Ir al contenido

«Aajwaal wach runabʼjiik wach i Jehová»

«Aajwaal wach runabʼjiik wach i Jehová»

«Aajwaal wach runabʼjiik wach i Jehová»

MAREH inqikʼraaj chi ko wilik i aajwaal wach pan qakʼachariik. Mi maʼ qehtʼal chi riij i Dios, mareh jeʼ reʼ ne inqikʼraaj qiibʼ. ¿Chaaj woʼ reet? Jeʼ rukabʼ kikojom rehtaal kʼihaal chi kʼachareel, reʼ runabʼjiik chi riij i Dios reʼ iruqʼor i Santo Laj Huuj kʼih taqeh kooch irukʼam cho pan qakʼachariik. Iruyeew rusuqkiil qakʼux yuʼnaak eh jeʼ woʼ chi juneliik.

Reʼ Jehová, reʼ xkaʼnanik reh i Santo Laj Huuj iraaj chi ne inqanabʼeej wach. Ruum aj reʼ, reʼ salmista xutzʼihbʼaaj: «Reh chi reʼ taqeh kʼachareel ne inkinabʼeej chi reʼ hat, reʼ abʼihnaal Jehová, xa reʼ woʼ i hat nim awajaawriik chi naah chuʼnchel i wach akʼal». Reʼ Dios rehtʼaliim chi maʼxta reet chi ne inqanabʼeej wach. «Reʼ hin, aaDios, hin taq kinkʼuhtanik aweh i maʼ xta reet taq cha weh, hin kinkʼamwik taq aweh chupaam i bʼeeh i rukʼuul taq cha weh». ¿Nikʼwach qojrutobʼeej runabʼjiik wach i Jehová? (Salmo 83:18, TNM; Isaías 48:17).

Qojrutobʼeej ruum chi iruyeew qanaʼojbʼal reh rikʼsjiik taqeh kʼaxkilal pan qakʼachariik. Iruyeew jenaj quyʼinik reh taqeh qʼiij chalik reh eh tuqkilal. Eh reʼ runabʼjiik wach i korik irubʼan chi ne inqajal i qakapebʼaal chi riij nikʼ naq wach inqil i kʼacharik eh chi riij juʼjun taqeh pahqaal inkibʼan i kʼachareel chi jun suut i akʼal ¿Chajariik inqaaj qaqʼorom?

¿Wilik na rukorkiil i kʼacharik?

Atoobʼ ta reʼ tecnología kʼahchiʼ rukʼihiik wach, reʼ winaq yuʼnaak irubʼan taqeh pahqanik reʼ kibʼanam woʼ najtir qʼiij: ¿Chaaj woʼ reet wilkooj ayuʼ? ¿Ahaʼ naqojiik? ¿Ahaʼ wilik i rukorkiil i kʼacharik? Mi maʼ inkiqʼor qeh chi riij taqeh pahqaal wilih, ne inqikʼraaj chi reʼ qakʼachariik maʼxta rukorkiil. ¿Inkikoj na rehtaal taqeh kʼachareel i wilih? Chupaam taqeh haabʼ 90 ar Alemania xpahqaljik keh taqeh juʼjun chi kʼachareel chajariik naq inkikapaaj chi riij i kʼacharik eh yejaal keh xkiqʼor chi reʼ kʼacharik maʼxta naq rukorkiil. Qʼiij oq jeʼ reʼ inkikapaaj taqeh kʼachareel ahaʼ wiiʼ tipatinik wiiʼ.

Noq maʼxta rukorkilaal i kʼacharik maʼxta ahaʼ wiiʼ ne inqachʼikaaʼ qakʼux. Kʼih taqeh kʼachareel inkikapaaj chi, reh chi ne inwihʼik rukorkiil i kikʼachariik kiʼooj chupaam taqeh nimaq wach tijimbʼal oon inkisikʼ i bʼehomal, xa reʼ laʼ inkikʼraaj chi ko wilik irubʼan falta keh. Noq jenoʼ kʼachareel maʼxta iruyʼeej irujotʼ i rukapebʼaal. Maʼxta chik iraaj runabʼeem chi riij i kʼacharik, iraaj laʼ kimik. Jeʼ wilih i xukʼul jenaj holohik laj qʼahxoq, reʼ huuj International Herald Tribune xuqʼor chi reʼ qʼahxoq wilih xkʼihik, «pan jenaj familia qʼeʼ woʼ chik bʼehomal eh chi wilik naq chuʼnchel reh». Atoobʼ ta wilik naq chuʼnchel reh xa maʼ irureq ta woʼ naq chi riij i kʼacharik irubʼan eh chi jeʼ reʼ xukansaj riibʼ. Xikʼsaj naah i droga xukʼej. Mareh abʼiram chi kiij taqeh kʼachareel inkikansaj kiibʼ ruum chi kutkeel naq inkikʼraaj kiibʼ.

¿Abʼiram na jenoʼ pech chi reʼ kireqem chi riij taqeh científico ne iruqʼor rubʼehel qeh chi riij inqaaj qanabʼeem pan qakʼachariik? Jenaj huuj inpuhkaljik rajlaal xamaano ar Alemania xuqʼor: «Atoobʼ ta korik i kireqem chi riij taqeh científico, maʼ ne ta qojrutobʼeej pan uxlabʼal. Reʼ naʼojbʼal chi reʼ kʼacharik xa xkʼuloq chi jeʼ reʼ maʼ holohik ta eh reʼ i tokoom chik naʼojbʼal reh i física cuántica reʼ irutzir riij i saqum eh ansil, maʼ iruyeew ta rukowiil qakʼux ni xa ta tuqkilal pan qakʼachariik». Ruukʼ i kireqem chi riij taqeh científico kiyeʼem chi nabʼjik nikʼwach i reh reh wach kʼacharik wilik eh kiqʼorom woʼ nikʼwach i rumol riibʼ i haʼ eh jeʼ woʼ chi riij i teew. Xa reʼ laʼ reʼ kireqem chi riij taqeh científico maʼ iruqʼor ta qeh chi riij, chaaj woʼ reet wilkooj ayuʼ ni xa ta iruqʼor qeh ahaʼ naqojiik. Xa chi riij ta naq i kireqem chi riij taqeh científico inqakoj qakʼux, maʼ ne ta naq inqareq chi riij taqeh pahqanik inqabʼan chi riij i qakʼachariik. Ruum aj reʼ jenaj chik huuj alemán xuqʼor: «xti aajwaal wach chi qeh chi ne inyeʼarik qanaʼojbʼal».

¿Ajwach ne inyeʼwik qanaʼojbʼal jeʼ rukabʼ iruyeew xtzʼuhkrisanik reh i kʼacharik? Ruum chi reʼ reh xukoj taqeh kʼachareel ayuʼ wach akʼal, rehtʼaliim chaaj woʼ reet wilkooj ayuʼ. Reʼ Santo Laj Huuj iruqʼor qeh chi reʼ Jehová xojrutzʼuhkrisaj reh chi ne inqanuqsaj naah i wach akʼal eh ne inqachaʼjeej. Reʼ hoj kʼachareel naqakʼuhtaam taqeh naʼojbʼal wilik reh i Dios jeʼ rukabʼ i korik wach bʼanooj, i naʼojbʼal eh i kʼaxooj. Noq inqareq chi riij chaaj woʼ reet xojrutzʼuhkrisaj i Jehová, inqanabʼeej chaaj woʼ reet noq wilkooj ayuʼ (Génesis 1:​26-​28).

¿Chajariik ne irubʼan chi ne inabʼan i hat?

Qʼiij woʼ ko majaaʼ awehtʼaliim chaaj woʼ reet wilkooj ayu, ahaʼ naqojiik eh chajariik i rukorkiil chi wilkooj. Reʼ naʼojbʼal iruyeew qeh i Santo Laj Huuj reh chi ne inqanabʼeej wach, chi korik i Jehová. Reʼ Jesús xuqʼor: «Reʼ taqe wili inyeʼwik i juneliik kʼacharik: Reʼ chi naa kinabʼeem awach i hat, chi hat i jinaj chi Dios, korik wach akʼux, eh chi neenkinabʼeej nuwach i hin, chi reʼ hin i Jesucristo, i xinataqʼaaj chaloq». Eh ko ruman woʼ chi ne inatijej aweh taqeh naʼojbʼal jeʼ rukabʼ i kʼaxooj eh chi ne inwihʼik pan akapebʼaal i kʼacharik chi riʼsil i runimaal rajaawriik i Dios. Jeʼ reʼ ne inareq rukorkiil akʼachariik eh jenaj uyʼinik holohik eh xti qʼeʼ korik. Reʼ taqeh pahqanik reʼ tikikoj naq chi kapebʼinik ne inareq chi riij (Juan 17:3; Eclesiastés 12:13).

¿Xujal na wach akapebʼaal reʼ xawil yuʼnaak? Reʼ Hans jenaj winaq, rehtʼaal chi jeʼ reʼ. a Chuwach taqeh haabʼ ikʼinaq rehtʼaal naq kʼisinoq chi riij i Dios xa reʼ laʼ reʼ taqeh runimaaj maʼ rukoj ta naq pan rukʼachariik. Reʼ rukʼachariik reʼ naq taqeh droga, taqeh ixoq, taqeh ileqʼ eh taqeh moto. Reʼ reh xuqʼor: «Maʼxta naq kamaj i nukʼachariik, maʼ manlik ta naq wach». Noq wilik naq reh 25 haabʼ, reʼ Hans xraaj runabʼeem wach i Dios ruukʼ rilariik paam i Santo Laj Huuj chi korik. Noq xponik chi ramigo i Jehová xureq chi riij chaaj woʼ reet wilkooj ayuʼ, xujal i rukʼachariik eh xuqahsaj ruhaaʼ chi testigo reh Jehová. Chuwach taqeh lajeebʼ haabʼ ikʼinaq ruqʼorom i kʼuhbʼaal chi precursor. Reʼ reh iruqʼor: «Reʼ ruloqʼjiik i Jehová, reʼreʼ i holohik chi bʼanarik. Runabʼjiik wach i Jehová iruyeew rukorkilaal i nukʼachariik».

Xa maʼ reʼ ta rusikʼariik i rukorkilaal i kʼacharik irukoj chi kapebʼinik taqeh kʼachareel. Noq inkikoj rehtaal chi kʼahchiʼ rukowjik wach i kʼaxkilal wach akʼal, inyoj kikʼux. Ruum inkaaj kinabʼeem ¿chaaj woʼ reet kʼahchiʼ rukʼulariik?.

¿Chaaj woʼ reet xkʼularik?

Noq inkʼuljik jenaj tiʼ kʼaxik, reʼ inkʼulwik reh i ti kʼaxik irupahqaaj reh: ¿Chaaj woʼ reet xchalik i tiʼ kʼaxik? Reh chi ne inkuyarik i raansil i kʼaxkilal ko ruman chi ne inabʼjik chaaj woʼ reet inkʼularik i kʼaxkilal. Mi maʼ inqʼorarik keh chi riij i pahqaal wilih, reʼ kʼachareel kʼaxik rukuyariik i kʼaxkilal ne irubʼan eh ne inkaqrik. Naqilom i rehtʼaliil i Bruni, jenaj tutbʼees maʼ nim ta ruhabʼul.

Reʼ reh iruqʼor: «Wilik chik cho haabʼ xkimik i Susanne reʼ tʼuch wixqʼuun. Ruum chi reʼ hin inukoj wach chi wilik i Dios xooj nusikʼ i kʼamal bʼeeh pan iglesia reh chi ne naq iruyeew rukowiil nukʼux. Reʼ reh xuqʼor weh chi reʼ Dios xukʼam johtoq pan taxaaj i kʼisa wixqʼuun chi kʼacharik jeʼ rukabʼ jenaj ángel. Reʼ rukimiik i wixqʼuun xubʼan chi xqajik wach chuʼnchel eh xubʼan woʼ chi xwixowaaj wach i Dios ruum chi xukʼam johtoq». Reʼ rutiʼkiil rukʼux i Bruni kʼih haabʼ xchahmik ruukʼ. Chi riij i reʼ i Bruni iruqʼor: «Jenaj testigo reh Jehová xukʼuhtaaj weh ruukʼ i Santo Laj Huuj chi maʼxta naq ruwiiʼ chi ne iwixowaaj wach i Dios. Reʼ Jehová maʼ xukʼam ta naq pan taxaaj i Susan ni xa ta xukorsaj chi ángel. Reʼ ruyabʼilaal ruum naq i mahk, reʼ xqehchaaj ruukʼ taqeh peet kʼachareel. Reʼ wixqʼuun wirik irubʼan pan kimik. Kʼahchiʼ wuyʼeem chi reʼ Jehová ne inukʼsinik cho reh. Xnutijej woʼ chi maʼ najt ta chik iraaj chi reʼ Dios narubʼanam chi reʼ taqeh kʼachareel nakikʼachariik chi junelik noq xa holohik chik i wach akʼal. Noq xnutoqʼaaʼ nureqʼeem chi riij nikʼwach i runaʼojbʼal i Jehová, maʼ najt ta naq chik xwikʼraaj wiibʼ ruukʼ eh reʼ rutiʼkiil nukʼux xqajik wach» (Salmo 37:29; Hechos 24:​15; Romanos 5:​12).

Chi millón taqeh kʼachareel kiʼikʼik pan reh reh wach kʼaxkilal, yabʼilaal, qʼaqʼinik, wiʼjaleel eh kʼaxkilal ruum taqeh kowlaj teew eh jabʼ. Reʼ Bruni suq xrikʼraaj riibʼ noq xril pan Santo Laj Huuj chi maʼ rumahk ta i Jehová taqeh kʼaxkilal inqakʼul. Maʼ xukoj ta chi reʼ winaq ne inwihʼik pan kʼaxkilal, xukoj laʼ chi ne inwihʼik pan suqkilaal. Ruum aj reʼ maʼ najt ta chik iraaj chi narusacham wach i kʼaxkilal. Reʼ ruwiiʼ chi reʼ kʼaxkilal kʼahchiʼ rukʼihiik wach irukʼuhtaaj chi wilkooj chik «pan rukuxiik taqeh qʼiij» reh i wach akʼal wilih. Reʼ i jalooj reʼ kʼahchiʼ quyʼeem chi qunchelaal maʼ najt ta chik iraaj (2 Timoteo 3:​1-5; Mateo 24:​7, 8).

Nikʼwach runabʼjiik wach i Dios

Reʼ Hans eh i Bruni inkiqʼor naq chi kehtʼal chi wilik jenaj Dios xa reʼ laʼ, maʼ kehtʼal ta naq wach. Noq reʼ keh xkisaj kiqʼiij reh runabʼjiik wach i Jehová, xkikʼul kikooch. Xkireq rusuqkiil kikʼux runabʼjiik chi riij taqeh pahqanik aajwaal kiwach pan qaqʼijil yuʼnaak eh xkireq woʼ kituqkilal eh jenaj kuyʼinik manlik wach reh taqeh qʼiij chalik reh. Chi millón taqeh rajkamanoom i Jehová jeʼ woʼ reʼ kikʼulum.

Reh runabʼjiik wach i Jehová, peet naqatzʼirim riij i Santo Laj Huuj. Ruum chi reʼ i huuj wilih iruqʼor qeh chi riij eh iruqʼor woʼ qeh chajariik iraaj i reh chi ne inqabʼan. Jeʼ woʼ reʼ xkibʼan juʼjun taqeh kʼachareel pan peet siglo. Reʼ Lucas, jenaj ajtzʼihbʼaneel reh xkʼuljik najtir eh ajiqʼomaneel woʼ hoq, xuqʼor chi reʼ taqeh ajnimaneel reh i molaabʼ judía reh Berea ar Grecia «chuʼnchel kikʼux xkibʼiraj i rukʼuhbʼaal i Dios, eh rajlaal qʼiij inkitijej riij i ruqʼoral i Dios tzʼihbʼamaj pan santo laj huuj, ilbʼal reh mi eliik wach ruukʼ i kʼahchiʼ ruqʼorariik keh ruum i Pablo» eh i Silas (Hechos 17:​10, 11).

Reʼ taqeh ajnimaneel reh i peet siglo inkimol woʼ naq kiibʼ chupaam taqeh molaabʼ (Hechos 2:​41, 42, 46; 1 Corintios 1:​1, 2; Gálatas 1:​1, 2; 2 Tesalonicenses 1:1). Jeʼ woʼ reʼ inkʼularik pan qaqʼijil. Reʼ taqeh testigo reh Jehová inwihʼik kimoloj iibʼ ahaʼ wiiʼ inkitijej nikʼwach rutoobʼjiik taqeh kʼachareel nakibʼanam reh rujilariik kiibʼ ruukʼ i Jehová, eh ruloqʼjiik wach ruukʼ chuʼnchel kikʼux. Reʼ jenaj chik kooch ne inakʼul mi xatwihʼik kuukʼ taqeh testigo reh Jehová reʼ chi, rum chi reʼ keh inkiloqʼej wach i Dios kitijem keh i naʼojbʼal wilik reh eh inkik’uhtaaj wo’ hoq. Ruum aj reʼ reʼ rumolariik awiibʼ kuukʼ, ne tirutobʼeej runabʼjiik wach chi korik i Jehová (Hebreos 10:​24, 25).

¿Inaqʼor na chi kʼaxik chaweh runabʼjiik wach xa jenaj chi kʼachareel? Qehtʼal chi ko ruman chi nakowem awiibʼ. ¿Maj, je’ re’ inkʼularik ruukʼ taqeh inqaaj qabʼanam pan qakʼachariik? ¿Maj inqakapaaj chi riij i kamanik inkibʼan taqeh ajimineel reh chi nakelik korik? Jenaj ehtalil, reʼ Jean-Claude killy aj Francia reʼ rukʼulum rumedalla reh oro ruum bʼehik nah hielo iruqʼor chajariik i aajwaal wach chi bʼanarik reh elik korik pan jenoʼ kʼoʼnik chi jun suut i akʼal. Reʼ reh iruq’or: «Naqatikʼaam noq ko lajeebʼ haabʼ iraaj i kʼoʼnik eh naqakapaam chi riij chuʼnchel i qʼiij chuwach taqeh i haabʼ chalik reh. Naqakapaam chi riij eh naqakowem qiibʼ chuwach i 365 qʼiij wilik reh i haabʼ». ¡Chuʼnchel i qʼiij reʼ xqakowej qiibʼ reh i ajiminik, mareh xa lajeebʼ minuto ne inchahmik! Yuʼnaak qakapaaj chi riij i kamanik iraaj, runabʼjiik wach i Jehová eh chi reʼ taqeh kooch ne inqakʼul reh juneliik.

Reʼ qamigohiil ruukʼ ne inkʼihik chi qʼun qʼun

¿Ajwach ne iraaj chi maʼxta i aajwaal wach pan rukʼachariik? Maʼ ajwach ta. Ruum aj reʼ mi reʼ hat inakapaaj chi maʼxta ruwiiʼ akʼachariik eh mi inawaaj anabʼeem chaaj woʼ reet qojikʼik pan kʼaxkilal, chakoj akʼux reh runabʼjiik wach i Jehová, reʼ Dios iruqʼor qeh i Santo Laj Huuj. Reʼ runabʼjiik chi riij ne irujal wach akʼachariik yuʼnaak eh jeʼ woʼ chi juneliik.

¿Mi na ta woʼ qakanaʼam i tijinik chi riij i Jehová? Reʼ taqeh kʼih haabʼ inkikʼam chi ruloqʼjiik wach i Dios ko insahchik kikʼux chi riij i kitijem eh jeʼ woʼ chi riij i kʼahchiʼ kitijem yuʼnaak. Noq kʼih chik qatijem chi riij i Dios ne insuqbʼik qakʼux eh maʼ najt ta ne inqikʼraaj qiibʼ ruukʼ i ajtzʼuhkrisaneel. Qakʼam qeh taqeh qʼorik xuqʼor i apóstol Pablo noq jeʼ wilih xutzʼihbʼaaj: «Xti Yohbʼaal inche wach i rotobʼil i Dios, reʼ i runaʼojbʼal i rukapeew maʼ awach neenreqwik chi riij. Maʼ awach ta i neerubʼan ruchʼobʼariik rubʼehel i ruyejaaʼ wach. Eh maʼ awach ta neenreqwik chi riij i rubʼan i reh. Ruum aj reʼ, jeʼ wili i ruqʼor pan santo laj huuj: ¿Mi wilik jinoʼq inehtʼalinik reh i wilik cho parukʼux i QaJaaw Dios?» (Romanos 11:​33, 34).

[Ruman]

a Xjaljik i kibʼihnaal.

[[Re’ taqeh q’orik koruman]]

Reʼ winaq yuʼnaak irubʼan taqeh pahqanik reʼ kibʼanam woʼ najtir qʼiij: ¿Chaaj woʼ reet wilkooj ayuʼ? ¿Ahaʼ naqojiik? ¿Ahaʼ wilik i rukorkiil i kʼacharik?

[Re’ taqeh q’orik koruman]

«Noq xnutoqʼaaʼ nureqʼeem chi riij nikʼwach i runaʼojbʼal i Jehová, maʼ najt ta naq chik inwikʼraaj wiibʼ ruuk’»

[Re’ taqeh q’orik koruman]

«Reʼ ruloqʼjiik i Jehová, reʼreʼ i holohik chi bʼanarik. Runabʼjiik wach i Jehová iruyeew rukorkilaal i nukʼachariik».