Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa—Nyɔŋmɔ ni Esa akɛ Ale Lɛ

Yehowa—Nyɔŋmɔ ni Esa akɛ Ale Lɛ

Yehowa—Nyɔŋmɔ ni Esa akɛ Ale Lɛ

ANI eeenyɛ efee akɛ shihilɛ mli nɔ ko ni he hiaa miiŋmɛɛ bo? Kɛji akɛ nɔ ko fioo ko pɛ ole yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ, belɛ eka shi faŋŋ akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ bo. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ, taakɛ mɛi akpekpei abɔ ekpa shi amɛna lɛ, Biblia lɛ mli Nyɔŋmɔ lɛ ni aaaná ale lɛ lɛ kɛ sɛɛnamɔi babaoo baa shihilɛ mli. Nɛkɛ sɛɛnamɔi nɛɛ jeɔ shishi amrɔ nɔŋŋ ni etsaa nɔ kɛyaa wɔsɛɛ be mli.

Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji Biblia lɛ Ŋmalɔ lɛ miisumɔ ni wɔná wɔle lɛ. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Koni amɛná amɛle akɛ bo, ni okome too ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!” Eyɔseɔ akɛ ehi kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔsɛɛnamɔ ni fe fɛɛ akɛ wɔɔle lɛ. “Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao.” Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji mɔ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ ní wɔɔle lɛ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ yɛ?—Lala 83:19; Yesaia 48:17.

Sɛɛnamɔ lɛ ekome diɛŋtsɛ ji akɛ wɔnáa gbɛtsɔɔmɔ be mli ni wɔtsuɔ daa gbi naagbai ahe nii lɛ, wɔnáa hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ shiŋŋ kɛha wɔsɛɛ be, kɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ. Kɛfata he lɛ, Yehowa ni wɔɔle lɛ jogbaŋŋ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔná su ni yɔɔ srɔto yɛ saji ni he hiaa fe fɛɛ ni mɛi kɛkpeɔ ŋmɛnɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ ahe. Mɛni ji nakai saji lɛ?

Ani Yiŋtoo Yɛ Oshihilɛ He?

Yɛ nɔyaa ni sa kadimɔ ni adesai ená yɛ tsɔnei ahe nilee mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ŋmɛnɛ, aŋkroaŋkroi kã he amɛbiɔ nakai shishijee sanebimɔi lɛ nɔŋŋ akɛ: ‘Mɛni hewɔ miyɔɔ biɛ? Nɛgbɛ miyaa? Mɛni he kwraa shihilɛ kɔɔ?’ Kɛji akɛ mɔ naaa hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ, enaŋ anɔkwa yiŋtoo yɛ eshihilɛ mli. Ani mɛi pii yɔseɔ nɛkɛ fatɔɔ nɛɛ? Niiamlitaomɔ ko ni afee yɛ Germany yɛ afi 1990 afii lɛ anaagbee gbɛ lɛ tsɔɔ akɛ bei pii lɛ, aloo yɛ bei komɛi amli lɛ, mɛi ni kpɛlɛɔ nɔ lɛ ateŋ mɛi fã nuɔ he akɛ etamɔ nɔ ni yiŋtoo ko bɛ shihilɛ sɛɛ. Ekolɛ shihilɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ he ni oyɔɔ lɛ.

Shishitoo nɔ bibioo ko pɛ mɔ aŋkro ko yɔɔ ni ebaatswa otii ni mamɔ ehiɛ lɛ ema nɔ, kɛji akɛ ebɛ yiŋtoo yɛ shihilɛ mli. Mɛi pii bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ nɔ ko ato enɛ najiaŋ kɛtsɔ nitsumɔ ko ni eye omanye loo kɛtsɔ ninámɔ babaoo ni amɛaabua naa lɛ nɔ lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, shwɛmfeemɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni gbaa mɔ naa. Yiŋtoo ni abɛ yɛ shihilɛ mli lɛ gbáa mɛi komɛi anaa aahu kɛyashɛɔ he ko akɛ amɛsumɔɔɔ po ni amɛhiɔ wala mli dɔŋŋ. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ oblayoo fɛfɛo ko gbɛfaŋ, mɔ ni taakɛ International Herald Tribune lɛ tsɔɔ mli lɛ, atsɔse lɛ “yɛ ninámɔ ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe kɛ hegbɛi wuji ni ená mli ŋɔɔmɔ lɛ mli lɛ.” Eyɛ mli akɛ no mli lɛ eyɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli moŋ, shi efee shoo ni enu he akɛ yiŋtoo ko bɛ eshihilɛ mli. Ekɔlɔ tsofai ni haa mɔ wɔɔ ni ayana lɛ ni egbo. Ekolɛ ole mɛi krokomɛi ni efee shoo ni egbo kpatu gbele.

Shi kɛlɛ, ani onu ni mɛi miikɛɛ akɛ jeŋ nilee baanyɛ akɛɛ wɔ nibii fɛɛ ni kɔɔ shihilɛ he pɛŋ? Germany daa otsi adafitswaa wolo ko ni gbɛi ji Die Woche lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Eyɛ mli akɛ ekolɛ jeŋ nilee baanyɛ afee anɔkwale moŋ, shi kɛ́ eba jamɔŋ kɛ jeŋba he saji amli lɛ, etɔɔ fã. Etamɔ nɔ ni sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ji shishijee nɔ̃, ni nibii bibii kɛ la kpɛmɔ falɛ ahe akɔntaa ni abuɔ kɛ bɔ ni etsakeɔ trukaa ehaa lɛ fɛɛ tete po, kɛ miishɛjemɔ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ko kwraa haaa.” Jeŋ nilee mli nibii ni akpá shi ana eye ebua babaoo kɛtsɔɔ wala mli yɛ efãi srɔtoi lɛ amli ni etsɔɔ adebɔɔ mli tsakemɔi ni baa kɛ nifeemɔi ni haa ahiɔ wala mli lɛ mli. Kɛlɛ, jeŋ nilee nyɛɛɛ atsɔɔ wɔ nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ biɛ kɛ he ni wɔyaa. Kɛji wɔkɛ wɔhe fɔ̃ jeŋ nilee pɛ nɔ lɛ, wɔsanebimɔi ni kɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he lɛ baakã he afee nɔ ni anáaa hetoo aha. Taakɛ adafitswaa wolo ni ji Süddeutsche Zeitung lɛ bɔ amaniɛ lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba ji “hiamɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ yɛ hei srɔtoi babaoo.”

Namɔ sa akɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ haa fe Bɔlɔ lɛ? Akɛni lɛ ji mɔ ni bɔ adesai ewo shikpɔŋ nɛɛ nɔ yɛ shishijee mli hewɔ lɛ, esa akɛ ele nɔ hewɔ ni amɛyɔɔ biɛ. Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ Yehowa bɔ adesai bɔni afee ni amɛyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ ni amɛkwɛ nɔ ákɛ enɔkwɛlɔi. Yɛ adesai anifeemɔi fɛɛ mli lɛ, kulɛ esa akɛ amɛjie esui tamɔ jalɛsaneyeli, nilee, kɛ suɔmɔ kpo. Kɛji akɛ wɔnu yiŋtoo hewɔ ni Yehowa bɔ wɔ lɛ shishi lɛ, wɔleɔ nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ biɛ.—1 Mose 1:26-28.

Mɛni Obaanyɛ Ofee?

Ni kɛji yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ, onáaa hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ mɔ mli ohaaa sanebimɔi ni ji: ‘Mɛni hewɔ miyɔɔ biɛ? Nɛgbɛ miyaa? Mɛni he kwraa shihilɛ kɔɔ’ lɛ hu? Biblia lɛ jieɔ yi akɛ esa akɛ oná ole Yehowa jogbaŋŋ. Yesu kɛɛ yɛ anɔkwale mli akɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” Aawo bo hu hewalɛ koni oná Nyɔŋmɔ jamɔ sui, titri lɛ suɔmɔ, koni oha efee oti ni ma ohiɛ akɛ obaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli ni baa lɛ mli. Kɛkɛ lɛ obaaná yiŋtoo yɛ shihilɛ mli kɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ kɛ shweshweeshwe. Ekolɛ abaaha shishijee sanebimɔi ni ehao bo aahu kɛbashi amrɔ nɛɛ lɛ hetoo.—Yohane 17:3; Jajelɔ 12:13.

Mɛɛ gbɛ nɔ hetooi kɛha sanebimɔi nɛɛ baanyɛ asa ohe yɛ? Hans ji nuu ko ni esa akɛ ele bɔ ni ekolɛ ebaanyɛ ená mɔ nɔ hewalɛ eha. * Yɛ afii komɛi ni eho lɛ mli lɛ, ehiɛ hemɔkɛyeli ko kɛkɛ yɛ Nyɔŋmɔ mli, shi Hans hemɔkɛyeli lɛ náaa hewalɛ ko yɛ eshihilɛ nɔ. Hans náa tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, yei ni bɛ jeŋba, awuiyeli bibii, kɛ moto bibii ahe miishɛɛ waa. Etsɔɔ mli akɛ: “Shi nɔ ko bɛ shihilɛ mli, ejeee nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ.” Beni Hans ye afii 20 kɛyaa lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebaaná ele Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Biblia lɛ kanemɔ jogbaŋŋ nɔ. Beni Hans ná ele Yehowa jogbaŋŋ ni enu nɔ ni he kwraa ni wala kɔɔ lɛ shishi lɛ, etsake eshihilɛ gbɛ ni abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ afii nyɔŋma ni eho lɛ amli. Ekɛɛ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Sɔɔmɔ ni akɛaaha Yehowa lɛ ji shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ. Anyɛŋ akɛ nɔ ko kwraa ato he. Yehowa ni mile lɛ lɛ eha miná yiŋtoo yɛ shihilɛ mli.”

Eji anɔkwale akɛ, jeee yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ pɛ ji sane ni gbaa mɛi pii anaa. Yɛ be mli ni shihilɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ fiteɔ lɛ, sane kroko hu ni he hiaa waa miigba gbɔmɛi pii ni amɛyifalɛ yaa hiɛ be fɛɛ be lɛ anaa.

Mɛni Hewɔ Enɛ Ba?

Beni amanehulu eba lɛ, bei pii lɛ, mɔ ni oshara lɛ eba enɔ lɛ gbalaa ejwɛŋmɔ kɛyaa sanebimɔ kome ko nɔ akɛ: Mɛni hewɔ enɛ ba? Nyɛmɔ ni akɛaakpee amanehulu naa yɛ henumɔŋ lɛ damɔ hetoo kpakpa ni aaaná aha nakai sanebimɔ lɛ nɔ babaoo. Kɛji anáaa hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ, piŋmɔ lɛ yaa nɔ ni ekolɛ ebaanyɛ edɔ mɔ ni naa amanehulu lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Bruni niiashikpamɔ lɛ he okwɛ.

Bruni, ni amrɔ nɛɛ eye aaafee afii 45 kɛyaa lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Mibiyoo abifao gbo afii komɛi ni eho nɛ. Miheɔ Nyɔŋmɔ nɔ miyeɔ, no hewɔ lɛ miyatao miishɛjemɔ kɛjɛ maŋ lɛ mli osɔfo lɛ ŋɔɔ. Ekɛɛ mi akɛ Nyɔŋmɔ eŋɔ Susanne kɛtee ŋwɛi, he ni amrɔ nɛɛ eji ŋwɛibɔfo yɛ lɛ. Jeee akɛ egbele lɛ ha mishihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ fite kɛkɛ, shi moŋ mihe tsɛ̃ Nyɔŋmɔ akɛ eŋɔ lɛ kɛtee.” Bruni nɔnaa kɛ piŋmɔ lɛ tee nɔ afii babaoo. “Kɛkɛ ni gbi ko lɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ ko tsɔɔ mi kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ yiŋtoo ko bɛ ni madamɔ nɔ ni mihe atsɛ̃ Nyɔŋmɔ. Yehowa eŋɔɔɔ Susanne kɛyaaa ŋwɛi, ni ejeee ŋwɛibɔfo. Ehela lɛ jɛ emuu ni adesa yeee lɛ hewɔ. Susanne eje mli, ni eemɛ Yehowa koni átee lɛ shi. Mikase hu akɛ ebɔ adesai koni amɛhi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ, ni etsɛŋ ni enɛ baaba mli. Beni mibɔi nɔ̃ mɔ ni Yehowa ji lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ lɛ, mitsi mibɛŋkɛ lɛ kpaakpa, ni minɔnaa lɛ bɔi shibaa.”—Lala 37:29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15; Romabii 5:12.

Gbɔmɛi akpekpei abɔ naa amanehulu yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ: oshara ni baa mɔ aŋkro nɔ, ta, hɔmɔ, loo adebɔɔ naa oshara. Bruni ná hejɔlɛ beni ena kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ esaaa akɛ ashwaa Yehowa yɛ amanehulu he, akɛ jeee eyiŋtoo ji ni adesai apiŋ, ni akɛ etsɛŋ ni ekɛ efɔŋ baaba naagbee lɛ. Anɔkwale diɛŋtsɛ ni eji akɛ efɔŋfeemɔ miiya hiɛ babaoo lɛ ji okadi ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ “naagbee gbii lɛ” amli amrɔ nɛɛ. Tsakemɔ kpele kɛha nɔyaa babaoo ní wɔ fɛɛ wɔshweɔ lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa.—2 Timoteo 3:1-5; Mateo 24:7, 8.

Nyɔŋmɔ ni Aaaná Ale Lɛ

Kulɛ susumɔ ko kɛkɛ Hans kɛ Bruni yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he. Amɛheɔ enɔ amɛyeɔ ní amɛleee ehe nɔ ko tsɔ̃. Beni amɛhé be ni amɛkɛná amɛle Yehowa jogbaŋŋ lɛ, awo amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ he nyɔmɔ. Amɛná hetooi ni sa kɛha sanebimɔi ni he hiaa waa yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ. Enɛ ha amɛná jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ shweshweeshwe kɛha wɔsɛɛ. Yehowa tsuji akpekpei abɔ ená niiashikpamɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ.

Yehowa ni aaaná ale lɛ lɛ jeɔ shishi kɛtsɔ Biblia lɛ ni kɛɔ wɔ ehe sane, kɛ nɔ ni etaoɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ ní aaasusu he jogbaŋŋ lɛ nɔ. Nakai ji bɔ ni mɛi komɛi fee yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Yinɔsaneŋmalɔ kɛ tsofatsɛ Luka bɔ amaniɛ akɛ Yudafoi asafo ni yɔɔ Beroia yɛ Hela lɛ mli bii lɛ ‘mɔ wiemɔ ni jɛ Paulo kɛ Sila ŋɔɔ lɛ mli, ni daa lɛ amɛkpaa Ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo.’—Bɔfoi lɛ Asaji 17:10, 11.

Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ hu bua amɛhe naa yɛ asafoi amli. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:41, 42, 46; 1 Korintobii 1:1, 2; Galatabii 1:1, 2; 2 Tesalonikabii 1:1) Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ. Yehowa Odasefoi asafoi lɛ feɔ ekome kɛha kpeei ni aje gbɛ ato he gbɛjianɔ koni eye ebua aŋkroaŋkroi ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa koni amɛná miishɛɛ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli. Sɛɛnamɔi krokomɛi hu yɛ ni abaaná yɛ Odasefoi ni yɔɔ akutso lɛ mli ni akɛaabɔ lɛ he. Akɛni fiofio lɛ adesai yaa nɔ amɛfeɔ tamɔ Nyɔŋmɔ ni amɛjáa lɛ lɛ hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi jieɔ sui ni Yehowa diɛŋtsɛ jieɔ lɛ kpo lɛ akpo—eyɛ mli akɛ amɛjieɔ lɛ kpo yɛ shishinumɔ fioo pɛ naa. No hewɔ lɛ henaabuamɔ ni akɛ Odasefoi aaaná lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkã he wɔle Yehowa jogbaŋŋ.—Hebribii 10:24, 25.

Ani enɛ tamɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ babaoo koni ana ale Mɔ kome ko? Eka shi faŋŋ akɛ ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ. Shi ani ejeee anɔkwale yɛ shihilɛ mli nibii babaoo ni otaoɔ ni onine ashɛ nɔ lɛ he? Susumɔ mɔdɛŋbɔɔ ni akaŋshilɔ ko ni fe fɛɛ lɛ kɛwoɔ ehesaamɔ mli lɛ he okwɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ni ná shika juromɔnɔ yɛ France maŋ Olympic ais nɔ shwɛmɔ mli, ni ji Jean-Claude Killy kɛɛ enɛ yɛ nɔ ni ebiɔ dani mɔ ko abatsɔ jeŋmaji ateŋ akaŋshilɔ ni eye omanye lɛ he akɛ: “Esa akɛ oje shishi afii 10 kɛtsɔ hiɛ koni oto he gbɛjianɔ afii abɔ ni ojwɛŋ he daa gbi . . . Eji gbii 365 afi fɛɛ afi nitsumɔ, yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ fɛɛ.” Akɛ nakai be kɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ fɛɛ woɔ mli koni akɛshi foidamɔ he akaŋ ni baanyɛ ahe minitii nyɔŋma kɛkɛ! Kwɛ bɔ ni—nɔ ni nine baanyɛ ashɛ nɔ yɛ Yehowa ni aaaná ale lɛ lɛ mli lɛ baafee nɔ ni fa babaoo fe nakai kɛ nɔ ni sɛɛ tsɛɔ babaoo fe nakai.

Wekukpaa ko ni Yaa nɔ Efeɔ Gbagbalii

Namɔ sumɔɔɔ ní enáa nɔ ko ni he hiaa waa yɛ shihilɛ mli lɛ he sɛɛ? Mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛji onuɔ he akɛ anɔkwa yiŋtoo bɛ oshihilɛ mli loo kɛji ootao niiamlitsɔɔmɔ yɛ nɔ hewɔ ni amanehulu baa he lɛ, belɛ tswaa ofai shi jogbaŋŋ koni oná ole Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni Biblia lɛ wie ehe lɛ. Ehe nii ni oookase lɛ baanyɛ atsake oshihilɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ, kɛya naanɔi anaanɔ.

Ani be ko baashɛ ni wɔbaakpa Yehowa he nikasemɔ? Mɛi ni kɛ afii babaoo esɔmɔ lɛ lɛ kã he amɛnaa kpɛɔ amɛhe yɛ nɔ ni amɛkase yɛ ehe kɛ nibii heei ni amɛyaa nɔ amɛkaseɔ yɛ ehe lɛ ahe lolo. Nibii ni tamɔ nɛkɛ ni wɔkaseɔ lɛ haa wɔnáa miishɛɛ ni ehaa wɔbɛŋkɛɔ lɛ kpaakpa. Eba akɛ wɔkɛ bɔfo Paulo susumɔi lɛ baakpã gbee, mɔ ni ŋma akɛ: “Oo, bɔ ni Nyɔŋmɔ nifalɛ kɛ ŋaa kɛ nilee mli kwɔ ha nɛ! Ekojomɔi lɛ anyɛɛɛ shishi ana, ni egbɛ̀i lɛ hu anyɛɛɛ sɛɛ mo aja! Ejaakɛ namɔ le Nuŋtsɔ lɛ jwɛŋmɔ lɛ, aloo namɔ ewo lɛ ŋaa pɛŋ?”—Romabii 11:33, 34.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 12 Atsake gbɛii lɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]

Aŋkroaŋkroi kã he amɛbiɔ shishijee sanebimɔi lɛ nɔŋŋ akɛ: ‘Mɛni hewɔ miyɔɔ biɛ? Nɛgbɛ miyaa? Mɛni he kwraa shihilɛ kɔɔ?’

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]

“Beni mibɔi nɔ̃ mɔ ni Yehowa ji lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ lɛ, mitsi mibɛŋkɛ lɛ kpaakpa”

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 7]

“Sɔɔmɔ ni akɛaaha Yehowa lɛ ji shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ. Anyɛŋ akɛ nɔ ko kwraa ato he. Yehowa ni mile lɛ lɛ eha miná yiŋtoo yɛ shihilɛ mli”