Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ Mli Saji Otii

Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ Mli Saji Otii

ESHƐKO afi kɛjɛ beni akpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli. Amrɔ nɛɛ amɛnyiɛ gbɛ kɛmiiya Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ mɛi ni ato amɛhe gbɛjianɔ akɛ maŋ hee. Yehowa yiŋtoo ji ni eha maŋ krɔŋkrɔŋ ko ahi jɛmɛ. Shi kɛlɛ, Kanaanbii lɛ ajeŋba kɛ jamɔŋ nifeemɔi lɛ ekpɔtɔ waa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ akpɔi ni baatuu Israel asafo lɛ ama afã kɛha esɔɔmɔ lɛ ha amɛ. Aŋmala enɛɛmɛi ashwie shi yɛ Biblia mli wolo ni ji Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli. Eka shi faŋŋ akɛ gbalɔ Mose kɛ nyɔɔŋtsere nyɔŋ kome pɛ ŋma wolo lɛ yɛ Sinai ŋa lɛ nɔ, yɛ afi 1512 D.Ŋ.B. (2 Mose 40:17; 4 Mose 1:1-3) Yehowa wo ejálɔi lɛ hewalɛ shii abɔ akɛ amɛfee krɔŋkrɔŋ.—3 Mose 11:44; 19:2; 20:7, 26.

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ bɛ Mla ni Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ ekɛha lɛ shishi. Yesu Kristo gbele lɛ jie nakai Mla lɛ kɛtee. (Romabii 6:14; Efesobii 2:11-16) Shi kɛlɛ, akpɔi ni anaa yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli lɛ ahe baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ, ni etsɔɔ wɔ nibii babaoo ni kɔɔ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ jamɔ he.

AFƆLESHAAI NI YƆƆ KRƆŊKRƆŊ—NƆ NI JƐ SUƆMƆ MLI KƐ NƆ NI JI GBƐNAA NII

(3 Mose 1:1–7:38)

Ajɛɔ suɔmɔ mli akɛ nikeenii kɛ afɔleshaai komɛi ni yɔɔ Mla lɛ mli lɛ haa, ni akɛ ekrokomɛi haa akɛ gbɛnaa nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ajɛɔ suɔmɔ mli akɛ shãa afɔle lɛ haa. Akɛ shãa afɔle muu lɛ fɛɛ haa Nyɔŋmɔ, taakɛ bɔ ni Yesu Kristo hu jɛ suɔmɔ mli ni ekɛ ewala fɛɛ ha akɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ. Ajaa shidaa afɔle ni ajɛɔ suɔmɔ mli akɛhaa lɛ. Akɛ eko haa Yehowa yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, osɔfo lɛ hu yeɔ emli eko, ni mɔ ni kɛhaa lɛ hu yeɔ eko. Kɛ́ akɛaato he lɛ, Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ ji naanyobɔɔ niyenii kɛha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ.—1 Korintobii 10:16-22.

Akɛ eshai afɔlei kɛ sɔ̃ afɔlei lɛ haa akɛ gbɛnaa nii. Akɛ eshai afɔlei lɛ kpatãa ahaa eshai ni tɔmɔi bibii kɛba, loo nɔ ni ajeee gbɛ afee lɛ. Akɛ sɔ̃ afɔlei lɛ kpatãa Nyɔŋmɔ yɛ be mli ni afite hegbɛ ni mɔ ko yɔɔ, loo koni eshafeelɔ ko ni eshwa ehe lɛ nine asaa ashɛ hegbɛ ko ni ŋmɛɛ lɛ lɛ nɔ ekoŋŋ—loo enyɔ lɛ fɛɛ. Ayɛ ŋmaa afɔlei hu ni ashãa kɛjieɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ nii babaoo ni Yehowa kɛha lɛ he. Wɔyɛ saji nɛɛ fɛɛ ahe miishɛɛ ejaakɛ afɔlei ni afã koni ashã yɛ Mla kpaŋmɔ lɛ shishi lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Yesu Kristo kɛ efɔleshaa lɛ loo sɛɛnamɔi ni jɛɔ mli baa lɛ nɔ.—Hebribii 8:3-6; 9:9-14; 10:5-10.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

2:11, 12—Mɛni hewɔ Yehowa ekpɛlɛɛɛ wò ‘afɔle ni akɛ la shãa’ lɛ nɔ lɛ? Wò ni atsɔɔ yɛ biɛ lɛ jeee nɔ ni wòbii feɔ lɛ eko. Eyɛ mli akɛ akpɛlɛɛɛ nɔ akɛ ‘afɔle ni akɛ la shaa’ moŋ, shi efata “ŋmɔjiaŋ nii fɛɛ amli klɛŋklɛŋ yibii” lɛ ahe. (2 Kronika 31:5) Eka shi faŋŋ wò nɛɛ ji aduawai amli nu ni aŋaa. Akɛni wò (aduawai amli nu) nɛɛ baanyɛ asha hewɔ lɛ, akpɛlɛɛɛ nɔ akɛ afɔleshaa nii yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ.

2:13—Mɛni hewɔ esa ákɛ akɛ ŋoo afata ‘afɔlei fɛɛ’ ahe lɛ? Afeee enɛ koni akɛha afɔlei lɛ aŋɔɔmɔ aya hiɛ. Akɛ ŋoo tsuɔ nii yɛ je lɛŋ fɛɛ kɛbáa nii ayi. Eeenyɛ efee akɛ akɛfataa afɔlei lɛ ahe akɛni akɛdamɔɔ shi ahaa heyeli kɛmiijɛ fitemɔ kɛ kpɔtɔmɔ mli lɛ hewɔ.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

3:17. Akɛni abuɔ fɔ ni yɔɔ kooloo lɛ mli lɛ akɛ loo lɛ fã ko ni hi fe fɛɛ hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ, fɔ ni agu eyeli lɛ ha Israelbii lɛ yoo akɛ fã ni hi fe fɛɛ lɛ ji Yehowa nɔ̃. (1 Mose 45:18) Enɛ kaiɔ wɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔnii ni hi fe fɛɛ lɛ aha Yehowa.—Abɛi 3:9, 10; Kolosebii 3:23, 24.

7:26, 27. Esaaa akɛ Israelbii lɛ yeɔ lá. Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, lá damɔ shi kɛha wala. Mose Wolo ni Ji Etɛ 17:11 lɛ kɛɔ akɛ: “Heloo lɛ wala yɛ elá lɛ mli.” Lá ni atsiɔ he kɛjɛɔ he lɛ kã he eji taomɔnii ni abiɔ yɛ anɔkwa jálɔi adɛŋ ŋmɛnɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:28, 29.

ATO OSƆFOYELI KRƆŊKRƆŊ HE GBƐJIANƆ

(3 Mose 8:1–10:20)

Namɛi akɛ nitsumɔ wo amɛdɛŋ koni amɛkwɛ nitsumɔi ni kɔɔ afɔlei kɛ nikeenii ahe lɛ nɔ? Atuu awo osɔfoi lɛ adɛŋ. Taakɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha lɛ, Mose to Aaron akɛ osɔfonukpa, kɛ ebihii ejwɛ lɛ hu akɛ osɔfoi bibii. Eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ hé gbii kpawo, ni osɔfoyeli nitsumɔ lɛ je shishi enɔ jetsɛremɔ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

9:9—Mɛni lá ni atsiɔ ashwieɔ afɔleshaa latɛ lɛ shishi kɛ nibii krokomɛi anɔ ni akɛdikiɔ lɛ tsɔɔ? Enɛ tsɔɔ akɛ Yehowa kpɛlɛ lá nɔ akɛ kpatamɔnɔ. Kpatamɔ he gbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ damɔ lá nɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Shwɛ fioo ni lá aŋɔ tsuuɔ nii fɛɛ he yɛ mla lɛ naa; ni kɛ́ ashwieee lá shi lɛ aŋɔfaaa.”—Hebribii 9:22.

10:1, 2—Mɛni he ekolɛ esha ni Aaron bihii Nadab kɛ Abihu fee lɛ kɔɔ? Beni Nadab kɛ Abihu fee amɛnii yɛ gbɛ ni bɛ hiŋmɛi nɔ yɛ be mli ni amɛtsuɔ amɛ osɔfoyeli nitsumɔi lɛ ahe nii sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Yehowa gu wein loo dãa ni wa ni osɔfoi lɛ aaanu beni amɛsɔmɔɔ yɛ kpeebuu lɛ mli lɛ. (3 Mose 10:9) Enɛ tsɔɔ akɛ ekolɛ, no mli lɛ Aaron bihii lɛ etɔrɔ dãa yɛ shihilɛ ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ mli. Shi kɛlɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni amɛgboi lɛ ji ‘la kroko ni amɛkɛba Yehowa hiɛ ni ewoko amɛ he kitã lɛ.’

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

10:1, 2. Esa akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni gbɛnaa nii jwere amɛnɔ lɛ afee amɛnii yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ taomɔnii kpãa gbee nɔ. Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ amɛwoɔ amɛhe nɔ yɛ be mli ni amɛtsuɔ amɛgbɛnaa nii lɛ ahe nii lɛ.

10:9. Esaaa akɛ wɔtsuɔ nitsumɔi ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ he nii yɛ be mli ni wɔtɔrɔ dãa.

JAMƆ KRƆŊŊ BIƆ HETSEMƆ

(3 Mose 11:1–15:33)

Niyenii ahe mlai ni kɔɔ kooloi ni he tse kɛ nɔ ni he tseee lɛ ahe lɛ ahe ba sɛɛnamɔ kɛha Israelbii lɛ yɛ gbɛ̀i enyɔ nɔ. Mlai nɛɛ bu amɛhe kɛjɛ muawai ni kɛ hela baa lɛ ahe, ni eha husu ni kã amɛ kɛ gbɔmɛi krokomɛi ni jɛ maji ni ebɔle amɛ lɛ ateŋ lɛ bada. Mlai krokomɛi kɔɔ gbohii ni amɛkɛaawo amɛhe muji lɛ he, yei ahetsuumɔ yɛ amɛfɔmɔ sɛɛ, gbɛjianɔtoo kɛha mɛi ni yeɔ kpiti, kɛ nuu kɛ yoo he nu ni hoɔ ni haa mɔ ko bafeɔ mɔ ni he tseee lɛ ahe. Esa akɛ osɔfoi lɛ atsu saji ni kɔɔ aŋkroaŋkroi ni he tseee lɛ ahe nii.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

12:2, 5—Mɛni hewɔ fɔmɔ haa yoo bafeɔ mɔ ni ‘he tseee’ lɛ? Abɔ fɔmɔ nii lɛ koni atsɔ nɔ ni akɛ adesa wala ni yeɔ emuu aba shihilɛ mli. Kɛlɛ, yɛ nɔ ni jɛ esha ni wɔná lɛ mli kɛba hewɔ lɛ, akɛ emuu ni ayeee kɛ esha shihilɛ fɔ bii ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ fɛɛ. Be kuku ni haa yoo feɔ mɔ ni ‘he tseee’ yɛ fɔmɔ mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ saji krokomɛi amli, tamɔ tsũiasɛɛyaa kɛ nu ni hoɔ yɛ nuu he lɛ haa akaiɔ esha shihilɛ ni aná kɛjɛ fɔmɔ mli nɛɛ. (3 Mose 15:16-24; Lala 51:7; Romabii 5:12) Hetsuumɔ ni mla lɛ biɔ lɛ baaye abua Israelbii lɛ ni amɛhiɛ asɔ bɔ ni kpɔ̃mɔ afɔleshaa he hiaa koni akɛhà adesai ahe eshai anɔ, bɔni afee ni ekɛ adesai emuuyeli aba ekoŋŋ. No hewɔ lɛ, Mla lɛ batsɔ ‘amɛtsɔɔlɔ kɛmiiya Kristo ŋɔɔ.’—Galatabii 3:24.

15:16-18—Mɛni wiemɔ ni ji “henu je emli” ni atsĩ tã yɛ kukuji nɛɛ amli lɛ tsɔɔ? Eka shi faŋŋ akɛ, enɛ kɔɔ henu ni hoɔ yɛ mɔ he yɛ nyɔɔŋteŋ beni ekã shi ewɔ kɛ agbɛnɛ hu beni gbalashihilɛ mli hefatalɔi náa bɔlɛ lɛ he.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

11:45. Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ krɔŋkrɔŋ, ni ebiɔ ni mɛi ni kɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ haa lɛ lɛ afee krɔŋkrɔŋ. Esa akɛ amɛtiu krɔŋkrɔŋfeemɔ sɛɛ ni amɛhe atse yɛ helooŋ kɛ mumɔŋ fɛɛ.—2 Korintobii 7:1; 1 Petro 1:15, 16.

12:8. Yehowa ŋmɛ gbɛ koni ohiafoi lɛ kɛ loofɔji ashã shãa afɔle moŋ fe nɔ ni amɛkɛ too ni jara wa waa lɛ aaafee nakai. Esusuɔ ohiafoi ahe.

ESA AKƐ AHIƐ KRƆŊKRƆŊFEEMƆ MLI

(3 Mose 16:1–27:34)

Ashãa eshai ahe afɔlei ni he hiaa fe fɛɛ lɛ daa afi yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ. Akɛ tsina nuu shãa afɔle ahaa osɔfoi lɛ kɛ Levi akutso lɛ. Akɛ too kpakpo shãa afɔle ahaa Israel akutsei ni yeee osɔfoi lɛ. Beni ájaje gbɔmɛi lɛ ahe eshai ashwie too kpakpo kroko ni hiɛ kã nɔ sɛɛ lɛ, aŋmɛɛɔ ehe awoɔ ŋa lɛ mli. Abuɔ tooi enyɔ lɛ fɛɛ akɛ eshai ahe afɔle kome. Enɛɛmɛi fɛɛ tsɔɔ anɔkwale ni eji ákɛ akɛ Yesu Kristo baashã afɔle ni ebaatere eshai hu kɛya.

Mlai ni kɔɔ kooloi alòo yeli kɛ saji krokomɛi ahe lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ ehe miihia ni wɔfee krɔŋkrɔŋ beni wɔjáa Yehowa lɛ. Taakɛ eji lɛ, esa akɛ osɔfoi lɛ ahiɛ amɛhe krɔŋkrɔŋ. Daa afi gbii juji etɛ lɛ ji bei ni mɛi amii shɛɔ amɛhe naakpa, kɛ bei ni akɛ shidaa haa Bɔlɔ lɛ. Yehowa kɛ mlai ni kɔɔ egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ ni aaabule lɛ, Hejɔɔmɔ gbii kɛ Nyamɔ Afi lɛ yeli, bɔ ni esa ákɛ akɛ ohiafoi aye kɛ bɔ ni esa ákɛ akɛ nyɔji aye aha lɛ he lɛ hu ha ewebii lɛ. Akɛ jɔɔmɔi ni baajɛ toiboo ni aaafee aha Nyɔŋmɔ lɛ mli aba lɛ to loomɔi ni baaba mɔ nɔ yɛ etoigbele hewɔ lɛ he. Ayɛ afɔlei ahe mlai hu ni kɔɔ shiwoo kɛ jara ni awoɔ he, mlai ni kɔɔ kooloi akromɔbii, kɛ nibii amlijaai nyɔŋma mli ekome ni akɛhaa akɛ ‘krɔŋkrɔŋ nii kɛha Yehowa’ lɛ ahe.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

16:29—Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Israelbii lɛ ‘wa amɛsusumai ayi’? Nɛkɛ gbɛjianɔtoo ni akɛtsuɔ nii yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ lɛ kɔɔ eshaifaa ni atiuɔ sɛɛ lɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ yɛ nakai be lɛ mli lɛ, akɛ ŋmaahilɛ tsɔɔ esha ni mɔ efee lɛ nɔkpɛlɛmɔ. Belɛ, eeenyɛ efee akɛ, ‘wa ni awaa susuma yi’ lɛ tsɔɔ ŋmaahilɛ.

19:27—Mɛni famɔ akɛ “nyɛkashɛa nyɛyi kutrukui” loo “okafite otsɛŋ naa” lɛ tsɔɔ? Eka shi faŋŋ ákɛ akɛ mla nɛɛ ha koni etsĩ Yudafoi lɛ anaa koni amɛkashɛ amɛtsɛŋ loo amɛyi yɛ gbɛ̀i komɛi ni wɔŋjalɔi feɔ amɛnii lɛ akasemɔ mli. (Yeremia 9:25, 26; 25:23; 49:32) Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ mla lɛ etsɔɔɔ akɛ Yudafoi lɛ nyɛŋ amɛshɛ amɛtsɛŋ loo amɛhiɛ tsɔi lɛ kwraa.—2 Samuel 19:24.

25:35-37—Ani be fɛɛ be ebafeɔ tɔ̃mɔ akɛ Israelbii lɛ aaahe hekpa? Kɛ́ mɔ ko fa mɔ ko shika koni ekɛtsu nii lɛ, no lɛ mɔ ni kɛ shika lɛ fa lɛ baanyɛ ahe hekpa. Kɛlɛ, mla lɛ gu hekpa ni aaahe yɛ shika ni akɛfa ohiafo koni ajie lɛ kɛjɛ fimɔ mli lɛ he. Ejaaa akɛ anáa naanyo ohiafo ko ni efĩ lɛ lɛ he sɛɛ ko.—2 Mose 22:25.

26:19—‘Ŋwɛi baanyɛ atsɔ tamɔ dade, ní shikpɔŋ lɛ hu atsɔ tamɔ akɔɔble’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Akɛni nugbɔ enɛɛɛ hewɔ lɛ, atatui ni hà Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsɔ tamɔ nɔ ko ni wa taakɛ dade ji lɛ. Kɛji nugbɔ enɛɛɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ kpɛmɔ su baafee tamɔ akɔɔble loo dade su.

26:26—Mɛni wiemɔ ni ji ‘yei nyɔŋma aaashã aboloo yɛ flɔnɔɔ kome mli’ lɛ tsɔɔ? Bei pii lɛ, ebiɔ ni yoo fɛɛ yoo aná lɛ diɛŋtsɛ eflɔnɔɔ kɛha nibii fɛɛ ni ebaashã lɛ. Shi nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ bɔ ni niyenii baafee nɔ ni anáaa aahu akɛ flɔnɔɔ kome baafa kɛha nibii fɛɛ ni yei nyɔŋma aaashã lɛ. Enɛ ji nibii ni jɛɔ krɔŋkrɔŋfeemɔ mli ni ahiɛɛɛ lɛ mli kɛbaa ni agba afɔ̃ shi lɛ ateŋ ekome.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

20:9. Nyɛ̃ɛ ni fiteɔ nii mumɔ ni aaaná lɛ tamɔ gbɔmɔgbee nɔŋŋ yɛ Yehowa hiɛ. No hewɔ lɛ, etsɔɔ koni akɛ mɔ ni lomɔɔ efɔlɔi lɛ aye yɛ gbɛ ni tamɔ nɔ ni egbe amɛ diɛŋtsɛ nɔ. Ani esaaa akɛ enɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ?—1 Yohane 3:14, 15.

22:32; 24:10-16, 23. Esaaa akɛ agbeɔ Yehowa gbɛi lɛ he guɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, esa akɛ wɔjie egbɛi lɛ yi, ni wɔsɔle kɛha ehe tsemɔ.—Lala 7:18; Mateo 6:9.

BƆ NI MOSE WOLO NI JI ETƐ LƐ SAA JAMƆ NI WƆKƐHAA LƐ HE EHAA

Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi bɛ Mose Mla lɛ shishi. (Galatabii 3:23-25) Akɛni saji ni awie he yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli lɛ haa wɔnaa bɔ ni Yehowa susuɔ saji komɛi ahe ehaa hewɔ lɛ, ebaanyɛ esa jamɔ ni wɔkɛhaa lɛ he.

Be mli ni okaneɔ daa otsi Biblia kanemɔ ni okɛsaa ohe kɛha Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaaná anɔkwale ni eji akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ biɔ krɔŋkrɔŋfeemɔ kɛjɛɔ etsuji adɛŋ lɛ he miishɛɛ. Biblia mli wolo nɛɛ baanyɛ atsirɛ bo hu koni okɛ onii ni hi fe fɛɛ lɛ aha Ŋwɛi Flooflonyo lɛ, ni ohiɛ krɔŋkrɔŋfeemɔ mli daa kɛha eyijiemɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Afɔlei ni ashã yɛ Mla lɛ shishi lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Yesu Kristo kɛ efɔleshaa lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Akpiti Gbijurɔyeli lɛ ji nifeemɔ ko ni haa anáa miishɛɛ waa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Daa afi gbijurɔyelii, tamɔ Asesei Agbijurɔ lɛ ji be ni akɛ shidaa haa Yehowa