Bai pa asuntu

Perguntas ki leitoris ta faze

Perguntas ki leitoris ta faze

Perguntas ki leitoris ta faze

Tistimunhas di Jeová ta seta toma kes párti más pikinoti di sangi?

Un respósta sinplis é ma Tistimunhas di Jeová ka ta seta sangi. Nu ta kridita ma lei di Deus sobri sangi ka ta muda. Oji, sangi pode divididu na kuatu párti prinsipal, i kes kuatu párti pode divididu na pártis más pikinoti. Óras ki nu ta disidi si nu ta seta-s ô nau, nu ka debe pensa sô na modi ki es ta djuda-nu ô prujudika-nu. Nu debe preokupa ku kuzê ki Bíblia ta fla i modi ki nos disizon ta afeta nos amizadi ku Deus.

Kuzê ki Bíblia ta fla sobri sangi é klaru. Nu ben odja alguns kuza ki ta djuda-nu toma nos disizon.

Jeová flaba Nué ma sangi debe tratadu sima un kuza spesial. (Génesis 9:3, 4) Leis ki Deus ben da Israel dipôs, ta mostraba ma sangi é sagradu. Deus fla: ‘Si algun ómi di kaza di Israel ô algun stranjeru kume kalker tipu di sangi, di sertéza N ta bira kóntra kel algen ki kume sangi’. Si un israelita ka obiba ku lei di Deus, el podia influensiaba kes otu. Pur isu, Deus fla: ‘N ta kaba ku el di meiu di se povu.’ (Levítico 17:10) Na ténpu di kes primeru sigidor di Jizus, apóstlus i ansion faze un runion na Jiruzalen i es disidi ma nu ka debe ‘uza sangi’. Kel lei li é inportanti sima ka faze konportamentu seksual mariadu i ka adora imajis. — Atos 15:28, 29.

Na ténpu di apóstlus kuzê ki ‘ka uza sangi’ krê flaba? Kristons ka ta kumeba ô bebeba sangi i nen es ka ta kumeba karni di kes animal ki ka tradu sangi. Tanbê, es ka ta kumeba kumida ki podu sangi na el, sima xorisu di sangi. Kume sangi di kalker di kes manera li éra kóntra lei di Deus. — 1 Samuel 14:32, 33.

Tertulianu, ki vive uns 200 anu dipôs di Jizus, fla ma kuazi tudu algen na ténpu antigu ka ta atxaba ma éra mariadu kume sangi. Kantu el staba ta responde kel akuzason ki fazedu kóntra kriston sobri kume sangi, el fla ma tinha tribus ki na óra di fitxa un kontratu es ta bebeba sangi. Tanbê, el fla ma pesoas ta bebeba sangi di kes algen ki matadu na kes jogu violéntu na Roma, pamodi es ta kriditaba ma kel sangi ta kuraba ses duénsa.

Nbóra kes algen di Roma ta fazeba kes kuza li pa kuraba ses duénsa, simé kes kriston ta atxaba ma es éra mariadu. Romanus ta uzaba kumida ki tinha sangi pa poba lialdadi di kes kriston na próva. Tertulianu fla ma kristons ka ta kumeba sangi di animal, pur isu romanus ka tinha motivu di atxaba ma es ta bebeba sangi di algen.

Oji, si un dotor fla ma un algen meste toma sangi, txeu algen ka ta atxa ma seta kel sangi é kóntra lei di Deus. Nbóra Tistimunhas di Jeová krê vive, es sta disididu na obi ku lei di Deus sobri sangi. Nton, modi ki oji nu pode obi ku lei di Deus sobri sangi?

Toma sangi konplétu bira ta fazedu más txeu dipôs di Sugundu Géra na Mundu Interu. Má, Tistimunhas di Jeová ntende ma kel-li ta baba kóntra lei di Deus, i ti inda es ta pensa si. Sima ténpu ba ta pasa medisina ba ta muda. Oji, kuazi tudu transfuzon di sangi ki ta fazedu é ka di sangi konplétu má di un di kes kuatu párti prinsipal di sangi: (1) glóbulus burmedju, (2) glóbulus branku, (3) plaketas i (4) plasma, ki é kel párti líkidu. Di akordu ku duénsa di un algen, un dotor pode pidi pa el dadu glóbulus burmedju, glóbulus branku, plaketas ô plasma. Dja ki ta da pa dividi sangi konplétu na kes kuatu párti prinsipal, kel sangi ta da pa uzadu na más di ki un algen duenti. Tistimunhas di Jeová ta kridita ma seta sangi konplétu ô kes kuatu párti prinsipal é kóntra lei di Deus. I pamodi Tistimunhas di Jeová ka ta toma sangi, es ta proteje ses kabésa di duénsas sima epatiti i SIDA, ki é duénsas ki ta pasa na sangi.

Má, dja ki kes kuatu párti prinsipal di sangi tanbê pode divididu na pártis más pikinoti, kel-la ta pô-nu ta faze alguns pergunta: Modi ki kes párti más pikinoti ta uzadu? I, kuzê ki un kriston debe pensa na el óras ki el ta disidi si el ta seta-s ô nau?

Sangi ten txeu kuza na el. Mésmu plasma, ki é 90 pursentu agu, el ten txeu otu kuza na el tanbê. Dotoris ta konsigi sipara i uza txeu proteína di plasma. Pur izénplu, ten un proteína na plasma ki pode uzadu pa djuda kes algen ki ta perde sangi faxi. Ô si un algen panha algun tipu di duénsa, dotoris pode disidi da kel algen un proteína di plasma, ki tradu di un otu algen ki se korpu konsigi luta kóntra kel duénsa. Ten inda otus proteína di plasma ki dotoris pode uza. Má kes izénplu li, ta mostra ma dotoris ta konsigi tra pártis más pikinoti di plasma. *

Sima plasma pode divididu na pártis más pikinoti, kes otu párti prinsipal di sangi (glóbulus burmedju, glóbulus branku i plaketas) tanbê pode divididu na pártis más pikinoti. Pur izénplu, pode tradu pártis más pikinoti di glóbulus branku ki pode uzadu pa trata alguns tipu di infeson i kánser. Ten pártis más pikinoti di plaketas ki pode uzadu pa kura frida. Tanbê, sta ta uzadu pártis más pikinoti di sangi pa faze otus ramedi. Kes ramedi li é ka transfuzon di sangi, má es ta tradu di kes párti prinsipal di sangi. Un kriston debe seta kes párti más pikinoti di sangi na un tratamentu? Nu ka pode fla kuzê ki kada algen debe faze. Bíblia ka ta pâpia di kel asuntu li, pur isu ki kada algen debe toma se própi disizon, ku bazi na se konsénsia.

Alguns kriston ka ta seta ninhun tipu di tratamentu ki ta uza sangi, sikrê é kes párti más pikinoti di sangi ki dotoris pode uza pa trata alguns duénsa. É si ki es ta ntende kel lei di Deus ki ta fla pa ka uza sangi. Es ta atxa ma kel lei ki Deus da Israel krê fla ma sangi debe ‘bazadu na txon’. (Deuteronómio 12:22-24) Kuzê ki kel-li ten aver ku kes tratamentu ki ten pártis más pikinoti di sangi? Bon, pa faze kes tipu di tratamentu li, dotoris meste panha sangi i tra kes párti más pikinoti di el. Nton, dja ki es uza kel sangi envês di baza-l na txon, alguns kriston ka ta seta kes tipu di tratamentu li, sima es ka ta setaba toma sangi konplétu ô kes kuatu párti prinsipal di sangi. Nu debe ruspeta ses disizon.

Otus kriston pode toma un disizon diferenti. Es tanbê es ka ta toma sangi konplétu i nen glóbulus burmedju, glóbulus branku, plaketas ô plasma. Má, es pode seta kes párti más pikinoti di sangi, ki ta tradu di un di kes kuatu párti prinsipal di sangi. Mésmu na situasons sima kel-li, un kriston pode toma un disizon diferenti di un otu kriston. Pur izénplu, un kriston pode seta un tratamentu ki ten kes párti más pikinoti di plasma, má el pode ka seta un tratamentu ki ten kes párti más pikinoti di glóbulus burmedju ô branku. Má, pamodi ki alguns kriston ta atxa ma es pode seta kes párti más pikinoti di sangi?

Na kel párti, “Perguntas ki leitoris ta faze” na Sentinéla di 1 di junhu di 1990, ta fla ma proteína di plasma di un mudjer grávida ta pasa di se sangi pa sangi di se fidju, asi pa pode proteje se fidju di duénsas. Tanbê, óras ki glóbulus burmedju di un bebé, ki inda ka nase, tirmina se ténpu di vida, ten un párti di es ki ta pasa pa se mai, i dipôs korpu di kel mai ta disfaze di el. Alguns kriston ta atxa ma dja ki alguns párti más pikinoti di sangi ta pasa di un algen pa kel otu di manera natural, es pode seta kes párti más pikinoti di sangi, ki ta tradu di plasma ô di glóbulus burmedju ô branku.

Dja ki tudu kriston ka ta toma mésmu disizon sobri kes párti más pikinoti di sangi, kel-li krê fla ma kel disizon li é ka inportanti? Nau, kel-li é un asuntu inportanti. Má, un kuza é klaru: Tistimunhas di Jeová ka ta toma sangi konplétu nen kes kuatu párti prinsipal di sangi. Bíblia ta manda kristons pa ‘ka uza kuzas ki sakrifikadu pa imajis, nen sangi i nen pa ka ten konportamentu seksual mariadu’. (Atos 15:29) Má, antis di nu disidi si nu ta seta ô nau un di kes párti más pikinoti di sangi, nu ten ki pensa dretu i ora pa Jeová sobri kel-li.

Txeu algen oji ta seta kalker tipu di tratamentu ki es ta atxa ma pode djuda-s, sikrê es sabe ma é un tratamentu prigozu, sima kes ki ta nvolve sangi. Má, kristons verdaderu sabe ma ten un kuza ki é más inportanti ki ses saúdi. Tistimunhas di Jeová krê ten bon tratamentu di saúdi, i es ta pensa dretu antis di seta ô nega kalker tratamentu. Má, óras ki é tratamentu ki ta nvolve sangi es ta pensa dretu sobri kuzê ki Deus ta fla i modi ki ses disizon ta afeta ses amizadi ku el. — Salmo 36:9.

Nu ta xinti kontenti di ten kel mésmu kunfiansa ki kel salmista ki skrebe: ‘Jeová Deus é sól i skudu, el ta da aprovason i glória. Jeová ka ta nega nada di bon pa kes ki ta anda lial ku el. Ó Jeová, filís é kel ómi ki ta kunfia na bo’! — Salmo 84:11, 12.

[Nóta di rodapé]

^ par. 12 Odja “Perguntas ki leitoris ta faze” na Sentinéla di 1 di dizenbru di 1978, i di 1 di otubru di 1994. Inprézas ki ta faze ramedi dja faze produtus ki ka tradu di sangi i ki pode ser uzadu, envês di kes párti más pikinoti di sangi, ki éra uzadu antis.

[Kuadru na pájina 31]

ALGUNS PERGUNTA KI BU PODE FAZE DOTOR

Si bu ten ki faze un operason ô un tratamentu ki ta nvolve algun párti di sangi, pergunta bu dotor:

Tudu kes algen ki sta bai partisipa na kel operason sabe ma ami é Tistimunha di Jeová i ma ka ta nporta kuzê ki kontise N ka ta toma sangi (sangi konplétu, glóbulus burmedju, glóbulus branku, plaketas ô plasma)?

Si bu atxa ma kel ramedi ki dotor krê pa bu toma tradu di plasma, glóbulus burmedju, glóbulus branku ô plaketas, pergunta-l:

Kel ramedi li é fetu di un di kes kuatu párti prinsipal di sangi? Si sin, nho pode splika-m modi ki el fazedu?

Kantu di kel ramedi li ki N debe toma i modi ki N debe toma-l?

Si nha konsénsia ta dexa-m toma kel párti más pikinoti di sangi li, kal ki é risku ki N ta kóre?

Si nha konsénsia ka ta dexa-m toma kel párti más pikinoti di sangi li, ki otu tratamentu ki N pode faze?

Kantu ténpu ki N ten pa N pensa sobri kel asuntu li, i dipôs pa N fla nho kuzê ki N disidi?