Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanekpakpa lɛ Miiwo Yibii yɛ São Tomé kɛ Príncipe

Sanekpakpa lɛ Miiwo Yibii yɛ São Tomé kɛ Príncipe

Sanekpakpa lɛ Miiwo Yibii yɛ São Tomé kɛ Príncipe

EKOLƐ mɛi pii ji mɛi ni nuko São Tomé kɛ Príncipe maji lɛ ahe kwraa. Bei pii lɛ, afɔɔɔ ŋshɔkpɔi nɛɛ ahe saji aŋmalamɔ yɛ woji bibii ni atswaa hejɔɔmɔhei ahe adafi yɛ mli lɛ amli. Anaa amɛ yɛ je lɛ shikpɔŋ he mfoniri lɛ nɔ tamɔ kpɔi bibiibii komɛi yɛ Gulf of Guinea lɛ mli yɛ Afrika anaigbɛ ŋshɔ lɛ naa, ni shwɛ fioo ni São Tomé ahi liamɔ ni hulu lɛ tsɔɔ nɔ lɛ nɔ, ni Príncipe bɛŋkɛ kooyi-bokagbɛ lɛ fioo. Nɔ ni ejɛ nugbɔ ni fɔɔ nɛmɔ, kɛ kɔɔyɔɔ ni mli jɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli kɛba ji kooi ni nugbɔ fɔɔ nɛmɔ yɛ mli ni yɔɔ fɛo, ni ehà gɔji ni amɛnɔ kwɔlɔ fe mitai 2,000 lɛ ajɔɔi lɛ anɔ fɛɛ lɛ.

Nɔ ni ejɛ mɛi ni amɛjɛɛhei ji Afrika kɛ Europa maji amli ni amɛbafutu, ni amɛyɔɔ nɛkɛ ŋshɔkpɔi ni hulu tsoɔ waa yɛ nɔ nɛɛ amli, ni amɛjieɔ naanyobɔɔ kɛ mlijɔlɛ su kpo, ni nui ni hiɛ su bluu kɛ tɛŋi tsei bɔle amɛhe kɛkpe lɛ mli kɛba lɛ ji kusumii srɔtoi ni efutu ni yɔɔ fɛo. Nitsumɔ titri ni maŋbii ni naa shɛɔ 170, 000 lɛ tsuɔ ji kookoo ni amɛkɛmajeɔ maŋsɛɛ, loo okwaayeli kɛ wuoyaa. Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, niyenii namɔ kɛha gbi muu fɛɛ lɛ po ebatsɔ naagba.

Kɛlɛ, nɔ ko ni ba yɛ afii ohai 20 lɛ mli afii nyɔŋma ni eho lɛ amli lɛ sa mɛi ni amɛyifalɛ miiya hiɛ ni yɔɔ nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ lɛ awala shihilɛ he yɛ gbɛ ni da waa nɔ. Yɛ June, afi 1993 lɛ mli lɛ, São Tomé kɛ Príncipe nɔyeli lɛ kɛ Yehowa Odasefoi agbɛi wo woji ashishi yɛ mla naa, ni enɛ kɛ Yehowa Odasefoi ayinɔsane be kakadaŋŋ ni titri lɛ eji haomɔ shihilɛ lɛ ba naagbee yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ.

Wui ni Adu yɛ Fimɔ Bei Amli

Etamɔ nɔ ni Odasefonyo klɛŋklɛŋ ni ba nɛkɛ maŋ nɛɛ mli lɛ ba jɛmɛ yɛ afi 1950 klɛŋklɛŋ afii lɛ amli, be mli ni akɛ gboklɛfoi ni jɛ Afrika maji krokomɛi ni yɔɔ Portugal nɔyeli shishi lɛ ba gboklɛfoi ni tsuɔ nii dɛŋdɛŋ lɛ atsuŋwoohei ni yɔɔ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ lɛ mli koni amɛbatsu nii lɛ. Ashwie Odasefonyo lɛ ni ji daa gbɛgbalɔ, loo be fɛɛ sɔɔlɔ ni jɛ Afrika lɛ kɛjɛ Mozambique yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ ni eshiɛɔ yɛ nakai maŋ lɛ mli lɛ hewɔ. Nɛkɛ Odasefonyo kome nɛɛ hiɛ dɔ kɛ nitsumɔ, ni yɛ nyɔji ekpaa mli lɛ, mɛi krokomɛi 13 bafata ehe kɛgbɛ sanekpakpa lɛ amɛshwã. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Odasefoi krokomɛi ni yɔɔ nakai shihilɛ lɛ nɔŋŋ mli lɛ jɛ Angola amɛba. Yɛ amɛtsuŋwoo be lɛ mli lɛ, amɛŋɔɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni amɛaaná lɛ ni amɛkɛgbaa sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ maŋbii lɛ.

Beni afi 1966 lɛ shɛɔ lɛ, no mli lɛ nyɛmimɛi ni awo amɛ tsuŋ yɛ São Tomé ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ fɛɛ eshi kɛtee Afrika shikpɔji lɛ diɛŋtsɛ anɔ. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akuu bibioo ni ashi yɛ sɛɛ lɛ kɛ ekãa tsa nitsumɔ lɛ nɔ. Awa amɛ yi, ayi amɛ, ni awo amɛ tsuŋ akɛni amɛbuaa amɛhe naa kɛha Biblia mli nikasemɔ lɛ hewɔ, ni mɔ ko bɛ ni baayasara amɛ loo ni eyawo amɛ hewalɛ. Maŋ lɛ ná heyeli kɛjɛ Portugal nɔyeli shishi yɛ afi 1975 lɛ mli, ni fiofio lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale dumɔwui lɛ bɔi yibiiwoo.

Nitsumɔ lɛ Mlilɛɛmɔ kɛ Tsumaa

Yɛ nyɔŋ nɔ ní akɛ Odasefoi lɛ agbɛi wo woji ashishi yɛ mla naa yɛ afi 1993 lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, aná Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ayibɔ ni fa fe fɛɛ ni shɛɔ 100. Yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, gbɛgbalɔi krɛdɛɛi jɛ Portugal kɛba. Mɔdɛŋ ni amɛbɔ akɛ amɛbaakase Portugal Creole wiemɔ lɛ ha maŋbii lɛ basumɔ amɛsane waa. Kɛkɛ ni shikpɔŋ taomɔ kɛha Maŋtsɛyeli Asa maa lɛ bafee oti ni ma amɛhiɛ. Beni nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ nu hiamɔ ni eba nɛɛ he lɛ, ekɛ shikpɔŋ ni eshĩa bibioo lɛ ma nɔ lɛ afãgbɛ ke. Shikpɔŋ lɛ da bɔ ni abaanyɛ ama Maŋtsɛyeli Asa wulu yɛ nɔ. Maria leee akɛ tsumalɔi komɛi ni amɛhiɛ kɔ̃ɔ nii anɔ lɛ ahiɛ kã egboshinii nɛɛ nɔ akɛni ebɛ wekunyo ko yɛ wala mli hewɔ. Gbi ko lɛ, jarayelɔ ko ni ehé gbɛi waa lɛ ba ekɛ Maria bawie.

Ebɔ Maria kɔkɔ akɛ: “Sane ni minu yɛ ohe lɛ jeee sane kpakpa! Minu akɛ okɛ oshikpɔŋ lɛ eke. Ani oleee akɛ shika babaoo baanyɛ ajɛ mli kɛba akɛni eyɛ biɛ nɛɛ, yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ hewɔ?”

Maria bi akɛ: “Kɛji akɛ mikɛ shikpɔŋ lɛ ha bo lɛ, enyiɛ obaawo mi nyɔmɔ?” Beni nuu lɛ haaa hetoo lɛ, Maria kɛɛ kɛtsa nɔ akɛ: “Kɛji akɛ okɛ shika ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ po ha mi diɛŋtsɛ lɛ, efaaa ejaakɛ anyɛŋ akɛ shika ahe wala.”

Nuu lɛ bi akɛ: “Obɛ bii, aloo oyɛ eko?”

Maria kɛɛ kɛmu sanegbaa lɛ naa akɛ: “Shikpɔŋ lɛ, Yehowa nɔ̃ ni. Afii babaoo nɛ ni ekɛma mi, ni amrɔ nɛɛ mikɛ enii eha lɛ. Miikpa be ni mahi shi kɛya naanɔ lɛ gbɛ.” Kɛkɛ ni ebi nuu lɛ akɛ: “Obɛ naanɔ wala ni okɛbaaha, aloo oyɛ eko?” Nuu lɛ tsɔ ehe etee ni ewieee wiemɔ folo kome po.

Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, kɛtsɔ nyɛmimɛi ni he esa ni jɛ Portugal lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ, ama ŋwɛitsu shĩa ko ni yɔɔ fɛo ni hiɛ nsɔdoi enyɔ. Eyɛ tsũ shishi tsũ ko yɛ tsũ muu lɛ fɛɛ shishi, kɛ Maŋtsɛyeli Asa ni mli da, kɛ wɔɔhei. Eyɛ skultsui hu ni afeɔ onukpai, asafoŋ sɔɔlɔi, kɛ daa gbɛgbalɔi askul yɛ mli. Amrɔ nɛɛ asafoi enyɔ feɔ amɛnikasemɔi yɛ mli, ni ebatsɔ nikasemɔhe ni sa jogbaŋŋ kɛha anɔkwa jamɔ yɛ maŋtiase lɛ mli.

Yɛ Mé-Zochi lɛ, ayɛ asafo ko ni shiɛlɔi 60 ni yɔɔ ekãa yɔɔ mli. Akɛni afeɔ kpeei yɛ Maŋtsɛyeli Asa ko ni ama yɛ oyaiyeli mli yɛ akwadu ŋmɔ ko mli hewɔ lɛ, ehe bahia ni aná Maŋtsɛyeli Asa hee ni sa. Abɔ enɛ he amaniɛ atsɔɔ maŋsaamɔ nitsumɔhe lɛ, ni nitsumɔhe lɛ mli onukpai, ni amɛmli hi lɛ kɛ shikpɔŋ ko ni hi jogbaŋŋ ni bɛŋkɛ gbɛjegbɛ wulu lɛ he lɛ ha. Atsɔ tsumaa oyayaayai he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ ama Maŋtsɛyeli Asa fɛfɛo ko yɛ nyɔji enyɔ mli, yɛ nyɛmimɛi ni jɛ Portugal lɛ ayelikɛbuamɔ naa. Maŋbii lɛ anaa kpɛ amɛhe waa yɛ nɔ ni amɛna lɛ hewɔ. Tsumaa he ŋaalɔ ko ni eji Swedennyo, ni efata he yɛ tsumaa nitsumɔ ko ni yaa nɔ lɛ mli yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ hiɛ fee lɛ yaa yɛ bɔ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ tsuɔ nii amɛhaa lɛ hewɔ. Ekɛɛ akɛ: “Naakpɛɛ sane diɛŋtsɛ nɛ! Yehowa Odasefoi ni yɔɔ biɛ, yɛ Mé-Zochi lɛ, kɛ tsumaa oyayaayai he gbɛjianɔtoo miitsu nii! Nɛkɛ ji bɔ ni esa akɛ wɔto wɔ tsumaa nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ wɔha.” Ajɔɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ yɛ June 12, afi 1999 lɛ mli, ni mɛi ni ba lɛ ayibɔ ji mɛi 232. Asa lɛ ebatsɔ he ko titri ko ni gbɔi ni baa Mé-Zochi maŋtiase lɛ mli lɛ sumɔɔ ni amɛyakwɛ.

Kpee ko ni Hiɛ Kpaŋ Nɔ

Nifeemɔ ko ni hiɛ kpaŋ nɔ kɛha Yehowa Odasefoi ni yɔɔ São Tomé kɛ Príncipe lɛ ji gbii etɛ “Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee ni afee yɛ January afi 1994—ni ji klɛŋklɛŋ kpee ni afee yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ lɛ. Afee kpee lɛ yɛ henaabuamɔ tsũ ko ni asuɔ tsɔne ni haa tsũ mli jɔɔ ŋanii yɛ mli lɛ ni ji tsũ ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ yɛ maŋ lɛ mli lɛ mli. Ani obaanyɛ osusu miishɛɛ ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 116 lɛ baaná beni amɛna asafo ni yibɔ ji 405 lɛ, kɛ miishɛɛ ni amɛbaaná be mli ni eji klɛŋklɛŋ kwraa ni amɛkwɛɔ Biblia mli dramai, ni amɛnine shɛɔ woji heei ni ajie lɛ kpo yɛ kpee lɛ shishi lɛ anɔ lɛ he? Ŋshɔnaa he ko ni hulu tsoɔ waa yɛ lɛ ji he ni abaptisi mɛi 20 ni jɔɔ amɛhe nɔ lɛ yɛ.

Nɔ ko ni efɔɔɔ kaa ni gbala maŋbii lɛ ajwɛŋmɔ waa ji tsitsinaa-tsɛɛ nii ni yɔɔ srɔto ko ni mɛi ni ba kpee lɛ tsɛ lɛ. Saralɔi 25 ni jɛ Portugal kɛ Angola ni ba jɛmɛ lɛ ha kpee lɛ tsɔ tamɔ majimaji ateŋ kpee. Etsɛɛɛ ni aná Kristofoi asuɔmɔ ni mli wa waa, ni amɛteŋ mɛi pii fó yɛ kpee lɛ naagbee mli beni amɛkɛ amɛhe yeɔ shɛɛ lɛ.—Yohane 13:35.

Adafitswaa woloŋmalɔi jɛ National Radio nitsumɔhe lɛ ni amɛbabibii kpee nɔkwɛlɔ lɛ saji. Amɛtswa wiemɔi ni aha lɛ mli saji lɛ ateŋ babaoo he adafi hu yɛ redio nɔ. Ebafee nifeemɔ ko ni hiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ, ni eye ebua ni eha Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa faŋŋ lɛ bafee nɔ ni bɛŋkɛ Odasefoi anɔkwafoi ni kɛ afii babaoo ehi he ko ni etse ehe banee nɛɛ kpaakpa.

Yibii ni Aaawo Kɛha Yehowa Yijiemɔ

Kɛ́ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ wo yibii lɛ, ewoɔ sui kpakpai ni kɛ yijiemɔ kɛ woo bahaa Yehowa. (Tito 2:10) Oblayoo fioo ko ni yeko afii 20 lɛ ná nɔ ni ekaseɔ kɛjɛɔ daa otsi Biblia mli nikasemɔ lɛ mli lɛ he miishɛɛ waa. Kɛlɛ, etsɛ tsĩ enaa akɛ ekaya asafoŋ kpeei. Beni ejɛ bulɛ mli egbála hiamɔ ni yɔɔ Kristofoi akpeeiyaa he, kɛ eshwelɛ akɛ ebaaya lɛ mli etsɔɔ lɛ lɛ, eshwie lɛ kɛjɛ eshĩa lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ, esusu akɛ ebiyoo lɛ baafee nɔ ni oblayei babaoo feɔ—ni ji nuu ni baanyɛ aha lɛ ehiamɔ nibii ni ekɛ lɛ baayahi shi amrɔ nɔŋŋ. Beni etsɛ ná ele akɛ eefee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa, ni eehi shi yɛ hetsemɔ mli ákɛ Kristofonyo lɛ, enɛ tsirɛ lɛ ni eŋɔ lɛ kɛba shĩa ekoŋŋ ni eha lɛ hegbɛ koni esɔmɔ Yehowa yɛ heyeli kwraa mli.

Nɔkwɛmɔnɔ kroko lɛ kɔɔ lalɔi akuu ko mli hiɛnyiɛlɔ ko he. Ebɔlɛnamɔ mli jeŋba shara shihilɛ lɛ ha enijiaŋ je wui. Be mli ni eyaa nɔ etaoɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ, Odasefoi lɛ tee eŋɔɔ. Beni eje shishi akɛ eehi shi yɛ Biblia mli shishitoo tɛi ni afolɔ ashwie shi ni kɔɔ jeŋba he lɛ naa lɛ, ebatsɔ mɔ ni awieɔ ehe yɛ maŋ lɛ mli. Etsɛɛɛ ni ebayɔse hiamɔ ni yɔɔ naanyobɔɔ fɔŋ fɛɛ ni eeeha esɛɛ afo lɛ he. (1 Korintobii 15:33) Kɛkɛ ni ekɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ kɛtsɔ baptisimɔ ni eha abaptisi lɛ lɛ nɔ, ni ekɛfee ehenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi.

Oblahii kɛ oblayei babaoo miitao anɔkwa jamɔ lɛ sɛɛ gbɛ. Amɛnitaomɔ lɛ ha amɛkɛ shiɛlɔi akui srɔtoi amli osɔfoi gba sane, shi nibii ni jɛ sanegbaai lɛ amli ba lɛ ha amɛyiŋ futu amɛ ni amɛnijiaŋ je wui fe tsutsu lɛ. No hewɔ lɛ, amɛbatsɔmɔ mɛi ni nyiɛɔ kɛkɛ ni bɛ yiŋtoo ko, ni amɛyeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ jamɔ he lɛ he fɛo.

Gbi ko lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, ni eji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ nyiɛ gbɛ kɛmiiya eyafee Biblia mli nikasemɔ ni ebashɛ he ni nɛkɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ yɔɔ lɛ. Kuu lɛ miitao ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ aha sanebimɔi komɛi ahetoo, ni no hewɔ lɛ, amɛkɛ lɛ tee tsũ lɛ sɛɛ, he ni amɛha lɛ sɛi bibioo ko ni eta nɔ yɛ lɛ. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ba ji sanebimɔi babaoo ni eko nyiɛ eko sɛɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ keketee nɔ, tamɔ saji ni kɔɔ susuma, hɛl la, shihilɛ yɛ ŋwɛi, kɛ je lɛ naagbee lɛ he lɛ nɛkɛ. Odasefonyo lɛ ha amɛsanebimɔi lɛ fɛɛ hetoo kɛjɛ Biblia ni kuu lɛ mli hiɛnyiɛlɔ lɛ kɛha lɛ lɛ mli. Yɛ ŋmɛlɛtswaa kome sɛɛ lɛ, hiɛnyiɛlɔ ni atsɛɔ lɛ Law lɛ kɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ akɛ: “Beni wɔbi koni obaha wɔsanebimɔi lɛ ahetoo lɛ, no mli lɛ yiŋtoo ni wɔhiɛ lɛ ji koni wɔye ohe fɛo taakɛ bɔ ni wɔfee mɛi krokomɛi ni jɛ jamɔi krokomɛi amli lɛ. Wɔnu he akɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aha nakai sanebimɔi lɛ ahetoo. Shi oha hetoo, ni Biblia lɛ pɛ ji nɔ ni okɛtsu nii kɛfee nakai! Kɛɛmɔ mi, te mafee tɛŋŋ makase Biblia lɛ he nii babaoo?” Akɛ Law je Biblia mli nikasemɔ shishi, ni etsɛɛɛ ni ebɔi kpeei yaa. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, eshi kuu lɛ ni ekpa eyiwalɛ shihilɛ gbɛ lɛ. Yɛ afi mli lɛ, ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa ni abaptisi lɛ. Amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ.

Kusum nifeemɔ ko ni ewa waa akɛ aaatsake lɛ ji mɛi enyɔ ni kɛ amɛhe hiɔ shi kɛkɛ ni amɛboteko gbalashihilɛ mli yɛ mla naa. Mɛi pii kɛ amɛhe ehi shi afii babaoo, ni amɛfɔfɔi bii. Ebafeɔ nɔ ni wa kɛha amɛ akɛ amɛaakpɛlɛ Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ sane lɛ he lɛ nɔ. Eji nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli akɛ aaana bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ye ebua aŋkro ko ni eye gbɛtsiinii nɛɛ nɔ.—2 Korintobii 10:4-6; Hebribii 4:12.

Antonio nu shishi akɛ esa akɛ ekɛ egbalashihilɛ lɛ awo mla shishi, ni eto gbɛjianɔ koni efee nakai yɛ abele kpamɔ be lɛ sɛɛ, be mli ni ebaaná shika kɛha yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ. Yɛ gbi gbɛkɛ ni tsɔ abele kpamɔ gbi lɛ hiɛ lɛ mli nɔŋŋ lɛ, julɔi baju eŋmɔshi nibii lɛ. Ekpɛ eyiŋ akɛ ebaamɛ kɛha afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ ŋmɔshi nibii lɛ, ni shikome ekoŋŋ lɛ, aju ŋmɔshi nibii lɛ. Kɛlɛ beni mɔdɛŋ ni Antonio bɔ be kroko koni ená shika kɛha eyoo he nifeemɔ lɛ yeee omanye lɛ, eyɔse mɔ ni eshitee-kɛ-wolɔ lɛ diɛŋtsɛ ji. Ekɛɛ akɛ: “Mihaŋ Satan alaka mi dɔŋŋ. Yɛ nyɔŋ kome kɛ fã mli lɛ, wɔbaabote gbalashihilɛ mli, kɛji akɛ yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ fata he aloo efataaa he!” Nakai pɛpɛɛpɛ amɛfee, ni amɛnaa kpɛ amɛhe beni amɛnanemɛi kɛ wuɔi, dɔkɔdɔkɔi, kɛ too kome ke kɛha yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ. Beni amɛkɛ amɛgbalashihilɛ lɛ wo mla shishi sɛɛ lɛ, abaptisi Antonio kɛ eŋa—kɛ amɛbii ekpaa lɛ—kɛfee amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi.

Kɛmiiya Príncipe Ŋshɔkpɔ lɛ Nɔ

Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ kɛ daa gbɛgbalɔi ni jɛ São Tomé lɛ eyasara Príncipe maŋ ni mɛi ni yɔɔ mli ji mɛi 6,000 lɛ yɛ be kɛ bei amli. Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ yɛ gbɔfeemɔ su, ni amɛfee klalo kɛha nɔ fɛɛ nɔ ni Odasefoi lɛ yɔɔ kɛɛmɔ. Beni nuu ko kane dɛhiɛmɔ wolo ko ni ashi aha lɛ lɛ egbe naa lɛ, eyatao gbɛgbalɔi lɛ enɔ jetsɛremɔ ni ebi koni amɛha eye ebua amɛ kɛja dɛhiɛmɔ woji lɛ babaoo. Gbɛgbalɔi lɛ gbala mli amɛtsɔɔ lɛ akɛ eji nitsumɔ ko ni amɛ esa akɛ amɛtsu, shi nuu lɛ bi doo koni aha efata amɛhe kɛya shinaa kɛ shinaai anaa bɔni afee ni lɛ ejie amɛ shi etsɔɔ shiatsɛmɛi lɛ ni ejie yi eha amɛ koni amɛbo toi jogbaŋŋ. Yɛ naagbee lɛ, nuu lɛ shi etee beni ejie gbɛgbalɔi lɛ ayi yɛ nitsumɔ ni he hiaa ni amɛtsuɔ lɛ he lɛ sɛɛ.

Yɛ afi 1998 lɛ mli lɛ, gbɛgbalɔi enyɔ komɛi ni jɛ São Tomé lɛ fã kɛtee Príncipe, ni etsɛɛɛ ni amɛbɔi shĩa Biblia mli nikasemɔi 17 feemɔ. Nitsumɔ lɛ tee nɔ eshwere, ni etsɛɛɛ ni mɛi 16 bɔi Asafo Woloŋ Nikasemɔ lɛ shishi baa, ni mɛi ni fa fe 30 ba maŋshiɛmɔ lɛ shishi. Akɛ hiamɔ kɛha kpeehe lɛ he saji yafɔ maŋsaamɔ nitsumɔhe lɛ hiɛ, ni miishɛɛ sane ji akɛ, amɛkɛ shikpɔŋ ha kɛha Maŋtsɛyeli Asa lɛ maa. Nyɛmimɛi ni jɛ São Tomé lɛ kɛ amɛhe ha kɛha Maŋtsɛyeli Asa bibioo ko ni no hu wɔɔhei kɛha gbɛgbalɔi krɛdɛɛi enyɔ yɔɔ mli lɛ maa.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, sanekpakpa lɛ miiwo yibii babaoo ni eeya hiɛ yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔi ni etse amɛhe banee nɛɛ anɔ. (Kolosebii 1:5, 6) Yɛ January afi 1990 lɛ mli lɛ, shiɛlɔi 46 ji mɛi ni yɔɔ São Tomé kɛ Príncipe. Yɛ afi 2002 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, aná shiɛlɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 388! Shiɛlɔi ni fa fe 100 mlijaa 20 ji mɛi ni yɔɔ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni aafee shĩa Biblia mli nikasemɔi aaashɛ 1,400. Aná yibɔ ni fa fe fɛɛ ni ji mɛi 1,907 yɛ Kaimɔ ni afee yɛ afi 2001 lɛ shishi. Hɛɛ, yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔi ni hulu tsoɔ waa yɛ nɔ nɛɛ amli lɛ, Yehowa wiemɔ lɛ miishwere oyayaayai ni aawo E-wiemɔ lɛ hiɛ nyam.— 2 Tesalonikabii 3:1.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Redio Nɔ Nifeemɔi Komɛi ni Ale Jogbaŋŋ

Wolo ko ni mɛi ahiɛ sɔɔ waa yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ lɛ ji Questions Young People Ask—Answers That Work lɛ. * Daa otsii enyɔ lɛ, National Radio nitsumɔhe lɛ feɔ redio nɔ nifeemɔ ko ni heɔ minitii 15 ni hiɛ nakai saneyitso lɛ. Kwɛ bɔ ni eji nɔ ni taa mɔ tsui mli waa ehaa akɛ aaanu ni nifeemɔ nɔkwɛlɔ lɛ miibi akɛ, “Oblahii kɛ oblayei, te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛle kɛji akɛ eji anɔkwa suɔmɔ loo akɔnɔ fɔŋ lɛ?” ní no sɛɛ lɛ ekaneɔ wolo lɛ mli fã ko etsɔɔ lɛ! (Kwɛmɔ yitso 31.) Redio nɔ nifeemɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ wieɔ Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa wolo lɛ mli fãi komɛi ni ahala lɛ ahe. *

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 33 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

^ kk. 33 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asa ni ama yɛ São Tomé yɛ afi 1994 lɛ mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

1. Maŋtsɛyeli Asa ni ama lɛ oyayaayai yɛ Mé-Zochi

2. Afee kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni hiɛ kpaŋ nɔ yɛ henaabuamɔ tsũ nɛɛ mli

3. Mɛi ni abaabaptisi amɛ ni mii eshɛ amɛhe yɛ kpee lɛ shishi

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 8 lɛ Jɛ]

Shikpɔŋ Kokoroo: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.