Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyiɛmɔ ‘Jalɛ Gbɛ lɛ Nɔ’

Nyiɛmɔ ‘Jalɛ Gbɛ lɛ Nɔ’

Nyiɛmɔ ‘Jalɛ Gbɛ lɛ Nɔ’

“GBALƆ Yesaia jaje akɛ: “Jalɔi lɛ aaahi aha amɛ, ejaakɛ amɛaaye amɛnifeemɔ nii lɛ amli yibii.” Yesaia kɛɛ hu akɛ: “Jalɔ gbɛ lɛ ja tɔrɔmɔɔ.” (Yesaia 3:10; 26:7) Eyɛ faŋŋ akɛ, kɛji wɔnifeemɔi baawo yibii kpakpai lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee nɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

Shi kɛlɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnyiɛ yɛ jalɛ gbɛ lɛ nɔ? Mɛɛ nibii kpakpai wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ kɛjɛ nakai ni wɔɔfee lɛ mli? Ni mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi baaná he sɛɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ jalɛ tɛi lɛ ni wɔbaakpɛlɛ nɔ lɛ mli yɛ? Yɛ Biblia mli wolo ni ji Abɛi yitso 10 lɛ mli lɛ, blema Israel Maŋtsɛ Salomo kɛ hetooi kɛha sanebimɔi nɛɛ ha beni etsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ jalɔi kɛ mɛi fɔji ateŋ lɛ mli lɛ. Beni efeɔ nakai lɛ, ekɛ wiemɔ ni ji “jalɔi” lɛ tsu nii shii 13 sɔŋŋ. Wiemɔi nɛɛ ateŋ nɛɛhu jeɔ kpo yɛ kukuji 15 kɛyashi 32 lɛ mli. No hewɔ lɛ, Abɛi 10:15-32 lɛ he ní wɔɔsusu lɛ baafee hewalɛwoo nɔ̃ aha wɔ. *

Mɔ Tsɔsemɔ Mli ní Awa

Salomo tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ jalɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Niiatsɛ nii lɛ ji emɔɔ ni wa; ohiafoi ahiɛkpatamɔ ji amɛhia lɛ. Jalɔ nitsumɔ nii lɛ, ehaa eyi náa wala; mɔ fɔŋ nibaa nii lɛ, ehaa efeɔ esha.”Abɛi 10:15, 16.

Ninamɔ baanyɛ afee hebuu nɔ̃ ni akɛdamɔɔ nɔ ni aleee ni baaba yɛ shihilɛ mli, tamɔ bɔ ni maŋ ni atswa gbogboi awo he lɛ kɛ hebuu ni sa haa mɛi ni yɔɔ mli lɛ. Ni ohia baanyɛ afite nii kɛji nibii ni akpaaa gbɛ hã shihilɛ lɛ tsake. (Jajelɔ 7:12) Shi kɛlɛ, ekolɛ maŋtsɛ nilelɔ lɛ miima oshara ni yɔɔ heloonaa ninamɔ kɛ ohia fɛɛ mli lɛ nɔ mi. Ekolɛ no baaha niiatsɛ ko aná hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ enibii ni eyɔɔ lɛ mli, ní ehiɛ susumɔ lɛ akɛ enibii ni jara wa lɛ ‘tamɔ gbogbo grɔŋŋ’ ni atswa. (Abɛi 18:11) Ni ohiafo baasusu yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ, ohia ni eyeɔ lɛ eha ebɛ hiɛnɔkamɔ ko kɛha wɔsɛɛ. No hewɔ lɛ, amɛ fɛɛ amɛnáaa gbɛi kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛji jalɔ lɛ yɛ heloonaa nii babaoo loo fioo lɛ, ejalɛ nifeemɔ lɛ kɛ lɛ yaa wala mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, emii shɛɔ nɔ ni eyɔɔ lɛ he. Eŋmɛɛɛ gbɛ ni eshika gbɛfaŋ shihilɛ lɛ afite shidaamɔ kpakpa ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. Kɛji jalɔ lɛ ji niiatsɛ jio loo ohiafo jio lɛ, eshihilɛ gbɛ lɛ kɛ miishɛɛ bahaa lɛ amrɔ nɛɛ kɛ naanɔ shihilɛ he hiɛnɔkamɔ yɛ wɔsɛɛ be mli. (Hiob 42:10-13) Mɔ fɔŋ lɛ naaa hesɛɛ ko kɛji ená heloonaa nii tete po. Yɛ nɔ najiaŋ ni ehiɛ baasɔ bɔ ni ehebuu lɛ jara wa ha koni ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ gbeekpãmɔ naa lɛ, ekɛ enii ní ená lɛ tsuɔ nii kɛwoɔ nifɔji anifeemɔ mli hewalɛ.

Israel maŋtsɛ lɛ tsa nɔ akɛ: “Mɔ ni buɔ tsɔsemɔ lɛ, enyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ; shi mɔ ni kwaa kãmɔ lɛ, eduɔ gbɛ.” (Abɛi 10:17) Biblia he nilelɔ ko susuɔ akɛ, abaanyɛ anu kuku nɛɛ shishi yɛ gbɛ̀i srɔto enyɔ nɔ. Ekome baanyɛ afee akɛ mɔ ni boɔ tsɔsemɔ toi ni etiuɔ jalɛ sɛɛ lɛ nyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ, yɛ be mli ni mɔ ni kwaa kãmɔ lɛ duɔ gbɛ kɛjɛɔ nakai gbɛ lɛ nɔ. Kuku lɛ hu baanyɛ atsɔɔ akɛ “mɔ ni kpɛlɛɔ tsɔsemɔ nɔ lɛ, tsɔɔ [mɛi krokomɛi] wala gbɛ lɛ, [ejaakɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni efeɔ lɛ náa amɛnɔ hewalɛ] shi mɔ fɛɛ mɔ ní kpooɔ jajemɔ lɛ, ehaa mɛi krokomɛi duɔ gbɛ.” (Abɛi 10:17, New International Version) Yɛ shihilɛ lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔbaakpɛlɛ tsɔsemɔ nɔ koni wɔkakwa kãmɔ!

Okɛ Suɔmɔ Aye Hetsɛ̃ Najiaŋ

Salomo tsa nɔ ni ebu abɛi anyɔ ni hiɛ shishinumɔ kome, ní fã ni ji enyɔ lɛ miifi klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ sɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mɔ ni kɛ nyɛ̃ɛ teeɔ lɛ, ehiɛ apasa naabu.” Kɛji mɔ ko yɛ nyɛ̃ɛ yɛ etsui mli kɛha mɔ kroko shi ekɛ wiemɔ ni ŋɔɔ loo ekɛ yiteŋmulu wiemɔi miitsimɔ nɔ lɛ, eeshishiu ehe—ehiɛ “apasa naabu.” Enɛ hewɔ lɛ maŋtsɛ nilelɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Mɔ ni wieɔ mɔ he lɛ, kwashia ji lɛ.” (Abɛi 10:18) Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaatsimɔ nyɛ̃ɛ ni amɛyɔɔ lɛ nɔ lɛ, mɛi komɛi wieɔ apasa naafolɔmɔ wiemɔi loo amɛgbɛɔ hiɛgbelewoo wiemɔi ni kɔɔ mɛi ni amɛnyɛ̃ɔ lɛ ahe amɛshwãa. Eji buulufeemɔ ejaakɛ naafolɔmɔ wiemɔi lɛ tsakeee bɔ ni nakai mɔ lɛ ji. Toibolɔ ni hiɛ kã shi lɛ baaje shishi eyɔse hetsɛ̃ lɛ ni ebuŋ heguɔgbelɔ nɛɛ kwraa. No hewɔ lɛ, mɔ ni gbɛɔ amale wiemɔi eshwãa lɛ, yeɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe awui.

Jalɛ gbɛ lɛ ji ni okɛ amale loo heguɔgbee wiemɔ akatsu nii. Nyɔŋmɔ kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Kaanyɛ̃ onyɛmi yɛ otsui mli.” (3 Mose 19:17) Ni Yesu wo etoibolɔi lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi [po], nyɛjɔa mɛi ni lomɔɔ nyɛ, nyɛfea mɛi ni nyɛ̃ɔ nyɛ lɛ ekpakpa, ni nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ni haoɔ nyɛ ni amɛwaa nyɛ yi lɛ; koni nyɛtsɔmɔ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ bii.” (Mateo 5:44, 45) Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ wɔkɛ suɔmɔ moŋ aaawo wɔtsui mli, shi jeee hetsɛ̃!

‘Mɔ Onaabu Mli’

Beni maŋtsɛ nilelɔ lɛ maa bɔ ni ehe hiaa ni akudɔ lilɛi lɛ nɔ mi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wiemɔ babaoo yɔɔ nɛɛ, nɔtɔmɔ kpaaa yɛ mli; shi mɔ ni mɔɔ enaabu mli lɛ, nilelɔ ni.”Abɛi 10:19.

“Kwashia wieɔ babaoo.” (Jajelɔ 10:14) ‘Buului asane jɛɔ’ edaaŋ. (Abɛi 15:2) Enɛ etsɔɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni wieɔ babaoo lɛ ji buuluu. Shi kwɛ bɔ ni eyɔɔ mlɛo akɛ mɔ aŋkro ko ni wieɔ babaoo lɛ aaatsɔ mɔ ni gbɛɔ oshekuyeli ni fiteɔ mɔ loo amale wiemɔ eshwãa! Gbɛi kpakpa ni afite lɛ lɛ, yeɔ henumɔi awui, efiteɔ mɔ kɛ mɔ teŋ wekukpaa, ni bei pii lɛ, pilamɔi ni anáa yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ jɛ kwashiai awiemɔ hewɔ. “Wiemɔ babaoo yɔɔ nɛɛ, tɔmɔ kpaaa yɛ mli.” (Abɛi 10:19, An American Translation) Kɛfata he lɛ, eyɛ mlila akɛ okɛ mɔ ko ni wieɔ nɔ fɛɛ nɔ he lɛ baahi he kome. Eba akɛ, wɔwieŋ babaoo tsɔ̃.

Nɔ ni fe amale ni wɔɔkpoo kɛkɛ lɛ, mɔ ni mɔɔ enaabu mli lɛ kɛ hiɛshikamɔ tsuɔ nii. Esusuɔ nii ahe dani ewieɔ. Ákɛ mɔ ni suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha Yehowa tɛi ni efolɔ eshwie shi, kɛ anɔkwa shwelɛ akɛ ebaaye ebua enaanyo gbɔmɔ lɛ kanyaa lɛ lɛ, esusuɔ bɔ ni ewiemɔi lɛ baaná hewalɛ yɛ mɛi krokomɛi anɔ aha lɛ he. Suɔmɔ kɛ mlihilɛ yɛ ewiemɔi amli. Ejwɛŋɔ bɔ ni ebaafee koni eha nɔ ni ebaawie lɛ afee nɔ ni ŋɔɔ ni efee yelikɛbuamɔ nɔ̃. Ewiemɔi tamɔ “shika akutui yɛ jwiɛtɛi kpanyai amli”—asaa lɛ jogbaŋŋ ni ewoɔ mɔ hiɛ nyam be fɛɛ be.—Abɛi 25:11.

‘Yaa nɔ Olɛ Mɛi Babaoo’

Salomo tsa nɔ ewie akɛ: “Jalɔ lilɛi lɛ, etamɔ jwiɛtɛi krɔŋŋ; shi mɛi fɔji atsui lɛ, ehiii haaa nɔ ko nɔ ko.” (Abɛi 10:20) Nɔ ni jalɔ wieɔ lɛ yɛ krɔŋŋ—etamɔ jwiɛtɛi kpakpa ni atsuu he, ni ebɔɔɔ ŋkanale. Enɛ ji anɔkwale yɛ Yehowa tsuji agbɛfaŋ, beni amɛkɛ nilee ni haa wala ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ haa mɛi krokomɛi lɛ. Amɛ Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele, Yehowa Nyɔŋmɔ, etsɔse amɛ ni ‘eha amɛ nikaselɔi alilɛi, koni amɛle bɔ ni amɛkɛ mɔ ni etɔ lɛ lɛ aaawie yɛ be ni sa mli.’ (Yesaia 30:20; 50:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛ lilɛi tamɔ jwiɛtɛi kpakpa beni ewieɔ Biblia mli anɔkwale lɛ he lɛ. Kwɛ bɔ ni amɛwiemɔi lɛ ji nɔ ni sɛɛ efooo ni jara wa kɛha mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ fe bɔ ni mɔ fɔŋ yiŋkpɛi ji! Nyɛhaa wɔfea ekãa ní wɔkɛwie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Nyɔŋmɔ naakpɛɛ nitsumɔi lɛ ahe.

Jalɔ lɛ eji jɔɔmɔ kɛha mɛi ni bɔle lɛ lɛ. Salomo tee nɔ akɛ: “Jalɔ naabu lɛɔ mɛi babaoo; shi kwashiai lɛ, jwɛŋmɔ ní amɛbɛ hewɔ lɛ amɛgboiɔ.”Abɛi 10:21.

Mɛɛ gbɛ nɔ ‘jalɔ yaa nɔ elɛɔ mɛi babaoo’ yɛ? Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ shishinumɔ tsɔɔ “nɔkwɛmɔ.” (Abɛi 10:21, NW shishigbɛ niŋmaa) Ehiɛ shishinumɔ ni ji akɛ akudɔ ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ alɛ, tamɔ bɔ ni blema beaŋ tookwɛlɔ kwɛɔ etooi anɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. (1 Samuel 16:11; Lala 23:1-3; Salomo lalai 1:7) Jalɔ kudɔɔ loo enyiɛɔ mɛi krokomɛi ahiɛ kɛyaa jalɛ gbɛ nɔ, ni ewiemɔ wajeɔ etoibolɔi lɛ. Nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa ji akɛ, amɛhiɔ miishɛɛ shihilɛi ni haa mɔ tsui nyɔɔ mɔ mli babaoo mli, ni ekolɛ amɛnine baashɛ naanɔ wala po nɔ.

Ni kwashiai lɛ hu? Ákɛ mɔ ni bɛ yitsoŋ lɛ, ejieee jwɛŋmɔ kpakpa kpo aloo esusuuu nɔ ni baajɛ gbɛ ni ekɔ lɛ mli kɛba lɛ he. Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ feɔ nɔ fɛɛ nɔ ni etaoɔ, ni ehiɛ kpaa nɔ ni baajɛ mli aba lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, epiŋɔ yɛ nɔ ni jɛɔ enifeemɔ lɛ mli kɛbaa lɛ he. Be mli ni jalɔ yeɔ buaa koni eha mɛi ahi wala mli lɛ, mɔ ni bɛ yitsoŋ nyɛŋ abaa lɛ diɛŋtsɛ ewala yi.

Tsi Ohe Kɛjɛ Jeŋba Shara He

Bei babaoo lɛ, subaŋ ni mɔ aŋkro ko yɔɔ lɛ tsɔɔ nibii ni esumɔɔ kɛ nibii ni esumɔɔɔ. Beni Israel maŋtsɛ lɛ jajeɔ anɔkwale nɛɛ, ekɛɛ akɛ: “Kwashia lɛ, efɔŋ feemɔ feɔ lɛ miishɛɛ; shi mɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ, nilee feɔ lɛ miishɛɛ.”Abɛi 10:23.

Mɛi komɛi buɔ ahoshwibɔɔ akɛ eji miishɛɛ loo shwɛmɔ nii, ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli koni amɛná “miishɛɛ” kɛkɛ. Gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ ebuuu Nyɔŋmɔ akɛ mɔ ni mɛi fɛɛ baabu amɛhe akɔntaa amɛha, ni amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ jeŋba gbonyo ni amɛbaa lɛ nɔ. (Romabii 14:12) Amɛjwɛŋmɔ efite aahu akɛ, amɛsusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ enaaa amɛ nɔ fɔŋ feemɔ lɛ. Amɛtsɔɔ amɛ nifeemɔi lɛ anɔ amɛkɛɔ akɛ: “Yehowa ko bɛ.” (Lala 14:1-3 NW; Yesaia 29:15, 16) Kwɛ buuluufeemɔ ni eji!

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɔ ni yɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ yɔseɔ akɛ ahoshwibɔɔ haaa mɔ miishɛɛ. Ele akɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni ebaanyɛ efite wekukpaa ni kã ekɛ lɛ teŋ lɛ. Jeŋba ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji kwashiai asane, ejaakɛ ehaa bulɛ ni mɛi yɔɔ lɛ sɛɛ foɔ, efiteɔ gbalashihilɛ, eyeɔ jwɛŋmɔ kɛ gbɔmɔtso fɛɛ awui, ni ehaa mumɔŋ shidaamɔ ni mɔ yɔɔ lɛ ŋmɛɔ lɛ. Eeefee nilee gbɛ akɛ wɔɔkpoo ahoshwibɔɔ ni wɔná suɔmɔ kɛha nilee taakɛ mɔ náa suɔmɔ ehaa enyɛmi yoo ko ni esumɔɔ lɛ waa lɛ.—Abɛi 7:4.

Tswaa Oma Shishitoo Kpakpa Nɔ

Beni Salomo maa bɔ ni ehe hiaa ni mɔ atswa eshihilɛ kɛma shishitoo kpakpa nɔ lɛ nɔ mi lɛ, ejaje akɛ: “Nɔ ni mɔ fɔŋ sheɔ lɛ, no nɔŋŋ baaba enɔ; shi jalɔ lɛ, aaaha lɛ etaomɔ nii lɛ. Kɛ lasuogbele te shi pɛ lɛ, mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ; shi jalɔ lɛ, eyɛ naanɔ shishitoo.”Abɛi 10:24, 25.

Ekolɛ mɔ fɔŋ lɛ baawo mɛi krokomɛi ahe gbeyei waa. Shi kɛlɛ, yɛ naagbee mli lɛ, nɔ ni esheɔ he gbeyei lɛ baa enɔ. Ákɛ mɔ ni bɛ shishitoo nɔ ni damɔ jalɛ shishitoo mlai anɔ lɛ, etamɔ tsũ ko ni bɛ shiŋŋ ni kumɔɔ eshwieɔ shi yɛ ahum ni fiteɔ nii mli. Ewuleɔ yɛ nɔnyɛɛ shishi. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, jalɔ lɛ tamɔ nuu ni feɔ enii yɛ Yesu wiemɔi lɛ kɛ gbeekpãmɔ naa. Eji “ŋaalelɔ ni ma etsũ yɛ tɛsaa nɔ.” Yesu kɛɛ akɛ: “Ni nugbɔ tue, ni faai ba, ni kɔɔyɔɔ tswa, ni amɛshimɔ tsũ lɛ, shi ewuleee; ejaakɛ ato shishi yɛ tɛsaa nɔ.” (Mateo 7:24, 25) Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ yɛ shiŋŋ—etswa ejwɛŋmɔ kɛ enifeemɔi lɛ ema Nyɔŋmɔ shishitoo mlai anɔ.

Dani maŋtsɛ nilelɔ lɛ baatsa srɔtofeemɔ ni kã mɔ fɔŋ lɛ kɛ jalɔ lɛ teŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ tɛ̃ɛ, shi ehe hiaa ha. Ekɛɛ akɛ: “Bɔ ni ashĩŋ feɔ nyanyɔji kɛ bɔ ni lasu feɔ hiŋmɛii lɛ, nakai anihaolɔ feɔ mɛi ni tsu lɛ lɛ.” (Abɛi 10:26) Ashĩŋ ji nɔ ko ni hãa nyanyɔji lɛ shɔ̃ɔ. Ebɔɔ ni yɔɔ mli lɛ jooɔ yɛ mɔ daaŋ ni ebaanyɛ eha mɔ ko nyanyɔji ashɔ̃. Lasu haa hiŋmɛii amli shãa mɔ ni emli hoɔ nu. No hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni bɔɔ anihaolɔ apaa loo ehaa eyadamɔɔ enajiaŋ lɛ baahao ni enine baanyɛ shi.

“Yehowa Gbɛ lɛ Ji Mɔɔ”

Israel maŋtsɛ lɛ tsa nɔ akɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ haa gbii asɛɛ tsɛɔ; shi mɛi fɔji afii lɛ, aaafo nɔ kuku. Jalɔi ahiɛnɔkamɔ lɛ baafee miishɛɛ; shi mɛi fɔji agbɛkwɛmɔ lɛ baafee yaka.”Abɛi 10:27, 28.

Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kudɔɔ jalɔ ni ebɔɔ mɔdɛŋ koni esa Yehowa hiɛ kɛtsɔ esusumɔi, wiemɔi, kɛ nifeemɔi anɔ. Nyɔŋmɔ susuɔ ehe ni ehaa ejalɛ gbɛkpamɔi lɛ baa mli. Shi kɛlɛ, mɔ fɔŋ hiɔ shihilɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ mli. Bei komɛi lɛ ehiɛnɔkamɔi lɛ feɔ tamɔ nɔ ni eba mli, shi yɛ be kukuoo mli, ejaakɛ bei pii lɛ efoɔ egbii lɛ anɔ kuku kɛtsɔ basabasafeemɔ loo hela ko ni jɛ bɔ ni eba ejeŋ eha lɛ nɔ. Gbi nɔ ni egboɔ lɛ, ehiɛnɔkamɔi fɛɛ feɔ yaka.—Abɛi 11:7.

Salomo kɛɛ akɛ: “Yehowa gbɛ lɛ ji mɔɔ hã mɛi ni eye emuu lɛ; shi mɛi ni tsuɔ nishaianii lɛ, eji hiɛkpatamɔ hã amɛ.” (Abɛi 10:29) Yehowa gbɛ lɛ ni atsĩ tã yɛ biɛ lɛ kɔɔɔ shihilɛ gbɛ ni ebiɔ ni wɔnyiɛ nɔ lɛ he, shi moŋ ekɔɔ gbɛ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ nɔ ekɛ adesai yeɔ haa lɛ he. Mose kɛɛ akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni.” (5 Mose 32:4) Nyɔŋmɔ jalɛ gbɛ̀i lɛ tsɔɔ hebuu nɔ̃ kɛha jalɔi lɛ, kɛ hiɛkpatamɔ kɛha mɛi fɔji lɛ.

Mɛɛ mɔɔ Yehowa ji kɛha ewebii nɛkɛ! “Jalɔ lɛ, afãŋ lɛ gbi ko gbi ko; shi mɛi fɔji lɛ, amɛhiŋ shikpɔŋ lɛ nɔ. Jalɔ naabu jieɔ nilee kpo; shi kutumpɔo lilɛi lɛ, aaafo. Jalɔ naabu le nɔ ni sa; shi mɛi fɔji adaa wieɔ kutumpɔo wiemɔi.”—Abɛi 10:30-32.

Eka shi faŋŋ akɛ, ehiɔ haa jalɔi ni ajɔɔ amɛ akɛni amɛnyiɛɔ yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ hewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “Yehowa jɔɔmɔ lɛ, no feɔ mɔ niiatsɛ; shi deŋmegbomɔ nyɛŋ ekɛ nɔ ko afata he.” (Abɛi 10:22) Belɛ, eba akɛ be fɛɛ be lɛ, wɔbaakwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔfee nii yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ kɛ gbeekpãmɔ naa. Nyɛhaa wɔmɔa wɔnaabu hu mli ni wɔkɛ wɔlilɛi atsu nii kɛtsɔse mɛi krokomɛi kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale ni hereɔ mɔ yiwala lɛ nɔ, koni wɔkudɔ amɛ kɛya jalɛ gbɛ lɛ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Kɛha Abɛi 10:1-14 lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Buu-Mɔɔ July 15, 2001, baafa 24-27.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Lilɛi lɛ baanyɛ atamɔ “jwiɛtɛi krɔŋŋ”