Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Omii Shɛɔ “Yehowa Mla Lɛ” He?

Ani Omii Shɛɔ “Yehowa Mla Lɛ” He?

Ani Omii Shɛɔ “Yehowa Mla Lɛ” He?

“Gbɔmɔ ni . . . mii shɛɔ Yehowa mla lɛ he lɛ yɛ miishɛɛ.”—LALA 1:1, 2, NW.

1. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ miishɛɛ akɛ Yehowa tsuji lɛ?

YEHOWA yeɔ ebuaa wɔ ni ejɔɔ wɔ akɛ enɔkwa tsuji. Eji anɔkwale akɛ wɔkɛ kaai babaoo kpeɔ. Shi kɛlɛ, wɔnáa miishɛɛ diɛŋtsɛ hu. Enɛ bɛ naakpɛɛ ejaakɛ wɔsɔmɔɔ “miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ,” ni emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa wɔmli filiɔ wɔ yɛ wɔtsuiaŋ. (1 Timoteo 1:11, NW; Galatabii 5:22) Mlifilimɔ ji shihilɛ ni tsɔɔ anɔkwa miishɛɛ ni anáa ni baa yɛ nɔ ko gbɛ ni akpaa loo nɔ kpakpa ko ni nine shɛɔ nɔ lɛ hewɔ. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ-ŋwɛi Tsɛ lɛ kɛ nibii kpakpai duroɔ wɔ. (Yakobo 1:17) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ wɔyɛ miishɛɛ!

2. Te lalai lɛ ateŋ nɔ ni wɔbaasusu he lɛ?

2 Awie miishɛɛ he babaoo yɛ Biblia mli wolo ni ji Lala lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awie he yɛ Lala 1 kɛ 2 lɛ mli. Yesu Kristo mra be mli sɛɛnyiɛlɔi lɛ tsɔɔ akɛ Israel Maŋtsɛ David ji mɔ ni ŋma lala ni ji enyɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:25, 26) Mɔ ni fo lala ni ji klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ ní atsĩii egbɛi tã lɛ je elala ni jɛ mumɔŋ lɛ shishi kɛ wiemɔ nɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ ni enyiɛɛɛ mɛi fɔji ajina mli lɛ yɛ miishɛɛ.” (Lala 1:1, NW) Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Lala 1 kɛ 2 lɛ haa wɔ yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔmli afili wɔ yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Nɔ̃ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Miishɛɛ Baa

3. Taakɛ Lala 1:1 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji yiŋtoi komɛi ni haa gbɔmɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ náa miishɛɛ?

3 Lala 1 lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni gbɔmɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ yɔɔ miishɛɛ. Be mli ni lalatsɛ lɛ tsɔɔ yiŋtoi komɛi ni kɛ miishɛɛ ni tamɔ nɛkɛ baa lɛ, elá akɛ: “Gbɔmɔ ni enyiɛɛɛ mɛi fɔji ajina mli, ni edamɔɔɔ eshafeelɔi agbɛ nɔ, ni etaaa hefɛoyelɔi ataramɔhe lɛ yɛ miishɛɛ.”—Lala 1:1, NW.

4. Mɛɛ shihilɛ gbɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Zakaria kɛ Elisabet fee amɛfɔ shi amɛha wɔ?

4 Bɔni afee ni wɔná anɔkwa miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔhi shi yɛ Yehowa jalɛ taomɔ nii lɛ anaa. Zakaria kɛ Elisabet ní ná hegbɛ krɛdɛɛ akɛ amɛaatsɔmɔ Yohane Baptisilɔ lɛ fɔlɔi lɛ ‘ji jalɔi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ejaakɛ amɛyeɔ Nuŋtsɔ lɛ kitai kɛ ekpɔi lɛ fɛɛ nɔ, ni kpa ko bɛ amɛhe.’ (Luka 1:5, 6) Wɔmii baanyɛ ashɛ wɔhe kɛji akɛ wɔkɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ ni wɔkɛ ekãa kpoo akɛ ‘wɔɔnyiɛ mɛi fɔji ajina mli’ loo akɛ wɔɔha amɛŋaawoi gbohii lɛ akudɔ wɔ.

5. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkpoo “eshafeelɔi agbɛ” lɛ?

5 Kɛ wɔkpoo mɛi fɔji asusumɔi lɛ, ‘wɔdamɔŋ eshafeelɔi agbɛ nɔ.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ anaŋ wɔ yɛ hei ni amɛfɔɔ hilɛ—hei ni mɛi kɛ amɛhe woɔ hiɛtserɛjiemɔi ni jeŋba shara yɔɔ mli lɛ amli loo hei ni bɛ gbɛi kpakpa. Ni kɛji akɛ ebafeɔ kaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔfata eshafeelɔi ahe yɛ amɛnifeemɔi ni kɛ ŋmalɛ kpãaa gbee lɛ amli hu? No lɛ nyɛhaa wɔsɔlea wɔbia Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ ni wɔfee wɔnii yɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ! Ejaakɛ mɛɛ bɔɔ jalɛ kɛ mlatɔmɔ yɔɔ? aloo mɛɛ yeli la kɛ duŋ yɔɔ?” (2 Korintobii 6:14) Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ ni ‘wɔtsuii amli tse lɛ,’ wɔbaakpoo eshafeelɔi ajeŋbai kɛ amɛshihilɛ gbɛ̀i lɛ, ni wɔbaaná susumɔi kɛ akɔnɔi ni he tse kɛ “hemɔkɛyeli ni apasa ko bɛ mli.”—Mateo 5:8; 1 Timoteo 1:5.

6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ hefɛoyelɔi ahe lɛ?

6 Bɔni afee ni wɔsa Yehowa hiɛ lɛ, ‘esaaa akɛ wɔtaraa hefɛoyelɔi ataramɔhe.’ Mɛi komɛi yeɔ Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔyeli he fɛo, shi yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ, mɛi ni tsutsu ko lɛ amɛji Kristofoi shi amɛbatsɔmɔ hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ gbeɔ mɛi ahe guɔ titri yɛ mɛi ahe fɛo ni amɛyeɔ lɛ mli. Bɔfo Petro bɔ nanemɛi heyelilɔi kɔkɔ akɛ: “Suɔmɔmɛi, . . . nyɛle enɛ tsutsu, akɛ naagbee gbii lɛ anɔ lɛ hefɛoyelɔi aaaba kɛ hefɛoyeli, mɛi ní aaanyiɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ni amɛaakɛɛ: Nɛgbɛ ebaa lɛ he shiwoo lɛ yɔɔ? ejaakɛ kɛjɛ beyinɔ ní tsɛmɛi lɛ tee yawɔwɔi nɛɛ, bɔ ni nibii yɔɔ kɛjɛ jeŋbɔɔ shishijee mli lɛ, nakai nɔŋŋ amɛyɔɔ nɛɛ.” (2 Petro 3:1-4) Kɛ ‘wɔtaraaa hefɛoyelɔi ataramɔhe’ lɛ, wɔbaaye wɔhe kɛjɛ amanehulu ni eka shi faŋŋ akɛ ebaaba amɛnɔ lɛ mli.—Abɛi 1:22-27.

7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ Lala 1:1 lɛ mli wiemɔi lɛ atsu nii lɛ?

7 Kɛ wɔkɛ Lala 1 lɛ hiɛkpamɔ wiemɔi lɛ tsuuu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔŋmɛɛ mumɔŋ shidaamɔ ni wɔná kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ akasemɔ nɔ lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔshihilɛ baanyɛ aya nɔ afite kwraa. Kɛ́ wɔkɛ mɛi fɔji aŋaawoi tsu nii lɛ, wɔmumɔŋ shidaamɔ lɛ mli baabɔi gbɔjɔmɔ. No sɛɛ lɛ ekolɛ wɔkɛ amɛ baabɔi bɔɔ daa. Yɛ naagbee lɛ, ekolɛ wɔbaatsɔmɔ hemɔkɛyeli kwalɔi ni bɛ hemɔkɛyeli ni yeɔ mɛi ahe fɛo. Eka shi faŋŋ akɛ mɛi fɔji ni wɔkɛaabɔ lɛ baanyɛ aha wɔná jeŋba gbonyo ni enɛ baanyɛ afite wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ. (1 Korintobii 15:33; Yakobo 4:4) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔŋmɛ gbɛ ni enɛ aba wɔnɔ!

8. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama mumɔŋ nibii anɔ?

8 Sɔlemɔ baaye abua wɔ ni wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi mumɔŋ nibii anɔ ni wɔkɛ mɛi fɔji akabɔ. Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” Bɔfo lɛ wo hewalɛ koni ajwɛŋ nii ni ji anɔkwa, nii ni sa woo, nii ni ja, nii ni he tse, nii ni adɔɔ he, nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa, jeŋba kpakpa, kɛ nii ni sa yijiemɔ anɔ. (Filipibii 4:6-8) Nyɛhaa wɔhia shi yɛ Paulo ŋaawoo lɛ naa, ni ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔba shi ni wɔkɛ mɛi fɔji aye egbɔ.

9. Eyɛ mli akɛ wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ nifeemɔi fɔji ahe moŋ, shi mɛɛ gbɛ nɔ wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔye wɔbua gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yɛ?

9 Eyɛ mli akɛ wɔkpooɔ nifeemɔi fɔji moŋ, shi wɔkɛ ŋaalee yeɔ mɛi krokomɛi odase taakɛ Paulo kɛ Roma Amralo Felike wie “jalɛ kɛ henɔkwɛmɔ kɛ kojomɔ ni baaba lɛ he” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 24:24, 25; Kolosebii 4:6) Wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ, ni wɔkɛ amɛ yeɔ yɛ mlijɔlɛ mli. Wɔyɛ nɔmimaa akɛ mɛi ni “ajie ato naanɔ wala lɛ” baatsɔmɔ heyelilɔi ni amɛmii baashɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ he.—Bɔfoi lɛ Asaji 13:48.

Emii Shɛɔ Yehowa Mla lɛ He

10. Mɛni baaye abua koni saji aka wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔtsuii amli yɛ be mli ni wɔfeɔ teemɔŋ nikasemɔ lɛ?

10 Lalatsɛ lɛ tee nɔ ewie gbɔmɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ he akɛ: “Yehowa mla lɛ he emii shɛɔ yɛ, ni ekaneɔ emla lɛ blɛoo yɛ enaabu shwane kɛ nyɔɔŋ.” (Lala 1:2, NW) Ákɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, ‘wɔmii shɛɔ Yehowa mla lɛ he.’ Kɛ eeehi lɛ, yɛ be mli ni wɔfeɔ teemɔŋ nikasemɔ kɛ be mli ni wɔjwɛŋɔ nii anɔ lɛ, wɔbaanyɛ ‘wɔkane nii blɛoo yɛ wɔnaabu’ ni wiemɔi lɛ aje kpo. Nakai ni wɔɔfee yɛ be mli ni wɔkaneɔ Biblia lɛ fã ko lɛ baaye abua ni saji lɛ aka wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔtsuii amli.

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkane Biblia lɛ “shwane kɛ nyɔɔŋ” lɛ?

11 “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔkane Biblia lɛ daa. (Mateo 24:45) Akɛni wɔmiisumɔ waa koni wɔle shɛɛ sane ni Yehowa yɔɔ kɛha adesai aweku lɛ jogbaŋŋ hewɔ lɛ, wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔkane Biblia lɛ “shwane kɛ nyɔɔŋ”—hɛɛ, yɛ be mli ni wɔnyɛɛɛ wɔwɔ yɛ yiŋtoo ko po hewɔ. Petro woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛshwea wiemɔ lɛ mli fufɔ krɔŋŋ lɛ tamɔ fufɔbii ní afɔ́ bianɛ, koni nyɛdara yɛ mli kɛná yiwalaheremɔ.” (1 Petro 2:1, 2) Ani onáa he miishɛɛ akɛ oookane Biblia lɛ daa, ni ojwɛŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ eyiŋtoi lɛ ahe nyɔɔŋ? Lalatsɛ lɛ fee nakai.—Lala 63:7.

12. Kɛ wɔmii shɛɔ Yehowa mla lɛ he lɛ, mɛni wɔbaafee?

12 Miishɛɛ ni wɔɔná kɛya naanɔ lɛ damɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ he miishɛɛ ni wɔɔná lɛ nɔ. Eye emuu ni eja, ni enɔyeli kɛ jɔɔmɔi babaoo baa. (Lala 19:8-12) Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Mɔ ni maa eyi shi ekwɛɔ heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ mli, ni ekãa he, ni ejeee mɔ ni nuɔ ni ehiɛ kpaa nɔ, shi moŋ eji nɔyelɔ ni tsuɔ he nii lɛ, nakai mɔ lɛ aaajɔɔ lɛ yɛ enɔyeli lɛ mli.” (Yakobo 1:25) Kɛ wɔmii shɛɔ Yehowa mla lɛ he yɛ anɔkwale mli lɛ, no lɛ gbi ko hoŋ ni wɔsusuuu mumɔŋ nibii ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ ebaakanya wɔ koni ‘wɔpɛi Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ’ lɛ amli ni wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli.—1 Korintobii 2:10-13; Mateo 6:33.

Etamɔ Tso

13-15. Wɔbaanyɛ wɔtamɔ tso ni atɛo yɛ he ko ni nui babaoo yɔɔ yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?

13 Beni lalatsɛ lɛ yaa nɔ ewieɔ jalɔ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Etamɔ tso ni atɛo yɛ faai atoi, ni woɔ eyibii yɛ ebe lɛ mli, ni eyibaai kpɔŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ shwereɔ.” (Lala 1:3) Wɔ mɛi ni wɔsɔmɔɔ Yehowa lɛ kɛ naagbai kpeɔ yɛ shihilɛ mli taakɛ eji yɛ adesai krokomɛi fɛɛ ni yeee emuu lɛ agbɛfaŋ lɛ. (Hiob 14:1) Wɔkɛ yiwaa kɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he kaai krokomɛi baakpe. (Mateo 5:10-12) Shi kɛlɛ, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ kaai nɛɛ anaa yɛ omanyeyeli mli taakɛ tso ko ni yɔɔ hewalɛ lɛ nyɛɔ edamɔɔ kɔɔyɔɔ ni naa wa naa kɛ omanye lɛ.

14 Tso ni atɛo yɛ he ko ni nu yɔɔ be fɛɛ be lɛ gbooo yɛ dɔlɛ loo nuhɔmɔ beaŋ. Kɛ wɔji aŋkroaŋkroi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, wɔnáa hewalɛ kɛjɛɔ Jɛɛhe ko ni haŋ wɔnine anyɛ shi—ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Paulo kwɛ Nyɔŋmɔ gbɛ kɛha yelikɛbuamɔ, no hewɔ lɛ ebaanyɛ ekɛɛ akɛ: “Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi ni ji [Yehowa] lɛ mli.” (Filipibii 4:13) Kɛ́ Yehowa mumɔ lɛ kudɔɔ wɔ ni eyeɔ ebuaa wɔ yɛ mumɔŋ lɛ, wɔgbiŋ, wɔtsɔmɔŋ mɛi ni wooo yibii loo mɛi ni egboi yɛ mumɔŋ. Wɔwoɔ yibii yɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli ni wɔjieɔ emumɔ lɛ yibii lɛ akpo hu.—Yeremia 17:7, 8; Galatabii 5:22, 23.

15 Lalatsɛ lɛ kɛ nibii enyɔ ni akɛ eko toɔ eko he lɛ tsu nii yɛ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘tamɔ’ ni ekɛtsu nii lɛ mli. Ekɛ nibii enyɔ ni esoro eko fɛɛ eko shi amɛyɛ su ko ni je amɛhe lɛ miito amɛhe. Esoro gbɔmɛi yɛ tsei ahe, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ bɔ ni tso ni atɛo yɛ he ko ni nui babaoo yɔɔ lɛ feɔ frɔ̃frɔ̃ ha lɛ ha lalatsɛ lɛ kai bɔ ni mɛi ni ‘mii shɛɔ Yehowa mla lɛ he’ lɛ shwereɔ yɛ mumɔŋ lɛ. Kɛ wɔmii shɛɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ he lɛ, wɔgbii baatamɔ tsei agbii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔhi shi kɛya naanɔ.—Yohane 17:3.

16. Mɛni hewɔ, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ‘nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ shwereɔ’?

16 Yɛ be mli ni wɔdiɔ jalɛ gbɛ sɛɛ lɛ, Yehowa yeɔ ebuaa wɔ ni wɔdamɔɔ nɔnyɛɛi ni jɛɔ kaai kɛ naagbai amli kɛbaa lɛ anaa. Wɔnáa miishɛɛ ni wɔwoɔ yibii yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli. (Mateo 13:23; Luka 8:15) ‘Nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ shwereɔ’ ejaakɛ oti titri ni ma wɔhiɛ ji ni wɔfee Yehowa suɔmɔnaa nii. Akɛni eyiŋtoi yeɔ omanye be fɛɛ be ni wɔmii shɛɔ emlai lɛ ahe hewɔ lɛ, wɔshwereɔ yɛ mumɔŋ. (1 Mose 39:23; Yoshua 1:7, 8; Yesaia 55:11) Enɛ baa lɛ nakai kɛ́ wɔkɛ naagbai po miikpe.—Lala 112:1-3; 3 Yohane 2.

Etamɔ Nɔ ni Mɛi Fɔji Miishwere

17, 18. (a) Lalatsɛ lɛ kɛ mɛi fɔji toɔ mɛni he? (b) Kɛ mɛi fɔji shwereɔ yɛ heloonaa gbɛfaŋ po lɛ, mɛni hewɔ amɛbɛ hebuu ni hiɔ shi daa lɛ?

17 Kwɛ bɔ ni mɛi fɔji ashihilɛ yɔɔ srɔto yɛ jalɔi lɛ anɔ̃ he! Ebaafee tamɔ nɔ ni mɛi fɔji lɛ miishwere yɛ heloonaa yɛ be ko mli, shi amɛshwereee yɛ mumɔŋ. Enɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi ni etee nɔ ewie lɛ mli, akɛ: “Jeee bɔ ni mɛi fɔji yɔɔ nɛ! Shi moŋ amɛtamɔ tutuu ni kɔɔyɔɔ looɔ kɛyaa. No hewɔ lɛ, mɛi fɔji damɔŋ shi yɛ kojomɔ mli, ni eshafeelɔi hu damɔŋ shi yɛ jalɔi asafo lɛ mli.” (Lala 1:4, 5) Kadimɔ akɛ, lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ, “jeee bɔ ni mɛi fɔji yɔɔ nɛ!” Eetsɔɔ akɛ amɛtamɔɔɔ mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ní akɛ amɛto tsei ni woɔ yibii ni amɛhiɔ shi afii babaoo lɛ ahe lɛ.

18 Kɛ́ mɛi fɔji shwereɔ yɛ heloonaa gbɛfaŋ po lɛ, amɛbɛ hebuu ni hiɔ shi daa. (Lala 37:16; 73:3, 12) Amɛtamɔ nuu niiatsɛ ni bɛ yitsoŋ ni Yesu tsĩ etã yɛ abɛbua ko mli yɛ be mli ni abi lɛ ni ekojo sane ko ni kɔɔ gboshinii he lɛ. Yesu kɛɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ yɛ nakai beaŋ lɛ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ; ejaakɛ jeee gbɔmɔ nii ni ená ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.” Yesu kɛ abɛbua ko tsɔɔ sane oti nɛɛ mli, ekɛɛ akɛ, nuu niiatsɛ ko shikpɔŋ ba nii babaoo akɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaakumɔ eboŋoi ni eyɔɔ lɛ ni emamɔ eheei ni dara agboi ni ebaanyɛ ekɛ enibii lɛ fɛɛ ato mli. No sɛɛ lɛ, nuu lɛ to gbɛjianɔ koni eye nii ni enu nii ni ená ehewɔ miishɛɛ. Shi Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Kwashia, nyɔɔŋ nɛŋ nɔŋŋ lɛ abaabi osusuma shi yɛ odɛŋ; ni nibii ní osaa oto lɛ, namɔ nɔ̃ aaatsɔ?” Beni Yesu maa sane oti ni yɔɔ ebɛbua lɛ mli lɛ nɔ mi lɛ, ekɛfata he akɛ: “Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.”—Luka 12:13-21.

19, 20. (a) Tsɔɔmɔ bɔ ni agbeeɔ ŋmaa ni ashaa mli ahaa yɛ blema beaŋ. (b) Mɛni hewɔ akɛ mɛi fɔji toɔ tutuu he lɛ?

19 Mɛi fɔji jeee ‘niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.’ No hewɔ lɛ, hebuu kɛ shweshweeshwefeemɔ ni amɛyɔɔ lɛ tamɔ tutuu, ni ji ŋmaa naa shaji. Yɛ blema beaŋ lɛ, beni ayakpa ŋmaa sɛɛ lɛ, akɛyaa ŋmaagbeemɔhe, bei pii lɛ ŋmaagbeemɔhei nɛɛ yɛ hei ni nɔ kwɔlɔ ni nɔ yɔɔ tɛtɛrɛɛ. Ahaa kooloi gbalaa tsɔnei komɛi ni tɛi kɛ amɛnaa piɔpiɔ loo dade nyanyɔji tsɛrɛ amɛshishi kɛnyiɛɔ ŋmaa lɛ nɔ yɛ jɛmɛ koni ekumɔ ŋmaa lɛ he tso lɛ mli bibiibii ni ekpɔlɔ ŋmaa lɛ kɛjɛ enaa shaji lɛ ahe. No sɛɛ lɛ, akɛ shaanii buaa fɛɛ naa ni ashaa mli yɛ kɔɔyɔɔ naa. (Yesaia 30:24) Ŋmaa lɛ fɛɛ kuɔ sɛɛ eshwieɔ shi yɛ ŋmaagbeemɔhe lɛ ekoŋŋ, ni kɔɔyɔɔ lɛ tswaa jwɛi lɛ kɛyaa afã ni elooɔ tutuu lɛ kɛyaa. (Rut 3:2) Beni akɛ shaanii esha ŋmaa lɛ mli kɛjie tɛi bibii kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai kɛjɛ mli agbe naa lɛ, akɛyatoɔ loo awiɛɔ lɛ mamu. (Luka 22:31) Shi tutuu lɛ etee.

20 Taakɛ bɔ ni ŋmaa lɛ kuɔ sɛɛ eshwieɔ shikpɔŋ ekoŋŋ ni abuaa naa kɛyatoɔ yɛ be mli ni kɔɔyɔɔ lɛ eloo tutuu lɛ kɛtee lɛ, nakai nɔŋŋ jalɔi lɛ baahi shi ni abaajie mɛi fɔji lɛ kɛjɛ shihilɛ mli. Eka shi faŋŋ akɛ wɔyɛ he miishɛɛ akɛ etsɛŋ ni abaajie efɔŋfeelɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛjɛ shihilɛ mli kwraa. Yɛ be mli ni ajie amɛ kɛjɛ shihilɛ mli sɛɛ lɛ, gbɔmɛi ni mii shɛɔ Yehowa mla lɛ he lɛ baaná jɔɔmɔi babaoo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, adesai ni feɔ toiboo lɛ anine baashɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ nikeenii, ni ji naanɔ wala nɔ.—Mateo 25:34-46; Romabii 6:23.

“Jalɔi Agbɛ” ni Kɛ Jɔɔmɔi Baa Lɛ

21. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ‘eleɔ jalɔi lɛ’?

21 Lala ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ baa naagbee kɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “Yehowa le jalɔi agbɛ lɛ; shi mɛi fɔji agbɛ lɛ hiɛ kpatãa!” (Lala 1:6) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ ‘eleɔ jalɔi lɛ’? Ojogbaŋŋ, kɛji akɛ wɔmiidi jalɛ gbɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ naa wɔshihilɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ, ni ebuɔ wɔ akɛ etsuji ni ekpɛlɛ amɛnɔ. Kɛkɛ lɛ, jeee akɛ wɔbaanyɛ wɔshɛrɛ wɔhaomɔi lɛ fɛɛ wɔfɔ̃ enɔ kɛ yiŋtsɔmɔ akɛ esusuɔ wɔhe lɛɛlɛŋ kɛkɛ, shi moŋ esa akɛ wɔfee nakai.—Ezekiel 34:11; 1 Petro 5:6, 7.

22, 23. Mɛni baaba mɛi fɔji kɛ jalɔi lɛ anɔ?

22 “Jalɔi agbɛ lɛ” baahi shi kɛya naanɔ, shi mɛi fɔji ni amɛkpiliŋ amɛtsui lɛ ahiɛ baakpata yɛ Yehowa fɔbuu kojomɔ lɛ mli. Ni ‘amɛgbɛ’ loo shihilɛ gbɛ lɛ baaba naagbee yɛ be mli ni akpataa amɛhiɛ lɛ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ David wiemɔi nɛɛ amlibaa mli akɛ: “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ, ni kɛ́ okwɛ eshihilɛhe lɛ, ebɛ jɛi. Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli. Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:10, 11, 29.

23 Kwɛ miishɛɛ ni wɔɔná kɛ́ wɔná hegbɛ akɛ wɔɔhi shi yɛ paradeiso mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ be mli ni mɛi fɔji bɛ dɔŋŋ lɛ! Kɛkɛ lɛ mɛi ni he jɔ lɛ kɛ jalɔi lɛ baaná anɔkwa toiŋjɔlɛ ejaakɛ amɛmii baashɛ “Yehowa mla” lɛ he daa. Shi, dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, esa akɛ atsu ‘Yehowa akpɔ’ lɛ he nii. (Lala 2:7a) Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye ebua wɔ koni wɔle nɔ ni akpɔ nɛɛ ji kɛ nɔ ni ebaatsɔɔ kɛha wɔ kɛ adesai aweku muu lɛ fɛɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ mɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ yɔɔ miishɛɛ lɛ?

• Mɛni tsɔɔ akɛ wɔmii shɛɔ Yehowa mla lɛ he?

• Aŋkro ko baanyɛ atsɔ tamɔ tso ni náa nu babaoo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Esoro jalɔi agbɛ lɛ yɛ mɛi fɔji anɔ̃ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Sɔlemɔ baaye ebua wɔ koni wɔkɛ mɛi fɔji akabɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Mɛni hewɔ jalɔ tamɔ tso lɛ?