Jehoova – Jumal, keda tasub tunda

KAS on võimalik, et sa jääd elus millestki tähtsast ilma? Kui sa tunned Jumalat ainult pisut, siis on see üsna kindlalt nii. Mispärast? Jumala tundmaõppimine Piibli abil on miljonite inimeste arvates neile elus palju kasuks tulnud. Sellest tulenev kasu ilmneb kohe ja jätkub ka tulevikus.

Piibli Autor Jehoova Jumal soovib, et me teda tundma õpiksime. Laulukirjutaja ütles: „Tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Ta tunnistab, et Jumalat tundma õppida on meie parimates huvides. „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik.” Mis kasu me saame sellest, kui õpime tundma Jehoova Jumalat, Kõigekõrgemat? (Laul 83:19; Jesaja 48:17.)

Tõeliselt kasutoov on see, et me saame juhatust igapäeva probleemide käsitlemiseks, kindla tulevikulootuse ning meelerahu. Lisaks ajendavad suhted Jehoovaga meid muutma suhtumist kõige tähtsamatesse küsimustesse, millega inimesed tänapäeva maailmas kokku põrkavad. Mis küsimustest käib jutt?

Kas sinu elul on eesmärk?

Hoolimata inimkonna hämmastavast tehnoloogilisest progressist, küsivad inimesed tänapäevani ühtesid ja samu põhiküsimusi: miks me siin oleme? kuhu me läheme? mis on elu mõte? Kui inimene ei leia nendele küsimustele rahuldustpakkuvaid vastuseid, puudub tema elul tõeline tähendus. Kas on paljud seda tundnud? Saksamaal 1990. aasta teisel poolel läbi viidud uurimus näitas, et pooled vastanutest leidsid, et elul ei paista olevat mingit eesmärki. Samasugune olukord võib valitseda ka meie elukohas.

Ilma elu eesmärgita puudub inimesel alus, millele rajada oma isiklikud eesmärgid. Paljud püüavad korvata seda puudujääki eduka karjääri või rikkuse tagaajamisega. Siiski võivad nad tunda sisemist tühjust. Eesmärgitu elu võib inimest niivõrd häirida, et ta kaotab eluisu. Nõnda oli see ühe kena noore naisega, kes ajalehe „International Herald Tribune” järgi kasvas üles „pööratus rikkuses ja piiritute privileegidega”. Kuigi ta elas luksuses, tundis ta end üksildasena ja leidis, et ta elu on mõttetu. Ta võttis unerohtu ning leiti surnuna. Kindlasti oled kuulnud teistestki üksildastest inimestest, kelle elu lõppes traagiliselt.

Kas oled aga kuulnud inimeste väiteid, et teadus võib elu kohta kõike rääkida? Saksamaa nädalaleht „Die Woche” osutab: „Kui tõene teadus ka ei näi, on see vaimses mõttes nõrk. Evolutsiooniteooria näib algeline ja isegi kvantfüüsika kõige ootamatumad keerdkäigud ei paku midagi meeldivat ega turvalist.” Teaduslikud avastused on paljuski  kirjeldanud erisuguseid eluvorme ning selgitanud loodustsükleid ja protsesse, mis hoiavad alal elu. Teadus ei räägi aga meile midagi sellest, miks oleme siin ja kuhu me läheme. Kui me sõltuks vaid teadusest, jääksid küsimused elu eesmärgi kohta vastamata. Tulemuseks on ajalehe „Süddeutsche Zeitung” teatel „laialtlevinud vajadus juhatuse järele”.

Kes saaks anda paremat juhatust kui Looja? Kuna tema pani esimesed inimesed maa peale elama, peab ta teadma, miks nad on siin. Piibel selgitab, et Jehoova lõi inimesed, et nad paljuneksid üle kogu maa ning hoolitseksid selle eest nagu majapidajad. Kõigis oma tegemistes pidid inimesed peegeldama Jumala omadusi, nagu õiglus, tarkus ja armastus. Kui mõistame seda, miks Jehoova meid lõi, saame ka teada, miks oleme siin (1. Moosese 1:26–28).

Mida sa saaksid teha?

Mida sa võiksid teha, kui sa pole varem leidnud rahuldustpakkuvaid vastuseid küsimustele: miks ma olen siin? kuhu ma lähen? mis on elu mõte? Piibel soovitab sul Jehoovat hästi tundma õppida. Jeesus ütles: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” Sind innustatakse arendama jumalakartlikke omadusi, iseäranis armastust, ja tegema endale isiklikuks eesmärgiks elada Jumala tulevases Messia Kuningriigis. Siis on sinu elul eesmärk ja imepärane, kindel tulevikulootus. Sind tänini vaevanud küsimused leiavad tõenäoliselt vastused (Johannese 17:3; Koguja 12:13).

Kuivõrd võivad need vastused sind mõjutada? Hansul on selle kohta isiklik kogemus. * Aastate eest uskus ta mingil määral Jumalasse, kuid see ei mõjutanud tema elu. Hansu elu täitsid uimastid, naised, pisikuritegevus ja mootorrattad. „Mu elu oli aga tühi ega rahuldanud mind,” räägib ta. Umbes 25-aastasena otsustas ta Jumalat tundma õppida ning hakkas selleks lugema Piiblit. Kui Hans Jehoovat lähemalt tundma õppis ja mõistis, mida elu üldse tähendab, muutis ta oma eluviisi, lasi end ristida ning temast sai Jehoova tunnistaja. Viimased kümme aastat on ta olnud täisajalises teenistuses. Ta sõnab ausalt: „Jehoova teenimine on parim eluviis. Miski pole sellega võrreldav. Jehoova tundmine on andnud mu elule eesmärgi.”

Loomulikult pole elu eesmärgi leidmine ainus asi, mis paljudele muret valmistab. Kuna maailma olukord halveneb, vaevab järjest rohkem inimesi veel üks tähtis küsimus.

Miks nii juhtus?

Õnnetuse korral tekib ohvril tihti küsimus, miks nii juhtus. See, kas inimene suudab õnnetusest emotsionaalselt üle saada, sõltub suurel määral sellest, kas ta leiab sellele küsimusele õige vastuse. Kui rahuldustpakkuvat vastust ei leia, kannatused püsivad ja ohver võib kibestuda. Võtame näiteks Bruni kogemuse.

„Aastate eest suri mu väike beebi,” räägib Bruni, kes praegu on keskealine pereema. „Ma uskusin Jumalat ning püüdsin seega lohutust leida kohalikult preestrilt. Ta ütles mulle, et Jumal võttis Susanne’i enda juurde taevasse ingliks. Kogu mu elu oli tütre surma tõttu kokku varisenud ja nüüd hakkasin vihkama ka Jumalat, et ta oli võtnud mu lapse.” Bruni valu ja kannatused kestsid mitu  aastat. „Siis näitas üks Jehoova tunnistaja mulle Piiblist, et mul pole mingit põhjust Jumalat vihata. Jehoova ei võtnud Susanne’i taevasse ning ta pole ingel. Tema haigus oli inimese ebatäiuse tagajärg. Susanne magab nüüd surmaund, kuni Jehoova ta üles äratab. Sain veel teada, et Jumal valmistas inimese elama igavesti paradiisliku maa peal ja et see teostub peatselt. Kui hakkasin mõistma Jehoova tegelikku olemust, sain temaga lähedasemaks ja mu valu andis järele.” (Laul 37:29; Apostlite teod 24:15; Roomlastele 5:12.)

Miljoneid inimesi tabavad mitmesugused õnnetused: isiklik tragöödia, sõjad, nälg, loodusõnnetused. Bruni tundis kergendust, kui sai Piiblist teada, et ei pea oma õnnetuses süüdistama Jehoovat, et Jumal pole kunagi inimestele kannatusi soovinud ning et ta teeb peatselt kurjusele lõpu. Kurjuse kasvamine on märk sellest, et me elame praegu selle maailmaajastu „viimseil päevil”. Peatselt leiavad aset kauaoodatud hämmastavad sündmused, mis toovad pöörde paremuse poole (2. Timoteosele 3:1–5; Matteuse 24:7, 8.)

Õpi Jumalat tundma

Hansul ja Brunil oli varem ebamäärane arusaam Jumalast. Nad uskusid temasse, kuid ei teadnud temast suurt midagi. Kui nad võtsid aega, et Jehoovat korralikult tundma õppida, kandsid nende pingutused vilja. Nad leidsid rahuldustpakkuvad vastused meie päevade kõige tähtsamatele küsimustele. See andis neile meelerahu ja kindla tulevikulootuse. Miljonid Jehoova teenijad on kogenud sedasama.

Jehoova tundmaõppimine algab sellest, et tuleks lugeda Piiblit, kuna see raamat räägib temast ja sellest, mida ta meilt nõuab. Seda tegid mõned inimesed esimesel sajandil. Ajaloolane ja arst Luukas teatab, et Kreeka Beroia linna juudi koguduse liikmed „võtsid sõna [Pauluselt ja Siilaselt] vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:10, 11).

Esimese sajandi kristlased said kokku kogudustes (Apostlite teod 2:41, 42, 46; 1. Korintlastele 1:1, 2; Galaatlastele 1:1, 2; 2. Tessalooniklastele 1:1). Samuti on ka tänapäeval. Jehoova tunnistajate kogudused tulevad kokku koosolekutel, mille põhiline eesmärk on aidata inimestel Jehoovaga lähedaseks saada ja tunda rõõmu tema teenimisest. Kohalike Jehoova tunnistajatega läbikäimisel on ka teisi kasulikke külgi. Kuna inimesed muutuvad selle Jumala sarnaseks, keda nad kummardavad, ilmutavad Jehoova tunnistajad (küll piiratud moel) Jehoovale iseloomulikke omadusi. Nii aitab kogunemine Jehoova tunnistajatega Jehoovat veelgi paremini tundma õppida (Heebrealastele 10:24, 25).

Kas tundub, et ühe isiku tundmaõppimiseks tuleb liiga palju vaeva näha? See nõuab kindlasti pingutusi. Kas pole see aga nii paljude asjadega elus, mida soovid saavutada? Mõtle sellele, kui palju peab tippsportlane trenni tehes pingutama. Näiteks Prantsusmaa olümpiakoondisesse kuulunud ja olümpiakulla võitnud suusataja Jean-Claude Killy ütleb selle kohta, mis tähendab olla rahvusvaheliselt edukas sportlane: „Sa pead alustama treenimisega 10 aastat varem ja planeerima seda aastast aastasse ning mõtlema sellele iga päev ... See on 365-päevane tööaasta, nii vaimselt kui füüsiliselt.” Kõik see aeg ja pingutused on vaid selle nimel, et  võistelda ehk vaid kümme minutit vältaval võistlusel! Kui palju rohkem ja kui pikaajalisemaid tulemusi võime saavutada Jehoovat tundma õppides.

Järjest lähedasemad suhted

Kes sooviks elus midagi tähtsat maha magada? Ilmselt mitte keegi. Kui sul on aga tunne, et sinu elul puudub eesmärk, või kui sind vaevab küsimus, miks toimub nii palju õnnetusi, tasuks kindlasti tundma õppida Piibli Jumalat Jehoovat. Tema tundmaõppimine võib muuta sinu elu jäädavalt paremuse poole.

Kas Jehoova tundmaõppimine üldse lõppeb kunagi? Need, kes on teda juba aastakümneid teeninud, imestavad siiani nende asjade üle, mida nad on tema kohta õppinud, ja uute asjade üle, mida nad pidevalt veel teada saavad. Selliste asjade õppimine teeb meid õnnelikuks ja temaga veel lähedasemaks. Nõustugem apostel Pauluse mõtetega, kes kirjutas: „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed! Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud tema nõuandja?” (Roomlastele 11:33, 34.)

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 5]

Inimestel on ikka ühed ja samad põhiküsimused: miks me siin oleme? kuhu me läheme? mis on elu mõte?

[Väljavõte lk 6]

„Kui hakkasin mõistma Jehoova tegelikku olemust, sain temaga lähedasemaks”

[Väljavõte lk 7]

„Jehoova teenimine on parim eluviis. Miski pole sellega võrreldav. Jehoova tundmine on andnud mulle elu eesmärgi”