Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

Oyuk kʼusitik jpastik ta mantal

Oyuk kʼusitik jpastik ta mantal

Oyuk kʼusitik jpastik ta mantal

«LI BUCHʼU muʼyuk snopoj lek bu chbate, buyuk noʼox xuʼ xnitat batel yuʼun ikʼ». Taje jaʼ jech laj yal li jun jfilosofo ta Roma li ta baʼyel sigloe, melel li kʼusi laj yale. Sventa oyuk sbalil li jkuxlejaltike, tsots skʼoplal ti oyuk kʼusi xkakʼ ta koʼontontik staele.

Li ta Vivliae ta jtabetik slekil kʼelobiltak ti oy krixchanoetik ti oy kʼusi laj yakʼ ta yoʼontonik staele. Li Noee la spas jun arka sventa xkol li yutsʼ yalale, ti te van jalij 50 jabile. Li j˗alkʼop Moises eke jech-o la skʼel batel li matanale (Ebreos 11:7, 26). Li Diose la svaʼan Josue sventa xkʼot ta xkʼexol li Moisese, taje jaʼ sventa xakʼ ta yoʼonton Josue ti xuʼuninik li yosilal Kanaane (Deuteronomio 3:21, 22, 28; Josue 12:7-24).

Li ta baʼyel siglo kʼalal talem xa ox Jesuse, xi laj yal li Kajvaltike: «Li lekil aʼyejetik ta sventa li Ajvalilale ta xichʼ cholel ta spʼejel balumil sventa xaʼi skotol li jteklumetike». Taje jaʼ tijbat-o yoʼonton li jtakbol Pablo ti oyuk kʼusi xakʼ ta yoʼonton stael ta mantale (Mateo 24:14). Li Pabloe tsatsubtasbat yoʼonton ta skoj li aʼyejetik akʼbat snaʼe, li kʼusitik akʼbat yil yuʼun li Kajvaltik Jesuse xchiʼuk ti akʼbat sbain yuʼun Jesus ti chalbe batel sbi li jyanlumetike. Ta skʼoj taje lek la spas yabtel li Pabloe, yuʼun la skolta sba sventa xlik tsobobbailetik ta sjunlejal Asia Menor xchiʼuk ta Europa (Echos 9:15; Kolosenses 1:23).

Li yajtuneltak Jeovae voʼne xa onoʼox ti oy kʼusi yakʼoj ta yoʼontonik stael sventa skʼupil kʼoptaik li Diose. ¿Kʼusi xuʼ jpastik sventa oyuk kʼusi jtatik ta mantal li avi kʼakʼale? ¿Kʼusitik ti xuʼ xkakʼ ta koʼontontik staele? Xchiʼuk ¿kʼusitik xuʼ jpastik sventa jtatik?

Tsots skʼoplal ti oyuk ta koʼontontik staele

Kʼusuk noʼox xuʼ xkakʼ ta koʼontontik stael liʼ ta sba balumile. Li krixchanoetike jaʼ jech ta spasik, pe jaʼuk li yajtuneltak Diose jelel kʼusi chakʼ ta yoʼontonik xchiʼuk li krixchanoetik ti muʼyuk chichʼik ta mukʼ li melel Diose. Li kʼusi chakʼ ta yoʼontonik epal krixchanoetike jaʼ li saʼel skʼulejalike, ti xichʼik ojtikinele xchiʼuk ti tsotsuk skʼoplalike. Muʼyuk me lek mi jaʼ tstij koʼontontik ti xkichʼtik ojtikinel xchiʼuk ti tsots xa jkʼoplaltik eke. Li kʼusitik xuʼ xkakʼ ta koʼontontik sventa jkʼupil kʼoptatik li Jeovae, jaʼ li kʼusitik ta jpastik sventa xkichʼtik ta mukʼe xchiʼuk li kʼusitik sventa Ajvalilal yuʼune (Mateo 6:33). Ti jech chkakʼ ta koʼontontik staele jaʼ ta skoj ti jkʼanojtik li Diose xchiʼuk li jchiʼiltaktike (Mateo 22:​37-​39; 1 Timoteo 4:⁠7).

Xuʼ oy kʼusi xkakʼ ta koʼontontik stael ta mantal sventa masuk to xijtun ta stojolal Jeova o ti xlekub li jtalelaltike, jech skʼan jpastik ta skoj ti jkʼanojtik Jeova xchiʼuk li jchiʼiltaktike. Bateltike, vokol ta tael. ¿Kʼusi xuʼ skoltautik sventa jtatik li kʼusi oy ta koʼontontike?

Tskʼan ti oyuk tajek ta koʼontontik staele

Kalbetik skʼoplal kʼalal la spas vinajel xchiʼuk balumil li Jeovae, ta stsutseb jujun kʼakʼale xi laj yale: «Jech ayan mal kʼakʼal xchiʼuk ayan sob» (Jenesis 1:​5, 8, 13, 19, 23, 31). Ta slikeb li jujun kʼakʼale, snaʼoj lek li kʼusi ta spase, pas onoʼox yuʼun li kʼusi tskʼan tspase (Apokalipsis 4:11). Xi laj yal li Jobe: «Kʼalal oy kʼusi tspas yaʼi li Jeovae, ta spas» (Job 23:13). Li Jeovae xmuyubaj kʼalal jech la spase, maʼuk noʼox taje, yuʼun lek tajek laj yil (Jenesis 1:31).

Sventa jtatik li kʼusi oy ta koʼontontik spasele, skʼan ti oyuk tajek ta koʼontontik staele. ¿Kʼusi xuʼ skoltautik? Kʼalal muʼyuk toʼox lek smelolal li balumile, li Jeovae kak xa onoʼox la snop ti kʼupil sba chkom li yabtele, ti chichʼ-o toybel skʼoplale xchiʼuk ti chichʼ˗o ichʼel ta mukʼe. Sventa x-ayan ta koʼontontik eke, skʼan jchanbetik li Jeovae, jnoptik kʼusi chkʼot ta pasel xchiʼuk kʼusi sbalil ta jtatik. Taje jaʼ jech kʼot ta stojolal li Tony ti 19 sjabilale, kʼalal sba velta ay ta vulaʼal li ta Betel ta Europa occidentale, muʼyuk chʼay ta sjol li kʼusi laj yile. Te la snopbe skʼoplal ti kʼu van yelan ti te xbat tunuke. Jech-o la snopbe skʼoplal xchiʼuk oy kʼusitik laj yakʼ ta yoʼonton spasel sventa xbate. Kʼalal echʼ jayibuk jabile, tae ta ikʼel sventa xbat tunuk li ta Betele, solel xmuyubaj tajek.

Yan kʼusi tskoltautik sventa masuk to x-ayan ta koʼontontik staele, jaʼ ti jchiʼintik li buchʼutik staojik xae. Li Jayson ti 30 sjabilale, mu toʼox skʼupin li cholmantal ta sbikʼtale. Pe kʼalal tsuts li xchanun ta sekundariae, lik skʼupin li cholmantale. Och ta prekursor, vaʼun jaʼ jech lik tunuk li ta tsʼakal orae. ¿Kʼusi tijbat yoʼonton venta x˗och ta prekursore? Xi chale: «Jaʼ la stijbeikun koʼonton ti la jchiʼin ta loʼil li prekursoretike xchiʼuk ti la jchiʼinik ta cholmantale».

Tskoltautik mi la jtsʼibatik li kʼusi ta jkʼan ta jtatike

Kʼalal chkaltik li kʼusi ta jkʼan ta jtatike, mas to ch˗ayan ta koʼontontik stael. Li Salomone la stsʼiba ta Vivlia li kʼusitik chalik li buchʼutik pʼijike, taje jaʼ tskoltautik sventa lekuk kʼusi xkʼot ta nopel kuʼuntik (Eklesiastes 12:11). Kʼalal la stsʼibaike, mas to kʼot ta yoʼontonik xchiʼuk la snopilanbeik skʼoplal. Jaʼ yuʼun, li Jeovae laj yalbe li ajvaliletik ta Israel ti akʼo stsʼibabeik skopiail li Mantale (Deuteronomio 17:18). Xuʼ jtsʼibatik ta vun li kʼusi ta jkʼan ta jtatike xchiʼuk ti kʼuxi tspas kuʼuntike, jech xtok xuʼ jtsʼibatik li kʼusi xuʼ vokol jnuptantike xchiʼuk ti kʼuxi xuʼ jtsaltike. Jnoptik xtok kʼusi xuʼ jchanbetik skʼoplal, oyuk kʼusi jchantik spasel xchiʼuk jkʼanbetik koltael li yantike, vaʼun jaʼ jech ta jtatik li kʼusi oy ta koʼontontik staele.

Li Geoffreie jal xa chtun ta prekursor espesial li ta jun jteklum ta Asiae. Pe cham li yajnile, vokol tajek laj yaʼi, pe laj yakʼ ta yoʼonton ti mas to chakʼbe yipal li yabtel ta prekursore. La stsʼiba li kʼusi tsnop tspase xchiʼuk la skʼanbe koltael Jeova. Laj yakʼ ta yoʼonton ti xakʼbe estudio oxvoʼ krixchanoetik kʼalal skʼan to stsuts li ue. Jujun kʼakʼal tskʼel li kʼusi la stsʼibae xchiʼuk kʼalal echʼ lajuneb kʼakʼale, tskʼel mi yakal tspas li kʼusi tskʼan tstae. ¿Mi pas onoʼox yuʼun? Jech. Maʼuk noʼox oxvoʼ la slikes estudio, ¡yuʼun chanib to estudio la slikes!

Baʼyel kakʼ ta koʼontontik li kʼusitik kʼunik noʼox ta pasele

Bateltike, vokol van chkaʼitik stael li kʼusi ta jkʼan ta jpastike. Li Tony ti laj kalbetik skʼoplal ta slikebale, vokol chaʼi ti xuʼ xlik tunuk li ta Betele, yuʼun muʼyuk toʼox lek xkuxlejal xchiʼuk muʼyuk yakʼoj sba ta stojolal Dios. Pe kʼot ta nopel yuʼun ti chlik xchʼunbe li smantaltak Jeovae xchiʼuk laj yakʼ ta yoʼonton xlik spas li kʼusitik skʼan pasel sventa xichʼ voʼe. Kʼalal la yichʼ voʼe, och ta prekursor auksiliar, laje ta prekursor regular. La stsʼiba ta kalendario ti kʼusi ora tslikese. Ti oy xa kʼuk sjalil chtun ta prekursore, mu xa toj vokoluk laj yaʼi ti xuʼ xbat tunuk ta Betele.

Mi jaʼ oy ta koʼontontik li kʼusitik mas tsotsik ta taele, xuʼ van jaʼ tskoltautik li kʼusi kʼunik noʼox ta taele. Yuʼun mi pas noʼox kuʼuntik li kʼusitik kʼunike, jaʼ tskoltautik sventa jtatik li kʼusitik mas tsotsike. Kʼalal nopajtik noʼox ta jkʼeltik li kʼusitik jtaojtik xae, jaʼ tskoltautik sventa jtatik li kʼusi ta jkʼan ta jtatike. Mi nopajtik noʼox chkalbetik Jeova ta orasion li kʼusi oy ta koʼontontik staele. Jaʼ me tskoltautik xtok sventa teuk ta koʼontontik li kʼusi ta jkʼan ta jtatike. Xi laj yal li jtakbol Pabloe: «Skotoluk me ora xapasik orasion» (1 Tesalonisenses 5:​17).

Skʼan jpʼeluk ta koʼontontik xchiʼuk mu xijlub

Manchuk mi lek ta jchapantik xchiʼuk oy tajek ta koʼontontik ti oy kʼusi ta jtatike, xuʼ van muʼyuk chkʼot ta pasel. Nopo xa noʼox avaʼi kʼu yelan laj yaʼi sba Juan Markos kʼalal muʼyuk skʼan x-ikʼat batel yuʼun jtakbol Pablo li ta xchibal xa velta bat kʼuchaʼal misioneroe (Echos 15:37-40). Ti muʼyuk x˗ikʼat batel li Markose, oy kʼusi la xchan xchiʼuk la sjel li kʼusitik tspas ta mantal sventa jechuk˗o tsots x˗abtej li ta yabtel Diose. Yuʼun ta tsʼakale, li Markose lek albat skʼoplal yuʼun li jtakbol Pabloe xchiʼuk la xchiʼin ta Babilonia li jtakbol Pedroe (2 Timoteo 4:11; 1 Pedro 5:13). Pe li mukʼta matanal la stae jaʼ van ti la stsʼiba jlik livro ta Vivlia ti chalbe skʼoplal li xkuxlejal xchiʼuk ti la xchol mantal li Jesuse.

Kʼalal oy kʼusi ta jkʼan ta jtatik ta mantal eke, xuʼ van oy kʼusitik tsots ta jnuptantik. Pe mu me xijchibaj, jaʼ lek jkʼeltik li kʼusitik jtaojtik xae. Jnopbetik skʼoplal yan velta li kʼusi oy ta koʼontontik ta jtatike xchiʼuk jeltik mi oy kʼusitik skʼan jeltike. Kʼalal oy kʼusi ta jnuptantike, tsots skʼoplal ti tsotsuk koʼontontik xchiʼuk ti mu xijlubtsaje. Xi chalbutik li pʼijil ajvalil Salomone: «Kʼusiuk noʼox ti chapase akʼbo sventain li Jeovae, vaʼun lek chkʼot ta pasel li kʼusi anopoj chapase» (Proverbios 16:3).

Bateltike, manchuk mi oy kʼusi ta jkʼan ta jtatik ta mantal, oy onoʼox van kʼusi xuʼ smakutik. Jech kʼuchaʼal liʼe, xuʼ van oy kʼusi mu jtatik ta mantal ta skoj ti iputik noʼoxe o ti ta jchabi li kutsʼ kalaltike. Akʼo mi jech, mu me xchʼay ta jsatik li kʼusi mas tsots skʼoplale, jaʼ ti jtatik kuxlejal sbatel osile akʼo mi ta vinajel o mi liʼ ta balumil kʼalal pasem xa ox ta paraisoe (Lukas 23:43; Filipenses 3:13, 14). ¿Kʼusi skʼan jpastik sventa jtatike? Xi la stsʼiba li jtakbol Juane: «Te chkom-o sbatel osil li buchʼu tspas kʼusi tskʼan yoʼonton Diose» (1 Juan 2:17). Manchuk mi oy kʼusitik xuʼ smakutik ta stael li kʼusitik ta jkʼantike, pe xuʼ me jxiʼtatik li melel Diose xchiʼuk ti jchʼunbetik li smantaltake (Eklesiastes 12:13). Mi la jpastik li kʼusitik ta mantale, jaʼ tskoltautik sventa xkakʼ ta koʼontontik spasel li kʼusi tskʼan yoʼonton Diose. Jaʼ yuʼun, oyuk kʼusi xkakʼ ta koʼontontik spasel sventa jmuyubtatik li Jpasvanej kuʼuntike.

[Rekuadro ta pajina 22]

Li kʼusitik xuʼ xkakʼ ta koʼontontik stael ta mantale

○ Jchantik jujun kʼakʼal li Vivliae

○ Jchantik skotol li revista Li jkʼel-osil ta toyole xchiʼuk li revista ¡Vikʼiluk me jsatik!

○ Lekubuk ti kʼu yelan ta jpastik orasione

○ Vinajuk ta jkuxlejaltik li talelal chakʼ chʼul espiritue

○ Kakʼtik persa sventa masuk to ep jcholtik mantal

○ Tojobkutik mas ta cholmantal xchiʼuk ta chanubtasvanej

○ Jchantik kʼuxi xuʼ jcholtik mantal ta telefono, ta buyuk noʼox xchiʼuk ta pʼolmajebaletik