Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kpeei Wuji—Miishɛɛ Be ni Maa Wɔ Nyɛmifeemɔ lɛ Nɔ Mi

Kpeei Wuji—Miishɛɛ Be ni Maa Wɔ Nyɛmifeemɔ lɛ Nɔ Mi

Nyɛkɛ Nɔmimaa ni Mli Wa Adamɔa Shi Shiŋŋ

Kpeei Wuji—Miishɛɛ Be ni Maa Wɔ Nyɛmifeemɔ lɛ Nɔ Mi

JOSEPH F. RUTHERFORD ni eye afii 50 ní naaa hewalɛ yɛ nɔ ni miihe ashɛ afi tsuŋwoo yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ sɛɛ lɛ, kɛ miishɛɛ sɔmɔɔ akɛ gbɔiatoohe nitsulɔ ni haa gbɔi atsũ. Ekɛ ekãa hole baagii lɛ ni eye ebua nanemɛi Kristofoi kɛtee amɛ hotɛl tsũi lɛ amli. Etsutsu nanemɛi gboklɛfoi enyɔnanemɛi Biblia Kaselɔi lɛ—ja tsũi amɛha mɛi babaoo ni mɛɔ kɛha wɔɔhe lɛ. Nɔ fɛɛ nɔ miiya nɔ jogbaŋŋ ni dekã bɛ kwraa kɛyashi nyɔɔŋteŋ tɔŋŋ. Miishɛɛ ko ni aná lɛ eha mɔ fɛɛ mɔ hiɛ ekpa ehe nɔ. Mɛɛ sane eba?

Afi lɛ ji 1919, ni Biblia Kaselɔi (ni ale amɛ ŋmɛnɛ akɛ Yehowa Odasefoi) lɛ miiná hewalɛ kpaako kɛmiijɛ yiwaa ni mli wa waa ni akɛba amɛ nɔ lɛ mli. Bɔni afee ni awo mɛi ni yɔɔ kuu lɛ mli lɛ hewalɛ ekoŋŋ lɛ, ato kpee he gbɛjianɔ yɛ Cedar Point, Ohio, U.S.A., kɛjɛ September 1 kɛyashi 8, afi 1919 mli. Yɛ gbi ni kɛ kpee lɛ baa naagbee lɛ nɔ lɛ, gbɔmɛi babaoo ni naa shɛɔ 7,000 ni ebua amɛhe naa lɛ bo toi beni Nyɛminuu Rutherford woɔ mɔ fɛɛ mɔ ni eba kpee lɛ shishi lɛ hewalɛ kɛ wiemɔi ni ji akɛ: “Nyɛji Maŋtsɛmɛi amaŋtsɛ kɛ Nuntsɔmɛi anuntsɔ lɛ najiaŋdamɔlɔi, ni miitswa wɔ-Nuntsɔ lɛ anunyam maŋtsɛyeli lɛ he adafi . . . amɛmiitsɔɔ gbɔmɛi lɛ.”

Yɛ Yehowa webii ateŋ lɛ kpeei wuji je shishi kɛjɛ blema Israel beaŋ tɔŋŋ. (2 Mose 23:14-17; Luka 2:41-43) Henaabuamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji miishɛɛ bei, ni eyeɔ buaa mɛi fɛɛ ni ebabua amɛhe naa lɛ koni amɛha amɛjwɛŋmɔ ahi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ. Nakai nɔŋŋ hu kpeei ni Yehowa Odasefoi feɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ kɔɔ mumɔŋ nibii ahe. Kɛha gbɔmɛi anɔkwafoi ni naa wɔ lɛ, miishɛɛ henaabuamɔi ni tamɔ enɛ lɛ yeɔ odase ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, afee Odasefoi ekome kɛtsɔ Kristofoi anyɛmifeemɔ ni mli wa nɔ.

Mɔdɛŋ ni Abɔ Koni Aya

Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi eyɔse akɛ amɛ kpeei be lɛ ji be kɛha mumɔŋ hejɔɔmɔ kɛ tsɔsemɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Amɛbuɔ henaabuamɔi ni dara nɛɛ akɛ eji gbɛ ni atsɔɔ nɔ ayeɔ abuaa amɛ koni ‘amɛnyɛ amɛdamɔ shi shiŋŋ ni amɛye emuu yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii fɛɛ mli.’ (Kolosebii 4:12) No hewɔ lɛ, Odasefoi lɛ jɛɔ amɛtsui krɔŋŋ mli amɛfiɔ nɛkɛ kpeei nɛɛ asɛɛ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛya.

Kɛha amɛteŋ mɛi komɛi lɛ, kpee lɛ shishi ni amɛbaaba lɛ biɔ ni amɛjie hemɔkɛyeli kpo ni amɛye naagbai ni nɔ kwɔlɔ tamɔ gɔji lɛ anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Odasefonyo yoo onukpa ko ni yɔɔ Austria lɛ he okwɛ. Eyɛ mli akɛ eeye sikli hela ni eebi ni agbu lɛ insulin daa moŋ, shi ekwɛɔ akɛ ebaaya kpokpaa wulu nɔ kpee ni afeɔ yɛ emaŋ lɛ mli lɛ gbii lɛ fɛɛ. Yɛ India lɛ, Odasefoi aweku ko ni da ni miiye ohia futaa na akɛ ewa waa kɛha amɛ akɛ amɛbaaya kpee. Weku lɛ mlinyo ko kɛ yelikɛbuamɔ hã. Ekɛɛ akɛ: “Akɛni misumɔɔɔ ni nifeemɔ lɛ ŋmɛɔ mi hewɔ lɛ, mihɔɔ mishika toiaŋnii lɛ koni mikɛwo gbɛfaa lɛ he nyɔmɔ. Afɔleshaa lɛ sa, akɛni naanyobɔɔ kɛ niiashikpamɔi lɛ waje wɔhemɔkɛyeli lɛ hewɔ.”

Yɛ Papua New Guinea lɛ, mɛi ni abaptisiko amɛ akuu ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya kpokpaa wulu nɔ kpee yɛ maŋtiase lɛ mli. Amɛyanina nuu ko ni yɔɔ akrowa lɛ mli ni yɔɔ tsɔne ni akɛholeɔ mɛi lɛ ni amɛbi lɛ bɔ ni ebaahe koni ekɛ amɛ aya kpee lɛ. Akɛni shika lɛ fa fe bɔ ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛto gbɛjianɔ koni amɛyatsu nii yɛ nuu lɛ shia lɛ, koni amɛtswa nuu lɛ kpata lɛ ehee amɛha lɛ. No hewɔ lɛ amɛnyɛ amɛtee kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ, ni amɛná nifeemɔ lɛ fɛɛ he sɛɛ.

Gbɛ jɛkɛmɔ jeee naagba ni anyɛɛɛ nɔ kunim aye kɛha Yehowa Odasefoi ní amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya kpeei lɛ. Yɛ afi 1978 lɛ mli lɛ, bɔni afee ni oblanyo fioo ko ni jɛ Poland lɛ anyɛ aya kpee yɛ Lille, France lɛ, ekɛ baisikel fã gbɛ kilomitai 1,200 yɛ gbii ekpaa mli. Yɛ 1997 hulutsoo be lɛ mli lɛ, Odasefoi enyɔ ni jɛ Mongolia lɛ fã gbɛ ni shɛɔ kilomitai 1,200 jɛkɛmɔ kɛtee Kristofoi ahenaabuamɔ ko shishi yɛ Irkutsk, Russia.

Anɔkwa Nyɛmifeemɔ Miitsu Nii

Ekomefeemɔ kɛ nyɛmifeemɔ ni Odasefoi lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ amɛkpeei ashishi lɛ ji odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ kɛha mɛi ni hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa ni naa nɔ ni yaa nɔ lɛ. Mɛi babaoo ená he miishɛɛ akɛ hiɛaŋkwɛmɔ ko kwraa bɛ kpeeiyalɔi lɛ ateŋ, ni ákɛ, anɔkwa miishɛɛ tete po yɛ mɛi ni ekolɛ eji klɛŋklɛŋ kwraa ni amɛkɛ amɛhe kpeɔ lɛ ateŋ.

Yɛ majimaji ateŋ kpee ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Australia lɛ mli lɛ, mɔ ko ni kɛ shisharalɔi yaa nikwɛmɔ lɛ, ni fata mɛi ni eba kpee lɛ ahe lɛ otsi ko lɛ miisumɔ ni ekɛ amɛ ahi shi be fioo koni ená amɛ naanyobɔɔ lɛ mli miishɛɛ. Akɛni ená amɛsuɔmɔ kɛ naanyobɔɔ lɛ he miishɛɛ hewɔ lɛ, eheee eyeee akɛ amɛnyɛ amɛhi shi jogbaŋŋ nɛkɛ, akɛni amɛteŋ mɛi babaoo ji gbɔi lɛ hewɔ. Beni be shɛ ni ebaashi kɛya lɛ, ebo kɛtsɛ amɛ koni amɛbo lɛ toi. Beni etsɛɔ amɛ akɛ “nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei lɛ,” eje shishi eda amɛ shi, shi enyɛɛɛ egbe naa, ejaakɛ enyɛɛɛ ehenumɔ nɔ eye ni ebɔi yaafo.

Yɛ afi 1997 mli lɛ, Sri Lanka fee eklɛŋklɛŋ kpokpaa wulu nɔ kpee ni awie wiemɔi etɛ yɛ shishi yɛ be kome too lɛ mli lɛ yɛ shwɛmɔhe wulu ko mli. Atsu gbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ he nii yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli yɛ Blɔfo, Sinhalese, kɛ Tamil wiemɔi amli. Akɛni eji he ko ni weku mli béi kã he eeya nɔ hewɔ lɛ, wiemɔ kui etɛ ahenaabuamɔ ni tamɔ nɛkɛ jeee nɔ ni ayɔseee. Polisifonyo ko bi nyɛmi nuu ko akɛ: “Namɔ kwɛɔ kpee nɛɛ he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ—Sinhalesebii, Tamilbii, aloo Blɔfomɛi lɛ?” Nyɛminuu lɛ ha hetoo akɛ: “Jeee kui lɛ ateŋ eko eko kwɛɔ kpee lɛ nɔ. Wɔ fɛɛ wɔfee ekome kɛmiifee enɛ.” Polisifonyo lɛ hiɛ fee lɛ yaa. Beni wiemɔ kui etɛ lɛ fɛɛ fee ekome kɛha naagbee sɔlemɔ lɛ ni amɛkɛ ekomefeemɔ bo “Amen” ni ejije waa yɛ shwɛmɔhe lɛ fɛɛ lɛ, kpeeiyalɔi lɛ fɛɛ fee ekome kɛ tswa amɛdɛ̃ yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Mɛi ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ fɛɛ miifofoi. Hɛɛ, kpeei wuji ji wɔ nyɛmifeemɔ lɛ nɔmimaa ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛɛlɛŋ.—Lala 133:1. *

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Kwɛmɔ wolo ni ji Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 66-77, 254-282.