Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Poi métas spritual pa bu da bu Kriador glória

Poi métas spritual pa bu da bu Kriador glória

Poi métas spritual pa bu da bu Kriador glória

“ÓRAS ki un ómi ka sabe pa undi ki el sta bai, el ta bai pa undi ki béntu leba-l.” É si ki un filózofu romanu di primeru séklu fla. Se palavras ta mostra ma pa nu alkansa un obijetivu na vida é rei di inportanti nu poi métas.

Bíblia ta pâpia di txeu algen ki tinha métas i ki trabadja duru pa alkansa-s. Nué trabadja uns 50 anu ta ‘faze un arka pa salvason di se família’. Proféta Muizés ‘ta konsentraba se odju na pagamentu di rekonpénsa.’ (Hebreus 11:7, 26) Jeová da Juzué diziginason di toma téra di Kaná. — Deuteronómio 3:21, 22, 28; Josué 12:7-24.

Apóstlu Paulu tanbê poi métas. El sabia ma Jizus fla ma ‘kes notísia sábi di Reinu ta ben ser pregadu na mundu interu’. (Mateus 24:14) Pamodi kes vizon ki Jizus da Paulu i kes kuza ki el fla-l, ki ta inkluiba kel diziginason di ‘leba [se] nómi pa nasons,’ Paulu djuda forma kongregasons na txeu lugar, na Ázia Menór i na Europa. — Atos 9:15; Colossenses 1:23.

Sérvus di Jeová sénpri onra-l através di kes méta ki es ta poi i sforsu ki es ta faze pa alkansa-s. Modi ki nu pode poi métas gósi? Ki métas nu debe luta pa nu alkansa, i ki pasus nu pode da pa djuda-nu alkansa-s?

É inportanti ten motivason sértu

Pesoas pode poi txeu méta na kalker ária di ses vida, i kel mundu li ta influensia-s na métas ki es ta poi. Má kes algen ki ta sirbi Jeová ka ten kes mésmu méta ki kes algen ki ka ta sirbi Jeová. Kes algen ki ka ta sirbi Jeová ta poi métas pamodi es ten txeu vontadi di ganha dinheru, fama i puder. Má kes ki ta sirbi Jeová ka ta poi métas ku kes obijetivu la. Nu ta onra Jeová óras ki nu ta poi métas pa sirbi-l i pa apoia Reinu. (Mateus 6:33) Nu ta poi kes méta li pamodi nu ta ama Deus i otus algen. — Mateus 22:37-39; 1 Timóteo 4:7.

Nu pode poi métas di faze más pa Jeová i midjora kes kualidadi ki ta agrada-l. Má ka ta nporta kal ki é nos métas, nu debe pô-s pamodi nu ta ama Jeová i nu ta ama pesoas. Má simé, ten métas ki talvês é difísil nu alkansa. Kuzê ki pode djuda-nu poi métas i konsigi alkansa-s?

Kuzê ki pode djuda-nu alkansa nos métas?

Nu pode prende poi métas óras ki nu ta odja modi ki Jeová kria kuzas. Bíblia ta fla: ‘Fika noti i dipôs manxe’. Kel-li ta mostra ma Jeová organiza se trabadju na piriúdus di ténpu ki el txoma di “dia”. (Génesis 1:5, 8, 13, 19, 23, 31) Antis di Jeová kumesa ta kria kuzas, el tinha un méta, ô obijetivu, pa kada piriúdu di kriason. I el kunpri kes méta. (Apocalipse 4:11) Jó fla: ‘Óras ki [Jeová] krê faze algun kuza, el ta faze.’ (Jó 23:13) Di sertéza Jeová xinti uma sábi kantu el odja ‘tudu kuza ki dja el fazeba,’ i el fla ma ‘staba rei di bon’! — Génesis 1:31.

Pa nu konsigi alkansa nos métas, nu ten ki ten un dizeju fórti. Modi ki nu pode dizenvolve kel dizeju li? Mésmu kantu Téra staba vaziu i dizértu, Jeová ta konsigiba odja ma Téra ta ben sérba un jóia bunitu na spasu ki ta daba el glória i ónra. Nu meste midita na rezultadus di nos méta, pamodi kel-li ta poi nos dizeju di alkansa-l más fórti. É kel-li ki kontise ku Tony ki ten 19 anu. Nunka el ka skese di primeru bês ki el vizita un filial di Tistimunhas di Jeová na Europa. Désdi kel dia el fika ta pensa: ‘Modi ki ta sérba vive i sirbi na un lugar sima kel-la?’ Tony nunka ka para di pensa na kel méta i el kontinua ta sforsa pa el alkansa-l. Fórti el fika sábi kantu ki dipôs di alguns anu es konvida-l pa bai sirbi na filial!

Un otu kuza ki pode djuda-nu alkansa nos méta é pasa ténpu ku kes algen ki konsigi alkansa ses méta. Jayson, ki ten 30 anu, ka gostaba di sai na pregason kantu el staba más pikinoti. Má kantu el tirmina liseu, el kumesa ta sirbi di pioneru fíksu. Kuzê ki djuda Jayson dizenvolve kel dizeju li? El fla: “Pâpia ku otus pioneru i trabadja ku es na pregason djuda-m txeu.”

Skrebe nos métas pode djuda-nu alkansa-s

Óras ki nu ta skrebe nos ideias ta fika más fásil nu konsigi ntende-s. Salumon skrebe na Bíblia ma kes palavra di sabedoria pode djuda-nu toma bons disizon na nos vida. (Eclesiastes 12:11) Óras ki nu tene kuzas skrebedu, ta djuda-nu kontinua ta pensa na es. É pur isu ki Jeová manda kes rei di Israel pa skrebe kópia di Lei. (Deuteronómio 17:18) Nu pode skrebe nos métas i kes planu ki nu ten pa alkansa-s. Tanbê nu pode skrebe kes prubléma ki pode kontise i modi ki nu pode lida ku es. Tanbê nu pode piskiza kes kuza ki nu meste sabe i pidi otus algen pa djuda-nu. Asi ta fika más fásil nu konsigi alkansa nos métas.

Geoffrey foi pioneru spesial na Ázia duránti txeu ténpu. Kes méta ki el poi djuda-l xinti kalmu. Infilismenti se mudjer móre dirapenti, i kel-li poi se vida ta fika txeu difísil. El organiza duránti un ténpu i el disidi poi métas ki ta djudaba el kontinua okupadu na pregason. Dipôs di skrebe se planus na papel, el faze orason pa el konsigi ranja três studu di Bíblia ti fin di kel mês. Tudu dia el ta djobeba modi ki kuzas staba ta bai, i 10 en 10 dia el ta djobeba kes rezultadu. El konsigi alkansa se méta? Sin, Geoffrey fika uma kontenti pamodi el konsigi ranja kuatu studu di Bíblia!

Kumesa ku kes méta pikinoti

Alguns méta pode parse ma é txeu difísil konsigi alkansa-s. Tony ki dja nu papiaba di el antis, ta atxaba ma sirbi na filial di Tistimunhas di Jeová é un kuza ki nunka el ka ta konsigiba alkansa. El ta pensaba si pamodi el mesteba faze alguns mudansa na vida, i pamodi inda el ka disidiba sirbi Deus. Má Tony konsigi faze kes mudansa ki el mesteba, i el poi méta di batiza. Dipôs di alkansa kel méta la, el kumesa ta sirbi di pioneru ajudanti i dipôs pioneru fíksu. El marka na se kalendáriu ki ténpu ki el krê kumesaba kada un di kes méta la. Dipôs di ser pioneru duránti algun ténpu, Tony xinti ma el podia poba méta di sirbi na filial.

Nos tanbê nu debe tenta alkansa kes méta más pikinoti pa nu pode alkansa kes méta más grandi. Óras ki nu ta alkansa kes méta más pikinoti, nu ta odja kuzê ki dja nu konsigi faze i kel-li ta djuda-nu alkansa kes méta más grandi. Si sénpri nu djobe kuzê ki dja nu konsigi faze, kel-li ta djuda-nu kontinua ta sforsa pa nu alkansa nos métas. Nu debe faze orason sénpri sobri nos planus pamodi kel-li ta djuda-nu kontinua ta sforsa. Paulu ta insentiva-nu: ‘Nhos faze orason sénpri.’ — 1 Tessalonicenses 5:17.

Ka bu dizisti kontinua ta sforsa pa alkansa bus méta

Un bon planu i dizeju fórti ta djuda-nu alkansa nos métas. Má simé, ten alguns méta ki é difísil nu alkansa-s. Di sertéza Juan Markus fika uma tristi kantu ki apóstlu Paulu disidi ka leba-l na se sugundu viaji misionáriu! (Atos 15:37-40) Markus tinha ki prende ku kel situason li i muda se métas pa el podia faze más pa Jeová. I é kel-li ki el faze. Dipôs Paulu pâpia dretu di Markus, i Markus staba ta trabadja ku apóstlu Pedru na Babilónia. (2 Timóteo 4:11; 1 Pedro 5:13) Markus tevi un grandi priviléjiu. Jeová uza-l pa skrebe un di kes ivanjélhu sobri vida i trabadju di pregason di Jizus.

Óras ki nu ta tenta alkansa nos métas, nu pode pasa pa alguns prubléma. Envês di dizisti nu debe pensa na kes kuza ki dja nu konsigi alkansa i faze alguns mudansa. Óras ki nu pasa pa alguns dizafiu, nu meste sta disididu i sforsa txeu pa konsigi alkansa nos métas. Rei Salumon fla: ‘Ntrega Jeová tudu kuza ki bu ta faze, i bus planu ta da sértu.’ — Provérbios 16:3.

Má alvês nos situason ka ta dexa-nu alkansa un méta. Pur izénplu, prubléma di saúdi ô obrigason ki nu ten na família pode inpidi-nu di alkansa nos métas. Má nunka nu ka debe skese ma kel méta más inportanti ki nu ten é alkansa vida pa tudu ténpu, ô na Séu ô na Paraízu li na Téra. (Lucas 23:43; Filipenses 3:13, 14) Modi ki nu pode alkansa kel méta li? Apóstlu Juan skrebe: ‘Ken ki ta faze vontadi di Deus ta kontinua pa tudu ténpu.’ (1 João 2:17) Sikrê nos situason ka ta dexa-nu alkansa un méta, simé nu pode ‘ten grandi ruspetu pa Deus verdaderu i obi ku se mandamentus’. (Eclesiastes 12:13) Kes méta ki nu ta poi pode djuda-nu kontinua konsentradu na faze vontadi di Deus. Nu kontinua ta uza nos métas pa da glória pa nos Kriador.

[Kuadru]

Métas ki nu pode poi

○ Lé Bíblia tudu dia

○ Lé tudu Sentinéla i Nhos korda!

○ Midjora nos orason

○ Mostra kes frutu di spritu santu

○ Faze más na nos sirvisu pa Deus

○ Midjora nos manera di prega i inxina

○ Midjora manera ki nu ta da tistimunhu pa tilifóni, tistimunhu informal i tistimunhu na kes lugar di nogósiu