Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yesu Naakpɛɛ Nifeemɔi Lɛ Anɔkwa Saji Loo Adesã?

Yesu Naakpɛɛ Nifeemɔi Lɛ Anɔkwa Saji Loo Adesã?

Yesu Naakpɛɛ Nifeemɔi Lɛ Anɔkwa Saji Loo Adesã?

“AMƐKƐ mɛi pii ni daimonioi yɔɔ amɛmli ba [Yesu Kristo] eŋɔɔ. Ni ekɛ ewiemɔ fã mumɔi lɛ, ni etsá mɛi ni he yeɔ lɛ fɛɛ.” (Mateo 8:16) ‘Yesu te shi ni efã kɔɔyɔɔ lɛ yi, ni ekɛɛ ŋshɔ lɛ akɛ: Bu onaa ní ofee diŋŋ: Ni kɔɔyɔɔ lɛ fɔ̃ɔ tswaa ni eŋmɛ dɛmm.’ (Marko 4:39) Te osusuɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ahe ohaa tɛŋŋ? Ani oheɔ oyeɔ akɛ amɛtsɔɔ bɔ ni yinɔsane mli nifeemɔi ni ba mli diɛŋtsɛ lɛ tee nɔ eha, aloo onuɔ he akɛ amɛji mfonirifeemɔŋ saji, blema adesãi komɛi kɛkɛ?

Ŋmɛnɛ, mɛi babaoo ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi kɛji akɛ Yesu naakpɛɛ nifeemɔi lɛ ji yinɔsane mli nɔ ko ni ba mli diɛŋtsɛ. Etamɔ nɔ ni hiɛyaai ni aná ŋmɛnɛ yɛ jeŋnilee mli, tamɔ shwɛde ni haa anaa shɔŋŋ nii kɛ nɔ ni haa nibii bibiibii feɔ agboi, ŋwɛiniiaŋ amlitaomɔ, kɛ fɔmɔsu mli wala yibii ahe nikasemɔ lɛ haa ebafeɔ nɔ ni wa waa akɛ aaahe amaniɛbɔi ni kɔɔ naakpɛɛ nitsumɔi kɛ Nyɔŋmɔ naakpɛɛ nifeemɔi lɛ ahe lɛ aye.

Mɛi komɛi nuɔ he akɛ naakpɛɛ nifeemɔi ji saji ni akaa yiŋ awieɔ loo ákɛ amɛji mfonirifeemɔŋ saji. Taakɛ woloŋmalɔ ko ni ŋma wolo ni akɛɛ epɛiɔ “mɔ diɛŋtsɛ” ni Yesu ji lɛ shihilɛ mli lɛ tsɔɔ lɛ, saji ni kɔɔ naakpɛɛ nibii ni Kristo fee lɛ ahe lɛ jeee nɔ ko nɔ ko fe “nifeemɔ he adafitswaa” koni akɛha Kristojamɔ ashwere.

Mɛi krokomɛi buɔ naakpɛɛ nibii ni Yesu fee lɛ akɛ amɛji shishiumɔ nifeemɔi diɛŋtsɛ. Bei komɛi lɛ afolɔɔ Yesu diɛŋtsɛ po naa akɛ eji shishiulɔ. Taakɛ Justin Martyr, ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 200 Ŋ.B. lɛ tsɔɔ mli lɛ, mɛi ni wieɔ shiɔ Yesu lɛ “ka po akɛ amɛaatsɛ lɛ ŋkunyaayelɔ kɛ mɛi ashishiulɔ.” Mɛi komɛi kɛɔ akɛ, Yesu “efeee enaakpɛɛ nibii lɛ akɛ Yudanyo gbalɔ, shi moŋ akɛ ŋkunyaayelɔ ko ni atsɔse lɛ yɛ wɔŋjalɔi agbatsui amli.”

Nɔ ni Nɔ ko ni Nyɛŋ Aba Mli Kɔkɔɔkɔ lɛ Tsɔɔ

Ekolɛ obaanu he akɛ yiŋtoo titri ko hewɔ mɛi shashaoɔ shi akɛ amɛaahe naakpɛɛ nifeemɔi amɛye lɛ. Ákɛ amɛaakpɛlɛ susumɔ ákɛ hewalɛ ko ni fe adesai anɔ baanyɛ afee naakpɛɛ nii lɛ nɔ lɛ ji nɔ ko ni feemɔ wa kɛha amɛ, ni ákɛ enyɛŋ eba lɛ nakai po. Oblanyo fioo ko ni kɛɔ akɛ eji mɔ ko ni heee yeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Anyɛŋ afee naakpɛɛ nii kɔkɔɔkɔ—naagbee.” Kɛkɛ ni etsɛ́ David Hume, ni ji Scotland jeŋnilelɔ ko ni hi shi yɛ afii ohai 18 lɛ mli lɛ wiemɔi ayisɛɛ, mɔ ni ŋma akɛ: “Naakpɛɛ nifeemɔi teɔ shi ewoɔ adebɔɔ naa mlai.”

Shi kɛlɛ, mɛi pii baakwɛ jogbaŋŋ akɛ amɛaamu sane naa akɛ shihilɛ ko nyɛŋ aba mli kɔkɔɔkɔ. The World Book Encyclopedia lɛ tsɔɔ naakpɛɛ nifeemɔ shishi akɛ, “nifeemɔ ko ni anyɛŋ akɛ adebɔɔ naa mlai ni ale lɛ atsɔɔ mli.” Yɛ nakai shishitsɔɔmɔ lɛ naa lɛ, belɛ mɛi pii ni hi shi yɛ afii 100 pɛ ni eho nɛɛ mli lɛ baabu gbɛ ni afãa kɛyaa ŋwɛiniiaŋ, sanegbaa yɛ redio tsɔji henɔi srɔtoi anɔ, kɛ tsɔji ni afee ni bɔleɔ shi yɛ ŋwɛiniiaŋ ni akɛmɔmɔɔ adafitswaa saji ni akɛshashaa mfonirii srɔtoi lɛ akɛ amɛji “naakpɛɛ nifeemɔi.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji nɔ ni nilee bɛ mli akɛ wɔɔmu sane naa akɛ naakpɛɛ nifeemɔi nyɛŋ afee anɔkwale kɔkɔɔkɔ akɛni wɔnyɛɛɛ wɔjɛ nilee ni wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ mli wɔtsɔɔ mli lɛ hewɔ.

Kɛji wɔpɛi Ŋmalɛ naa odaseyelii ni kɔɔ naakpɛɛ nibii ni akɛɛ Yesu Kristo fee lɛ ahe lɛ ekomɛi amli wɔkwɛ lɛ, mɛni wɔbaana? Ani naakpɛɛ nibii ni Yesu fee lɛ ji anɔkwa saji loo adesã?