Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Tema tuleb teie ligi”

”Tema tuleb teie ligi”

„Tema tuleb teie ligi”

„[Jumal] ei ole kaugel mitte ühestki meist.” (APOSTLITE TEOD 17:27)

1., 2. a) Milline küsimus võib tekkida, kui silmitseme tähistaevast? b) Kuidas kinnitab Piibel, et inimesed pole Jehoova silmis sugugi tähtsusetud?

KAS oled kunagi selgel ööl jäänud silmitsema tähistaevast ja tundnud seejuures sügavat imetlust? Tähtede tohutu hulk ja kosmose ääretu avarus tekitab aukartust. Meie maakera on lõputus universumis vaid üks väike kübe. Kas see tähendab seda, et Looja, kes on „Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa”, on liiga kõrge, et tegelda inimestega, või liiga kauge ja arusaamatu, et nad võiksid teda tunda? (Laul 83:19.)

2 Piibel kinnitab, et inimesed pole Jehoova silmis sugugi tähtsusetud. Jumala Sõna just innustab meid otsima teda ja ütleb, et ’tema ei ole kaugel mitte ühestki meist’ (Apostlite teod 17:27; 1. Ajaraamat 28:9). Tõepoolest, kui me astume samme, et tulla Jumala ligi, vastab ta meie püüdlustele. Kuidas ta seda teeb? Meie aastatekst 2003. aastal annab südantsoojendava vastuse: „Tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Vaadelgem mõningaid imelisi õnnistusi, mida Jehooval on rohkesti varuks neile, kes on temaga lähedased.

Isiklik kingitus Jehoovalt

3. Mille kingib Jehoova neile, kes tulevad tema ligi?

3 Kõigepealt on Jehoova teinud oma teenijatele väärtusliku kingituse. Seda kingitust pole võimalik saada isegi sel moel, kui kellelgi oleks kogu võim, rikkus ja haridus, mida võib pakkuda praegune asjade süsteem. See on isiklik kingitus, mille Jehoova annab ainult neile, kes on tema ligi. Mis see on? Jumala Sõna vastab: „Kui sa ... tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse [„tundmise”, Piibli Raamat]! Sest Jehoova annab tarkuse” (Õpetussõnad 2:3–6). Mõtle, mida see tähendab, et ebatäiuslikud inimesed võivad leida „Jumala tundmise”! Seda kinki – teadmisi, mis leiduvad Jumala Sõnas – võrreldakse „peidetud varandustega”. Miks?

4., 5. Miks võib „Jumala tundmist” võrrelda „peidetud varandustega”? Selgita.

4 Üks põhjus on selles, et Jumala tundmisel on suur väärtus. Väärtuslikumaid õnnistusi, mis sellega kaasneb, on lootus elada igavesti (Johannese 17:3). Aga see tundmine rikastab meie elu juba praegu. Näiteks tänu sellele, et oleme hoolega uurinud Jumala Sõna, oleme saanud vastused järgmistele tähtsatele küsimustele. Mis on Jumala nimi? (Laul 83:19.) Milline on tegelikult surnute olukord? (Koguja 9:5, 10.) Mis on Jumala eesmärk maa ja inimkonnaga? (Jesaja 45:18.) Samuti oleme saanud teada, milline on parim eluviis – see on elamine Piibli tarkade nõuannete järgi (Jesaja 30:20, 21; 48:17, 18). Seega on meie käsutuses head juhendid, mis aitavad tulla toime elumuredega ja tegutseda viisil, mis toob tõelise õnne ja rahulolu. Mis kõige tähtsam, uurides Jumala Sõna, oleme võinud õppida tundma Jehoova imelisi omadusi ja tulla tema ligi. Mis võiks olla veel väärtuslikum kui lähedased suhted Jehoovaga, mis põhinevad „Jumala tundmisel”?

5 Siiski leidub veel üks põhjus, miks Jumala tundmist võib võrrelda „peidetud varandustega”. Nagu paljud teisedki aarded, on ka see suhteliselt haruldane praeguses maailmas. Maakera kuuest miljardist elanikust on leidnud „Jumala tundmise” vaid umbes kuus miljonit Jehoova kummardajat ehk üks inimene tuhandest. Et mõista, kui haruldane eesõigus on tunda tõde Jumala Sõna kohta, võtame vaid ühe Piibliga seotud küsimuse: mis saab inimestest, kui nad surevad? Me teame Pühakirjast, et hing sureb ja surnud on teadvuseta (Hesekiel 18:4). Samas enamik maailma religioone õpetab valeuskumust, et miski inimese sees elab edasi pärast surma. See on ristiusumaailma religioonide põhiõpetus. See valitseb ka budismis, džainismis, hinduismis, islamis, judaismis, sikhismis, sintoismis ja taoismis. Mõtle, mida see tähendab – üksnes selle väärõpetusega on petetud miljardeid inimesi!

6., 7. a) Kes on ainsad, kes võivad leida „Jumala tundmise”? b) Millisest näitest ilmneb, et Jehoova on õnnistanud meid arusaamisega, mis jääb kättesaamatuks paljudele „tarkadele ja mõistlikele”?

6 Miks pole rohkem neid inimesi, kes on leidnud „Jumala tundmise”? Sellepärast, et Jumala Sõna tähendust pole võimalik täielikult mõista ilma tema abita. Pea meeles, et need teadmised on kingitus. Jehoova annab selle vaid neile, kes on valmis uurima tema Sõna ausalt ja alandlikult. Need inimesed ei pruugi olla „targad liha poolest” (1. Korintlastele 1:26). Paljusid nende hulgast võidakse selle maailma mõõdupuude järgi pidada koguni „kirjatundmatuteks ja õppimatuteks” (Apostlite teod 4:13). Aga sellest pole midagi. Jehoova tasub meile „Jumala tundmisega” nende omaduste eest, mida ta leiab meie südamest.

7 Toome ühe näite. Paljud ristiusu kirikute õpetlased on koostanud mahukaid piiblikommentaare. Need teatmeteosed võivad selgitada ajaloolist tausta, heebrea ja kreeka sõnade tähendust ning palju muud. Aga kas on need õpetlased kõigi oma teadmiste juures tõesti leidnud „Jumala tundmise”? Kas nad mõistavad selgelt näiteks seda, et Piibli peateema on Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmine taevase Kuningriigi kaudu? Kas nad teavad, et Jehoova Jumal pole osa kolmainsusest? Meil aga on selge arusaamine neist asjust. Miks? Jehoova on õnnistanud meid sellise arusaamisega vaimsetest tõdedest, mis jääb kättesaamatuks paljudele „tarkadele ja mõistlikele” (Matteuse 11:25). Kuidas küll Jehoova õnnistab neid, kes on temaga lähedased!

„Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad”

8., 9. a) Kuidas kirjeldas Taavet veel üht võimalust, mil viisil Jehoova õnnistab neid, kes on talle lähedal? b) Miks vajavad tõelised kristlased Jumala kaitset?

8 Need, kes on Jehoovaga lähedased, kogevad veel üht Jehoova õnnistust – tema kaitset. Laulik Taavet, kellele raskused polnud võõrad, kirjutas: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad! Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid! Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad” (Laul 145:18–20). Jah, Jehoova on ligi neile, kes teda armastavad, ja võib seetõttu kiiresti reageerida nende appikutsetele.

9 Miks me vajame Jumala kaitset? Lisaks sellele, et me tunneme, mida tähendab elada praegustel „rasketel aegadel”, on tõelised kristlased veel ka Jehoova peamise Vastupanija Kurat-Saatana erilise viha all (2. Timoteosele 3:1). See salakaval vaenlane on valmis meid ’neelama’ (1. Peetruse 5:8). Saatan kiusab meid taga, avaldab survet ja ahvatleb meid. Peale selle otsib ta meie meelest ja südamest hoiakuid, mida enda huvides ära kasutada. Seejuures peab ta silmas üht eesmärki: õõnestada meie usku ja lammutada meie vaimsust (Ilmutuse 12:12, 17). Kuna meil tuleb võidelda sellise vägeva vaenlasega, kas pole julgustav teada, et „Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad”?

10. a) Kuidas hoiab Jehoova oma rahvast? b) Milline on kõige tähtsamat liiki kaitse ja miks?

10 Aga kuidas hoiab ja kaitseb Jehoova oma rahvast? Kuigi ta on tõotanud meid kaitsta, ei taga see meile probleemideta elu selles süsteemis; samuti ei tähenda see, et ta on kohustatud meie heaks imesid tegema. Sellegipoolest pakub Jehoova füüsilist kaitset oma rahvale tervikuna. Mingil juhul ei laseks ta Kuradil teha lõppu oma tõelistele kummardajatele maa peal! (2. Peetruse 2:9.) Kõige tähtsam on see, et Jehoova kaitseb meid vaimselt. Ta varustab meid kõigega, mida on vaja, et võiksime katsumustes vastu pidada ja kindlustada oma suhteid temaga. Lõppkokkuvõttes on vaimne kaitse kõige tähtsamat liiki kaitse. Miks? Seni, kuni meil on Jehoovaga head suhted, ei saa mitte miski – isegi mitte surm – teha meile kestvat kahju (Matteuse 10:28).

11. Milliseid korraldusi on Jehoova teinud oma rahva vaimseks kaitsmiseks?

11 Jehoova on teinud külluslikult korraldusi nende kaitsmiseks, kes on tema ligi. Oma Sõna Piibli kaudu annab ta meile tarkust, et võiksime tulla toime mitmesuguste katsumustega (Jakoobuse 1:2–5). Pühakirjas leiduvate praktiliste nõuannete rakendamine on juba iseenesest kaitseks. Lisaks sellele annab Jehoova püha vaimu „neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13). See vaim on kõige võimsam jõud universumis, mis võib meid kindlasti varustada selleks, et suudaksime edukalt toime tulla igasuguse katsumuse või kiusatusega, millesse satume. Veel annab Jehoova Kristuse kaudu „ande inimeste kujul” (Efeslastele 4:8, UM). Need vaimselt kõlblikud mehed üritavad peegeldada Jehoova südamlikku kaastunnet, kui nad aitavad oma kaasteenijaid (Jakoobuse 5:14, 15).

12., 13. a) Mil viisil varustab Jehoova meid vaimse toiduga õigel ajal? b) Mis sa arvad Jehoova korraldustest meie vaimse heaolu edendamiseks?

12 Jehoova annab meie kaitsmiseks veel midagi: vaimset toitu õigel ajal (Matteuse 24:45). Trükiväljaannete, kaasa arvatud ajakirjade „Vahitorn” ja „Ärgake!” kaudu, aga ka koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel varustab Jehoova meid kõigega, mida me vajame, ja just siis, kui me seda vajame. Kas sulle meenub mõni juhtum, mil sa kuulsid kristlikul koosolekul, kokkutulekul või konvendil midagi sellist, mis puudutas su südant ja andis sulle jõudu või lohutas sind? Kas oled kunagi lugenud artiklit mõnest eelmainitud ajakirjast ja tundnud, et see on kirjutatud just sinule?

13 Üks Saatana tõhusamaid relvi on masendus ja me pole selle vastu immuunsed. Ta teab hästi, et pikaaegne meeleheide võib hävitada meie jõu ja jätta meid päris kaitsetuks (Õpetussõnad 24:10). Kuna Saatan üritab kasutada ära meie negatiivseid tundeid, on meil vaja abi. Ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” on aeg-ajalt avaldatud artikleid, mis aitavad võidelda masendusega. Ühe sellise artikli kohta kirjutas meie kristlik õde: „Loen seda artiklit pea iga päev ja ikka veel tulevad pisarad silma. Ma hoian seda oma voodi kõrval, et see oleks mu juures alati, kui tunnen ennast rusutuna. Selliste artiklite kaudu ma tunnen Jehoova kaitsvate käte embust.” * Kas me pole tänulikud Jehoovale, et ta varustab meid õigel ajal vaimse toiduga? Ära unusta, et tema korraldused meie vaimse heaolu edendamiseks tõendavad, et ta on meie ligi ja on võtnud meid oma kaitsva hoole alla.

„Palve Kuulja” on ligipääsetav

14., 15. a) Milliseid isiklikke õnnistusi annab Jehoova neile, kes on temaga lähedased? b) Miks palve kaudu vaba ligipääs Jehoovale on märkimisväärne eesõigus?

14 Kas sa oled kunagi märganud, et kui inimesed pääsevad võimu juurde, muutuvad nad alluvate suhtes ligipääsmatumaks? Aga milline on selles suhtes Jehoova Jumal? Kas ka tema on meist liiga kaugel, et olla huvitatud sellest, mida tahame öelda meie, väikesed inimesed? Vastupidi! Võimalus palvetada on veel üks õnnistus, mille Jehoova annab neile, kes on temaga lähedased. See on tõesti märkimisväärne eesõigus, et võime vabalt pöörduda „palve Kuulja” poole (Laul 65:3, UM). Miks?

15 Toome näite. Suure firma juhil on palju kohustusi. Tema otsustab, millega ta tegeleb isiklikult ja mida delegeerib teistele. Samuti võib universumi suveräänne Valitseja otsustada, millega ta tegeleb ise ja mida ta delegeerib. Mõtle, mida kõike on Jehoova delegeerinud oma kallile Pojale Jeesusele. Ta on Pojale andnud „meelevalla ka kohut pidada” (Johannese 5:27). Temale „on alistatud inglid” (1. Peetruse 3:22). Jehoova on andnud Jeesuse käsutusse oma võimsa püha vaimu, et ta võiks selle abil juhtida oma jüngreid maa peal (Johannese 15:26; 16:7). Seetõttu võis Jeesus öelda: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Matteuse 28:18). Aga mis puutub palvetesse, siis nendega on Jehoova otsustanud isiklikult tegelda. Seepärast õpetab Piibel meid pöörduma oma palvetega üksnes Jehoova poole, tehes seda Jeesuse nime kaudu (Laul 69:14; Johannese 14:6, 13).

16. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova tõesti kuulab meie palveid?

16 Kas Jehoova tõesti kuulab meie palveid? Kui ta oleks ükskõikne ja hoolimatu, ei innustaks ta meid olema „püsivad palves” ega heitma oma koormaid ja muresid tema peale (Roomlastele 12:12; Laul 55:23; 1. Peetruse 5:7). Jehoova ustavad teenijad Piibli aegadel olid täiesti kindlad, et ta kuulab nende palveid (1. Johannese 5:14). Seega ütles laulukirjutaja Taavet: „[Jehoova] kuuleb mu häält!” (Laul 55:18). Ka meil on igati põhjust olla kindlad, et Jehoova on meie lähedal ja valmis kuulama kõiki meie mõtteid ja muresid.

Jehoova tasub oma teenijatele

17., 18. a) Mida tunneb Jehoova seoses intelligentsete loodute ustava teenistusega? b) Selgita, kuidas näitab Õpetussõnad 19:17, et Jehoova ei jäta märkamata meie halastavaid tegusid?

17 Jehoova kui universumi Suverääni positsiooni ei mõjuta see, mida inimesed teevad või tegemast keelduvad. Sellegipoolest, Jehoova on Jumal, kes väljendab hindamist teiste vastu. Ta väärtustab – peab koguni kalliks – oma intelligentsete loodute ustavat teenistust (Laul 147:11). See on siis veel üks õnnistus, mis saab osaks neile, kes on Jehoova ligi: ta tasub oma teenijatele (Heebrealastele 11:6).

18 Piibel näitab selgelt, et Jehoova hindab seda, mida teevad tema kummardajad. Näiteks võime lugeda: „Kes halastab kehva peale, laenab Jehoovale ja tema tasub talle ta heateo!” (Õpetussõnad 19:17). Jehoova kaastunne kehvade vastu ilmnes Moosese Seaduses (3. Moosese 14:21; 19:15). Mida tunneb Jehoova siis, kui me jäljendame teda, koheldes halastavalt neid, kes on raskustes? Kui anname vaesele, ootamata midagi tagasi, suhtub Jehoova sellesse, nagu oleksime laenanud Temale. Jehoova tõotab tasuda selle võla oma soosingu ja õnnistustega (Õpetussõnad 10:22; Matteuse 6:3, 4; Luuka 14:12–14). Jah, kui osutame kaastunnet raskustes kaasteenijale, puudutab see Jehoova südant. Kui tänulikud me võime küll olla, teades, et meie taevane Isa ei jäta märkamata meie halastavaid tegusid! (Matteuse 5:7.)

19. a) Miks võime olla kindlad, et Jehoova hindab seda, mida me saadame korda kuulutamise ja jüngrite tegemise töös? b) Kuidas tasub Jehoova heategude eest, mida tehakse tema Kuningriigi toetuseks?

19 Jehoova hindab eriti seda, mida me teeme tema Kuningriigi heaks. Kui saame Jehoovaga lähedaseks, on täiesti loomulik, et tahame kasutada oma aega, energiat ja vara selleks, et osaleda Kuningriigi kuulutamise ja jüngrite tegemise töös nii palju kui võimalik (Matteuse 28:19, 20). Vahel võib meile tunduda, et saavutame vähe. Meie ebatäiuslik süda võib hakata isegi kahtlema, kas Jehoova on rahul meie pingutustega (1. Johannese 3:19, 20). Jehoova aga peab väärtuslikuks igat kingitust – olgu see nii väike kui tahes –, mis tuleb südamest ja mille ajendiks on armastus (Markuse 12:41–44). Piibel kinnitab: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebrealastele 6:10). Tõesti, Jehoova mäletab isegi kõige väiksemat heategu tema Kuningriigi toetuseks ja tasub selle eest. Lisaks rikkalikele vaimsetele õnnistustele praegusel ajal võime hoida silme ees neid rõõme, mida pakub elu tulevases uues maailmas, kus Jehoova avab heldelt oma käe ja rahuldab kõigi nende õiged soovid, kes on tema ligi (Laul 145:16; 2. Peetruse 3:13).

20. Kuidas võime terve 2003. aasta jooksul pidada meeles meie aastateksti sõnu ja milleni see viib?

20 Küsigem endalt terve 2003. aasta jooksul, kas teeme teadlikke pingutusi, et tulla oma taevase Isa ligi. Kui pingutame, võime olla kindlad, et tema vastab sellele, nagu ta on tõotanud. On ju selge, et „Jumal ... ei valeta” (Tiitusele 1:2). Kui sa tuled tema ligi, siis tema tuleb sinu ligi (Jakoobuse 4:8). Mis on selle tulemus? Rikkalikud õnnistused ja võimalus saada Jehoovaga üha lähedasemaks kogu igaviku jooksul!

[Allmärkus]

^ lõik 13 Vastus artiklile „Jehoova on suurem kui meie süda”, mis ilmus 2000. aasta 1. mai „Vahitornis”, lk 28–31.

Kas sa mäletad?

• Mille kingib Jehoova neile, kes tulevad tema ligi?

• Milliseid korraldusi teeb Jehoova oma rahva vaimseks kaitsmiseks?

• Miks on see märkimisväärne eesõigus, et saame vabalt palves Jehoova poole pöörduda?

• Kuidas näitab Piibel, et Jehoova hindab oma intelligentsete loodute ustavat teenistust?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Jehoova on õnnistanud meid arusaamisega vaimsetest tõdedest

[Pildid lk 16, 17]

Jehoova pakub vaimset kaitset

[Pilt lk 18]

Jehoova on meie ligi, valmis kuulama igat palvet