Ol Merikel Blong Jisas—?Trufala Stori No Kastom Stori?

“OL MAN oli tekem plante man we oli gat ol devel i stap long olgeta, oli kam long Jisas. Nao hem i ronemaot ol devel ya long tok blong hem, mo i mekem olgeta sikman oli gud bakegen.” (Matiu 8:16) “Jisas i girap, i tok long win ya, i talem se, ‘!Yu kwaet!’ Mo i tok long wota ya we i raf tumas, i talem se, ‘!I naf! !Yu stap kwaet!’ Nao win ya i finis, mo olgeta samting i kwaet.” (Mak 4:39) ?Wanem tingting blong yu long saed blong ol stori ya? ?Yu ting se oli trufala stori we oli rili hapen, no yu ting se oli kastom stori, oli giaman nomo?

Tede, plante man oli talem se ol merikel blong Jisas oli neva kamaot. Long taem blong yumi, ol man oli yusum ol spesel glas blong luk ol samting we yumi no save luk wetem prapa ae blong yumi antap long skae no insaed long bodi, oli sanem ol roket i go long skae mo oli naf blong jenisim ol smosmol sel * blong eni laef samting. Nating se i olsem, ol man oli no save bilif long ol merikel no long ol wok we i kamaot long paoa blong God.

Sam man oli ting se ol merikel oli kastom stori nomo. Wan man we i raetem wan buk blong eksplenem se hu ya “trufala” Jisas, i talem se ol merikel blong Jisas oli olsem “advetaesmen” nomo blong pulum plante man oli kam long Kristin skul.

Sam narafala man oli talem se ol merikel blong Jisas oli olsem wan trik nomo. Oli talem se Jisas hem wan i wan man blong trikim narafala. Justin Martyr, we i laef long ol yia 300 K.T., * i talem se ol man we  oli tok agensem Jisas “oli singaot hem se kleva mo man blong trikim narafala.” Sam man bakegen oli talem se Jisas “i no mekem ol merikel olsem wan profet blong ol man Jiu, be olsem wan kleva, wan man we i lanem magik long ol tempol blong ol hiten man.”

?Ol Merikel Oli No Save Hapen?

Maet yu ting se ol man oli gat gudfala risen blong no bilif long ol merikel. Oli no save bilif long wan paoa we i bitim paoa blong man, mo oli ting se merikel i no wan samting we i save hapen. Wan yangfala man we i talem se hem i no bilif long God i se: “Merikel i no wan samting we i save hapen. Hemia wan trutok ya.” Nao, hem i talem bakegen ol tok blong David Hume, wan man Skotlan we i laef long ol yia 1900 mo i gat bigfala waes blong wol. Man ya i bin raetem se: “Wan merikel i brekem ol loa blong ol samting long wol.”

Be, plante man oli tingting gud fastaem, oli no hareap blong talem se i no gat wan spesel samting we i save hapen. Buk ya The World Book Encyclopedia i givim mining blong wan merikel se i “wan wok we i no folem ol prapa loa blong ol samting long wol we yumi save finis.” Hemia i minim se, taem man i go kasem mun, i wokem ol mobael fon, mo ol kompiuta we oli lidim ol sip, hemia tu ol samting we ol man we oli laef wan handred yia bifo oli save tingbaot olgeta olsem se oli “ol merikel.” Tru ya, i no waes blong talem strong se ol merikel oli no save hapen, jes from we save blong yumi naoia i no naf blong eksplenem ol wok ya.

?Sipos yumi luk sam samting we Baebol i talem long saed blong ol merikel blong Jisas, bambae yumi faenem wanem? ?Ol merikel blong Jisas oli trufala stori no kastom stori?

[Ol Futnot]