Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

aanmīga ilakkugalaal ungal padaippaalarukku magimai sērungal

aanmīga ilakkugalaal ungal padaippaalarukku magimai sērungal

aanmīga ilakkugalaal ungal padaippaalarukku magimai sērungal

“pōgum thuraimugatthai ariyaadha manidhanukku kaatru endha pakkam vīsinaal enna!” mudhal nūtraandil vaalndha rōma thatthuvanyaani sonnadhaaga karudhappadum ivvaartthaigal, vaalkkai paadhaiyai nirnayikka ilakkugal miga avasiyam endra unmaiyai padampiditthu kaattugindrana.

ilakkugalai vaitthu seyalpatta nabargalin udhaaranangal baibilil irukkindrana. nōvaa sumaar 50 aandugal vēlai seidhu ‘than kudumbatthai ratchippadharku pēlaiyai undupanninaar.’ thīrkkadharisiyaagiya mōsē ‘inivarum palanmēl nōkkamaayirundhaar.’ (ebireyar 11:7, 26) mōsēkku pin vandha yōsuvaa, kaanaan dhēsatthai kaippatra vēndumendra ilakkai kadavulidamirundhu petraar.​—ubaagamam 3:21, 22, 28; yōsuvaa 12:7-24.

‘raajyatthinudaiya indha suvisēsham būlōgamengum . . . prasangikkappadum’ endra yēsuvin indha vaartthaigaldhaan po.sa. mudhal nūtraandil appōsthalan pavulin aanmīga ilakkugalukku mukkiya thūndudhalaaga irundhadhu enbadhil sandhēgamillai. (matthēyu 24:14) ‘purajaadhigalukku . . . [yēsuvin] naamatthai arivikkum’ poruppu utpada, karttharaagiya yēsuvē nēradiyaaga koduttha seidhigalaalum dharisanangalaalum pavul urchaagatthai petraar; aasiyaa mainarilum airōppaavilum anēga kristhava sabaigalai sthaabippadhil avar mukkiya pangaatrinaar.​—appōsthalar 9:15; kolōseyar 1:22, 23.

aam, saritthiram muluvadhilum kadavuludaiya ūliyargal uyariya ilakkugalai vaitthu, kadavulukku magimai undaaga avatrai ettiyirukkiraargal. indru naam eppadi aanmīga ilakkugalai vaikkalaam? enna ilakkugalai ettuvadharku kadinamaai muyalalaam? avatrai ettuvadharku enna nadaimurai padigalai edukkalaam?

sariyaana ulnōkkangal thēvai

vaalkkaiyil kittatthatta endha amsatthai edutthukkondaalum ilakkugalai vaikkalaam, indha ulagilumkūda ilakkugalai vaitthu adhai ettiyirukkum nabargal irukkatthaan seigiraargal. aanaalum dhēvaraajya ilakkugal ulagappragaaramaana latchiyangalai pōndravai alla. ulagil perumbaalaana ilakkugalukku, pana pitthum, padhaviyaiyum adhigaaratthaiyum pera vēndumendra veriyumē mukkiya ulnōkkangalaaga irukkindrana. pērum pugalum adaivadharkaagavē ilakku vaippadhu magaa thavaru! yegōvaa dhēvanukku magimai sērkkum ilakkugal avarai vananguvadhudanum raajya akkaraigaludanum nēradiyaaga thodarbudaiyavai. (matthēyu 6:33) atthagaiya ilakkugal kadavul mīdhum ayalaar mīdhum ulla anbin adippadaiyil uruvaagindrana; dhēva bakthiyē avatrin nōkkam.​—matthēyu 22:37-39; 1 thīmōtthēyu 4:7.

kūdudhal ūliya silaakkiyangalai peruvadhu alladhu aanmīga vidhatthil thanippatta munnētram seivadhu pōndra eppadippatta aanmīga ilakkugalaiyum vaitthu avatrai ettuvadharku muyalugaiyil, nammudaiya ulnōkkangal thūyadhaaga irukka vēndum. iruppinum, sariyaana ulnōkkamudaiya ilakkugalaiyumkūda sila samayangalil adaiya mudiyaamal pōgalaam. ilakkugalai vaitthu, avatrai ettum vaaippai eppadi adhigarikkalaam?

balamaana aasai vēndum

yegōvaa indha prabanjatthai eppadi padaitthaar enbadhai gavaniyungal. “saayangaalamum vidiyarkaalamumaagi” endra vaartthaigalil padaippin adutthaduttha kaalappagudhiyai yegōvaa thittamaaga varaiyarutthaar. (aadhiyaagamam 1:5, 8, 13, 19, 23, 31) padaippin ovvoru kaalappagudhiyin aarambatthilum andha naalukkaana tham ilakkai alladhu kurikkōlai avar nangu arindhirundhaar. ellaavatraiyum padaikkum tham nōkkatthai kadavul niraivētrinaar. (velippadutthudhal 4:11) “edhai avar [yegōvaa] virumbugiraarō adhai avar seigiraar” ena kōtthira pidhaavaagiya yōbu sonnaar. (yōbu 23:13, podhu molipeyarppu) “thaam undaakkina ellaavatraiyum” paartthu adhu “migavum nandraayirundhadhu” ena yegōvaa arivitthapōdhu adhu avarukku evvalavu thirupthi alitthirukka vēndum!​—aadhiyaagamam 1:31.

namadhu ilakkugal nijamaavadharku, avatrai adaiya vēndumendra balamaana aasaiyum namakku vēndum. atthagaiya ullaana aasaiyai valartthukkolla edhu namakku udhavum? būmi urupperaamal verumaiyaai irundha samayatthilēyē, adhu vinveliyil alagiya manikkallaai jolitthu thamakku magimaiyaiyum ganatthaiyum sērkkumena yegōvaavaal kaana mudindhadhu. adhēpōl, naam vaitthulla ilakkai ettuvadhaal kidaikka pōgum palangalaiyum nanmaigalaiyum kuritthu dhyaanippadhan mūlam adhai adaivadharkaana aasaiyai naam valartthu kolla mudiyum. adhuvē 19 vayadhu tōniyin anubavamumkūda. mērku airōppaavilulla yegōvaavin saatchigaludaiya oru kilai aluvalagatthirku mudhanmudhalaaga sendru paartthapōdhu adhu avanudaiya manadhil nīngaadha mutthiraiyai padhitthadhu. appōdhilirundhu avanadhu manadhil eppoludhum elundha kēlvi, ‘adhupōndra ōr idatthil irundhu sēvai seivadhu eppadi irukkum?’ enbadhē. adharkaana vaaippai kuritthu avan sindhitthu kondē irundhaan, adhai ettuvadharku thodarndhu paadupattaan. pala aandugalukku piragu betthēlil sēvai seivadharkaana avanudaiya vinnappam ētrukkollappattapōdhu avan evvalavaai sandhōshappattaan!

oru ilakkai ērkenavē ettiyavargaludan kūtturavu vaitthukkolvadhumkūda adhai etta vēndumendra aasaiyai nammil uruvaakkum. jēsanukku 30 vayadhu; ilam tīnējaraaga irundha kaalatthil veli ūliyatthukku pōvadhendraalē avarukku pidikkaadhu. aanaal uyarnilai palli padippukku piragu aarvatthudan payaniyar ūliyam seiya aarambitthu mulunēra raajya arivippaalar aanaar. payaniyar seivadharkaana aasaiyai valartthukkolla edhu jēsanukku udhaviyadhu? avarē adharku badhilalikkiraar: “ērkenavē payaniyar seigiravargalidam pēsiyadhum avargaludan sērndhu ūliyam seidhadhum payaniyar seivadharkaana perum aasaiyai ērpadutthiyadhu.”

nam ilakkugalai eludhi vaippadhu udhavalaam

thelivatra oru karutthai vaartthaigalil vivarikkumpōdhu adhu thelivadaigiradhu, urupperugiradhu. porutthamaana vaartthaigal vaalkkaiyil valinadatthudhalai tharum thaatrukkōlgal pōl valimai vaaindhavaiyaaga irukkalaam ena saalomōn kurippittaar. (prasangi 12:11) andha vaartthaigalai elutthil vadikkaiyil avai manadhilum idhayatthilum aalamaaga padhindhuvidugindrana. isravēlin raajaakkal nyaayappramaanatthin oru pradhiyai eludhi vaitthu kollumpadi yegōvaa kattalaiyittadharkaana kaaranam ippōdhu purigiradhallavaa? (ubaagamam 17:18, 20) enavē, nammudaiya ilakkugalaiyum avatrai ettuvadharkaana thittangalaiyum, adhōdukūda naam edhirpaarkkum thadaigalaiyum avatrai samaalippadharkaana valigalaiyum naam eludhi vaikka virumbalaam. naam nangu arindhukolla vēndiya vishayangalaiyum, naam adaiya virumbum thiramaigalaiyum, namakku udhavikkaram nītti aadharikka mudindhavargalaiyum adaiyaalam kandukolvadhumkūda payanulladhaaga irukkalaam.

aasiya naattil odhukkuppura praandhiyatthil nīnda kaalamaaga visēsha payaniyaraaga sēvai seidhu varum jefrī enbavar aanmīga ilakkugalai vaitthapōdhu thannai dhidappadutthi kolla mudindhadhu. avarudaiya manaivi thidīrena irandhapōdhu adhirchikkullaanaar. oruvaaru thannai thētrikkonda piragu, avar ilakkugalai vaitthu payaniyar ūliyatthil thannai mulumaiyaaga īdupadutthi kolla thīrmaanitthaar. than thittangalai eludhi vaittha piragu, andha maadham mudivadharkul mūndru pudhiya baibil padippugalai aarambikka vēndumena avar jeba sindhaiyudan ilakku vaitthaar. ovvoru naalum than ūliyatthai avar marupaarvai seidhaar, patthu dhinangalukku orumurai than munnētratthai alavittu paartthaar. avar than ilakkai ettinaaraa? aam, naangu pudhiya baibil padippugalai arikkai seidhadhaaga avar sandhōshatthudan badhilalikkiraar!

mail karkalaaga kurugiya kaala ilakkugalai vaiyungal

sila ilakkugal aarambatthil ettavē mudiyaadhavaiyaaga thōndralaam. munnar kurippitta tōnikku, yegōvaavin saatchigaludaiya kilai aluvalagatthil sēvai seivadhu enbadhu verum kanavaagavē thōndriyadhu. kaaranam, avar thaanthōndritthanamaana vaalkkai vaalndhu vandhaar, appōdhu avar kadavulukku thannai oppukkodukkakkūda illai. aanaal yegōvaavin valigalukku isaiya than vaalkkaiyai maatriyamaikka thīrmaanitthaar, mulukkaattudhalukku thagudhi peruvadhai ilakkaaga vaitthaar. andha ilakkai ettiya piragu, thunai payaniyar seivadharkum, olungaana payaniyar aavadharkum ilakku vaitthu endha thēdhiyil aarambikka pōgiraar enbadhai kaalandaril kuritthu vaitthaar. konja kaalam payaniyar seidha piragu, kilai aluvalagatthil sēvai seivadhu enbadhu avarukku etta mudiyaadha ilakkaaga thōndravillai.

naamumkūda nam nīnda kaala ilakkugalai kurugiya kaala ilakkugalaaga piritthu kolvadhu nalladhu. idaiyidaiyē vaikkum ilakkugal, nīnda kaala ilakkugalai ettum paadhaiyilulla mail karkalaaga aagalaam. atthagaiya mail karkalin adippadaiyil nam munnētratthai thavaraamal ganippadhu manadhai orumugappadutthuvadhil namakku udhavalaam. nammudaiya thittangalai patri thirumba thirumba yegōvaavidam jebippadhumkūda paadhai maari pōgaamalirukka namakku udhavum. “idaividaamal jebam pannungal” ena appōsthalan pavul arivurai kūrinaar.​—1 thesalōnikkēyar 5:17.

urudhiyum vidaamuyarchiyum thēvai

gavanamaaga sindhitthu thittangal vagutthu, avatrai seyalpaduttha vēndumendra balamaana aasai irundhaalum sila ilakkugal adaiya mudiyaamalēyē pōividugindrana. udhaaranamaaga, appōsthalan pavul than irandaavadhu mishanari payanatthin pōdhu sīshanaagiya yōvaan endra maarkuvai thannudan alaitthu sellaamal pōnapōdhu avar evvalavaai ēmaatram adaindhiruppaar! (appōsthalar 15:37-40) aanaal avar andha ēmaatratthai padippinaiyaaga edutthukkondu, than sēvaiyai adhigarikkum ilakkil maatram seiya vēndiyirundhadhu. avar adhaiyē seidhaar. pinnar maarkuvai patri pavul perumaiyaaga pēsumalavukku nadandhukondaar; adhumattumalla, baabilōnilirundha appōsthalan pēdhuruvudan nerungiya kūtturavaiyum anubavitthaar. (2 thīmōtthēyu 4:11; 1 pēdhuru 5:13) aaviyin valinadatthudhalaal yēsuvin vaalkkaiyaiyum ūliyatthaiyum patriya padhivai avar eludhiyadhē, avar petra maaberum silaakkiyamaagum.

aanmīga ilakkugalai adaiyum muyarchiyil naamum avvappōdhu pinthangi pōgalaam. sōrndhupōi ilakkugalai kaividuvadharku badhilaaga, avatrai naam marupaarvai seidhu, marubadiyum madhippittu, maatrangal seiya vēndum. thadaigal kurukkidugaiyil urudhiyōdum vidaappidiyaagavum munnēruvadharku muyarchi edukka vēndum. “un seigaigalai karttharukku oppuvi; appoludhu un yōsanaigal urudhippadum” ena nyaaniyaagiya saalomōn raajaa namakku urudhiyalikkiraar.​—nīdhimoligal 16:3.

aanaalum, sila samayangalil sūlnilaigalin kaaranamaaga kurippitta ilakkugalai etta mudiyaadhu pōgalaam. udhaaranamaaga, sugavīnamō kudumba poruppugalō sila ilakkugalai naam etta mudiyaadhapadi seidhuvidalaam. aanaal paralōgatthilaagattum būmiyilaagattum, irudhiyil nitthiya vaalkkai enum parisu undu endra unmaiyai orupōdhum marandhuvidaadhiruppōmaaga. (lūkkaa 23:43; pilippiyar 3:13, 14) idhai eppadi adaiyalaam? “dhēvanudaiya sitthatthinpadi seigiravanō endrendraikkum nilaitthiruppaan” ena appōsthalan yōvaan eludhinaar. (1 yōvaan 2:17) oru kurippitta ilakkai adaiya namadhu sūlnilai oru thadaiyaaga amaindhuvidalaam, iruppinum naam “dhēvanukku bayandhu, avar karpanaigalai kaikkol”lalaam. (prasangi 12:13) aanmīga ilakkugal kadavuludaiya sitthatthai seivadhil nam gavanatthai orumugappadutthuvadharku udhavugindrana. enavē avatrai nam padaippaalarukku magimai sērkka payanpadutthi kolvōmaaga.

[petti]

vaikka vēndiya aanmīga ilakkugal

○ dhinasari baibil vaasippadhu

○ kaavarkōburam, vilitthelu! patthirikaigalai idhal thavaraamal vaasippadhu

○ nam jebangalin tharatthai munnētruvippadhu

○ aaviyin kaniyai velikkaattuvadhu

○ ūliyatthil adhigalavu īdupaduvadhu

○ pōdhippadhilum karpippadhilum innum thirampattavargalaaga aavadhu

○ tholaipēsi mūlam saatchi kodutthal, sandharppa saatchi kodutthal, vyaabaara sthalatthil saatchi kodutthal ena prasangippadhil thiramaigalai valartthukkolvadhu