Bai pa asuntu

Pidi diskulpa

Pidi diskulpa

Pidi diskulpa ta djuda txeu na faze pas ku otus algen

“PIDI diskulpa ten txeu puder. El ta djuda rezolve prublémas na pas, el ta djuda nasons sta unidu, el ta djuda govérnus rekonhese sufrimentu di ses povu i el ta djuda pesoas da dretu ku kunpanheru.” É kel-li ki un skritora * txeu famoza i spesialista na língua i konportamentu di universidadi Georgetown na Washington, sidadi di Mérka, skrebe.

Bíblia ta konfirma ma pidi diskulpa di korason txeu bês é un bon manera di rekupera amizadis. Pur izénplu, na kel ilustrason di Jizus sobri kel fidju ki perde, ta mostra ma kantu kel fidju volta pa kaza, el pidi diskulpa di korason i se pai staba prontu pa resebe-l di volta. (Lucas 15:17-24) Un algen nunka ka debe ser orgulhozu dimás pa pidi diskulpa i buska perdon. É klaru ki si bo é umildi, é más fásil pidi diskulpa.

Puder ki pidi diskulpa ten

Abigail, un mudjer ki vive na Israel antigu i ki tinha sabedoria, é un bon izénplu ki ta mostra ma pidi diskulpa ten txeu puder. Sikrê éra se maridu ki fazeba un kuza mariadu, el bai pidi diskulpa. Timenti Davidi, ki más tardi bira rei di Israel, staba ta mora na dizértu djuntu ku se ómis, es proteje ribanhu di maridu di Abigail, ki txomaba Nabal. Má kantu ómis di Davidi pidi Nabal kumida ku agu, Nabal trata-s mariadu i el ka da-s nada. Pamodi kel-li, Davidi fika uma xatiadu. Pur isu, el bai el ku uns 400 ómi, pa ba ataka Nabal i tudu algen di se kaza. Kantu Abigail da kónta di kel situason, el pripara pa el bai nkontra ku Davidi. Lógu ki Abigail odja-l, el nbaxa se rostu na pé di Davidi i el fla: ‘Nha sinhor, dexa kulpa kai riba mi. Dexa bu sérva pâpia, i obi kuzê ki bu sérva sta fla-u.’ Dipôs Abigail splika Davidi situason i el da-l kumida i kuzas pa bebe di prezenti. Nton, Davidi fla-l: ‘Bai pa bu kaza na pas. N obi kel ki bu fla i N ta faze kel ki bu pidi-m.’ — 1 Samuel 25:2-35.

Atitudi umildi di Abigail i se pididu di diskulpa pamodi konportamentu mariadu di se maridu, salva se família. Davidi ti agradese-l pamodi el inpidi-l di fika ku kulpa di sangi. Nbóra é ka Abigail ki trata Davidi ku se ómis mariadu, el seta kel kulpa i el faze pas ku Davidi.

Un otu izénplu di algen ki sabia ki óra ki el ta pidiba diskulpa, é Apóstlu Paulu. Un bês Apóstlu Paulu tevi ki difende se kabésa na frenti di Sinédriu, ki éra kel Tribunal Más Altu di judeus. Kel saserdóti prinsipal, Ananias, fika txeu xatiadu ku kel ki Paulu fla i el manda pa kes ki staba sakédu na ladu di Paulu pa sota-l. Pamodi kel-li, Paulu fla: ‘Deus ta kastiga-u, é bo sima paredi ki dadu ku kal! Bu ta xinta pa bu julga-m di akordu ku Lei i omésmu ténpu bu ta viola Lei, ta manda pa es sota-m?’ Kantu kes ki staba la fla Paulu ma el ka mostra ruspetu pa saserdóti prinsipal, kel óra Paulu seta se éru i el fla: ‘Irmons, N ka sabia ma el éra saserdóti prinsipal. Pamodi sta skrebedu: “Ka bu pâpia mal di un algen ki ten autoridadi na bu povu.”’ — Atos 23:1-5.

Paulu tinha razon, un juís ka debe ser violéntu. Má simé el pidi diskulpa pa manera ki el pâpia ku saserdóti prinsipal. * Pamodi kel-la Sinédriu staba prontu pa obiba kuzê ki Paulu tinha pa fla. Pamodi Paulu sabia ma kes ki ta fazeba párti di Sinédriu ka tinha mésmu opinion sobri resureison, el fla ma el staba ta julgadu pamodi el ta kriditaba na resureison. Dipôs es kumesa ta diskuti i kes farizeu apoia Paulu. — Atos 23:6-10.

Kuzê ki nu ta prende ku kes dôs izénplu di Bíblia li? Pamodi Paulu ku Abigail staba prontu pa pidi diskulpa di korason, otus algen obi-s ku atenson. Óras ki nu ta pidi diskulpa, nu ta faze pas. Si nu rekonhese nos éru i nu pidi diskulpa pa kuzas mariadu ki nu faze, ta ser más fásil konsigi rezolve un prubléma.

‘Má kulpa é ka di meu’

Óras ki nu da kónta ma un algen fika ofendidu pamodi un kuza ki nu fla ô nu faze, talvês nu ta atxa ma kel algen sta ser sensível dimás. Pur isu, Jizus da se disiplus kel konsedju li: ‘Si bu leba bu oférta pa poi na altar, i la, bu lenbra ma bu irmon tene algun kuza kóntra bo, dexa bu oférta frenti di altar i bai. Primeru faze pas ku bu irmon i dipôs volta i oferese bu oférta.’ — Mateus 5:23, 24.

Pur izénplu, un irmon pode atxa ma bu peka kóntra el. Na kel situason li, Jizus fla pa bu bai, pa bu ‘faze pas ku bu irmon’, ka ta nporta si bu atxa ma bu faze kel algen un kuza mariadu ô nau. Di akordu ku testu gregu, palavra ki Jizus uza li ta mostra ma dipôs di ten un prubléma é kes dôs algen ki ‘ten ki sforsa pa rezolve kel situason.’ (Dicionário Expositivo de Palavras do Antigo e do Novo Testamento, de Vine [Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words]) Na verdadi, óras ki dôs algen ka ta konkorda sobri un kuza, pode ser ki es tudu dôs sta eradu, pamodi es tudu dôs é inperfeitu i es ta fadja. Pur isu, es tudu dôs meste seta ses éru.

Más inportanti é ka kenha ki sta sértu ô eradu, má é kenha ki ta toma medida primeru pa faze pas. Kantu Apóstlu Paulu da kónta ma kristons na Korintu staba ta leba kunpanheru pa tribunal pamodi prublémas sima nogósiu, el fla-s: ‘É ka éra midjór nhos sufri injustisa? É ka éra midjór nhos fika ku prujuis?’ (1 Coríntios 6:7) Nbóra Paulu fla kel-li pamodi el ka kria pa se irmons ku irmans leba kunpanheru pa tribunal, kel prinsípiu é klaru: Pas entri irmons é más inportanti di ki prova ken ki sta sértu ô eradu. Óras ki nu ta lenbra di kel prinsípiu li é más fásil nu pidi diskulpa óras ki algen ta pensa ma nu faze algun kuza mariadu kóntra el.

Nu meste ser sinseru

Na alguns lugar, pesoas ta uza txeu kes palavra ki ta sirbi pa pidi diskulpa. Pur izénplu, na Japon pesoas ta uza palavra sumimasen pa pidi diskulpa. Kel palavra li ta uzadu txeu bês pamodi tanbê el ta sirbi pa agradese un algen óras ki bu ka konsigi konpensa pa un kuza ki el faze-u ô pamodi un prezenti ki el da-u. Pamodi kel palavra li ta uzadu txeu, alguns algen pode atxa ma kel algen ka sta ser sinseru. Ta parse ma ta kontise mésmu kuza na otus kultura

Na kalker língua, é inportanti un algen ser sinseru óras ki el ta pidi diskulpa. Nos palavra i nos ton di vós debe mostra ma dja nu rapende di verdadi. Na kel diskursu ki Jizus Kristu faze na monti, el fla se disiplus: ‘Basta nhos dexa pa nhos palavra “sin” ser sin, i pa nhos “nau” ser nau; pamodi tudu kuza ki fladu alén di kel-li é di Malvadu.’ (Mateus 5:37) Óras ki bu ta pidi diskulpa, ser sinseru! Odja un izénplu: Un ómi ki sta na un fila na aeroportu ta spéra pa faze check-in ta pidi diskulpa pamodi se maléta da na un sinhora ki sta na fila se frenti. Dipôs di uns minutu, sima kel fila ta ba ta bai pa frenti, se maléta torna da na kel mudjer. Más un bês, ku edukason el ta pidi diskulpa. Óras ki kel kuza kontise otu bês, kel algen ki sta kunpanha kel sinhora ta fla kel ómi ma si el ta lamenta di verdadi pa kel kuza ki kontise, el ta tomaba kuidadu pa se maléta ka daba na kel sinhora otu bês. Óras ki nu ta pidi diskulpa pa algun kuza mariadu ki nu faze, nu meste sforsa txeu pa nu ka faze kel mésmu kuza otu bês.

Si nos é sinseru, nu ta seta ma nu faze un kuza mariadu, nu ta pidi perdon i nu ta tenta faze tudu kel ki nu pode pa nu koriji kel kuza mariadu ki nu faze. Tanbê kel algen ki fika ofendidu debe púrdua kel kuza mariadu ki kel algen faze. (Mateus 18:21, 22; Marcos 11:25; Efésios 4:32; Colossenses 3:13) Dja ki nos é inperfeitu, nen sénpri é ka fásil faze pas. Má simé, pidi diskulpa é rei di inportanti pa ten pas.

Óras ki nu ka debe pidi diskulpa

Nbóra é inportanti pidi diskulpa pa pode ten pas, un algen ki ten sabedoria sabe ma nen sénpri el ka debe faze kel-li. Imajina pur izénplu un prubléma ki ta nvolve nos lialdadi pa Deus. Kantu Jizus staba na Téra, ‘el rabaxa i el bira obidienti ti mórti, sin, mórti na un staka.’ (Filipenses 2:8) Má el ka pidi diskulpa pa kuzas ki el ta kriditaba na el sô pa el pode aliviaba se sufrimentu. I Jizus ka pidi diskulpa kantu saserdóti prinsipal fla: ‘Pa kel Deus ki sta bibu, N ta pô-u baxu juramentu pa bu fla-nu si é bo ki é Kristu, Fidju di Deus!’ Envês di fika ku vergónha i pidi diskulpa, Jizus ku koraji fla: ‘É bo própi ki sta fla. Má N ta fla nhos: Di gósi pa dianti, nhos ta ben odja Fidju di Ómi xintadu na ladu direita di puder i ta ben na kes núven di séu.’ (Mateus 26:63, 64) Nunka ka pasa pa kabésa di Jizus faze pas ku kel saserdóti prinsipal si kel-li ta poba el ta perdeba amizadi ku se Pai, Jeová Deus.

Sérvus di Jeová ta ruspeta i ta da ónra pa kes algen ki ten autoridadi. Má simé, es ka meste pidi diskulpa pamodi es ta obi ku Deus ô pamodi es ta ama ses irmons. — Mateus 28:19, 20; Romanos 13:5-7.

Tudu algen ta ben sta na pas

Oji nu ta faze kuzas mariadu pamodi nu erda inperfeison i pekadu di nos pai, Adon. (Romanos 5:12; 1 João 1:10) Adon bira inperfeitu pamodi el rabela kóntra Kriador. Na komésu, Adon ku Eva éra perfeitu i sen pekadu, i Deus promete ma el ta ben poi tudu algen ta bira perfeitu otu bês. El ta ben kada ku pekadu i tudu kes kuza ki ta izisti pamodi pekadu. — 1 Coríntios 15:56, 57.

Imajina modi ki ta ben ser! Tiagu, irmon di Jizus, da-nu un konsedju sobri modi ki nu debe uza língua. El fla: ‘Si algen ka ta fadja na pâpia, el é un ómi perfeitu, ki ta konsigi kontrola tanbê tudu se korpu.’ (Tiago 3:2) Un ómi perfeitu ta konsigi kontrola se língua, pur isu el ka meste pidi diskulpa pa kuzê ki el ta fla. El ta konsigi ‘kontrola tudu se korpu.’ Imajina modi ki ta ben ser sábi óras ki nu bira perfeitu! Nton ka ten nada ki ta ben inpidi pa ten pas entri pesoas. Timenti kel-li ka kontise, si nu pidi diskulpa óras ki nu faze algun kuza mariadu, kel-li ta djuda txeu pa mante pas.

[Nótas di rodapé]

^ Deborah Tannen

^ Talvês Paulu ka staba ta odja dretu, pur isu el ka konsigi rekonhese kel saserdóti prinsipal.

[Dizenhu]

Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Paulu?

[Dizenhu]

Óras ki tudu algen bira perfeitu, tudu algen ta ben sta na pas.