Exeni ambe enga jataka

Arhini eskajtsïni puáchentaaka, ambe ma engajtsïni jarhuataaka parachi sési pájperantani

Arhini eskajtsïni puáchentaaka, ambe ma engajtsïni jarhuataaka parachi sési pájperantani

Arhini eskajtsïni puáchentaaka, ambe ma engajtsïni jarhuataaka parachi sési pájperantani

“ARHIJPINI eskachi puáminhantaaka kánikua jarhuajpesïndi. Úsïndi eska ma sési peentaaka ambe ma no uarhiperaparini, eskaksï nasionicha nóteru arhirperata ambe jatsiakia, jarhuataasïndi juramutiichani paraksï kuenta íntskukuarheni kʼuiripuecheri uandanhiateecheri ambe ka úsïndi eska sési pájperanhantaaka”, ísï karasti Deborah Tannen, enga libruechani máru karaaka engaksï kánikua íntspikuarhinhaaka ka ístu enga jindeeka sociolingüista jini Universidad de Georgetown, enga Washington, D.C jaka.

Biblia ístu xarhatasïndi eska enga ma mintsita jingoni arhijpijka eska puáminhantaaka úsïnga eska sési pájperanhantaaka. Enga tata Jesukristu tumbiiri ma uandapka enga tsïnchekata japka, xarhataspti eska enga uájpa kʼuanhatsentajka ka mintsita jingoni arhini taati jémbani eska puákuntapiringa, taati jémba no úkua jukanchaspti jióntani kʼumanchikuarhu (Lukasʌ 15:17-​24). Ísï jimbo, jatsiskachi para kánikua kaxumbitiini parachi no kʼéramakuarhini jámani ka úni arhijpini eskachi puáminhantaaka. Ísïisti, imeecha engaksï meru kaxumbitiijka nóksï úkua jukanchasïndi para ísï úni.

Arhijpini eskachi puáminhantaaka kánikua jarhuajpesïndi

Abigaíli, Israeli anapu uarhiiti ma enga kánikua jánhastiipka, xarhataspti eska enga ma arhijpijka eska puáminhantaaka kánikua jarhuajpesïnga, nájkiruka imeeri uámba no sési úpka. Enga desierturhisï jámani japka, Dabidi, enga jindeepiringa Israeli anapu rei, kuájchakuaspti imeeri soldaduecha jingoni karichichani engaksï Nabaliripka, Abigaíliri uámba. Joperu, engaksï máru Dabidiiri tumbiicha kurhakupka sáni itsï ka kurhinda, Nabali no sési arhiaspti ka chútantaaspti. Dabidi, kánikua ikiatintku taantaspti ma kuatrosientu ísï acheetiichani paraksï ataani Nabalini ka imeeri kʼumanchikuarhu anapuechani. Enga Abigaíli mítepka ini ambe, niraspti kúmani Dabidini ka enga na exepkia tinguixurhikuspti ka arhispti: “Juchiit tata jínderini kʼamanharhitanta. Kómarhisïngakeni eskarini jiárhitaaka parakeni aianguni ambe ma. Kurhaa ambe engakeni chiiti jántspiri arhiaaka”. Ísï tátsekua, Abigaíli iámindu ambe aianguspti Dabidini ka íntskuspti tʼirekua ka itsï. Ísï jimbo, ima mókukuspti: “Pínandikua jingoni karhamanta chiniu. Kurhaaskia ambe engareni arhika ka uaaka ambe engareni kurhachejka” (1 Samuel 25:​2-35).

Abigaíli pʼímutantaspti iámindu imeeri kʼumanchikuarhu anapuechani, jimboka kaxumbikua xarhataspka ka jimboka ima arhijpispka eska puáminhantaapiringa enga imeeri uámba ísï no agradeserikuapka ka enga no sési kaapka. Dabidi agradeserikuspti Abigaílini jimboka jarhuataspka paraka ima no niárapiringa uándikpini ka ísï niárani kulpa jatsini. Nájkiruka no Abigaíli jindeepka enga no sési kámapka Dabidini ka imeeri sondaduechani, uandaspti eska kulpa familierispka ka sési pájperantaspti Dabidini jingoni.

Apostoli Pablu jindeesti máteru ejemplu enga mítepka eska sési jarhaska arhijpini eska ma puáminhantaaka. Ma uelta jatsispti para kuájpikuarhini Judá anapu juesiicheri, Sanedríni. Kʼéri saserdoti Ananíasi, ikiatintku juramukuaspti imeechani engaksï Pabluni jingoni no iauani japka, eskaksï penchumikuarhu atapiringa jimboka jurhimbitku ambe uandaspka para kuájpikuarhini. Ísï jimbo, Pablu mókukuspti: Tata “Diosïkeni atee tʼungini engari xáxeka eska tsïntsïkata urapiti atantskata. ¿Nóri uaxakatixaki parareni jusgarini jíndeni lei jimbo? Jimajkani ¿andiresï juramujki eskani ji ísï atanhaaka, nájkiruka lei jimbo no sésikua jaka para ísï úni?”. Engaksï máru kʼuiripuecha engaksï jima japka uandapka eska no sési arhixapka kʼéri saserdotini, apostoli Pablu jirejiresï uandaspti: “Ermanuecha, ji no mítespkani eska ima jindeespka kʼéri [saserdoti], jimboka karakata jarhaska: ‘Asï jáma no sési arhini chiiti kʼuiripuecheri juramutini’” (Ukuecha 23:​1-5).

Sési jarhaspti enga Pablu uandapka eskaksï juesiicha no jatsiska para atajpini jámani. Joperu arhiaspti eskaksï puákuntapiringa, jimboka no mítespka eska ima kʼéri saserdotiispka ka jimboka no janhanharhikua jingoni mókukuarhixapka. a Enga i ambe úkuarhipka, jarhuataspti Pabluni paraka Sanedríni kurhajchapiringa ambe enga ima jatsiapka para arhiani. Jimboka Pablu mítespka eskaksï no iámindu juesiicha májkueni eratsesïreenga, arhiaspti eska jusgarinhaxapka jimboka jakajkusïreenga tsíntskueri ambe. Ka indeni ambe jimbo, kʼéri arhirperata ma jarhaspti ka fariseuechaksï Pabluni jingoni úkuarhintaspti (Ukuecha 23:​6-10).

¿Ambechi jorhenguarhisïni i tsimani ejempluecheri engaksï Bibliarhu jaka? Tsimani ejempluechajtsïni xarhatachesïndi eska enga ma mintsita jingoni móantajka jarhuajpesïnga para únhaani uandontskuarhenhaani. Ísï jimbo, enga ma arhijpijka eska puáminhantaaka inde ambe úsïndi eska sési pájperanhaaka. Jo, exeni eskachi no sési úska ambe ma ka kurhatspini eskachi puáminhantaaka imani ambe jimbo engachi no sési útspika jarhuatajtsïni parachi imeeri ambe uandontskuarheni engajtsïni marhuacheaka.

“Ji no ma ambe no sési úska”

Engachi mítejka eska nema ikiaska imani ambe jimbo engachi uandaka o engachi úka, jamberichi úpiringa eratseni eska inde kʼuiripu no sési kurhangusïnga ka eska jukari sóntku no sési exesïnga ambe ma. Joperu, ju je miántani ambe enga tata Jesukristu arhiapka imeeri chúxapatiichani: “Engari peeraka ma kéjtsïtakua altarirhu, ka jimari miántani eska chiiti ermanuti ikiaxaka tʼungini jingoni, jurajku jima chiiti kéjtsïtakuani altarirhu orhepani, ka ní orheta puátantani chiiti ermanutini. Ka tátsekua kʼuanhatsenta ka íntspi chiiti kéjtsïtakuani” (Mateu 5:​23, 24).

Por ejemplu, ju je arhini eska erachi ma uandasïnga eskachi no sési úkuska. Eska na uandapka Jesúsi, jatsiskachi para nirani ka ‘puátantani juchaari erachini’ ia sea engachi no sési ambe úkuska o nómbe. Uandakua enga jimini úrakuarhejka griegu jimbo imani kʼuiripuechani arhikuekasïndi “engaksï tsimarhani no sési pʼikuastperajka ka engaksï ménderu tsimarhantku sési pʼikuastperantajka” (Diccionario expositivo de palabras del Antiguo y del Nuevo Testamento exhaustivo, de W. E. Vine). Ísï jimbo, engaksï tsimani kʼuiripuecha arhirperajka, jamberiksï tsimarhani kulpa jatsijti, jimbokaksï no perfektueska ka nóksï iámindu ambe úsïndi sési úni. Enga i ambe úkuarhijka, uétarhisïndi eskaksï tsimarhani tekaatsperantaaka.

No sánderu jukaparhakuesti míteni né sési jarhaski ka né nómbe, sino né enga orhetku jánguarhintaaka para sési peentaani ambe ma. Enga Pablu mítepka eskaksï Korintu anapu kristianuecha juesiicha jingoni pájperaxapka jimbokaksï arhirperatechani jatsispka tumina jimbo, xukaaspti arhiaparini: “ ¿Andijtsïsï no mejori tekaatsperantajki engajtsï no sési útsperajka? Ka ¿andijtsï no mejori jurajkutakuarhejki eskaksïni euakuarhiaka ambe?” (1 Korintu 6:7). Nájkirukaksï Pablueri uandakuecha jindeepka para eratsetarantaani kristianuechani parakaksï no jámapiringa juesiicha jingoni nirani arhirperani, sésiksï kurhanguspti ambe enga Tata Diosï uékajka: eska sési pájperakua ma jatsini juchaari erachiicha jingoni sánderu jukaparhakueska ka eska xarhatani nésï sési jaki. Engachi miántaska ini konsejuni jarhuataatijtsïni parachi arhini imani kʼuiripuni enga eratseaka eskachi no sési úkuska eskajtsïni puáchentaaka.

Uétarhisïndi mintsita jingoni ísï úni

Máru kʼuiripuechaksï méntku úraani jarhasïndi uandakuechani para arhijpini eskaksï puáminhantaaka. Por ejemplu, Japón kánikua úrakuarhesïndi uandakua, sumimasen, para arhijpini eska ma puáminhantaaka. Ménichani asta jamberi úrakuarhesïndi para arhijpini eska ma agradesidu jarhaska imani ambe jimbo enga ma úminhaka ka ístu arhikuekani jarhani eska no uaaka maiamuntani, joperu inde ambe no sési pʼikuastpesïndi. I járhati uandakuechani úraani úsïndi eskaksï kʼuiripuecha no seguru jauaka sini ma kʼuiripu sési jimbosï ísï uandani jarhajki. Máteru lugaricha jimbojtu uaxastanhastia uandakuecha engaksï úrakuarhejka para ma arhijpini eska puáminhantaaka.

Náki uéjki idiomachi ma uandani, kánikua jukaparhakuesti eskachi mintsita jingoni arhijpiaka eskachi puáminhantaaka. Uandakuecha ka néna engachi uandaaka jatsipirindi para xarhatani eskachi meru arhijpixaka eskachi puáminhantaaka. Tata Jesukristu jorhendaaspti imeeri chúxapatiichani Sermón del Monterhu: “Arhijpiakajtsï: Jo, o no, jimboka engajtsï sánderu ambe uandaaka, Noambakitini jimboesïngia” (Mateu 5:​37). Engajtsï meru móantajkia xarhata je eska ísïiska. Ju je eranhaskani ini ambe: Aeropuerturhu, acheeti ma enga filarhu ma jarhajka arhisïndi uarhiitini enga imeeri orhepani jimbo nirani jaka eska puákuntapiringa jimboka sánisï pájtamaspka imeeri maleta jimbo. Sánitku tátsekua, ménderu pájtamasïndi sánisï uarhiitini. Ménderu, kánikua janhanharhikua jingoni arhisïndi eska puákuntaaka. Joperu enga ménderu sáni pájtamajka, acheeti enga uarhiiti jingoni nirani jarhajka arhisïndi eska enga sési jimbo móantakia, eska jánguarhintaaka para nóteru pájtamania uarhiitini. Jo, para ma xarhatani eska sési jimbo móantaskia jatsisti para jánguarhintani ka nóteru májkueni ambe úni jarhania.

Parachi xarhatani eskachi sési jimbosï arhijpini jaka eskachi puáminhantaaka, jatsiskachi para exeni eskachi no sési úska, kurhajkuarhini eskachi puáminhantaaka ka jánguarhintani para sési peentani ambe engachi no sési útspika. Ka ima enga no sési úminhaaka, jatsiti para puákuntani imani enga no sési úkuka ka enga móantakia (Mateu 18:21, 22; Markusʌ 11:25; Efesu 4:​32; Kolosasi 3:​13). Ménichani úkua jukasïndi sési pájperantani, jimbokachi no perfektueska. Joperu, engachi kurhajkuarhiska eskachi puáminhantaaka inde ambe jarhuajpeati paraka sési pájperakua jauaka.

Káni engachi no jatsika para arhijpini eskachi puáminhantaaka

Nájkiruka sési pʼikuastpentajka ka jarhuajpejka para ma sési pájperani máteruecha jingoni enga ma xarhatajka eska móantaskia, ima enga jánhastiika no imani ambe úsïndi enga no sési jarhajka. Por ejemplu, engachi tsʼéjkunhaaka parachi no kurhajchani o parachi jurajkuni Tata Diosï Jeobani. Enga tata Jesukristu Echerirhu japka, “sánderu kaxumbispti, jimboka janhanharhispka [Tata] Diosïni asta uarhikuarhu jamberi, ka útasï cháparhatakuarhu uarhini” (Filipusʌ 2:8). Ísï jimbo, ima no méni arhijpispti eskaksï puákuntapiringa imeeri jakajkukuecha jimbo paraka sési pʼikuarherantapiringa. Nijtu kurhakupi kʼéri saserdotini eska puákuntapiringa enga ima arhipka: “Jíkeni juramuchisïnga [Tata] Diosïni jimbo enga tsípitiika, eskajtsïni aianguaka sési jimbo engari tʼu jindeeka Kristu [Tata] Diosïiri Uájpa”. Enbesi de chéparini arhini eska puákuntapiringa, Jesúsi balori jingoni mókukuspti: “Tʼuri ísï uandasïnga, ka jíksïni sési jimbo arhisïnga eska no ióni jimbo, chájtsï exeaka Uájpa Acheetirini uaxakatini jarhani [Tata] Diosïiri jurhijkandani ladu jimbo jima enga ima juramujka, ka ístujtsï exeaka junguani jarhani” nubeecharhu ísï (Mateu 26:63, 64). Jesúsi no méni jurajkuspti imeeri Taatini, Tata Diosï Jeobani, nijtu eratsepi sési pájperakua ma jatsini kʼéri saserdoti jingoni.

Kristianuechaksï janhanharhiasïndi juramutiichani, joperuksï no kurhajkuarhisïndi eskaksï puáminhantaaka jimbokaksï Tata Diosïni kurhajchaxaka o jimbokaksï xénchaasïnga erachiichani (Mateu 28:19, 20; Roma 13:​5-7).

Enga pínandikua jauakia

Ini jurhiatikuechani jimbo, iáminduechachi niárasïnga ménisï no sési ambe úni jimbokachi no perfektueska ka jimbokachi Adánini jimbo pekadu jukaraska (Roma 5:​12; 1 Juanu 1:​10). Juchaari ióntki anapu taatiichaksï niáraspti pekadoriini jimbokaksï no kurhajchaspka Kueraajpirini. Joperu, Adáni ka Ebaksï perfektu kueraanhaspti ka no ma pekadu jingoni, ka ísï jimbosï Tata Diosï aiatspesti eskaksï kʼuiripuecha ménderu niáraaka perfektueni. Kénditaati pekaduni ka imani ambe enga ima no sési útpijka (1 Korintu 15:56, 57).

Eratsi je ambe enga xáni ambe arhikuekajka. Enga Santiagu, Jesúsiiri mediu ermanu, konseju íntspipka de néna sési úrani katambani, uandaspti: “Enga ma kʼuiripu nómbe pekadu újka uandakua jimbo, ima kʼo sési jimbo ambakitiisti ka mítesti pʼíngukuarhini iámindu ambe jimbo” (Santiagu 3:2). Kʼuiripu perfektu ma uaati pʼímukukuarhini, ka ísï jimbo nóteru jatsiatia para arhijpini eska puáminhantaaka. Sánderu sési, míteati “pʼíngukuarhini iámindu ambe jimbo”. ¡Xáni enga sésiuaka engachi iámindu perfektueuakia! No ma ambe jauati enga uaaka eskaksï no sési pajperaaka kʼuiripuecha. Enga jamberi niáraaka inde tiempu, ju je seguiriini mintsita jingoni arhijpini eskachi puáminhantaaka imani ambe jimbo engachi no sési úka o uandaka, jimboka inde ambe uaaka eskachi sési pájperaaka iáminduecha.

[Nota]

a Jamberi, Pablu no mítentapti kʼéri saserdotini jimboka nóteru úsïreengia sési exeni.

[Imajeni]

¿Ambechi uaa jorhenguarhini Pablueri ejemplueri?

[Imajeni]

Engaksï iáminduecha perfektueuakia no ma ambe jauati enga uaaka ójkutani para eska sési pájperakua jauaka