Ir al contenido

Leejkunaj tapuyninku

Leejkunaj tapuyninku

Leejkunaj tapuyninku

Jehovaj testigosnin, ¿yawarmanta orqhokusqan imaswan jampichikullankuchu?

Jehovaj testigosnenqa, ni imarayku yawarta churachikunchejchu. Noqanchejpajqa imatachus Jehová yawarmanta kamachisqanqa, mana cambianchu. Jinapis kunanqa yawarmanta tawa imasta orqhonku, chaykunamantataj aswan juchʼuy imitasta orqhollankutaj. Sapa cristianotaj ajllanan tiyan, chay juchʼuy imitaswan jampichikunantachus manachus. Jinapis ajllashaspaqa mana paypa allinnillanpichu yuyanan tiyan, nitaj ima llakiypi rikhurinallanpichu. Astawanpis Diosta kusichiypi, payta kasukuypi ima piensanan tiyan.

Biblia imatachus yawarmanta nisqanqa sutʼi. Chayrayku imatachus ruwanata yachanapaj, wakin imasta qhawarina.

Jehovaqa Noeman, wawasninman ima nerqa, yawarta ama mikhunankuta, imaraykuchus yawarqa kausaywan ninakun (Génesis 9:3, 4). Chaymanta qhepaman, Diosqa israelitasman kamacherqa: “Sichus mayqen israelitallapis chayri [...] mayqen forasterollapis ima yawarllatapis mikhonqa chayqa, noqaqa chay yawarta mikhojpa contranpi kasaj”, nispa. Diosqa chaywan nisharqa, israelitas yawarta jatunpaj qhawananku kasqanta. Sichus uj israelita chay leyta mana kasukunmanchu karqa chayqa, wajkunapis pay jina ruwayta atinkuman karqa. Chayrayku Diosqa mana kasukojta wañuchinanta nerqa (Levítico 17:10). Ñaupa cristianospa tiemponkupipis, Jerusalenmanta ancianoswan apostoleswanqa, cristianosman watejmanta kamacherqanku yawarta ama mikhunankuta. Yawarta mikhoyqa, khuchichakuywan, santosta yupaychaywantaj ninakorqa (Hechos 15:28, 29).

¿Imaynatá chay kamachiyta ñaupa cristianos kasukoj kanku? Paykunaqa yawarta mana ujyajchu kanku, nitaj mikhojchu kanku, nillataj yawarwan pasasqa aychatapis mikhojchu kanku. Chantapis manallataj mikhojchu kanku yawarwan chhapusqa mikhunasta, morcillata jina. Chaykunata ruwaspaqa, Diospa leyninpa contranpi juchallikunkuman karqa (1 Samuel 14:32, 33).

Ñaupa cristianospa tiemponkumanta runasqa, yawarta mikhuyta chayri ujyayta mana juchapajchu qhawarqanku. Chayta yachanchej Tertulianoj qhelqasqasninrayku. Payqa Jesús kay jallpʼaman jamusqanmantaña, 200 watasninman jina kausarqa. Pay nerqa, tratota ruwajkunaqa chay trato valorniyoj kananpaj yawarta ujyasqankuta. Chantapis nillarqataj: “Romanosqa jatun estadionpi wañojkunaj yawarninkuta, epilepsia onqoyniyoj kajkunaman tomachinku. Imaraykuchus yuyanku chaywan sanoyachiyta atisqankuta”, nispa.

Romanospaj yawarta ujyay allillan kajtinpis, chay tiempomanta cristianosqa manapuni chayta ruwajchu kanku. Paykunaqa yawarta tomayta chayri mikhuyta juchapaj qhawaj kanku. Romanosqa cristianosta pruebaman churanankupaj, yawarwan chhapusqa mikhunasta paykunaman qoj kanku. Tertuliano nillarqataj: “Cristianosqa animalespa yawarninkuta ni tomankuchu, nitaj mikhunkuchu. Astawanraj runaspa yawarninkutaqa manapuni mikhunkuchu, nitaj ujyankuchu”, nispa.

Kunan tiempomanta runasqa, doctores “yawarta churachikunayki tiyan” nejtinku, churachikullanku. Ni piensallankupischu, chayqa Diospa leyninpa contranpi kasqanta. Jehovaj testigosninrí mana paykuna jinachu yuyanchej. Kausayta munaspapis, imatachus Jehová yawarmanta kamachisqanta kasukunchej. Chanta, ¿imaynatá kay tiempopi chay kamachiyta kasukusunman? Chayta qhawarina.

Doctoresqa Segunda Guerra Mundial pasayllata yawarwan operayta qallarerqanku. Jehovaj testigosninrí entienderqanchej, yawarta churachikoyqa Diospa leyninpa contranpi kasqanta. Kunankamapis jinallatapuni yuyanchej. Kay tiempopi doctoresqa pisillataña yawar purituta runasman churanku. Astawanqa imastachus yawarmanta orqhonku, chayllataña runasman churanku, nisunman 1) glóbulos rojosta, 2) glóbulos blancosta, 3) plaquetasta, 4) plasmata ima (plasmaqa yawarpa sueron). Doctorestaj chaykunata onqosqas necesitasqankuman jina churanku. Yawarmanta tawa imasta orqhosqankurayku, uj bolsita yawarta ashkha runasman alcanzachiyta atinku. Jehovaj testigosnenqa Diospa kamachisqanta kasukusqanchejrayku, mana yawarta churachikunchejchu, nillataj yawarmanta orqhokusqantapis, nisunman glóbulos rojosta, glóbulos blancosta, plaquetasta, plasmatapis. Chayta ruwasqanchejrayku, yawarnejta chimpakoj onqoykunamanta jarkʼakunchej, sida onqoymanta, hepatitis onqoymanta jina.

Yawarta glóbulos rojospi, glóbulos blancospi, plaquetaspi, plasmapi ima tʼaqajtinkupis, sapa ujninkumanta aswan juchʼuy imitasta orqhollankutaj. ¿Imastataj doctores chaykunitaswan ruwanku? ¿Imataj yanapawasunman chaykunata churachikunatachus manachus yachanapaj?

Yawarpeqa ashkha imas tiyan, tʼukunapaj jinapuni. Yawarpi plasma nisqamanta parlarina. Plasma yaku jinalla kajtinpis, ashkha imasniyoj. Ujqa kashan albúmina nisqa proteína. Chaypi kallantaj yawarta cuajachej proteína, jinallataj onqoykunata atipanapaj proteinapis. Doctoresqa chaykunata orqhospa ashkha imasta ruwanku. Por ejemplo, uj runajta yawarnin anchata surun chayqa, yawarta cuajachej proteinata churaykunku. Uj runa uj onqoymanta sanoyapojtintaj, doctoresqa chay runaj yawarninpi plasmamanta uj proteinata orqhonku. Chaytataj chay kikin onqoyniyoj runaman churaykunku sanoyapunanpaj. Jinapis plasma nisqapeqa, waj ashkha proteínas kallantaj. Doctorestaj chaykunata imaymana jampisman churaranku runasta yanapanankupaj. Plasma nisqallamanta chay chhika imas orqhokun chayqa, astawan imasraj entero yawarmanta orqhokun. *

Imaynatachus plasma nisqamanta ashkha imitasta orqhokun, ajinallatataj glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas nisqamanta waj imitas orqhokullantaj. Por ejemplo, doctoresqa glóbulos blancos nisqamanta interferones, interleuquinas nisqata orqhonku. Chaywantaj rato chimpaykukoj onqoykunapaj, cancerpaj ima jampista ruwanku. Plaquetas nisqamantapis waj juchʼuy imitasta orqhollankutaj. Chaykunamanta ujwantaj heridasta sanoyachinku. Yawarpa imasninmantaqa, waj jampistawan oqhoshallankupuni. Chay jampis, tratamientospis mana yawarta churachikuy jinapunichu, pero chaykunataqa yawarllamantataj orqhokun. ¿Allinchu kanman cristianos chay tratamientosta ruwananku chayri yawarmanta orqhosqa jampiswan jampichikunanku? Bibliaqa mana imatapis chay jina tratamientosmanta ninchu. Jinapis sapa cristiano, Diosta kusichinanpaj jina imatachus ruwananta ajllanan tiyan.

Wakin cristianosqa yawarmanta ni imitatapuni churachikuyta munankuchu, chay juchʼuy imitas wakin onqoykunamanta sanoyapunapaj yanapakojtinpis. Ajinamanta paykunaqa imatachus Dios yawarmanta kamachisqanta kasukunku. Paykunaqa ninku: “Imastachus yawarmanta orqhosqankuta churachikusunman chayqa, manaña yawarta pampaman suruchishasunmanchu, imaynatachus Dios israelitasman leypi kamacherqa ajinataqa”, nispa (Deuteronomio 12:22-24). ¿Imaraykutaj ajinata piensanku? Imaraykuchus yawarmanta ima jampillatapis orqhonankupajqa, yawarwan trabajanankurajpuni tiyan. Chayrayku wakin cristianosqa ni yawarta, nitaj yawarmanta orqhokusqan imasta churachikuyta munankuchu. Noqanchejtaj paykunaj yuyasqankuta respetananchej tiyan.

Waj cristianostajrí uj jinatataj yuyanku. Paykunaqa yawarta mana churachikunkuchu, nillataj glóbulos rojosta, glóbulos blancosta, plaquetasta, plasmatapis. Pero chay tawa imasmanta orqhosqanku juchʼuy imitastaqa churachikullanku. Jinapis ichá uj cristianoqa, imatachus plasmamanta orqhokusqanta churachikullan. Chaywanpis glóbulos rojosmanta chayri góbulos blancosmanta orqhokusqantaqa, mana churachikuyta munanmanchu. ¿Imaraykutaj ajinata yuyanman?

Chayta yachanapaj, qhawarina imatachus nisqanta 1 de junio de 1990 watamanta La Atalaya revista, “Preguntas de los lectores” nisqa yachaqanapi. Chay revista jinata sutʼincharqa: “Sapa runajta yawarninchejpi plasma nisqapi, inmunoglobulinas nisqa tiyan. Uj warmi onqoj kashajtintaj, paypa wakin inmunoglobulinasnin wawitanpa yawarninman yaykun. Chaytaj wawitanta wakin onqoykunamanta jarkʼan. Wawitataj yawarninpi glóbulos rojos nisqa manaña sirvejtin, mamanman pasachipun. Mamantaj chayta wijchʼupun”. Chayrayku wakin cristianos ninku: “Uj mama yawarninmanta wakin imitasta wawitanman pasachin chay, wawitapis wakin imasta mamitanman pasachillantaj chayqa, plasmamanta chayri globulosmanta wakin imitasta churachikoyqa mana juchachu”, nispa.

Rikunchej jina, yawarmanta orqhokusqan juchʼuy imasta churachikunamantachus manachus mana tukuy cristianoschu kikinta yuyanku. ¿Chay niyta munanchu imatapis ruwanallanchej kasqanta? Mana. Bibliaqa sutʼita nin, ‘qhesachananchejta santosman jaywasqa imasta, yawarta, khuchichakuy juchatapis’ (Hechos 15:29). Chayrayku Jehovaj testigosnenqa, mana yawarta churachikunchejchu, nillataj churachikunchejchu plaquetasta, plasmata, glóbulos rojosta, glóbulos blancostapis. Jinapis sapa cristiano ajllanan tiyan, chay tawa imasmanta orqhokusqan imasta churachikonqachus manachus chaytaqa. Chaypajtaj sumajta piensarinan tiyan, Jehová Diosmantataj yuyayta mañakunan tiyan.

Runasqa rato sanoyapunankurayku, ima tratamientotapis ruwallanku chayri imatapis churachikullanku. Jinapis mana piensankuchu chay churachikusqanku imasmanchus chayachinanpi. Cristianosrí sanoyapuyta munaspapis, mana chayllapichu piensanchej. Noqanchejqa sanoyapuyta munaspa doctorespaman rinchej, paykunaj ruwasqankutataj jatunpaj qhawanchej. Jinapis operachikunanchej kajtin chayri ima tratamientotapis qowajtinchej, allintaraj qhawarinchej chay tratamiento allintapunichus manachus yanapanawanchejta. Yawarmanta orqhokusqan imaswan jampichikunamanta parlaspataj, Jehová Diosta kusichiypi ñaupajta piensarinanchej tiyan. Imaraykuchus pay tukuyman kausayta qowanchej (Salmo 36:9).

Cristianosqa ñaupa tiempomanta uj salmista jina ninchej: “Jehová Diosqa inti jina kʼancharimuwanchej, escudo jinataj jarkʼakuwanchej. Payqa khuyakuwanchej, allinpajtaj qhawawanchej. Jehová Diosqa mana michʼakuspa allin imasta qonqa mana juchayojkunaman. Jehová Diosníy [...], kusisqamin qanpi atienekoj runaqa” (Salmo 84:11, 12).

[Sutʼinchaynin]

^ párr. 12 1 de noviembre de 1978 watamanta La Atalaya revistapi, chantá 1 de octubre de 1994 watamanta La Atalaya revistapi “Preguntas de los lectores” nisqa yachaqanata leeriy. Ñaupajta jampista ruwajkunaqa, wakin proteinasta yawarllamanta orqhoj kanku. Jinapis kunanqa, waj imasmantapis orqhollankutaj, chaywantaj runasta jampinku.

[Recuadro]

DOCTORESTA TAPURINAPAJ

Doctor niwasunman: “Operacionpi necesitajtiyki ichapis yawarmanta orqhokusqan juchʼuy imasta churaykusqayku”, nispa. Chayrí niwasunman: “Necesitajtiyki ichapis yawarmanta orqhokusqan imaswan tratamientota ruwachisqayki”, nispa. Jina kajtin, doctorninchejta tapurisunman:

Doctorníy, ¿tukuy atiendewajkunachu yachanku Jehovaj testigon kasqayta? ¿Yachankuchu yawarta, glóbulos rojosta, glóbulos blancosta, plaquetasta, plasmatapis ni imarayku churachikuyta munasqayta?

Ichapis piensanchej doctor qoyta munawanchej chay jampeqa, plasmamanta, glóbulos rojosmanta, glóbulos blancosmanta chayri plaquetasmanta ruwasqa kasqanta. Jina kajtin, payta tapurisunman:

Doctorníy, ¿qoyta munashawanki chay jampi ruwasqachu kashan plasmawan, glóbulos rojoswan, glóbulos blancoswan chayri plaquetaswan? Jina kajtin, ¿willariwankimanchu imayna ruwasqachus kasqanta?

¿Chay jampimanta mashkhatataj qowanki chayri mashkhatataj churaykuwanki, chantá imaynatataj?

Kay jampita tomasaj chayri churachikusaj chay, ¿nichu waj onqoykuna rikhuriwanqa?

Kay jampita mana tomayman chayri mana churachikuyman chay, ¿waj jampi chayri waj tratamiento kanmanchu?

Doctorníy, chay niwasqaykipi allintaraj piensariyta munayman. ¿Maykʼajtaj willaykiman chay jampita japʼikunaytachus manachus?