Taotle vaimseid eesmärke, et tuua austust oma Loojale

„KUI inimene ei tea, millisesse sadamasse ta tahab jõuda, siis ei vii ükski tuul sihile.” Need 1. sajandil elanud rooma filosoofi öeldud sõnad rõhutavad üldtuntud tõde: selleks et elul oleks mingi suund, on vaja eesmärke.

Piiblis on rida näiteid inimestest, kes tegutsesid oma elu jooksul väga sihipäraselt. Noa töötas ligikaudu 50 aastat, et ehitada „laev oma perekonna päästmiseks”. Prohvet Mooses hoidis pingsalt „oma silmad tasu poole” (Heebrealastele 11:7, 26). Moosese töö jätkaja Joosua sai Jumala käest ülesande vallutada Kaananimaa (5. Moosese 3:21, 22, 28; Joosua 12:7–24).

Meie ajaarvamise 1. sajandil elanud apostel Pauluse vaimseid eesmärke mõjutasid kindlasti olulisel määral Jeesuse sõnad: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas” (Matteuse 24:14). Saanud kannustust Issand Jeesuse sõnumitest ja ilmutustest, sealhulgas ülesandest ’kanda Jeesuse nime paganate ette’, etendas Paulus olulist rolli arvukate kristlike koguduste rajamises Väike-Aasias ja Euroopas (Apostlite teod 9:15; Koloslastele 1:23).

Jehoova teenijad on läbi aegade endale ülevaid eesmärke seadnud ja neid saavutades Jumalale austust toonud. Kuidas me saame tänapäeval vaimseid eesmärke püstitada? Milliste eesmärkide poole püüelda ja mis aitaks neid saavutada?

Tähtis on õige motiiv

Eesmärke on võimalik seada peaaegu igas eluvaldkonnas ning seepärast leidub maailmas üksjagu sihiteadlikke inimesi. Teokraatlikud eesmärgid pole aga samad mis ilmalikud ambitsioonid. Paljude maailmas taotletavate eesmärkide peamiseks motiiviks on suur soov rikastuda ning küllastumatu janu positsiooni ja võimu järele. Milline viga oleks küll võtta eesmärgiks saavutada mõjuvõimu ja kuulsust! Jehoova Jumalale austust toovad eesmärgid on otseselt seotud tema teenimise ja Kuningriigiga (Matteuse 6:33). Selliste eesmärkide lähtealuseks on armastus Jumala ja ligimese vastu ning suunajaks jumalakartus (Matteuse 22:37–39; 1. Timoteosele 4:7).

Olgu meie motiivid alati puhtad, kui seame ja taotleme vaimseid eesmärke – näiteks kui püüdleme uute teenistusülesannete poole või püüame vaimselt edeneda. Sellegipoolest ei pruugi ka õige ajendiga eesmärgid alati täituda. Kuidas seada eesmärke ja suurendada nendeni jõudmise tõenäosust?

Vajalik on tugev soov

Mõtle sellele, kuidas Jehoova lõi universumi. Sõnadega „siis sai õhtu ja sai hommik” märkis Jehoova ära järjestikused loomisperioodid (1. Moosese 1:5, 8, 13, 19, 23, 31). Iga loomisperioodi alguses teadis ta selgelt, milleni ta tahtis selle päeva jooksul jõuda. Ja Jumal saavutas oma loomiseesmärgi (Ilmutuse 4:11). „Mida tema [Jehoova] hing ihaldab, seda tema ka teeb!” ütles patriarh Iiob (Iiob 23:13). Võib arvata, millist rahuldust pakkus Jehoovale vaadata „kõike, mis ta oli teinud”, ja kuulutada see „väga heaks” (1. Moosese 1:31).

Et meiegi eesmärgid võiksid teostuda, peab meil olema tugev soov neid saavutada.  Mis aitab meil sellist tugevat soovi arendada? Hoolimata sellest, et maa oli tühi ja paljas, suutis Jehoova näha oma töö lõpptulemust – maailmaruumi kaunist kalliskivi, mis talle austust ja ülistust toob. Niisamuti võime ka meie tugevdada oma soovi kavatsetut ellu viia, kui mõtiskleme selle üle, millist kasu eesmärgi saavutamine endaga kaasa võib tuua. Selline oli 19-aastase Tony kogemus. Talle jättis esimene külaskäik ühte Lääne-Euroopas asuvasse Jehoova tunnistajate harubüroosse täiesti unustamatu mulje. Sellest ajast peale mõlkus Tonyl meeles küsimus, kuidas oleks sellises kohas elada ja teenida. Tony mõtles lakkamatult selle võimaluse peale ja pingutas selle nimel. Kui õnnelik oli ta mitu aastat hiljem, kui tema harubüroos teenimise avaldus heaks kiideti!

Seltsimine teistega, kes juba on mingi eesmärgini jõudnud, võib samuti tekitada meis soovi selle poole püüelda. 30-aastane Jayson ei armastanud varajases teismeeas üldse kuulutamas käia. Pärast keskkooli lõpetamist astus ta aga innukalt pioneerteenistusse, nõnda et temast sai täisajaline Kuningriigi kuulutaja. Mis oli tekitanud Jaysonis soovi pioneerina teenida? Ta vastab: „Mulle avaldas suurt mõju see, kui rääkisin ja käisin kuulutamas teistega, kes on pioneerteenistuses osalenud.”

Kasulik on eesmärgid üles kirjutada

Ähmane idee võtab selgema kuju, kui seda sõnades väljendada. Saalomon näitas, et õiged sõnad võivad inimese elu suunamisel olla sama mõjusad nagu astlad, mille abil loomi tagant sunnitakse (Koguja 12:11). Kirjapanduna jätavad need sõnad inimese mõistusesse ja südamesse sügava jälje. Miks muidu lasi Jehoova Iisraeli kuningatel Seadusest isikliku koopia teha? (5. Moosese 17:18.) Seepärast tasuks oma eesmärgid ja kava, kuidas neid saavutada, paberile kirja panna ning seejuures loetleda ka võimalikud ettetulevad takistused ja viisid, kuidas neid ületada. Samuti on kasulik kindlaks teha, millises valdkonnas on meil tarvis oma teadmisi täiendada, millised oskused vajaksid arendamist ning kes võiksid meid aidata ja toetada.

Vaimsete eesmärkide seadmine aitas Geoffreyl, kes on olnud kaua eripioneer kõrvalisel territooriumil Aasias, hingelise tasakaalu tagasi saada. Tema naine suri ootamatult. Pärast mõningast kohanemisaega otsustas Geoffrey täielikult keskenduda pioneeritööle ja seadis endale selleks konkreetseid eesmärke. Ta pani oma plaanid paberile kirja ja pärast palvemeelset kaalumist seadis endale eesmärgiks alustada kuu jooksul kolm uut piibliuurimist. Iga päev vaatas ta tehtu üle ja iga kümne päeva tagant ta kontrollis, kuidas plaanid on edenenud. Kas ta saavutas oma eesmärgi? Kuu lõpus võis ta rõõmuga teatada, et on alustanud neli uut piibliuurimist.

Sea vahepealseid eesmärke

Mõned eesmärgid võivad algul paista hirmuäratavalt kaugena. Näiteks varemmainitud Tonyle tundus algul Jehoova tunnistajate harubüroos teenimine kättesaamatu  unistus, sest tema elulaad oli üsna isepäine ning ta polnud veel Jumalale pühendunudki. Tony otsustas aga oma elu Jehoova teedega kooskõlla viia ning seadis eesmärgiks saada ristimiseks kõlbulikuks. Kui ta selle eesmärgi oli saavutanud, võttis ta plaani abi- ja üldpioneerteenistuse, märkides kalendrisse nende alguskuupäevad. Mõnda aega pioneerina teeninud, ei tundunudki eesmärk harubüroos töötada talle enam ebareaalsena.

Ka meil oleks hea jagada oma pikaajalised eesmärgid mitmeks lühiajaliseks eesmärgiks. Vahepealsed eesmärgid on otsekui käeulatuses olevad verstapostid teel pikaajalise eesmärgi poole. Nende teetähiste põhjal korrapäraselt oma edusamme analüüsides suudame meelt paremini keskendatuna hoida. Sihikindlana aitab püsida ka see, kui räägime pidevalt Jehoovale palves oma plaanidest. „Palvetage lakkamata!” õhutas apostel Paulus (1. Tessalooniklastele 5:17).

Vaja on otsusekindlust ja visadust

Hoolimata hästi läbimõeldud plaanidest ja tugevast soovist neid ellu viia, jääb osa eesmärke siiski saavutamata. Jünger Johannes Markus võis olla äärmiselt pettunud, kui apostel Paulus ei tahtnud teda oma teisele misjonireisile kaasa võtta (Apostlite teod 15:37–40). Markusel tuli sellest pettumusest õppida ja oma teenistuse laiendamisega seotud eesmärki kohandada. Ilmselt seda ta ka tegi. Hiljem mainis Paulus Markust hea sõnaga ühes oma kirjas ning ta oli lähedalt seotud apostel Peetrusega Babülonis (2. Timoteosele 4:11; 1. Peetruse 5:13). Tema suurimaks eesõiguseks oli vahest Jeesuse elu ja teenistust puudutava inspireeritud jutustuse kirjutamine.

Ka meie võime vaimseid eesmärke taotledes tagasilööke kogeda. Selle asemel et aga alla anda, tuleb eesmärgid uuesti läbi vaadata, ümber hinnata ja vajadusel neid kohandada. Takistusi kohates on vaja otsusekindlalt ja visalt edasi pingutada. „Veereta oma tööd Jehoova peale, siis su kavatsused lähevad korda!” kinnitab tark kuningas Saalomon (Õpetussõnad 16:3).

Ent vahel muudavad olud mõningad eesmärgid teostamatuks. Näiteks võivad kehv tervis või perekondlikud kohustused takistada meil osade eesmärkide poole püüelda. Ärgem kunagi kaotagem silme eest tõsiasja, et lõplikuks auhinnaks on igavene elu – kas taevas või paradiislikul maal (Luuka 23:43; Filiplastele 3:13, 14). Kuidas seda võib saavutada? „Kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti,” kirjutas apostel Johannes (1. Johannese 2:17). Isegi kui meie olukord ei luba meil mingi eesmärgini jõuda, võime siiski ’karta Jumalat ja pidada tema käske’ (Koguja 12:13). Vaimsed eesmärgid aitavad meil hoida Jumala tahte täitmist oma elu keskmes. Seepärast taotlegem neid selleks, et tuua austust meie Loojale.

[Kast lk 22]

Mõningaid vaimseid eesmärke

○ Lugeda iga päev Piiblit

○ Lugeda läbi iga „Vahitorni” ja „Ärgake!” number

○ Parandada oma palvete kvaliteeti

○ Arendada vaimu vilja

○ Laiendada teenistust

○ Saada kuulutus- ja õpetustöös efektiivsemaks

○ Arendada oskusi kuulutamiseks telefoni teel, eraviisil ja ärides