Lisage oma teadmistele enesevalitsemine

„Lisage oma ... teadmistele enesevalitsemine.” (2. PEETRUSE 1:5–8, UM)

1. Millest saavad alguse paljud inimeste probleemid?

ÜHE laiaulatusliku uimastitevastase kampaania käigus innustati Ameerika Ühendriikide noori ütlema uimastitele lihtsalt „ei”. Kui palju parem oleks maailm, kui kõik ütleksid „ei” mitte ainult uimastitele, vaid ka liigjoomisele, rumalale või ebamoraalsele eluviisile, ebaausatele ärivõtetele ja ’liha himudele’! (Roomlastele 13:14.) Muidugi pole alati sugugi kerge „ei” öelda.

2. a) Millistest Piibli näidetest ilmneb, et raskus öelda „ei” pole midagi uut? b) Mida peaksid need näited innustama meid tegema?

² Kuna kõigil ebatäiuslikel inimestel on raske end valitseda, tuleks meil olla huvitatud sellest, kuidas õppida oma puudustest üle saama. Piibel räägib vanal ajal elanud inimestest, kes tegid pingutusi, et Jumalat teenida, ja kel mõnikord oli raske „ei” öelda. Mõtle Taavetile ja sellele, kuidas ta patustas, rikkudes abielu Batsebaga. Tagajärjeks oli see, et suri nii sellest abielurikkumisest sündinud laps kui ka Batseba abikaasa. Nad mõlemad olid süütud (2. Saamueli 11:1–27; 12:15–18). Või mõtle apostel Paulusele, kes tunnistas avalikult: „Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!” (Roomlastele 7:19). Kas sa tunned mõnikord samasugust nördimust? Paulus jätkas: „Seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes. Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?” (Roomlastele 7:22–24). Piibli eeskujud peaksid tugevdama meie otsusekindlust arendada enesevalitsust ja selles võitluses mitte kunagi alla anda.

Enesevalitsust tuleb õppida

3. Selgita, miks me ei peaks arvama, et ennast valitseda on lihtne.

³ Enesevalitsust, millega kaasneb oskus öelda „ei”, on mainitud kirjakohas 2. Peetruse 1:5–7 (UM). Teised omadused, millest seal räägitakse, on usk, vooruslikkus, teadmised, vastupidavus, Jumalale andumus, vennalik kiindumus ja armastus. Mitte ükski neist ihaldusväärsetest omadustest pole meile täielikult kaasa sündinud. Neid tuleb arendada. Nende omaduste ilmutamine suuremal määral nõuab otsusekindlust ja pingutusi. Kas peaksime siis arvama, et enesevalitsusega on lugu kuidagi lihtsam?

4. Miks arvavad paljud, et neil pole enesevalitsemisega mingeid probleeme, kuid mida see näitab?

⁴ Tõsi küll, miljonid inimesed võivad tunda, et neil pole enesevalitsemisega mingeid probleeme. Nad elavad, nagu tahavad, käitudes teadlikult või teadmatult oma ebatäiusliku liha soovide järgi, pöörates vähe tähelepanu sellele, kuidas nende teguviisid neid endid või teisi mõjutavad (Juuda 10). Praegu on rohkem kui kunagi varem näha suutmatust ja tahtmatust öelda „ei”. See näitab, et me elame tõepoolest „viimseil päevil”, millest Paulus rääkis, kui ta ennustas: „Tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, ... pillajad [„enesevalitsuseta”, UM]” (2. Timoteosele 3:1–3).

5. Miks on Jehoova tunnistajad huvitatud enesevalitsemisest ja milline soovitus kehtib siiani?

 ⁵ Jehoova tunnistajad on vägagi teadlikud, et enese valitsemiseks on vaja pingutada. Pauluse sarnaselt teavad nad, et soovi rõõmustada Jumalat, elades tema mõõdupuude järgi, üritab pidevalt võita eluviis, mida ärgitab ebatäiuslik liha. Seepärast on nad juba pikka aega olnud huvitatud sellest, kuidas seda visa võitlust võita. Aastal 1916 öeldi selles ajakirjas, mida sa praegu loed, „et meil tuleb õppida õigesti käituma ning saada kontroll iseenda, oma mõtete, sõnade ja tegude üle”. Meeles innustati pidama piibliteksti Filiplastele 4:8. Selle salmi jumalik soovitus kehtib siiani, ehkki see anti algselt umbes kaks tuhat aastat tagasi. Tõenäoliselt on seda palju raskem järgida praegu kui paar tuhat aastat tagasi või aastal 1916. Sellest hoolimata pingutavad kristlased kõvasti, et öelda „ei” ilmalikele himudele. Nad teavad, et nii tehes ütlevad nad „jah” oma Loojale.

6. Miks ei peaks me enesevalitsust arendades lootust kaotama?

⁶ Galaatlastele 5:22, 23 (EP 97) mainib enesevalitsust püha vaimu vilja osana. Kui ilmutame seda omadust koos „armastuse, rõõmu, rahu, pika meele, lahkuse, headuse, ustavuse [ja] tasadusega”, toob see meile palju kasu. See hoiab meid Peetruse sõnade kohaselt muutumast „viitsimatuks ja viljatuks” Jumala teenimises (2. Peetruse 1:8). Kui me aga ei suuda arendada neid omadusi nii kiiresti ja täielikult, kui me sooviksime, ei peaks me lootust kaotama ega end hukka mõistma. Tõenäoliselt oled sa märganud, et koolis õpib üks õpilane palju kiiremini kui teine või kuidas tööl võib üks inimene uue ülesande oma kaastöölistest palju kiiremini selgeks saada. Ka kristlike omaduste ilmutamist õpivad ühed kiiremini kui teised. Tähtis on arendada jumalikke omadusi pidevalt, parimal viisil vastavalt oma võimetele. Me saame seda teha, kui võtame täiel määral vastu abi, mida Jehoova annab oma Sõna ja koguduse kaudu. Eesmärgi saavutamise kiirus pole nii tähtis kui otsusekindel pingutamine ja pidevad edusammud.

7. Millest ilmneb, et enesevalitsemine on tähtis?

⁷ Enesevalitsust nimetatakse vaimu omadustest küll viimasena, kuid see pole teistest mitte mingil moel vähem tähtsam. Otse vastupidi. Meil tuleks meeles pidada, et kui suudaksime end täiuslikult valitseda, saaksime vältida kõiki „liha tegusid”. Ent ebatäiuslikud inimesed kipuvad järele andma „liha tegudele”, milleks võivad olla näiteks „hoorus, rüvedus, kiimalus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused” (Galaatlastele 5:19, 20). Seepärast tuleb meil pidevalt võidelda ja teha kindel otsus kõik halvad kalduvused nii oma südamest kui ka mõtetest välja juurida.

Mõnelt nõuab see erilisi pingutusi

8. Miks on mõnel end raskem valitseda?

⁸ Mõnel kristlasel on raskem end valitseda kui teisel. Miks? See võib olla seotud koduse kasvatuse või elus kogetuga. Kui meile pole enesevalitsuse arendamine ja ilmutamine probleeme valmistanud, siis on meil põhjust rõõmustada. Ent kindlasti peame olema kaastundlikud ja mõistvad, kui puutume kokku nendega, kel on raskem end valitseda või isegi kui nende vähene enesevalitsus põhjustab meile ebamugavusi. Kas kellelgi meie seast on põhjust end õiglaseks pidada? Oleme ju kõik ebatäiuslikud (Roomlastele 3:23; Efeslastele 4:2).

9. Milliseid nõrkusi võib kristlastel olla ja millal need täielikult võidetakse?

⁹ Toome näite. Me ehk teame, et mõnel kristlasel, kes on loobunud suitsetamisest või niinimetatud mõnuainete kasutamisest, on aeg-ajalt tugev himu selliste ainete järele.  Mõnel on raske piirata toidu või alkoholi tarbimist. Teistel on probleemiks oma keele valitsemine ja nad eksivad seepärast tihti oma kõnes. Selliste puudustega hakkama saamiseks on vaja hoolsalt enesevalitsust arendada. Miks? Jakoobuse 3:2 möönab realistlikult: „Me kõik eksime palju. Kui keegi kõnes ei eksi, siis ta on täiuslik mees ja võib ka talitseda kogu ihu.” Mõnel on tugev tung hasartmänge mängida. Teisel on aga raske oma loomust ohjeldada. Läheb aega, enne kui õpitakse selliste puudustega toime tulema. Me võime praegu küll silmapaistvat edu saavutada, kuid täielikult kaovad väärad himud alles siis, kui oleme saanud täiuslikuks. Seni aitavad pingutused, mida me enese valitsemiseks teeme, meil mitte langeda tagasi patustamiseni. Kuna võitlus jätkub, innustagem üksteist mitte alla andma (Apostlite teod 14:21, 22).

10. a) Miks on mõningatel eriti raske valitseda end seksuaalküsimustes? b) Millise suure muudatuse tegi üks vend? (Vaata kasti leheküljel 16.)

¹⁰ On veel üks valdkond, kus mõnel on raske end valitseda. See puudutab seksuaalsust. Jehoova Jumal on andnud meile suguvõime. Ometi on mõnel väga raske kasutada seda kohasel viisil, kooskõlas Jumala mõõdupuudega. Seda probleemi võib süvendada erakordselt tugev seksuaaltung. Me elame seksihullus maailmas, mis püüab kirgi kõikvõimalikul moel üles kütta. See võib tekitada päris suuri raskusi kristlastele, kes soovivad jääda vallaliseks – vähemalt mõneks ajaks –, et teenida Jumalat ilma abielukohustusteta (1. Korintlastele 7:32, 33, 37, 38). Kooskõlas Pühakirja soovitusega, et „parem on abielluda kui himudes põleda”, võivad nad otsustada abielluda, mis on muidugi kohane. Samal ajal on nad teinud otsuse abielluda ’vaid Issandas’, nagu Pühakiri ütleb (1. Korintlastele 7:9, 39). Võime olla kindlad, et Jehoova rõõmustab nende püüde üle hoida kinni tema õiglastest põhimõtetest. Kaaskristlastel on rõõm olla koos selliste tõeliste jumalakummardajatega, kes on nii kõrgete moraalinormidega ja laitmatud.

11. Kuidas me saame aidata venda või õde, kes soovib abielluda, kuid pole saanud seda teha?

 ¹¹ Mida aga teha, kui pole leida sobivat abikaasat? Mõtle, kui rusutud võib olla inimene, kes soovib väga abielluda, kuid pole saanud seda teha! Ta võib-olla näeb, kuidas tema sõbrad abielluvad ja sellest rõõmu tunnevad. Tema aga otsib ikka veel sobivat partnerit. Sellises olukorras võib mõnele saada pidevaks probleemiks ebapuhas harjumus masturbeerida. Kindlasti ei taha ükski kristlane masendada kedagi, kes võitleb selle nimel, et püsida puhtana. Me võime kedagi tahtmatult kurvastada, kui küsime näiteks mõtlematult: „Millal sina siis abielluma hakkad?” Me ei küsi seda ehk halva kavatsusega, ent kui palju parem oleks end valitseda ja oma keelt valvata! (Laul 39:2.) Vallalised, kes püsivad puhtad, väärivad meie südamlikku kiitust. Selle asemel et öelda midagi kurvastavat, võiksime püüda olla julgustavad. Võiksime näiteks pingutada, et kutsuda vallalisi koos mõnede teiste küpsete kristlastega einestama või lihtsalt ülesehitavasse seltskonda.

Enesevalitsus abielus

12. Miks peavad isegi abieluinimesed end valitsema?

¹² Abielu iseenesest ei kõrvalda tarvidust end seksuaalküsimustes valitseda. Näiteks võivad mehe ja naise seksuaalsed vajadused olla väga erinevad. Ka võib ühe abikaasa tervislik seisund muuta normaalsed seksuaalsuhted aeg-ajalt raskeks või lausa võimatuks. Varasemate kogemuste tõttu võib üks kaasadest leida, et on raskevõitu järgida soovitust: „Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu.” Sellises olukorras on teisel poolel vaja rohkem end valitseda. Kuid mõlemad võiksid hoida meeles Pauluse südamlikku nõuannet abielus kristlastele:  „Ärge tõmbuge eemale teineteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks, et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast” (1. Korintlastele 7:3, 5).

13. Mida me võime teha nende heaks, kes pingutavad, et end valitseda?

¹³ Kui õnnelikud on küll abikaasad, kui nad mõlemad on õppinud end kohaselt valitsema kõige lähedasemates suhetes. Samal ajal tuleks neil mõista kaasteenijaid, kes selles valdkonnas ikka veel võitlust peavad. Me ei tohiks kunagi unustada palvetada, et Jehoova annaks meie vaimsetele vendadele mõistmist, julgust ja otsusekindlust jätkata võitlust enesevalitsuse ilmutamiseks ning astuda samme sobimatutest ihadest ülesaamiseks (Filiplastele 4:6, 7).

Aidake üksteist ikka edasi

14. Miks me peaksime kaaskristlaste vastu kaastundlikud ja mõistvad olema?

¹⁴ Mõnikord on raske mõista kristlast, kes maadleb enesevalitsuse arendamisega valdkonnas, mis meile mingit probleemi ei põhjusta. Kuid inimesed on loomu poolest erinevad. Mõnda juhivad tunded kergesti, teist aga mitte. Mõnel on võrdlemisi lihtne end valitseda – enesevalitsus pole talle eriliseks mureks. Teisele on see raskem. Pea aga meeles, et võitlev inimene pole halb inimene. Kaaskristlased vajavad meie mõistmist ja osavõtlikkust. Meie õnn sõltub sellest, kas me oleme halastavad nende vastu, kes pingutavad, et end paremini valitseda. See ilmneb Jeesuse sõnadest, mis on kirjas Matteuse 5:7.

15. Miks on Laul 130:3 sõnad lohutavad, kui pidada silmas enesevalitsemist?

¹⁵ Me ei taha mõista hukka kaaskristlast, kes ei suuda mõnikord kristlikke omadusi ilmutada. Kui julgustav on teada, et lisaks sellele, kui Jehoova näeb üks kord meie eksimust, näeb ta ka neid paljusid kordi, mil me ei eksi, isegi kui kaaskristlased seda ei märka. Lohutav on hoida meeles Laul 130:3 sõnu: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?”

16., 17. a) Kuidas me võime kirjakohta Galaatlastele 6:2, 5 seoses enesevalitsemisega ellu rakendada? b) Mida räägitakse enesevalitsemisest järgmises artiklis?

¹⁶ Et Jehoovale rõõmu valmistada, peab igaüks meist enesevalitsust arendama. Me võime aga olla kindlad kristlike vendade abis. Kuigi igaüks meist peab kandma oma kohustuste koormat, innustatakse meid aitama üksteisel nõrkustega toime tulla (Galaatlastele 6:2, 5). Me võime pidada kalliks ema-isa, abikaasat või sõpra, kes hoiab meid tagasi minemast kohta, kuhu me ei peaks minema; vaatamast asju, mida me ei peaks vaatama; või tegemast asju, mida me ei tohiks teha. Sellised lähedased inimesed aitavad meil end valitseda, õppida, kuidas öelda „ei” ja selle juurde ka jääda.

¹⁷ Paljud kristlased on nõus kõige sellega, mida me oleme siiani seoses enesevalitsemisega käsitlenud. Ent sisimas võivad nad tunda, et on veel palju võimalusi paranemiseks. Nad tahaksid end veelgi kindlamini valitseda – sel määral, kui ebatäiuslikud inimesed üldse suudavad. Kas sina tunned sama? Mida sa võiksid ette võtta, et seda Jumala vaimu vilja osa arendada? Ja kuidas võib see kaasa aidata sinu kui kristlase pikaajaliste eesmärkide täitumisele? Vaadakem seda järgmisest artiklist.

Kas sa mäletad?

Miks on enesevalitsemine . . .

• tähtis omadus, mida kristlased peaksid arendama?

• mõnele eriti raske?

• vajalik abielus?

• omadus, mida me saame aidata üksteisel arendada?

[Küsimused]

[Kast/pilt lk 16]

Ta õppis ütlema „ei”

Üks Jehoova tunnistaja Saksamaal töötas tehniliste sidevahendite ametnikuna. Tema ülesandeks oli muu hulgas umbes 30 tele- ja raadiokanali töö jälgimine. Kui tekkis mingi häire, tuli tal sellele programmile tähelepanu pöörata ja probleem täpselt välja selgitada. Ta ütleb: „Häired kippusid tulema alati valel ajal – just siis, kui näidati vägivalla- või seksistseene. Need halvad pildid jäid mu meelde päevadeks, kui mitte lausa nädalateks, nagu oleks need mu ajusse salvestatud.” Ta tunnistab, et see mõjus halvasti tema vaimsusele: „Muutusin üsna ägedaks ja nähtud vägivallastseenide tõttu oli mul raske end valitseda. Seksistseenid tekitasid pingeid minu ja mu abikaasa vahel. Võitlesin sellise mõjuga iga päev. Et seda lahingut mitte kaotada, otsustasin otsida uue töökoha, olles nõus isegi väiksema sissetulekuga. Veidi aega tagasi leidsingi uue töökoha. Mu soov on täitunud.”

[Pildid lk 15]

Piibli uurimise teel saadud teadmised aitavad meil end valitseda