya tsɔɔ mli akɛ: “Beni mikase nɔ hewɔ ni shihilɛ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ yɔɔ srɔto yɛ nɔ ni Bɔlɔ lɛ kpɛ eyiŋ yɛ he kɛjɛ shishijee lɛ, kɛ bɔ ni eto gbɛjianɔ koni ekɛjie nibii ni mɛi ni kpooɔ lɛ kɛ emaŋtsɛyeli lɛ efite lɛ kɛya lɛ, ebafee tamɔ nɔ ni ajie hiɛhaa nɔ ko kɛjɛ mihiŋmɛii anɔ. Biblia mli saji lɛ fɛɛ kɛ amɛhe kpãa gbee diɛŋtsɛ. Mibasumɔ Yehowa akɛ mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ; ni enɛ kanya mi koni mafee nɔ ni mile akɛ eji nɔ ni eja lɛ. Miná he miishɛɛ akɛ maye mabua mɛi krokomɛi koni amɛna srɔtofeemɔ ni yɔɔ adesai anilee kɛ Nyɔŋmɔ he nilee teŋ. Anɔkwa nilee etsake mishihilɛ lɛɛlɛŋ.”

Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Virgil yiŋ bɔi lɛ kɔshikɔshi feemɔ waa yɛ ejamɔ mli hemɔkɛyelii lɛ ahe. Yɛ nɔ najiaŋ ní eeesɔle eha Nyɔŋmɔ kɛha gbɛ ko ni eeetsɔ nɔ eye ebua mɛi diji kɛ nɔ ni esusu akɛ eji hewolonɔ su mlijiemɔ gbɛjianɔtoo ni etamɔ nɔ ni jieɔ nyɛ̃ɛ kɛha blɔfomɛi akpo lɛ moŋ lɛ, esɔle koni ená anɔkwale lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni eji, kɛ he fɛɛ he ni eyɔɔ. Virgil kaiɔ akɛ: “Beni mihiɛ tsɛ̃ enɔ jetsɛremɔ yɛ misɔlemɔ ni jɛ mitsuiŋ tɔŋŋ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ lɛ, mina Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ ko yɛ shia lɛ mli. . . . Ekolɛ akɛtsɔ shinaa lɛ shishi.” No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ ekɛ Yehowa Odasefoi bɔi Biblia lɛ kasemɔ waa diɛŋtsɛ. Etee nɔ ekɛɛ akɛ: “Minu he klɛŋklɛŋ kwraa yɛ mishihilɛ mli akɛ, mitsui enyɔ mimli. . . . La kpɛmɔ ko ni haa mɔ hiɛnɔkamɔ bɔi faŋŋ feemɔ yɛ mimligbɛ.” Etsɛɛɛ ni Virgil kɛ mɛi ni haa gbɔmɛi anɔkwa hiɛnɔkamɔ kome pɛ taakɛ ato he gbɛjianɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli fee ekome.

Charo ni jɛ Latin America lɛ ná he miishɛɛ beni Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ Gladys lɛ na akɛ ekɛ naagba miikpe yɛ ebi bibioo lɛ he, ni ekɛ yelikɛbuamɔ bɔi lɛ hamɔ kɛtsɔ jara nɔ ni ekɛ lɛ bɔi yaa lɛ nɔ. Yɛ be ni sa mli lɛ, Charo kpɛlɛ ninefɔɔ ni Gladys kɛha—ni ji shia Biblia mli nikasemɔ ni aheee nɔ ko lɛ nɔ. Beni Charo kase kɛjɛ lɛ diɛŋtsɛ e-Biblia lɛ mli akɛ, jeee mɛi kpakpai fɛɛ yaa ŋwɛi shi moŋ akɛ Yehowa baajɔɔ adesai kɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ hu lɛ, enaa kpɛ ehe. (Lala 37:11, 29) Charo diɛŋtsɛ miigba mɛi krokomɛi nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ he sane nɔ ni fe afii 15 ni eho nɛ.

Feemɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni nɔ eyi kɛ gbɔmɛi anɔkwafoi ni efee ekome yɛ Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ jamɔ mli he mfoniri okwɛ! Enɛ jeee jwɛŋmɔŋ susumɔ ko kɛkɛ. Eji nɔ ni Yehowa ewo shi. Nyɔŋmɔ tsɔ egbalɔ Zefania nɔ ejaje akɛ: “Ni mashwɛ maŋ ni ji nɔnalɔi kɛ ohiafoi yɛ oteŋ, ni amɛkɛ amɛhiɛ aaafɔ̃ Yehowa gbɛi lɛ nɔ. . . . Efeŋ nishaianii, ni amɛmaleŋ dɔŋŋ, ni asaŋ anaŋ shishiumɔ lilɛi yɛ amɛdaaŋ; . . . ni mɔ ko mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei.” (Zefania 3:12, 13) No hewɔ lɛ, kɛji oyɛ shiwoo nɛɛ he miishɛɛ lɛ, no lɛ bó Biblia mli ŋaawoo lɛ toi akɛ: “Nyɛtaoa Yehowa sɛɛgbɛ, nyɛ shikpɔŋ lɛ nɔ heshibalɔi fɛɛ ni nyɛyeɔ emla lɛ nɔ lɛ! Nyɛtaoa jalɛ sɛɛgbɛ, nyɛtaoa heshibaa sɛɛgbɛ: ekolɛ aaaŋɔ nyɛ atee yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ!”—Zefania 2:3.