Kas sa hoiad oma pilku tasul?

SEE haigus ägeneb tasapisi. Kõigepealt aheneb inimese vaateväli. Ravi puudumisel võib ähmastuda ka nägemisvälja keskosa. Lõpptagajärg võib olla täielik pimedaksjäämine. Millisest haigusest on jutt? See on glaukoom ehk rohekae, mis on peamine pimedaksjäämise põhjus.

Nagu sõnasõnaline nägemisvõime võib aeglaselt ja märkamatult ära kaduda, nii võib kaduda ka üks palju väärtuslikum nägemisvõime, nimelt vaimne nägemine. Seepärast on väga tähtis hoida vaimseid asju oma nägemisvälja keskosas.

Hoia oma pilk tasul

Meie sõnasõnaliste silmade jaoks „nähtamatute asjade” hulka kuulub suurepärane tasu – igavene elu, mida Jehoova pakub oma lojaalsetele teenijatele (2. Korintlastele 4:18). Muidugi teenivad kristlased Jumalat peamiselt sellepärast, et nad armastavad teda (Matteuse 22:37). Ometi tahab Jehoova, et me igatsusega oma tasu ootaksime. Ta soovib, et peaksime teda heldekäeliseks Isaks, kes „annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Seega need, kes Jumalat tõeliselt tunnevad ja armastavad, peavad kalliks tema lubatud õnnistusi ja ootavad igatsusega nende täitumist (Roomlastele 8:19, 24, 25).

Paljud „Vahitorni” ja selle kaasajakirja „Ärgake!” lugejad tunnevad rõõmu piltidest, millel kujutatakse tulevast paradiislikku maad. Muidugi ei tea me täpselt, kuidas paradiis välja näeb, sest need pildid on joonistatud lihtsalt inimese kujutlusvõime põhjal, toetudes näiteks sellistele piiblitekstidele nagu Jesaja 11:6–9. Siiski ütles üks kristlik naine: „Kui näen ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” pilte tulevasest paradiisist, siis uurin neid väga hoolega, otsekui reisitutvustust. Püüan end paradiisi kujutada, sest ma tõepoolest loodan Jumala määratud ajal sinna jõuda.”

Apostel Paulus tundis sama oma „taevase kutsumise” suhtes. Ta ei arvanud, et ta selle täiesti kindlalt saab, sest selleks tuli tal kõigepealt lõpuni ustavaks jääda. Aga ta ’sirutus sinnapoole, mis oli ees’ (Filiplastele 3:13, 14). Niisamuti ka Jeesus suri piinapostil ustavalt „oodatava rõõmu” pärast (Heebrealastele 12:2).

Kas sind on kunagi närinud kahtlus, kas sa ikka pääsed uude maailma? Muidugi pole hea endas liiga kindel olla. Tasusaamine sõltub ju sellest, kas jääme lõpuni ustavaks (Matteuse 24:13). Kui me aga anname endast parima, et täita Jumala nõudeid, siis on meil igati põhjust tasus kindlad olla. Pea meeles,  et Jehoova „ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele” (2. Peetruse 3:9). Kui me usaldame Jehoovat, siis aitab ta meil eesmärgile jõuda. Tema jaoks oleks loomuvastane otsida põhjusi selleks, et heita kõrvale inimesed, kes siira südamega püüavad talle meeldida (Laul 103:8–11; 130:3, 4; Hesekiel 18:32).

Teadmine, kuidas Jehoova suhtub oma rahvasse, annab meile lootuse – omaduse, mis on sama tähtis kui usk (1. Korintlastele 13:13). Kreeka sõna, mille vasteks Piiblis on „lootus”, kannab mõtet millegi hea innukast ootamisest. Sellist lootust silmas pidades kirjutas apostel Paulus: „Me ihaldame seda, et te igaüks osutaksite sama indu täieliku lootuse säilitamiseks otsani; et te ei läheks loiuks, vaid järgiksite neid, kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud” (Heebrealastele 6:11, 12). Pane tähele, et kui me Jehoovat ustavalt edasi teenime, täitub meie lootus kindlasti. Erinevalt paljudest ilmalikest taotlustest see lootus „ei jäta häbisse” (Roomlastele 5:5). Kuidas me saame hoida oma lootust säravana ja selgelt silme ees?

Kuidas vaimset nägemist teravdada?

Meie sõnasõnalised silmad ei saa keskenduda kahele asjale korraga. Sama võib öelda vaimse nägemise kohta. Kui keskendume praegusele süsteemile, siis kindlasti jääb Jumala tõotatud uus maailm meie vaateväljast veidi kõrvale. Aja jooksul võib juhtuda, et see hägus kujutis nägemisvälja äärealal enam ei köida meid ja see lihtsalt kaob silmist. Kui kurb see oleks! (Luuka 21:34.) Seega on väga oluline hoida oma „silm terve” – selline, mis keskendub Jumala Kuningriigile ja tasule, milleks on igavene elu (Matteuse 6:22).

Ei ole alati kerge silma „tervena” hoida. Meie tähelepanu nõuavad igapäevaprobleemid ning meie teele võib tulla takistusi ja isegi kiusatusi. Kuidas keskenduda sellistes tingimustes Kuningriigile ja Jumala tõotatud uuele maailmale, nii et muud hädavajalikud toimetused unarusse ei jääks? Vaadelgem kolme viisi.

Uuri Jumala Sõna iga päev. Korrapärane piiblilugemine ja Piiblil põhinevate väljaannete uurimine aitavad meil keskenduda vaimsetele asjadele. Võib-olla me oleme juba aastaid Jumala Sõna uurinud, ent me peame seda edaspidigi tegema, nagu meil on vaja pidevalt ka füüsilist toitu, et elus püsida. Me ei lõpeta söömist lihtsalt seetõttu, et oleme juba tuhandeid kordi söönud. Seega ükskõik kui hästi me Piiblit tunneme, meil on vaja sellest pidevalt ja korrapäraselt toituda, et meie lootus võiks olla särav ning meie usk ja armastus tugevad (Laul 1:1–3).

Mõtiskle tänumeelselt Jumala Sõna üle. Miks on mõtisklemine oluline?  Kahel põhjusel. Esiteks aitab mõtisklemine meil loetut seedida ja seda sügavalt hindama hakata. Teiseks ei lase mõtisklemine meil unustada Jehoovat, tema imelisi tegusid ja lootust, mis ta meie ette on seadnud. Toome ühe näite. Iisraellased, kes koos Moosesega Egiptusest lahkusid, nägid oma silmaga Jehoova aukartustäratava jõu ilminguid. Nad kogesid ka tema armastavat kaitset, kui ta juhtis neid nende pärandi poole. Ent niipea, kui iisraellased jõudsid kõrbesse, mis jäi Tõotatud Maale viivale teele, hakkasid nad kaeblema. See oli märk tõsisest usupuudusest. (Laul 78:11–17.) Milles seisnes nende probleem?

Rahva tähelepanu polnud enam keskendunud Jehoovale ja tema antud imelisele lootusele, vaid kohesele mugavusele ja lihalikele muredele. Paljudest iisraellastest said uskmatud kaeblejad, ehkki nad olid näinud imesid. „Varsti unustasid nad [Jehoova] teod,” ütleb Laul 106:13 (meie kursiiv). Selline andestamatu hoolimatus läks maksma sellele põlvkonnale pääsu Tõotatud Maale.

Lugedes Pühakirja või Piibli uurimise abivahendeid, tuleb seega võtta aega loetu üle mõtisklemiseks. Selline mõtisklemine on äärmiselt tähtis, et su vaimsus oleks tugev ja kasvaks. Kui sa näiteks loed Piiblist 106. Laulu, mis oli eespool osaliselt tsiteeritud, siis mõtiskle Jehoova omaduste üle. Pane tähele, kui kannatlik ja halastav oli ta iisraellastega tegeledes. Ta andis endast parima, et aidata neil Tõotatud Maale jõuda. Iisraellased aga mässasid tema vastu pidevalt. Kujutle Jehoova ahastust ja valu, kui tema halastuse ja kannatlikkuse panid viimase piirini proovile inimesed, kes olid kalgid ja tänamatud. Kui mõtiskleme salmide 30 ja 31 üle, mis kirjeldavad Piinehasi kindlat ja julget seismist õigluse eest, siis saame kinnitust, et Jehoova ei unusta oma lojaalseid teenijaid ja ta tasub neile rikkalikult.

Rakenda Piibli põhimõtteid ellu. Kui toimime Piibli põhimõtete järgi, siis kogeme isiklikult, et Jehoova nõuanded töötavad. Õpetussõnad 3:5, 6 ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Mõtle, kuidas ebamoraalne eluviis on põhjustanud paljudele inimestele psüühilisi, emotsionaalseid ja füüsilisi probleeme. Kui inimene annab järele soovile tunda hetkelist mõnu, võib olla tagajärjeks aastatepikkune või isegi eluaegne häda. Terava kontrastina on need, kes käivad ’ahtal teel’, saanud tunda eelmaitset elust uues süsteemis ja see julgustab neid eluteel käimist jätkama (Matteuse 7:13, 14; Laul 34:9).

Piibli põhimõtete ellurakendamine võib olla raske. Mõnikord võib tunduda, et pühakirjavastane tegu tooks katselepanevale olukorrale kiire lahenduse. Majanduslikult raskel ajal võib tekkida kiusatus jätta Kuningriigi  huvid teisele kohale. Ent need, kes tegutsevad usus ja keskenduvad vaimsetele asjadele, võivad olla kindlad, et lõpuks „neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi” (Koguja 8:12). Võib-olla tuleb kristlasel mõnikord ületööd teha, kuid ta ei tohiks kunagi muutuda Eesavi sarnaseks, kes põlgas vaimseid asju ja lükkas need tähtsusetuna kõrvale (1. Moosese 25:34; Heebrealastele 12:16).

Jeesus ütles selgelt, millised on meie kui kristlaste kohustused. Meil tuleb ’otsida esiti Jumala riiki ja tema õigust’ (Matteuse 6:33). Kui me seda teeme, siis Jehoova ilmutab meie vastu isalikku armastust, kinnitades meile, et ta annab meile kõik, mida me materiaalses mõttes vajame. Kindlasti ei taha ta, et oleksime murekoorma all asjade pärast, mille eest ta on lubanud ise hoolitseda. Selline liigne mure võib olla otsekui vaimne silmahaigus – glaukoom. Kui seda ei ravita, võib see tasapisi piirata meie nägemist nii, et näeme vaid materiaalseid asju ning lõpuks võime vaimses mõttes täiesti pimedaks jääda. Sellises olukorras tuleb Jehoova päev meie peale „otsekui linnupael”. Milline tragöödia see oleks! (Luuka 21:34–36.)

Keskendu vaimsetele asjadele nagu Joosua

Hoidkem aulist Kuningriigi lootust selgelt silme ees, seades muud kohustused oma sobivale kohale. Kui me korrapäraselt uurime, mõtiskleme ja Piibli põhimõtteid ellu rakendame, siis võime olla oma lootuses sama kindlad, nagu oli Joosua. Pärast seda, kui ta oli juhtinud Iisraeli rahva Tõotatud Maale, ütles ta: „Teie mõistke kogu südame ja hingega, et ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud, ei ole neist ainustki langenud tühja!” (Joosua 23:14).

Andku Kuningriigi lootus sulle jõudu ning muutku see sind rõõmsaks, nii et see peegelduks sinu mõtetes, tunnetes, otsustes ja tegudes (Õpetussõnad 15:15; Roomlastele 12:12).

[Pilt lk 21]

Kas sind on kunagi närinud kahtlus, kas sa ikka pääsed uude maailma?

[Pilt lk 22]

Mõtisklemine on tähtis osa piibliuurimisest

[Pildid lk 23]

Keskendu Kuningriigile