Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii—I

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii—I

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii—I

MOSE KLƐŊKLƐŊ WOLO lɛ gbaa bɔ ni fee ni jeŋ muu lɛ fɛɛ ba shihilɛ mli, bɔ ni asaa shikpɔŋ lɛ nɔ koni adesai ahi nɔ, kɛ bɔ ni fee ni gbɔmɔ bahi nɔ lɛ he sane. Mose ŋma nɛkɛ wolo nɛɛ yɛ Sinai ŋa lɛ nɔ, ni ekolɛ egbe naa yɛ afi 1513 D.Ŋ.B.

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ gbaa wɔ jeŋ ni hi shi dani Nu Afua lɛ ba, nɔ ni ba beni shihilɛ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ je shishi, kɛ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Abraham, Isak, Yakob, kɛ Yosef ye ha lɛ ahe sane. Nɛkɛ nikasemɔ fã nɛɛ baasusu saji otii ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 1:1–11:9 lɛ, titri lɛ kɛyashi be mli ni Yehowa kɛ blematsɛ Abraham bɔi nyiɛmɔ lɛ he.

JEŊ NI HI SHI DANI NU AFUA LƐ BA

(1 Mose 1:1–7:24)

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ ni ji “shishijee mli lɛ,” kɔɔ afii akpekpei toi akpei abɔ ni eho lɛ ahe. Awie nibii ni tee nɔ yɛ adebɔɔ “gbii” ekpaa, aloo bei krɛdɛɛi ni akɛtsu nii yɛ adebɔɔ mli lɛ ahe taakɛ adesa ko baana lɛ aha eji eyɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ nakai beaŋ kulɛ. Beni gbi ni ji ekpaa lɛ baa naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ. Eyɛ mli akɛ etsɛɛɛ ni alaaje Paradeiso lɛ yɛ adesa toigbele lɛ hewɔ moŋ, shi Yehowa kɛ hiɛnɔkamɔ ha. Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ gbalɛ lɛ wieɔ “seshi” ko he, mɔ ni baajie nifeemɔi ni ejɛ esha mli kɛba lɛ kɛya koni etswa Satan yitso nɔ̃ lɛ.

Yɛ afii ohai 16 ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, Satan ye omanye yɛ adesai fɛɛ ni etsi amɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ mli, ja anɔkwafoi fioo komɛi tamɔ Habel, Henok, kɛ Noa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kain gbe enyɛmi nuu Habel ni eji jalɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ “abɔi Yehowa gbɛi tsɛ́mɔ” yɛ heguɔgbee mli. Beni Lamek susuɔ awuiyeli mumɔ ni yaa nɔ yɛ egbii lɛ amli lɛ he lɛ, efo lalafoo wiemɔ ko, ni yɛ mli lɛ etsɔɔ bɔ ni egbe oblanyo ko, ni akɛɛ ekɛfã lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ mli. Shihilɛ lɛ tee nɔ efite beni Nyɔŋmɔ bihii ni ji bɔfoi lɛ baŋɔ yei akɛ amɛŋamɛi, ni amɛfɔfɔi oblãŋi ni atsɛɔ amɛ akɛ Nefilim lɛ. Shi kɛlɛ, anɔkwafo Noa tee nɔ ekpɛ adeka lɛ, ni ekɛ ekãa bɔ mɛi krokomɛi kɔkɔ yɛ Nu Afua ni baa lɛ he, ni ekɛ eweku lɛ je hiɛkpatamɔ ni ba lɛ mli.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:16—Te fee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ ha la ba yɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ kɛji akɛ afeee kanei lɛ aahu kɛyashi gbi ni ji ejwɛ lɛ nɔ? Esoro Hebri wiemɔ ni ji “fee” ni akɛtsu nii yɛ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitso 1 kuku 16 lɛ yɛ wiemɔ ni ji “bɔ” ni akɛtsu nii yɛ kuku 1, 21, kɛ 27 lɛ amli lɛ he. Abɔ “ŋwɛi” ni kanei lɛ fata he lɛ kwraa dani “klɛŋklɛŋ gbi” lɛ po je shishi. Shi amɛkpɛmɔ lɛ shɛɛɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Yɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, “la ba” ejaakɛ la kpɛ kɛtsɔ atatui lɛ amli ni ebaje kpo faŋŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, jetsɛremɔ kɛ jenamɔ je shishi yɛ shikpɔŋ ni bɔleɔ ehe lɛ nɔ. (1 Mose 1:1-3, 5) Anyɛɛɛ ni ana hei ni nakai la lɛ baa kɛjɛɔ lolo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, yɛ adebɔɔ gbi ni ji ejwɛ lɛ nɔ lɛ, tsakemɔ ko ni sa kadimɔ ba. Afee hulu lɛ, nyɔɔŋtsere lɛ, kɛ ŋulamii lɛ koni “amɛtso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (1 Mose 1:17) “Nyɔŋmɔ fee” amɛ yɛ gbɛ nɔ akɛ, agbɛnɛ abaanyɛ ni ana amɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

3:8—Ani Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Adam wie tɛ̃ɛ? Biblia lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ Nyɔŋmɔ tsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ ni ekɛ adesai wie yɛ shihilɛi babaoo mli. (1 Mose 16:7-11; 18:1-3, 22-26; 19:1; Kojolɔi 2:1-4; 6:11-16, 22; 13:15-22) Nyɔŋmɔ naawielɔ nukpa ji e-Bi koome lɛ, mɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ “wiemɔ lɛ.” (Yohane 1:1) Eka shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Adam kɛ Hawa wie kɛtsɔ “wiemɔ lɛ” nɔ.—1 Mose 1:26-28; 2:16; 3:8-13.

3:17—Mɛɛ gbɛ nɔ alomɔ shikpɔŋ lɛ yɛ, ni kɛyashi mɛɛ be? Loomɔ ni akɛba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ enɔ ŋmɔ humɔ he baawa agbɛnɛ. Nɔ ni jɛ shikpɔŋ ni alomɔ ni woɔ ŋmeii kɛ aŋlɛŋlɛi lɛ mli kɛba lɛ sa Adam seshibii lɛ ahe aahu akɛ Noa tsɛ Lamek wie “wɔnijiaŋ tɔlɛi lɛ ni jɛ shikpɔŋ lɛ loomɔ ni Yehowa elomɔ lɛ hewɔ lɛ mli” lɛ he. (1 Mose 5:29) Yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa jɔɔ Noa kɛ ebihii lɛ ni ekɛɛ amɛ nɔ ni E-yiŋtoo ji akɛ amɛyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. (1 Mose 9:1) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ajie loomɔ ni Nyɔŋmɔ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛtee.—1 Mose 13:10.

4:15—Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa “kadi Kain” yɛ? Biblia lɛ ekɛɛɛ kwraa ákɛ akɛ okadi ko kpɛtɛ Kain gbɔmɔtso he. Eeenyɛ efee akɛ nɔ ni ji kadimɔ nɔ̃ nɛɛ ji akpɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ he ni awo koni ekaha mɔ ko miigbe lɛ yɛ oweletɔɔ hewɔ ni mɛi krokomɛi le ni amɛkɛtsu nii lɛ.

4:17—Nɛgbɛ Kain ná eŋa lɛ kɛjɛ? Adam ‘fɔ bihii kɛ biyei.’ (1 Mose 5:4) No hewɔ lɛ Kain ŋɔ enyɛmimɛi yei lɛ ateŋ mɔ kome aloo ekolɛ enyɛmimɛi lɛ abiyei lɛ ateŋ mɔ kome akɛ eŋa. Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ Mla ni ekɛha Israelbii lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ kɛ lɛ diɛŋtsɛ eheloonaa nyɛmi nuu loo enyɛmi yoo abote gbalashihilɛ mli.—3 Mose 18:9.

5:24—Nyɔŋmɔ ‘ŋɔ Henok kɛtee’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Eka shi faŋŋ akɛ, Henok wala yaje oshara ni abaanyɛ agbe lɛ mli, shi Nyɔŋmɔ eŋmɛɛɛ gbɛ ni ena nɔ yɛ ehenyɛlɔi adɛŋ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ “aŋɔ Henok kɛtee, koni ekana gbele.” (Hebribii 11:5) Enɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ŋɔ lɛ kɛtee ŋwɛi ni eyahi jɛmɛ aahu. Yesu ji mɔ klɛŋklɛŋ ni kwɔ kɛtee ŋwɛi. (Yohane 3:13; Hebribii 6:19, 20) Henok ni ‘aŋɔ lɛ kɛtee koni ekana gbele’ lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ha eyaje mumɔŋ shihilɛ ko mli, kɛkɛ ni efo ewala sɛɛ beni eyɔɔ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ. Henok ‘enaaa gbele’ loo amanehulu yɛ ehenyɛlɔi lɛ adɛŋ, yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli.

6:6—Mɛɛ shishinumɔ naa abaanyɛ akɛɛ yɛ akɛ Yehowa “shwa ehe” akɛ ebɔ gbɔmɔ? Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “shwa ehe” lɛ kɔɔ su loo yiŋtoo ni atsakeɔ he. Yehowa yeɔ emuu, no hewɔ lɛ etɔ̃ɔɔ yɛ gbɔmɔ ni ebɔ lɛ mli. Shi, etsake ejwɛŋmɔ yɛ yinɔ fɔŋ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ he. Nyɔŋmɔ tsake esubaŋ kɛjɛ adesai a-Bɔlɔ ni eji lɛ mli kɛbatsɔ amɛhiɛkpatalɔ akɛni enáaa amɛ nɔfɔŋfeemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ hewɔ. Anɔkwale ni eji akɛ ebaa adesai komɛi ayi lɛ tsɔɔ akɛ eheshwamɔ lɛ kɔɔ mɛi ni batsɔmɔ efɔŋfeelɔi lɛ pɛ he.—2 Petro 2:5, 9.

7:2—Mɛni ji nɔ ni akɛtsu nii akɛ nɔdãamɔnɔ ni akɛtsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ kooloi ni he tse kɛ nɔ ni he tseee ateŋ? Eka shi faŋŋ akɛ nɔdãamɔnɔ kɛha srɔtofeemɔ lɛ kɔɔ afɔleshaai ni akɛtsu nii yɛ jamɔ mli lɛ he, shi jeee nɔ ni abaanyɛ aye loo anyɛŋ ni aye. Dani Nu Afua lɛ aaaba lɛ, kooloi alòo fataaa adesai aniyenii ahe. Kadimɔ nii ni ji “nɔ ni he tse” kɛ “nɔ ni he tseee” kɛha niyenii lɛ ba shihilɛ mli beni akɛ Mose Mla lɛ ha lɛ pɛ, ni eba naagbee beni agu Mla lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:9-16; Efesobii 2:15) Eka shi faŋŋ akɛ, Noa le nɔ ni sa kɛha afɔleshaa yɛ Yehowa jamɔ mli. Beni eje kpo kɛjɛ adeka lɛ mli lɛ, ‘ema afɔleshaa latɛ eha Yehowa, ni eŋɔ shia kooloi ni he tse lɛ fɛɛ mli eko kɛ loofɔji ni he tse lɛ fɛɛ mli eko ni eŋɔshã shãa afɔle yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ.’—1 Mose 8:20.

7:11—Nɛgbɛ nu ni ha jeŋ muu fɛɛ Nu Afua lɛ ba lɛ jɛ kɛba? Yɛ adebɔɔ be loo “gbi” ni ji enyɔ lɛ mli, beni afee “atatu” ni yɔɔ kɔɔyɔŋ lɛ, no mli lɛ nui yɛ “atatu lɛ shishi” ni nui hu yɛ “atatu lɛ yiteŋ.” (1 Mose 1:6, 7) Nui ni yɔɔ “shishi” lɛ ji nɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ momo. Nui ni yɔɔ “yiteŋ” lɛ ji frɔnɔɔfeemɔ ni ebua ehe naa babaoo ni sɛŋ shikpɔŋ lɛ yiteŋ lɛ, ni no feɔ “bu wulu kwɔŋkwɔŋ” lɛ. Nɛkɛ nui nɛɛ nɛ eshwie shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Noa gbii lɛ amli.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

1:26. Akɛ mɛi ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ lɛ, adesai yɛ nyɛmɔ ni amɛkɛaajie Nyɔŋmɔ sui lɛ akpo. Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔná sui tamɔ suɔmɔ, mɔbɔnalɛ, ejurɔfeemɔ, mlihilɛ, kɛ tsuishitoo, koni wɔfee tamɔ Mɔ ni bɔ wɔ lɛ.

2:22-24. Gbalashihilɛ ji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo. Gbalashihilɛ tsakpaa lɛ hiɔ shi daa ni eyɛ krɔŋŋ hu, ni nuu lɛ sɔmɔɔ akɛ weku lɛ yitso.

3:1-5, 16-23. Miishɛɛ ni wɔbaaná lɛ damɔ Yehowa ni wɔɔyɔse akɛ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ mli lɛ nɔ.

3:18, 19; 5:5; 6:7; 7:23. Yehowa wiemɔ lɛ baa mli anɔkwale be fɛɛ be.

4:3-7. Yehowa hiɛ sɔ Habel afɔleshaa lɛ, ejaakɛ eji nuu anɔkwafo ni yɔɔ hemɔkɛyeli. (Hebribii 11:4) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ Kain bɛ hemɔkɛyeli, taakɛ enifeemɔ tsɔɔ lɛ. Enitsumɔ lɛ efɔji ni, ni nɔ ni kadi lɛ ji awuŋayeli, nyɛ̃ɛ, kɛ gbɔmɔgbee. (1 Yohane 3:12) Kɛfata he lɛ, ekolɛ esusuuu efɔleshaa lɛ he kɛyaaa shɔŋŋ, ni efee lɛ jabejabe ko kɛkɛ. Ani esaaa akɛ wɔ yijiemɔ afɔlei ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ afee nɔ ni jɛ tsui muu fɛɛ mli ni subaŋ kɛ jeŋba kpakpa fata he?

6:22. Eyɛ mli akɛ adeka lɛ kpɛɛ he afii babaoo moŋ, shi Noa fee bɔ pɛ ni Nyɔŋmɔ efã lɛ lɛ. No hewɔ lɛ abaa Noa kɛ eweku lɛ yi kɛfo Nu Afua lɛ. Yehowa kɛ wɔ wieɔ kɛtsɔɔ e-Wiemɔ ni aŋma lɛ nɔ, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ haa kɛtsɔɔ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ. Wɔbaaná he sɛɛ kɛji wɔbo toi ni wɔtsu he nii.

7:21-24. Yehowa kpataaa jalɔi lɛ ahiɛ efataaa mɛi fɔji lɛ ahe.

ADESAI BOTE YINƆ HEE KO MLI

(1 Mose 8:1–11:9)

Akɛni jeŋ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ eho etee hewɔ lɛ, adesai ebote yinɔ hee ko mli. Aha adesai hegbɛ koni amɛye loo, shi kɛ fãmɔ akɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ lá he. Yehowa kɛ hegbɛ ha koni akɛ gbele toigbalamɔ aha kɛha gbɔmɔgbee ni eto kwaabuɛtɛ kpaŋmɔ lɛ shishi, ni ekɛwo shi akɛ ekɛ Nu Afua kpataŋ je lɛ hiɛ dɔŋŋ. Noa bihii etɛ lɛ batsɔmɔ adesai aweku muu lɛ fɛɛ ablematsɛmɛi, shi enanakaŋsowa Nimrod batsɔ ‘gbɔbilɔ kpanaa ni te shi eshi Yehowa.’ Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaafɔ ni amɛyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ lɛ, adesai kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛaama maŋtiase ko ni amɛwo lɛ gbɛi akɛ Babel kɛ mɔ̃ɔ ko ni amɛkɛhé gbɛi amɛha amɛhe. Afite amɛyiŋtoi lɛ beni Yehowa futu amɛwiemɔ lɛ, ni egbɛ amɛ eshwã shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

8:11—Kɛji akɛ Nu Afua lɛ kpata tsei lɛ fɛɛ ahiɛ lɛ, nɛgbɛ okpo lɛ ná mutso baafɔ lɛ kɛjɛ? Ebaanyɛ eba lɛ nakai yɛ gbɛ̀i enyɔ nɔ. Akɛni mutso nyɛɔ ekpeeɔ shihilɛ ni naa wa waa naa hewɔ lɛ, ekolɛ enyɛ ehi wala mli yɛ nu lɛ shishi yɛ nyɔji komɛi amli beni Nu Afua lɛ ba lɛ. Beni nui lɛ bɔi shinyɔɔ lɛ, mutso ko ni nu lɛ ehà nɔ lɛ baakã shikpɔŋ gbiŋ nɔ ekoŋŋ ni ebaanyɛ etsɛ̃ baa ŋmɔŋ. Mutso baafɔ ni okpo lɛ kɛyaha Noa lɛ hu baanyɛ afee nɔ ni jɛ mutso baa ŋmɔŋ ko ni etsɛ̃ ehee ni ba beni nu afua lɛ enyɔ shi lɛ sɛɛ.

9:20-25—Mɛni hewɔ ni Noa lomɔ Kanaan lɛ? Ekolɛ ejɛ nɔ ko ni ejaaa loo ehiii ni Kanaan fee eshi enii Noa hewɔ. Eyɛ mli akɛ Kanaan tsɛ Ham na enɛ ni ewieee nɔ ko yɛ he moŋ, shi etamɔ nɔ ni eyagbɛ sane lɛ eshwã. Shi kɛlɛ, Noa bihii enyɔ krokomɛi lɛ, ni ji Shem kɛ Yafet yaha amɛtsɛ yayaiaŋ. Enɛ hewɔ lɛ ajɔɔ amɛ, shi alomɔ Kanaan, ni Ham na nɔ̃ yɛ hiɛgbele ni ba eshwiei anɔ lɛ mli.

10:25—Mɛɛ gbɛ nɔ “agbála” shikpɔŋ lɛ “mli” yɛ Peleg gbii lɛ amli? Peleg hi shi kɛjɛ afi 2269 D.Ŋ.B. kɛyashi afi 2030 D.Ŋ.B. “Egbii lɛ amli” ni Yehowa ha mligbalamɔ kpele ko ba kɛtsɔ Babel tsumalɔi lɛ awiemɔ ni efutu lɛ nɔ, ni egbɛ amɛ eshwã shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ lɛ. (1 Mose 11:9) No hewɔ lɛ, “agbála shikpɔŋ lɛ [aloo, shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ] mli” yɛ Peleg gbii lɛ amli.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

9:1; 11:9. Adesai aŋaatsɔɔ ko loo amɛmɔdɛŋbɔɔ ko nyɛŋ atsĩ Yehowa yiŋtoo naa.

10:1-32. Saji enyɔ ni aŋmala ashwie shi ni kɔɔ weku mli bii ni hi shi dani Nu Afua lɛ ba kɛ yɛ no sɛɛ lɛ he—yitso 5 kɛ 10—tsáa adesai aweku muu lɛ fɛɛ kɛjɛ klɛŋklɛŋ nuu, ni ji Adam nɔ kɛyashi Noa bihii etɛ lɛ anɔ. Ashurbii, Kaldeabii, Hebribii, Siriabii, kɛ Arabiabii awiemɔ kui komɛi jɛ Shem wekukpaa lɛ mli. Kushbii, Mizraimbii, Kaananbii, Afrikabii kɛ Arabiabii awiemɔ wekui komɛi jɛ Ham wekukpaa lɛ mli. India Europa shikwɛ̃ɛbii lɛ ji Yafet seshibii. Adesai fɛɛ jɛ weku kome mli, ni amɛ fɛɛ amɛyeɔ egbɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:26) Esa akɛ nɛkɛ anɔkwale nɛɛ asa bɔ ni wɔnaa mɛi krokomɛi wɔhaa lɛ he.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Baanyɛ Aná Mɔ Nɔ Hewalɛ

Adesai amra be mli yinɔsane koome pɛ ni ja lɛ yɛ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ shishijee fã lɛ mli. Baafai nɛɛ haa wɔnuɔ yiŋtoo hewɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɔ wo shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ shishi. Kwɛ bɔ ni ewoɔ mɔ hewalɛ akɛ wɔɔna akɛ adesai amɔdɛŋbɔɔ ko ni tamɔ Nimrod nɔ̃ lɛ nyɛŋ atsĩ emlibaa naa!

Be mli ni okaneɔ daa otsi Biblia kanemɔ lɛ ni okɛsaa ohe kɛha Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ, nɔ ni aŋma yɛ saneyitso ni ji “Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo” lɛ shishi lɛ ni ooosusu he lɛ baaye abua bo koni onu Ŋmalɛi lɛ amli saji komɛi ni amɛshishinumɔ wa lɛ ashishi. Wiemɔi ni aŋma ni yɔɔ “Nikasemɔi Kɛha Wɔ” lɛ shishi lɛ baatsɔɔ bo bɔ ni ooofee oná Biblia kanemɔ kɛha otsi lɛ he sɛɛ. Kɛ ebaahi lɛ, abaanyɛ akɛtsu nii akɛ asafoŋ hiamɔ nii yɛ Sɔɔmɔ Kpee lɛ mli. Yehowa Wiemɔ lɛ hiɛ kã lɛɛlɛŋ ni ebaanyɛ ená wɔshihilɛi anɔ hewalɛ.—Hebribii 4:12.