Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

AFI lɛ ji afi 1473 D.Ŋ.B. Afii 40 eho kɛjɛ be mli ni Yehowa kpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli. Yɛ afii nɛɛ fɛɛ ni Israelbii lɛ kɛhi ŋa lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛkã he amɛji maŋ ni bɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshikpɔŋ. Shi kɛlɛ, agbɛnɛ, amɛdamɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ husui lɛ anaa. Mɛni mɛɔ amɛ yɛ be mli ni amɛyaa koni amɛyaŋɔ shikpɔŋ lɛ? Mɛɛ naagbai amɛkɛbaakpe, ni te esa akɛ amɛtsu he nii amɛha tɛŋŋ?

Dani Israelbii lɛ aaafo Yordan Faa lɛ kɛya Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Mose saa asafo lɛ kɛha nitsumɔ wulu ni kã amɛhiɛ lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ hewalɛwoo kɛ kanyamɔ wiemɔi, ŋaawoo kɛ kɔkɔbɔɔ wiemɔi srɔtoi ni eha amɛ kɛtsara nɔ lɛ nɔ. Ekai Israelbii lɛ akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ biɔ ni amɛtuu amɛhe amɛha ekometoo pɛ ni ákɛ esaaa akɛ amɛnyiɛɔ jeŋmaji ni bɔle amɛ lɛ agbɛ̀i lɛ anɔ. Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ feɔ Biblia mli wolo ni ji Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ mli fã titri. Ni ŋaawoi ni yɔɔ wiemɔi nɛɛ amli lɛ ji nɔ pɛ ni he hiaa wɔ ŋmɛnɛ akɛni wɔ hu wɔyɛ jeŋ ko ni wɔhe ni wɔtuɔ wɔhaa Yehowa kome pɛ jamɔ lɛ ji kaa lɛ hewɔ.—Hebribii 4:12.

Mose ji mɔ ni ŋma Mose Wolo ni ji Enumɔ lɛ ja enaagbee yitso lɛ pɛ, ni eŋmaa he nyɔji enyɔ kɛ be fioo. * (5 Mose 1:3; Yoshua 4:19) Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni ŋaawoi ni yɔɔ mli lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔsumɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ wɔtsui fɛɛ ni wɔsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli.

‘OHIƐ AKAKPA NIBII NI OHIŊMƐII NA LƐ ANƆ’

(5 Mose 1:1–4:49)

Yɛ klɛŋklɛŋ wiemɔ ni Mose ha lɛ mli lɛ, egba niiashikpamɔi komɛi ni amɛná yɛ ŋa lɛ nɔ—titri lɛ amɛteŋ nɔ ni baaye abua Israelbii lɛ yɛ be mli ni amɛsaa amɛhe koni amɛyaŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ. Sane ni kɔɔ kojolɔi lɛ ahalamɔ he lɛ ha amɛkai akɛ Yehowa toɔ ewebii ahe gbɛjianɔ yɛ gbɛ ni baaha akwɛ amɛnɔ yɛ suɔmɔ mli lɛ nɔ. Mose gba amɛ hu akɛ amaniɛbɔɔ ni esaaa ni saralɔi nyɔŋma lɛ kɛba lɛ ha yinɔbii ni tsɔ hiɛ lɛ eyanyɛɛɛ shikpɔŋ ni awo shi yɛ he lɛ nɔ amɛya. Susumɔ hewalɛ ni ekolɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ ná yɛ Mose toibolɔi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ amɛhiŋmɛii miina nakai shikpɔŋ lɛ anɔ lɛ he okwɛ.

Ekolɛ, kunim srɔtoi ni Yehowa ha Israelbii lɛ ye dani amɛfo Yordan ni akai amɛ yɛ he lɛ wo amɛ hewalɛ yɛ be mli ni amɛfee klalo koni amɛje amɛkunimyelii lɛ ashishi yɛ faa lɛ sɛɛgbɛ lɛ. Wɔŋjamɔ eyi shikpɔŋ ni amɛyaa amɛyaŋɔ lɛ nɔ obɔ. Kwɛ bɔ ni esa jogbaŋŋ akɛ Mose kɛ hiɛdɔɔ bɔ amɛ kɔkɔ yɛ wɔŋjamɔ he!

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

2:4-6, 9, 19, 24, 31-35; 3:1-6—Mɛni hewɔ Israelbii lɛ kpata mɛi ni yɔɔ Yordan bokagbɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi ahiɛ ni amɛshi mɛi krokomɛi lɛ? Yehowa fã Israelbii lɛ koni amɛkɛ Esaubii lɛ akawu. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yakob nyɛminuu seshibii ji amɛ. Esaaa akɛ Israelbii lɛ haoɔ Moabbii kɛ Amonbii lɛ loo amɛkɛ amɛ wuɔ, ejaakɛ amɛji Abraham wɔfase Lot seshibii. Shi, shikpɔŋ ni Amonbii a-Maŋtsɛmɛi ni ji Sihon kɛ Og yeɔ nɔ lɛ jeee amɛnɔ. No hewɔ lɛ, beni Sihon ekpɛlɛɛɛ ni Israelbii lɛ atsɔ eshikpɔŋ lɛ nɔ, ní Og hu fã ni ekɛ amɛ abawu lɛ, Yehowa fã Israelbii lɛ ni amɛkpata amɛmaji lɛ ahiɛ ni amɛkahere mɔ ko mɔ ko yiwala.

4:15-20, 23, 24—Ani amagai afeemɔ ni agu lɛ tsɔɔ akɛ eji tɔmɔ akɛ mɔ aaafee nɔ ko henɔ ko ni ekɛtsu nii akɛ wulamɔ nii? Dabi. Nɔ ni agu efeemɔ yɛ biɛ lɛ kɔɔ amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ ahe—ní ‘aaaja amɛ ni asɔmɔ amɛ.’ Ŋmalɛi lɛ eguuu tso ni akɛgbɔɔ nɔ ko henɔ loo sũ ni akɛshɔ̃ɔ, loo ehe mfoniri ni atɛŋɔ ní akɛtsu nii akɛ wulamɔ nii lɛ.—1 Maŋtsɛmɛi 7:18, 25.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

1:2, 19. Israelbii lɛ kpa ŋa lɛ nɔ aaafee afii 38, eyɛ mli akɛ kɛjɛ Kadesh-Barnea kɛyaa ‘Horeb [ni ji kpokpaa kɛ enɔ gɔji ni bɛŋkɛ Sinai Gɔŋ lɛ, he ni akɛ Kitai Nyɔŋma lɛ ha yɛ lɛ] kɛtsɔ gbɛ ni tsɔɔ Seir Gɔŋ lɛ he lɛ nɔ lɛ ji gbii nyɔŋma kɛ ekome pɛ gbɛnyiɛmɔ.’ Kwɛ toigbalamɔ ni mli wa ni amɛná yɛ toiboo ni amɛyafeee amɛhaaa Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ!—4 Mose 14:26-34.

1:16, 17. Kojomɔ he tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ yɛ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Esaaa akɛ mɛi ni akɛ gbɛnaa nii woɔ amɛdɛŋ koni amɛsɔmɔ yɛ saneyeli ajinafoi akuu mli lɛ haa hiɛaŋkwɛmɔ loo gbɔmɔ shemɔ haa amɛtsɔmɔɔ saji ahiɛ amɛbumɔɔ shi.

4:9. Kɛha Israelbii lɛ omanyeyeli lɛ, ehe bahia waa koni ‘amɛhiɛ akaje saji ni amɛhiŋmɛii na lɛ anɔ.’ Yɛ be mli ni jeŋ hee ni awo he shi lɛ bɛŋkɛɔ nɛɛ, ehe miihia ni wɔ hu wɔha wɔhiɛ ahi Yehowa naakpɛɛ nitsumɔi lɛ anɔ kɛtsɔ ekãa ni wɔkɛaakase e-Wiemɔ lɛ nɔ.

SUƆMƆ YEHOWA, NI OYE EKITAI LƐ ANƆ

(5 Mose 5:1–26:19)

Yɛ wiemɔ ni ji enyɔ ni Mose ha lɛ mli lɛ, ewie Mla ni akɛha amɛ yɛ Sinai Gɔŋ lɛ he lɛ he, ni esaa etĩ Kitai Nyɔŋma lɛ mli. Atsĩ maji kpawo ni abaakpata amɛhiɛ atã. Akai Israelbii lɛ yɛ nɔ ko ni he hiaa waa ni amɛkase yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ he, ni ji akɛ: “Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi naa wala, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ lɛ haa gbɔmɔ yi naa wala.” Yɛ shihilɛ hee ni amɛyaje mli nɛɛ mli lɛ, esa akɛ ‘amɛye kitai lɛ fɛɛ anɔ.’—5 Mose 8:3; 11:8.

Jeee mlai ni kɔɔ jamɔ he lɛ pɛ ahe baahia Israelbii lɛ kɛ́ amɛyahi shikpɔŋ ni awo he shi lɛ nɔ, shi moŋ mlai ni kɔɔ saneyeli, maŋ nɔyeli, tawuu, kwasafoŋ shihilɛ, kɛ aŋkroaŋkroi ashihilɛ he lɛ hu ahe baahia amɛ. Mose tĩ mlai nɛɛ amli ni ema bɔ ni ehe hiaa ni amɛsumɔ Yehowa ni amɛye ekitai lɛ anɔ lɛ nɔ mi.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

8:3, 4—Beni Israelbii lɛ nyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, amɛtadei esuuu yɛ amɛhe ni amɛnaji efũuu yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Enɛ ji naakpɛɛ nɔ ko ni atsu he nii aha amɛ, taakɛ eji yɛ mana ni amɛnine shɛ nɔ daa lɛ gbɛfaŋ lɛ. Atadei kɛ tokotai ni Israelbii lɛ kɛje amɛgbɛfaa lɛ shishi lɛ nɔŋŋ amɛwo, ekolɛ amɛkɛkeɔ mɛi krokomɛi yɛ be mli ni gbekɛbii lɛ daraa ni onukpai lɛ gboiɔ lɛ. Akɛni Israelbii lɛ ayifalɛ ni akane yɛ amɛgbɛfaa yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ shishijee kɛ enaagbee lɛ jie lɛ kpo akɛ maŋbii lɛ ayifalɛ eyaaa hiɛ hewɔ lɛ, atadei kɛ tokotai nɛɛ afalɛ shɛ amɛ.—4 Mose 2:32; 26:51.

14:21—Mɛni hewɔ Israelbii lɛ baanyɛ amɛkɛ kooloo ni egbo ni afɔseko elá ashwieko shi ni amɛyeee lɛ ake gbɔ ni kɛ amɛ yɔɔ lɛ loo amɛhɔ̃ɔ amɛha maŋsɛɛ nyo lɛ? Wiemɔ ni ji “gbɔ” ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli baanyɛ akɔ mɔ ko ni ejeee Israelnyo shi etsake kɛba Yudafoi ajamɔ lɛ mli lɛ he, loo ebaanyɛ ekɔ mɔ ko ni ebahi maŋ lɛ mli ni ehiɔ shi yɛ maŋ lɛ mlai anaa shi ebatsɔɔɔ Yehowa jálɔ lɛ he. Maŋsɛɛ nyo kɛ gbɔ ni yɔɔ maŋ lɛ mli ni tsakeko kɛbako Yudafoi ajamɔ mli lɛ bɛ Mla lɛ shishi, ni amɛbaanyɛ amɛkɛ koolooi ni egboi ni afɔseko amɛlá ashwieko shi lɛ atsu nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Aŋmɛ Israelbii lɛ agbɛ koni amɛkɛ koolooi ni tamɔ nɛkɛ ake loo amɛhɔ̃ɔ amɛha amɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɔ ni etsake kɛba Yudafoi ajamɔ mli lɛ bajeɔ Mla kpaŋmɔ lɛ shishi. Taakɛ atsɔɔ mli yɛ 3 Mose 17:10 lɛ, aguɔ mɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ koolooi alá yeli.

24:6—Mɛni hewɔ akɛ “wiɛ kɛ wiɛbi fɛɛ” ni aheɔ akɛ “awaba” lɛ toɔ “gbɔmɔ wala” awaba ni aheɔ mɔ he lɛ? Wiɛ kɛ wiɛbi fɛɛ damɔ shi kɛha “gbɔmɔ wala,” loo nɔ̃ nɔ ni etsɔɔ enáa eshihilɛ mli hiamɔ nii. Nibii enyɔ nɛɛ fɛɛ ni aaahe lɛ baaha weku muu fɛɛ daaŋ ŋmaa abɔ amɛ.

25:9—Mɛni nuu ni kpooɔ akɛ eeetsu wunyɛmi feemɔ nii he nii lɛ tokotai ni ajieɔ kɛ lajɔ̃ ni afɛ̃ɛɔ ashwieɔ ehiɛ lɛ tsɔɔ? Yɛ “blema lɛ, kɛ́ akpɔ̃ nɔ ko loo atsake nɔ ko yɛ Israel lɛ . . . , mɔ kome jieɔ etokota ehaa enaanyo.” (Rut 4:7) No hewɔ lɛ, nuu ni kpooɔ akɛ eeetsu wunyɛmi feemɔ nii he nii lɛ tokotai ni ajieɔ lɛ maa nɔ mi akɛ ekpoo hegbɛ nɛɛ kɛ hegbɛ hu ni eyɔɔ akɛ efɔ́ gboshiniyelɔ eha enyɛminuu ni egbo lɛ. Enɛ yɛ hiɛgbele. (5 Mose 25:10) Lajɔ̃ ni afɛ̃ɛɔ ashwieɔ ehiɛ lɛ ji nifeemɔ ko ni tsɔɔ shi ni aba lɛ.—4 Mose 12:14.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

6:6-9. Taakɛ afã Israelbii lɛ koni amɛkase Mla lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔle Nyɔŋmɔ kitai lɛ yɛ wɔ waobii anaa, wɔkai be fɛɛ be, ni wɔdũ wɔwo wɔbii lɛ amli. Esa akɛ ‘wɔŋɔfee kaimɔnɔ wɔfimɔ wɔnijiashi’ kɛ shishinumɔ akɛ esa akɛ wɔnifeemɔi—ni wɔniji feɔ he mfoniri lɛ—atsɔɔ akɛ wɔfeɔ toiboo wɔhaa Yehowa. Ni esa akɛ mɛi fɛɛ ana toiboo ni wɔfeɔ lɛ faŋŋ tamɔ ‘hiɛnaataramɔ nii yɛ wɔhiŋmɛii ateŋ.’

6:16. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔka Yehowa taakɛ Israelbii ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ fee yɛ Masa, he ni amɛwie huhuuhu yɛ, yɛ nu ni amɛnáaa lɛ hewɔ lɛ.—2 Mose 17:1-7.

8:11-18. Heloonaa nibii asɛɛdii baanyɛ aha wɔhiɛ akpa Yehowa nɔ.

9:4-6. Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ jalɔi ni wɔɔbu wɔhe lɛ he.

13:6. Esaaa akɛ wɔhaa mɔ ko gbalaa wɔ kɛjɛɔ Yehowa jamɔ he.

14:1. Gbɛ̃i ni abamɔɔ he lɛ tsɔɔ bulɛ ni abɛ kɛha adesai agbɔmɔtso lɛ, ekolɛ nifeemɔ nɛɛ kɛ apasa jamɔ yɛ tsakpaa ko, ni esa akɛ akwa. (1 Maŋtsɛmɛi 18:25-28) Hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ haa mɔ ni egbo lɛ he awerɛho ni ayeɔ kɛtekeɔ nɔ tamɔ nɛkɛ lɛ bafeɔ nifeemɔ ni esaaa.

20:5-7; 24:5. Esa akɛ ajie mɔ hesusumɔ kpo atsɔɔ mɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛi lɛ, ekɔɔɔ he eko kɛ́ nɔ ni mɔ feɔ lɛ ji nɔ ko ni he hiaa waa po.

22:23-27. Gbɛ̀i ni hi fe fɛɛ ni yoo ko ni aatao ato lɛ kabonaa lɛ baanyɛ atsɔ nɔ afã ehe lɛ ateŋ ekome ji ni eeebolɔ waa.

“KƆ WALA”

(5 Mose 27:1–34:12)

Yɛ wiemɔ ni ji etɛ ni Mose ha lɛ mli lɛ, ejaje akɛ kɛ́ Israelbii lɛ fo Yordan lɛ, esa akɛ amɛŋmala Mla lɛ yɛ tɛi kpelei anɔ, kɛfata he lɛ ejaje loomɔ eshwie mɛi ni baagbo toi lɛ anɔ kɛ jɔɔmɔ kɛha mɛi ni baafee toiboo lɛ. Mose je ewiemɔ ni ji ejwɛ ni eha lɛ shishi kɛ kpaŋmɔ hee ni Yehowa kɛ Israel fee lɛ he saji. Mose ku sɛɛ ebɔ kɔkɔ yɛ toigbele he, ni ewo maŋbii lɛ hewalɛ koni “[amɛ]kɔ wala.”—5 Mose 30:19.

Kɛfata wiemɔi srɔtoi ejwɛ ni Mose ha lɛ he lɛ, ekɛ Israelbii lɛ susu tsakemɔ ni afee yɛ mɔ ni baanyiɛ amɛhiɛ lɛ he lɛ he, ni etsɔɔ amɛ lala ko ni ŋɔɔ waa ni jieɔ Yehowa yi, ni ebɔ amɛ kɔkɔ yɛ loomɔi ni jɛɔ anɔkwa ni ayeee mli kɛbaa lɛ he. Beni Mose ejɔɔ akutsei lɛ egbe naa sɛɛ lɛ, egbo beni eye afii 120, ni afũ lɛ. Eyarafeemɔ lɛ he gbii 30, ni ji aaafee bei ni ahe ni akɛŋma Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ fã.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

32:13, 14—Akɛni agu Israelbii lɛ fɔ yeli hewɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni ‘too agboi afɔ’ ni amɛye lɛ tsɔɔ? Akɛ wiemɔ ni ji fɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ tsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ, ni etsɔɔ tookuu lɛ mli nɔ ni hi fe fɛɛ. Bɔ ni akɛtsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ gbɛ nɔ nɛɛ jeɔ kpo yɛ anɔkwale ni eji akɛ nakai kuku lɛ nɔŋŋ wieɔ ‘ŋmaa sabai ahe fɔ’ kɛ “wein yibii alá” he.

33:1-29—Mɛni hewɔ atsĩii Simeon tã diɛŋtsɛ yɛ jɔɔmɔ ni Mose jɔɔ Israelbii lɛ mli lɛ? Nɔ hewɔ ji akɛ, Simeon kɛ Levi fee amɛ nii yɛ ‘mlifu’ mli ni amɛmlila lɛ, “yiwalɛ yɛŋ!” (1 Mose 34:13-31; 49:5-7) Gboshinii ni aha amɛ lɛ shɛɛɛ akutsei krokomɛi lɛ anɔ̃ lɛ. Aha Levi maji 48, ni Simeon ná egbɛfaŋnɔ lɛ yɛ Yuda nɔ̃ lɛ mli. (Yoshua 19:9; 21:41, 42) No hewɔ lɛ, Mose ejeee gbɛ pɔtɛɛ ejɔɔɔ Simeon. Shi kɛlɛ, akɛ Simeon jɔɔmɔ fata jɔɔmɔi ni ajɔɔ Israel fɛɛ lɛ he.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

31:12. Esa akɛ gbekɛbii atara onukpai amasɛi yɛ asafoŋ kpeei ashishi ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛbo nifeemɔi lɛ atoi ni amɛkase nii kɛjɛ mli.

32:4. Yehowa nifeemɔi fɛɛ ja, yɛ gbɛ nɔ akɛ ejieɔ esui ni ji jalɛsaneyeli, nilee, suɔmɔ, kɛ hewalɛ kpo yɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ nɔ.

Ehe yɛ Sɛɛnamɔ Waa Kɛha Wɔ

Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ wieɔ Yehowa he akɛ “Yehowa kome.” (5 Mose 6:4) Eji wolo ko ni wieɔ mɛi komɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ yɔɔ wekukpaa krɛdɛɛ ko mli lɛ ahe. Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ hu bɔɔ kɔkɔ yɛ wɔŋjamɔ he ni emaa bɔ ni ehe hiaa ni atuu he aha anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ pɛ lɛ nɔ mi.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ! Eyɛ mli akɛ wɔbɛ Mla lɛ shishi moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔkase nibii babaoo kɛjɛ mli ni baaye abua wɔ ni ‘wɔsumɔ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ wɔtsui fɛɛ kɛ wɔsusuma fɛɛ kɛ wɔhewalɛ fɛɛ!’—5 Mose 6:5.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Eeenyɛ efee akɛ Yoshua loo Osɔfonukpa Eleazar ji mɔ ni kɛ naagbee yitso ní Mose gbele he saji yɔɔ mli lɛ fata he.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

SEIR

Kadesh-Barnea

Sinai Gɔŋ (Horeb)

Ŋshɔ Tsuru

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Based on maps copyrighted by Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Wiemɔi ni Mose ha lɛ ji saji titri ni yɔɔ Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mana ni Yehowa kɛha lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Akɛ “wiɛ kɛ wiɛbi fɛɛ” ni aheɔ akɛ “awaba” lɛ toɔ “gbɔmɔ wala” awaba ni aheɔ mɔ he