Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa nɔ Kɛ Otsui fɛɛ

Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa nɔ Kɛ Otsui fɛɛ

Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa nɔ Kɛ Otsui fɛɛ

“Mɛi ni le ogbɛi lɛ aaaŋɔ amɛhiɛ amɛaafɔ̃ onɔ.”—LALA 9:11.

1, 2. Mɛni ji nibii komɛi ni adesai kɛ amɛhiɛ fɔɔ nɔ yakatswaa kɛha shweshweeshwe shihilɛ?

AKƐNI nibii babaoo woɔ wɔhilɛ-kɛhamɔ he gbeyei ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ mli akɛ wɔɔtao mɔ ko loo nɔ ko ni baaha wɔ shweshweeshwe shihilɛ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ shika babaoo ni amɛaaná lɛ baaha amɛwɔsɛɛ afee shweshweeshwe, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, shika ji abobaahe ko ni bɛ shweshweeshwe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ ehiɛ fɔ̃ɔ enii anɔ lɛ, eeegbee shi.” (Abɛi 11:28) Mɛi krokomɛi kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ adesai hiɛnyiɛlɔi anɔ, shi hiɛnyiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi ni nɔ bɛ lɛ po tɔ̃ɔ. Ni yɛ naagbee lɛ, amɛ fɛɛ amɛgboiɔ. Yɛ nilee naa lɛ, Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɛkaŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔa lumɛi loo gbɔmɔ bi ko ní yelikɛbuamɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ.” (Lala 146:3) Nakai wiemɔi ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ hu yɛ wɔhiɛ ni wɔkɛaafɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛmɔi anɔ lɛ he. Wɔ hu ‘gbɔmɛi abii’ kɛkɛ ji wɔ.

2 Gbalɔ Yesaia wie eshi Israel maŋ hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ akɛni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ ‘amale abobaahe’ nɔ lɛ hewɔ. (Yesaia 28:15-17) Beni amɛtaoɔ shweshweeshwe shihilɛ lɛ, amɛkɛ jeŋmaji ni bɛŋkɛ amɛ lɛ fee maŋkwramɔŋ kpaŋmɔi. Anyɛɛɛ akɛ hiɛ afɔ kpaŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ ejaakɛ—amale ni. Nakai nɔŋŋ hu jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi babaoo kɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ bɔɔ naanyo ŋmɛnɛ. Nakai kpaŋmɔi lɛ hu baafee “amale.” (Kpojiemɔ 17:16, 17) Amɛkɛ shweshweeshwe shihilɛ ni hiɔ shi daa baŋ.

Yoshua kɛ Kaleb Nɔkwɛmɔnii Kpakpai Lɛ

3, 4. Amaniɛbɔɔ ni Yoshua kɛ Kaleb kɛba lɛ yɛ srɔto yɛ nɔ ni saralɔi krokomɛi nyɔŋma lɛ kɛba lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Belɛ, nɛgbɛ esa akɛ wɔtao shweshweeshwe shihilɛ yɛ mɔ? He ni Yoshua kɛ Kaleb tao kɛjɛ yɛ Mose gbii lɛ amli lɛ nɔŋŋ. Beni ajie Israel kɛjɛ Mizraim nɔŋŋ lɛ, maŋ lɛ fee klalo akɛ amɛaabote Kanaan, ni ji Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Atsu hii 12 koni amɛyakpá shikpɔŋ lɛ shi, ni yɛ gbii 40 sɛɛ lɛ, amɛku amɛsɛɛ koni amɛkɛ amɛmaniɛbɔɔ lɛ abaha. Saralɔi enyɔ, ni ji Yoshua kɛ Kaleb pɛ wie Israel gbɛkpamɔi ni eyɔɔ yɛ Kanaan he lɛ he ekpakpa. Mɛi ni eshwɛ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ shikpɔŋ lɛ hi, shi amɛkɛɛ: “Mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛkɛ ni he wa, ni maji lɛ atswa gbogbo awo he ni amɛdara naakpa . . . Wɔnyɛŋ maŋ lɛ hiɛ wɔdamɔ, ejaakɛ amɛhe wa fe wɔ.”—4 Mose 13:27, 28, 31.

4 Israelbii lɛ bo saralɔi nyɔŋma lɛ atoi, ni amɛshe gbeyei kɛyashi he ni amɛbɔi huhuuhuwiemɔ kɛ Mose shimɔ. Yɛ naagbee lɛ, Yoshua kɛ Kaleb kɛ henumɔ ni mli wa waa kɛɛ akɛ: “Shikpɔŋ ní wɔyakpa nɔ wɔsara wɔkwɛ lɛ, eji shikpɔŋ kpakpa diɛŋtsɛ. Kɛji Yehowa yɛ wɔhe tsui lɛ, no lɛ eeewa wɔ kɛaatee shikpɔŋ lɛ nɔ, ni eeeŋɔha wɔ, shikpɔŋ ni enɔ hoɔ fufɔ kɛ wo ni. Yehowa hiɛ atua kɛkɛ nyɛkatsea, ni asaŋ nyɛkashea shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ agbeyei.” (4 Mose 14:6-9) Enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Israelbii lɛ booo toi, ni yɛ no hewɔ lɛ, ahaaa amɛbote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ nakai beaŋ.

5. Mɛni hewɔ Yoshua kɛ Kaleb kɛ amaniɛbɔɔ kpakpa ba lɛ?

5 Mɛni hewɔ Yoshua kɛ Kaleb kɛ amaniɛbɔɔ kpakpa ba yɛ be mli ni saralɔi nyɔŋma lɛ kɛ amaniɛbɔɔ fɔŋ ba lɛ? Mɛi 12 lɛ fɛɛ na maŋtiasei ni he wa kɛ maji ni ato shishi kome too lɛ nɔŋŋ. Ni mɛi nyɔŋma lɛ asane ja yɛ kɛɛmɔ ni amɛkɛɛ akɛ Israel bɛ hewalɛ bɔ ni sa ni ekɛaaye maŋ lɛ nɔ kunim lɛ mli. Yoshua kɛ Kaleb hu le nakai. Shi kɛlɛ, mɛi nyɔŋma lɛ kwɛ nii yɛ adesa susumɔ naa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yoshua kɛ Kaleb kɛ amɛhiɛ fɔ Yehowa nɔ. Amɛna ehewalɛ nifeemɔi lɛ yɛ Mizraim, yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli, kɛ yɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishi. Nifeemɔi nɛɛ ahe amaniɛbɔɔ pɛ kɛkɛ ni Rahab ni jɛ Yeriko lɛ nu yɛ afii nyɔŋmai abɔ sɛɛ lɛ tsirɛ lɛ ni ekɛ ewala wo oshara mli kɛha Yehowa webii lɛ! (Yoshua 2:1-24; 6:22-25) Yoshua kɛ Kaleb, ni kɛ amɛhiŋmɛi na Yehowa nifeemɔi lɛ ná hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ Nyɔŋmɔ mli akɛ ebaaya nɔ ewuu kɛha ewebii lɛ. Afii 40 sɛɛ lɛ, abu hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ lɛ bem beni Israelbii yinɔ hee ko nyiɛ kɛbote Kanaan yɛ Yoshua hiɛnyiɛmɔ shishi lɛ.

Nɔ Hewɔ ni Esa akɛ Wɔkɛ Wɔhiɛ Afɔ Yehowa Nɔ Kwraa

6. Mɛni hewɔ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yɔɔ kaa shishi lɛ, ni mɛni nɔ esa akɛ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ?

6 Taakɛ Israelbii lɛ ji lɛ, wɔkɛ henyɛlɔi ni he wa fe wɔ kpeɔ yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli. (2 Timoteo 3:1) Wɔkɛ jeŋba, mumɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ kaai po kpeɔ. Akɛni enɛɛmɛi jɛ he ko ni nɔ kwɔ fe adesai anɔ̃, ni ji Satan Abonsam ŋɔɔ hewɔ lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛŋ wɔdamɔ nakai kaai lɛ anaa kɛ́ mɔ ko yelikɛbuamɔ fataaa he. (Efesobii 6:12; 1 Yohane 5:19) Belɛ, nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná yelikɛbuamɔ kɛjɛ mɔ? Blema nuu anɔkwafo ko kɛɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Mɛi ni le ogbɛi lɛ aaaŋɔ amɛhiɛ amɛaafɔ̃ onɔ.” (Lala 9:11) Kɛ́ wɔle Yehowa lɛɛlɛŋ ni wɔnuɔ nɔ ni egbɛi lɛ damɔ shi kɛha lɛ shishi lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ enɔ taakɛ Yoshua kɛ Kaleb fee lɛ pɛpɛɛpɛ.—Yohane 17:3.

7, 8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ adebɔɔ haa wɔ yiŋtoi ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ yɛ? (b) Mɛɛ yiŋtoi Biblia lɛ kɛhaa ni kɔɔ hiɛ ni akɛaafɔ Yehowa nɔ lɛ he?

7 Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ? Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Yoshua kɛ Kaleb fee nakai akɛni amɛna ehewalɛ lɛ he odaseyelii lɛ hewɔ. Wɔ hu nakai nɔŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Yehowa adebɔɔ nitsumɔi, ni je lɛ kɛ emli ŋulamii kushai akpekpei abɔ fata he lɛ he okwɛ. Adebɔɔ mli hewalɛi kpelei nɛɛ ni Yehowa kudɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ eji Ofe lɛɛlɛŋ. Beni wɔsusuɔ bɔ ni adebɔɔ yɔɔ naakpɛɛ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔkɛ Hiob ni kɛɛ Yehowa akɛ: “Namɔ aaanyɛ enaa atsĩ? Namɔ aaakɛɛ lɛ akɛ: Mɛni ofeɔ nɛɛ” lɛ akpã gbee. (Hiob 9:12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ Yehowa yɛ wɔsɛɛ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ mɔ ko mɔ ko gbeyei yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli.—Romabii 8:31.

8 Susumɔ Yehowa Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ hu he okwɛ. Ŋwɛi nilee ni fá babaoo jɛɛhe nɛɛ yɛ hewalɛ ni ekɛaaye ebua wɔ koni wɔye nifeemɔi ni ehiii lɛ anɔ, ni wɔha wɔshihilɛ kɛ Yehowa suɔmɔnaa nii akpã gbee. (Hebribii 4:12) Biblia lɛ nɔ wɔtsɔ wɔle Yehowa gbɛi, ni wɔnu egbɛi lɛ shishi. (2 Mose 3:14) Wɔnaa akɛ Yehowa baanyɛ atsɔ̃ nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ akɛ etsɔ̃—ákɛ suɔmɔ Tsɛ, jalɛ Kojolɔ, Tabilɔ kunimyelɔ—bɔni afee ni eha eyiŋtoi aba mli. Ni wɔnaa bɔ ni ewiemɔ lɛ baa mli anɔkwale be fɛɛ be. Beni wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, etsirɛɔ wɔ koni wɔkɛɛ taakɛ lalatsɛ lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Mihiɛ kã owiemɔ lɛ nɔ.”—Lala 119:42; Yesaia 40:8.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ kpɔmɔnɔ lɛ kɛ Yesu shitee lɛ woɔ wɔhiɛnɔkamɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli hewalɛ yɛ?

9 Kpɔmɔnɔ lɛ ji yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ. (Mateo 20:28) Mɛɛ miishɛɛ po eji nɛkɛ akɛ Nyɔŋmɔ tsu lɛ diɛŋtsɛ e-Bi lɛ koni ebagbo akɛ kpɔmɔnɔ kɛha wɔ! Ni kpɔmɔnɔ lɛ tsuɔ nii diɛŋtsɛ. Ehàa adesai fɛɛ ni tsakeɔ amɛtsui ni amɛkɛ jalɛ tsui kpaleɔ kɛbaa Yehowa ŋɔɔ lɛ ahe eshai lɛ anɔ. (Yohane 3:16; Hebribii 6:10; 1 Yohane 4:16, 19) Kpɔmɔnɔ ni awo he nyɔmɔ lɛ fã ko ji Yesu gbohiiashitee lɛ. Nakai naakpɛɛ nifeemɔ lɛ ní mɛi ohai abɔ ní kɛ amɛhiŋmɛi na lɛ ye he odase lɛ ji yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ. Eji nɔmimaa ko ni tsɔɔ akɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ efeŋ yaka.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:31; Romabii 5:5; 1 Korintobii 15:3-8.

10. Mɛɛ yiŋtoi wɔ diɛŋtsɛ wɔyɔɔ ni no hewɔ wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ lɛ?

10 Enɛɛmɛi ji yiŋtoi ahewɔ ni wɔbaanyɛ, ni esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ kwraa lɛ ateŋ ekomɛi kɛkɛ. Babaoo yɛ, ekomɛi kɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔkɛ jaramɔ shihilɛi kpeɔ yɛ wɔshihilɛi amli yɛ bei komɛi amli. Beni wɔtaoɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ yɛ amɛhe nitsumɔ mli lɛ, wɔnaa bɔ ni nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ tsuɔ nii haa. (Yakobo 1:5-8) Babaoo ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ yɛ wɔdaa gbi shihilɛi amli ní wɔnaa nibii kpakpai ni jɛɔ enɛ mli baa lɛ, babaoo ni wɔhiɛ ni wɔkɛfɔɔ enɔ lɛ mli bawaa ji no.

David kɛ Ehiɛ Fɔ Yehowa Nɔ

11. David kɛ ehiɛ fɔ Yehowa nɔ yɛ mɛɛ shihilɛi fɛɛ asɛɛ?

11 David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ ji mɔ ko ni kɛ ehiɛ fɔ Yehowa nɔ. Nɔ ni wo David he gbeyei ji Maŋtsɛ Saul ni taoɔ lɛ agbe, kɛ Filistibii asraafoi ni he wa ni miibɔ mɔdɛŋ koni amɛye Israel nɔ kunim lɛ. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eyi ná wala ni eye kunim po. Mɛni hewɔ? David diɛŋtsɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yehowa ji mila kɛ miyiwalaheremɔ; namɔ po gbeyei mashe? Yehowa ji miwala hewalɛ; namɔ hiɛ po ni mihe aaakpokpo yɛ?” (Lala 27:1) Wɔ hu wɔbaaye kunim kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ Yehowa nɔ nakai nɔŋŋ.

12, 13. Mɛɛ gbɛ nɔ David tsɔɔ yɛ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ kɛ́ shitee-kɛ-wolɔi kɛ amɛlilɛi tsu nii akɛ tawuu nii kɛshi wɔ po?

12 Be ko lɛ David sɔle akɛ: “Nyɔŋmɔ, bó migbee toi yɛ mikɔmɔyeli lɛ mli; baamɔ miwala yi, ní henyɛlɔ lɛ akawo mihe gbeyei! Ŋɔɔ mi otee yɛ efɔŋfeelɔi ajina ni amɛyaa yɛ teemɔ mli lɛ hewɔ, yɛ nɔshafeelɔi asafo ni feɔ hoo lɛ hewɔ: mɛi ni ejɔ amɛlilɛi naa tamɔ klante, ni amɛtá amɛgãimlibii ni ji wiemɔi kɛ joomɔi lɛ, koni amɛyatsɛ̃rɛ mɔ ni eye emuu lɛ yɛ dujiaŋ.” (Lala 64:2-5) Wɔleee nɔ diɛŋtsɛ ni ha David ŋma wiemɔi nɛɛ. Shi wɔle akɛ ŋmɛnɛ, shitee-kɛ-wolɔi ‘jɔɔ amɛlilɛi naa,’ ni amɛkɛ wiemɔ tsuɔ nii akɛ tawuu nii nakai nɔŋŋ. Amɛkɛ wiemɔi ni awieɔ loo aŋmalaa tsuɔ nii ákɛ heguɔgbee ‘gãimlibii,’ ni ‘amɛtsɛ̃rɛɔ’ Kristofoi ni eye emuu lɛ. Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ Yehowa nɔ kwraa lɛ, mɛni baajɛ mli aba?

13 David tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ aaatsɛ̃rɛ amɛ gãi, eeepila amɛ trukaa. Ni amɛaatswia shi, amɛ diɛŋtsɛ amɛlilɛi aaate shi awo amɛ. . . . Jalɔ lɛ aaanya yɛ Yehowa mli, ni eeeŋɔ ehiɛ efɔ̃ enɔ.” (Lala 64:8-11) Hɛɛ, eyɛ mli akɛ henyɛlɔi jɔɔ amɛlilɛi naa amɛshiɔ wɔ moŋ, shi yɛ naagbee lɛ ‘amɛlilɛi aaate shi awo amɛ diɛŋtsɛ.’ Yɛ naagbee mli lɛ Yehowa haa nɔ ni jɛɔ nifeemɔi nɛɛ amli baa lɛ feɔ omanyeyeli, bɔni afee ni mɛi ni kɛ amɛhiɛ efɔ enɔ lɛ anya yɛ ehewɔ.

Abu Hiɛnɔkamɔ ni Hezekia Yɔɔ lɛ Bem

14. (a) Mɛɛ shihilɛ ni mli wa fɛɛ sɛɛ Hezekia kɛ ehiɛ fɔ Yehowa nɔ yɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Hezekia tsɔɔ yɛ akɛ ekɛ ehiɛ efɔɔɔ Ashurnyo lɛ amale wiemɔi lɛ anɔ yɛ?

14 Maŋtsɛ Hezekia ji mɔ kroko hu ni abu hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ bem. Beni Hezekia yeɔ nɔ lɛ, Ashur asraafoi ata ni he wa lɛ wo Yerusalem he gbeyei. Nakai asraafoi lɛ eye maji krokomɛi babaoo nɔ. Ebutu Yuda maŋtiasei lɛ fɛɛ po, ja Yerusalem pɛ ebutuko, ni Sanherib shwã akɛ ebaabutu nakai maŋtiase lɛ hu. Ewie kɛtsɔ Rabshake nɔ—yɛ gbɛ ni ja nɔ—akɛ sɛɛnamɔ bɛ hiɛ ni akɛaafɔ Mizraim nɔ kɛha yelikɛbuamɔ lɛ mli. Kɛlɛ ekɛɛ akɛ: “Kaaha o-Nyɔŋmɔ lɛ ní ohiɛ kã enɔ lɛ miilakao akɛ: Akɛ Yerusalem woŋ Ashur maŋtsɛ lɛ dɛŋ!” (Yesaia 37:10) Shi kɛlɛ, Hezekia le akɛ Yehowa lakaŋ lɛ. No hewɔ lɛ esɔle akɛ: “Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ, miikpao fai, heremɔ wɔyiwala kɛjɛ [Ashurbii] edɛŋ, koni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛyelii fɛɛ aná ale akɛ bo okome too ji Yehowa!” (Yesaia 37:20) Yehowa bo Hezekia sɔlemɔ lɛ toi. Yɛ gbɛkɛ kome pɛ mli lɛ, ŋwɛibɔfo ko kpata Ashur asraafoi 185,000 hiɛ. Abáa Yerusalem yi, ni Sanherib shi Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛi fɛɛ ni nu nifeemɔ nɛɛ he lɛ ná le Yehowa hewalɛ kpeteŋkpele lɛ.

15. Mɛni pɛ baaye abua ní esaa wɔ kɛha shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni mli wa ni ekolɛ ebaaba wɔnɔ yɛ jeŋ ni bɛ shiŋŋ nɛɛ mli?

15 Ŋmɛnɛ, taakɛ Hezekia ji lɛ, wɔmiiwuu ta. Yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, ta lɛ ji mumɔŋ nɔ̃. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ákɛ mumɔŋ tabilɔi lɛ, esa akɛ wɔná hesaai ni baabaa wɔyi. Esa akɛ wɔtsɔ hiɛ wɔyoo tutuamɔi, ní wɔ diɛŋtsɛ wɔsaa wɔhe bɔni afee ni wɔnyɛ wɔdamɔ naa. (Efesobii 6:11, 12, 17) Yɛ jeŋ ni bɛ shiŋŋ nɛɛ mli lɛ, shihilɛ baanyɛ atsake trukaa. Maŋ basabasafeemɔ baanyɛ aba beni akpaaa gbɛ. Maji ni ale akɛ amɛkpɛlɛɔ jamɔi srɔtoi anɔ lɛ baanyɛ atsɔ mɛi ni ekpɛlɛɛɛ nɔ. Kɛji taakɛ Hezekia ji lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔsaa wɔhe kɛtsɔ hiɛnɔkamɔ ni hosooo yɛ Yehowa mli ni wɔɔná nɔ lɛ, no dani wɔbaafee klalo kɛha nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ aba.

Ákɛ Akɛ Hiɛ Aaafɔ Yehowa nɔ lɛ Tsɔɔ Mɛni?

16, 17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ yɛ akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ?

16 Hiɛ ni akɛaafɔ Yehowa nɔ lɛ jeee wiemɔ folo ko kɛkɛ ni awieɔ. Ekɔɔ wɔtsui lɛ he, ni wɔkɛ wɔnifeemɔi tsɔɔ. Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ kwraa. Wɔbaakane daa gbi, wɔjwɛŋ nɔ, ni wɔŋmɛ gbɛ ni ekudɔ wɔshihilɛ. (Lala 119:105) Hiɛ ni akɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ hu tsɔɔ hiɛ ni akɛfɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hewalɛ lɛ nɔ. Yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔwo yibii ni saa Yehowa hiɛ, ni wɔbaanyɛ wɔye subaŋi gbohii ni ewa akɛ aaatsake lɛ anɔ. (1 Korintobii 6:11; Galatabii 5:22-24) No hewɔ lɛ, yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ naa lɛ, mɛi babaoo enyɛ ekpá tawa shɛremɔ loo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ. Mɛi komɛi ekpa jeŋba shara shihilɛi. Hɛɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ Yehowa nɔ lɛ, wɔfeɔ nii yɛ ehewalɛ mli, jeee yɛ wɔhewalɛ mli.—Efesobii 3:14-18.

17 Kɛfata he lɛ, hiɛ ni akɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ tsɔɔ hiɛ ni akɛfɔɔ mɛi ni ekɛ ehiɛ fɔɔ amɛnɔ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa eto gbɛjianɔ koni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ akwɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ anɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Mateo 24:45-47) Wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔfee wɔnii akɛ mɛi ni hiɛ amɛhe, ni wɔkuuu wɔhiɛ wɔfɔ̃ɔɔ nakai halamɔ lɛ nɔ, ejaakɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, onukpai sɔmɔɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli, ni taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ mli lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hala amɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28) Wɔtsɔɔ hu akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ kɛtsɔ ekome ni wɔkɛ onukpai agbɛjianɔtoo lɛ feɔ lɛ nɔ.—Hebribii 13:17.

Nyiɛmɔ Paulo Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Sɛɛ

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi nyiɛɔ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ yɛ ŋmɛnɛ, shi mɛni nɔ amɛkɛ amɛhiɛ efɔ̃ɔɔ?

18 Bɔfo Paulo kɛ kaai babaoo kpe yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli taakɛ wɔkɛkpeɔ lɛ. Yɛ egbii lɛ amli lɛ, awie Kristojamɔ he efɔŋ aha nɔyelii lɛ, ni ebɔ mɔdɛŋ bei komɛi koni ejaje nakai susumɔi fɔji lɛ loo ema shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ mi yɛ mla naa. (Bɔfoi lɛ Asaji 28:19-22; Filipibii 1:7) Ŋmɛnɛ, Kristofoi nyiɛɔ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. Be fɛɛ be ni aaahi lɛ, wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi wɔnitsumɔ lɛ mli, ni wɔkɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni yɔɔ lɛ tsuɔ nii. Ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔfã sanekpakpa lɛ he ni wɔshiɛ yɛ mla naa. Ni kɛlɛ, wɔkɛ wɔhiɛ fɛɛ efɔɔɔ mɔdɛŋbɔi nɛɛ anɔ, ejaakɛ wɔheee wɔyeee akɛ omanye ni wɔɔye loo wɔyeŋ lɛ damɔ kojomɔ saji amli kunim ni wɔɔye loo wɔhe ekpakpa ni abaawie nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ. Wɔkaiɔ hewalɛwoo ni ekɛha blema Israel lɛ akɛ: “Kpoofeemɔ kɛ hiɛnɔkamɔ mli nyɛaaná hewalɛ yɛ!”—Yesaia 30:15.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ abu wɔnyɛmimɛi lɛ ahiɛ ni amɛkɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ bem, yɛ be mli ni awaa amɛyi lɛ?

19 Agu loo atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ Europa Bokagbɛ kɛ Europa Anaigbɛ, Asia kɛ Afrika hei komɛi, kɛ Amerika Wuoyigbɛ kɛ Amerika Kooyigbɛ maji lɛ amli yɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔsane mli yɛ bei komɛi amli. Ani enɛ tsɔɔ akɛ wɔhiɛ ni wɔkɛfɔ Yehowa nɔ lɛ efee yaka? Dabi. Yɛ be mli ni Yehowa ŋmɛɔ yiwaa ni naa wa gbɛ bei komɛi yɛ eyiŋtoo kpakpa ko hewɔ lɛ, ejɛɔ suɔmɔ mli ewoɔ mɛi ni ena nɔ̃ yɛ nakai yiwaa lɛ mli lɛ hewalɛ. Kristofoi babaoo efee Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kɛ hiɛnɔkamɔ he gbɛi kpakpa yɛ yiwaa lɛ mli.

20. Eyɛ mli akɛ wɔbaanyɛ wɔná mla naa heyelii ahe sɛɛ moŋ, shi mɛɛ nibii amli wɔŋmɛŋ saji ahe kɛsaŋ yɛ?

20 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, akpɛlɛ wɔnɔ yɛ mla naa yɛ maji babaoo mli, ni bei komɛi lɛ awieɔ wɔhe ekpakpa yɛ adafitswaa saji amli. Wɔhiɛ sɔɔ enɛ, ni wɔle akɛ enɛ hu yeɔ ebuaa kɛtsuɔ Yehowa yiŋtoo he nii. Kɛha Yehowa nɔkpɛlɛmɔ lɛ, wɔkɛ hegbɛ kpele nɛɛ tsuɔ nii kɛsɔmɔɔ Lɛ kwraa yɛ faŋŋ mli, shi jeee ni wɔkɛaaha wɔshihilɛi ahi. Shi kɛlɛ, wɔŋmɛŋ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ he kɛsaŋ, ni wɔkpaŋ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni wɔbaŋ wɔsɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ shi yɛ gbɛ ko gbɛ ko kwraa nɔ kɔkɔɔkɔ yɛ susumɔ ni ekolɛ wɔɔná kɛkɛ akɛ wɔɔná gbɛi kpakpa yɛ nɔyelii lɛ ahiɛ lɛ hewɔ. Wɔji Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishibii, ni wɔfiɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ sɛɛ diɛŋtsɛ. Wɔkɛ wɔhiɛ efɔ̃ɔɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ, shi moŋ jeŋ hee lɛ nɔ, he ni Mesia Maŋtsɛyeli lɛ baafee nɔyeli pɛ ni baaye shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. Asaŋ, okpɛlɛmii, loo tawuu nibii, loo nuklea tutuamɔi nyɛŋ ahoso nakai nɔyeli lɛ loo eha ejɛ ŋwɛi ebagbee shi. Anyɛŋ enɔ kunim aye kɔkɔɔkɔ, ni ebaaha nɔ ni Yehowa eto akɛ ekɛbaatsu lɛ aba mli.—Daniel 2:44; Hebribii 12:28; Kpojiemɔ 6:2.

21. Mɛɛ shidaamɔ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaakɔ?

21 Paulo kɛɛ akɛ: “Jeee mɛi ni kpaleɔ kɛyaa hiɛkpatamɔ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi ji wɔ, shi moŋ wɔji mɛi ní kɛ hemɔkɛyeli náa amɛsusuma yiwalaheremɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi.” (Hebribii 10:39) Belɛ nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔsɔmɔa Yehowa kɛyashia naagbee. Wɔyɛ yiŋtoo fɛɛ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ bianɛ kɛ agbɛnɛ kɛmiiya naanɔ.—Lala 37:3; 125:1.

Mɛni Okase?

• Mɛni hewɔ Yoshua kɛ Kaleb kɛ amaniɛbɔɔ kpakpa ku amɛsɛɛ kɛba lɛ?

• Mɛni ji yiŋtoi komɛi ahewɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ kwraa lɛ?

• Ákɛ akɛ hiɛ aaafɔ Yehowa nɔ lɛ tsɔɔ mɛni?

• Akɛni wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ hewɔ lɛ, mɛɛ shidaamɔ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaakɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Mɛni hewɔ Yoshua kɛ Kaleb kɛ amaniɛbɔɔ kpakpa ba lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Adebɔɔ kɛ yiŋtoo ni mli wa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ haa wɔ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mfonirii etɛ lɛ fɛɛ: Courtesy of Anglo-Australian Observatory, photograph by David Malin

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Hiɛ ni akɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ tsɔɔ hiɛ ni akɛfɔɔ mɛi ni ekɛ ehiɛ fɔɔ amɛnɔ lɛ nɔ