Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

Mujisat ro Yesus I Rosai Wafawi Ya?

Mujisat ro Yesus I Rosai Wafawi Ya?

Mujisat ro Yesus I Rosai Wafawi Ya?

IMBUDE na kwandor fyor soḇe fasfas ro Refo ḇekur Yesus kankenem ḇyena ro supswan ine ḇyepake wos ḇekaku ḇyena ḇa faro wos ”mujisat” ine. Nano ido, wos Yunani (dyʹna·mis) sfarwei na ḇe wos ”mujisat” fa kyur faro ”papoik”. (Lukas 8:​46) Sfarwei kako na ḇe ”samambraḇ” ḇaido ’fararur ḇepoik syadi’. (Matius 11:20; 25:15) Manfawawi oso doḇe apap Yunani anine, ”kyurfasnai ḇe fararur ḇeba syadi sifrur kwar na, ḇesyadi, papoik ḇesnaibos kaku ro fararur ani. Roi anna nfasnaibos kaku Manseren Allah papoik Ḇyena.”

Apap ḇese ḇyena ro wos Yunani iso (teʹras). Fyorno ido, sfarwei na ḇe ”aḇyair” ḇaido ”aḇyair-aḇyair kanandor”. (Yohanes 4:​48; Farfyar 2:​19) Wos ine kyur ḇe roi ḇeyun payamyum faro snonggaku ḇemam na. Komam ido, snonggaku ḇebor ma manfamyan sya skandor ma smanen kaku fararur ḇefo kuker papoik Manseren Yesus ifrur kwar na.​—Markus 2:​12; 4:​41; 6:​51; Lukas 9:​43.

Manfawawi oso ḇenir ḇe Robert Deffinbaugh ikofen bo doḇe, ”apap ḇekyor ro wos Yunani (se·meiʹon) kyur Yesus mujisat ḇyena ḇe ”aḇyair”. Roi ine ”kyur ḇe wos ḇesyadi ro mujisat”. Ikofen wer, ”Aḇyair ima mujisat ḇekofenḇair kakaku ḇekur Tuan koḇedi Yesus i.”

Anggarkar ke Papoik Ḇeramuma ro Manseren Allah Nairi?

Refo fyasnaiḇair ḇa mujisat Yesus ifrur na ima anggarkar ḇaido fasasnai ifrur insama snonggaku sya simarisen monda. Mujisat Yesus ifrur anna nfasnai ”Allah papoik ḇyedi iba kaku”. Imnis raris roi ḇejadi rofyor Yesus iyaw rur ḇeḇarḇor ḇesower romawa oso. (Lukas 9:​37-​43) Allah Ḇepoik Syadi ḇena ”samambraḇ ḇeba kaku” bisa ifrur fararur ḇeba ḇefrur kanandor ḇeradirya na ke? (Yesaya 40:26) Bisa ḇae!

Fasfas Injil ikofenḇair barbor ro mujisat Yesus ifrur kwar na indokada se 35. Ḇape, mujisat nakam Yesus ifrur na Refo ya ikofenḇair nakam ḇa. Rupa ra, Matius 14:14 doḇe, ”Fafisu Yesus ryande, myam kawasa ḇeḇor ansi ma iswar si, ḇo ḇyuk pararei faro ḇeduf si.” Refo ya ikofen ḇe ko ḇa barbor ro snonggaku ḇeduf Yesus ifrur fa siprei kwar ro fafisu ani.

Fararur ḇeba kaku anna nfasnai roi ḇefandun kaku isoine Yesus ikofen snar ima Manseren Allah Roma Ḇyedi, Mesias sikofen ḇepon kwar ya. Refo ya fyasnai kaku Allah papoik Ḇyediso ḇefnoḇek Yesus i fa ifrur mujisat anna. Manwawan Petrus dap Yesus i ḇe ”snonkaku Allah kyinfir kwar ma fyasnai faro mko kuker samambraḇ ma aḇyair-aḇyair kanandor Allah ifrurna kuker Yesus ro fandu mko raris mkofawi”. (Farfyar 2:​22) Ro fafisu ḇese, Petrus fyasnai snar ’Allah ryem [Yesus i] kuker rur ḇesren ma papoik, iso, ḇembran yar-yar ma ḇefrur pyum ma ḇebuk pararei faro snonggaku kam rur ibiris iswoḇer si, snar Allah ifnoḇek i’.​—Farfyar 10:37, 38.

Mujisat Yesus ifrur na nefasfes kuker abar dun anya. Markus 1:​21-​27 fyasnaiḇair rosai snonggaku ḇebor sifrur faro farkarkor byuk na ma mujisat oso ifrur kwar na. Markus 1:​22 doḇe snonggaku ḇebor ansi ”sikandor rofyor simnaf farkarkor Ḇyena” ma Mrk 1 mnuk 27 fyasnaiḇair snonggaku sya ”sikandor kaku” rofyor iyaw rur ḇeḇarḇor sya. Yesus fararur ḇyena nafo kuker papoik ma anun byaryas na kako nfasnaibos ima Mesias sikofen ḇepon kwar ani.

Yesus ikofen monda ḇa ima Mesias diri; mboi fyasnai na ro wos ma rosai ifrur na. Papoik ḇeramuma ro Manseren Allah ro mujisat ḇebor ifrur na nbeḇair kako ima kaku Mesias dirya. Fyor sia sifuken Yesus fararur ifrur na, imgak ḇaḇeri fa kyarem si bo doḇe, ”Ḇaḇesaksi ayedi iba syadi ro ḇaḇesaksi Yohanes [Ḇeḇebaptis], isoine fararur ḇeḇor Mami ḇyuk maḇe Aya, insa yafrur na. Fararur ani kako iso yafrur kwar ine, ma iso ḇefasnai aya, mboi Mami iso ḇewan Aya.”​—Yohanes 5:​36.

Aḇyair Ḇefrur fa Kokyar Kaku

Rosai ḇefnai fa kokyar mujisat Yesus ifrur na nkaku rarirya ma bisa kokyar na? Komampan aḇyair ḇefasnaibos mujisat anna nkaku rarirya.

Fafisu Yesus ifrur fararur ḇeba ḇefrur kanandor, ifrur na fa snonggaku sya smanen i ḇa. Myam insama mujisat ifrur anna nafrur fa snonggaku sya sisandik Allah Baba Ḇyena. Rupa ra, fyor Yesus imbe byuk pararei faro snon ḇepraf oso, doḇe pararei ani rarirya insama ’fararur-fararur Allah neḇefasnai ro i’.​—Yohanes 9:​1-3; 11:​1-4.

Yesus dakmnis ḇa kuker ḇekinsor sya, ḇefrur sulap, ma ḇefrur roi sor ḇe penyembuhan iman sya. Kukro ima danggar snonggaku sya ḇa, dakḇe hipnotis ḇa, ifrur roi ḇefrur kanandor famfnom, ḇyepake robor, ḇaido munara agama ḇefo masasor risya ḇa. Ḇyepake rur ḇeḇarḇor sya ḇa ḇaido duf robor ḇa. Komam kada, Yesus isyus ḇrampin ḇyeja ro snon ḇepraf ansuya mgamor suḇena ḇa. Refo ya doḇe ”saswar ya dek ro Yesus sneri, inja pyan ro sumkasna ma ro fafisu ya kako sumam beri ma suso I”. (Matius 20:29-​34) Yesus dakfrur wor ke, yakyaker ke, munara ḇese ḇa. Ifrur mujisat ro ḇarpon snonggaku ḇebor sya simgasna. Ifrur na ro aidoram oso ḇa, ro panggung ḇesnai pyum oḇa, ma ḇyepake robebor ḇepyum na ḇa. Ine iḇese kaku kuker mujisat-mujisat sifrur ro baboine na. Roi sifrur ro baboine fyorno ido simewer snonggaku sya sifawi nyan sbukifrur mujisat sena.​—Markus 5:​24-​29; Lukas 7:​11-​15.

Yesus doḇe snonggaku ḇesmai payamyum ro mujisat ḇyena sna kakyar. Ḇape, snonggaku oso nya kakyar ḇesambraḇ ḇa yo, nane nadwarek Yesus i ḇa fa ifrur mujisat. Rofyor Yesus isya ro Kapernaum ḇero sup Galilea, ”ssun faro Yesus snonkaku ḇeḇor rur ḇemaḇak siswoḇer sya ma kuker wos oser monda Yesus iyaw rur-rur ansi ma ḇyuk pararei faro snonkaku ḇeduf si”.​—Matius 8:​16.

Mujisat Yesus ifrur na nama namnis faro snonggaku sya fandun sena oser-oser. Inja ifrur na insama snonggaku sya sifawi monda ḇa. (Markus 10:46-​52; Lukas 23:8) Yesus ima ifrur mujisat fa isewar fandun manggun ḇyena ḇardi ḇa.​—Matius 4:​2-4; 10:8.

Fasfas ḇero Syap Injil Ido Rarso?

Fawar ḇekur mujisat Yesus ifrur na neḇeḇair ḇe ko faro fasfas Injil ri fyak. Kokyar kaku faro farfyar nane ḇekofenbos Yesus ifrur mujisat ḇebor kwar anna ke? Imbo, kokyar na ḇae.

Raris kofawi kwar Yesus ifrur mujisat na ro ḇarpon snonggaku sya, ma snonggaku ḇebor sisya smam na. Ḇebor ro si sikenem kaker fafisu syap Injil insape sfas randak na. Ḇefas syap Injil ansine sima sikofen roi ḇekaku ya. Inja syap The Miracles and the Resurrection fyas radine, ”Koḇe ḇefas syap injil sya sikofen mnis roi ḇekaku ya fa nasnai ḇa bo sfadwer na kuker fawar snonggaku bo soḇe ima mujisat insama sikyar agama sena nama roi ḇenapes ḇa dirya. . . . Sima simarisen sifrur monda fararur sena ḇe manfasfas ḇeanggarkar ḇa.”

Snonggaku Yahudi ḇesampum kakyar Kristen sya si kako sikyar faro fararur-fararur ḇefo kuker papoik ḇero syap Injil na. Roi sifuken monda iso papoik ro mansei ḇefrur roi anna fa ndarirya. (Markus 3:​22-​26) Wos sampampum sikofen ro ḇarpur ya kako napok nadwarek mujisat Yesus ifrur kwar na ḇa. Imbape, ro abad randak ma ḇesuru Masehi ya, fasfas naisya nfasnai kaku mujisat Yesus ifrur anna. Inja, na kokyar kaku fasfas ro syap Injil ḇekur mujisat Yesus ifrur na nama nkaku rarirya.

Rosai Kofawi Kaku ro Snon Ḇefrur Mujisat-Mujisat Nane?

Sasewar faro kakaku ro mujisat Yesus ifrur na nari namnis ḇaim fyor kawos monda roi sikofen ḇekur kakaku ro mujisat Yesus ifrur na. Fyor sfasepen fararur ḇeba Yesus ifrur na, fasfas Injil doḇe snon ḇefrur roi ine nya saswar ḇeba kaku ma imarisen fa snonggaku sya sismai payamyum ro kenem sena raris payamyum manggundi ismai na.

Kokarapan snon ḇeduf pado oso ḇefanam faro Yesus i kuker mga ḇesaswar bo dor ḇe Yesus i radine, ”Sye, Wamarisen ido Buk pararei ḇe aya!” Swaf anya ”Yesus sneri iswar kufi”, inja isawar ra pyan ro snon anya ma ikofen faro i bo doḇe, ”Yamarisen. Waprei ro dafduf bedi!” Mura, snon ani iprei ḇeri. (Markus 1:​40-​42) Roi Yesus ifrur nane nfasnai saswar ḇyeja. Myamfarfir ḇa inja naiso ḇedif i fa byuk papoik ḇeramuma ro Manseren Allah fa byukifrur mujisat ine na.

Rosai ḇejadi fafisu Yesus isrow kawasa ḇera fa ḇekram snonkbor oso ro mnu Nain? Snonkbor ḇemar ani ima kabom oso roma oser baken ḇyediri. Snar ’saswar ya dek ro Yesus sne ḇyedi’ faro kabom ani, inja rya bo ikofen yoḇ kabom ani radine, ”Kwanes awer!” Mura, ḇyawes kaḇer roma ani fa ikenem wer.​—Lukas 7:​11-​15.

Farkarkor ḇeyun sneprei kofarkor ro mujisat Yesus ifrur na isoine, ”saswarya dek ro sneri” ma imarisen ifnoḇek snonggaku sya. Ḇape, mujisat anna nama sarisa ro snonggaku sya marandan kenem sena monda ḇa. Wos ḇero Ibrani 13:8 ikofen, ”Yesus Kristus fyarwe ḇa, ro ḇeponiwara, baboine, isof fyoro-fyoro.” Fafisu ine ḇyepoik ḇe Raja ro nanggi kwar, fyasos i fa ifrur mujisat kuker papoik ḇeramuma ro Manseren Allah kuker nyan ḇeba syadi ro mujisat ifrur ro fafisu ikenem ro supswan ine fyor ḇye snonggaku kaker anya. Kero wer, Yesus na byuk papoik ḇyeja fa byuk pararei ḇe snonggaku ḇesouser sya. Saksi-Saksi Yahwe simarisen kaku sifnoḇek Au fa wafarkor nabor syadi wer ḇekur saneraro ḇekur ras ḇarpon iyama.

[Sonin]

Mujisat Yesus ifrur anna nfasnai ”Allah papoik ḇyedi iba kaku”

[Sonin]

Yesus ima snon ḇefo kuker sawarwar