Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyiɛmɔ Shikpɔŋ Lɛ Nɔ”

“Nyiɛmɔ Shikpɔŋ Lɛ Nɔ”

“Nyiɛmɔ Shikpɔŋ Lɛ Nɔ”

“Nyiɛmɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ ekɛlɛ mli kɛ elɛɛmɔ mli.”—1 MOSE 13:17.

1. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ miishɛɛ Nyɔŋmɔ kɛha Abraham?

ANI onáa gbɛfaa yɛ tsɔne mli, ekolɛ yɛ otsi lɛ naagbee mli lɛ he miishɛɛ? Mɛi krokomɛi sumɔɔ ni amɛkɛ okɔokpe afã gbɛ bɔni afee ni amɛkɛgbɔle amɛkpɔiaŋ ni amɛná bei babaoo kɛkwɛ nibii ni yɔɔ miishɛɛ ni yɔɔ gbɛ lɛ nɔ lɛ jogbaŋŋ. Mɛi krokomɛi hu sumɔɔ ni amɛto amɛtsui shi kɛnyiɛ bɔni afee ni amɛkɛle hei srɔtoi. Bei pii lɛ gbɛfaai ni tamɔ nɛkɛ lɛ asɛɛ etsɛɛɛ. Shi, feemɔ bɔ ni ekolɛ Abraham baanu he eha beni Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Tee shi, nyiɛmɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ ekɛlɛ mli kɛ elɛɛmɔ mli, shi bo mikɛbaaha” lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ!—1 Mose 13:17.

2. Beni Abraham shi Mizraim lɛ, nɛgbɛ etee?

2 Susumɔ nɔ shihilɛ mli ni akɛ nakai wiemɔi lɛ tsu nii yɛ lɛ ahe okwɛ. Abraham kɛ eŋa kɛ mɛi krokomɛi ni fata ehe lɛ yahi Mizraim be fioo. Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitso 13 lɛ kɛɔ wɔ akɛ amɛkɛ amɛ kooloi lɛ shi Mizraim kɛtee “Wuoyigbɛ.” Sɛɛ mli lɛ Abraham ‘kã egbɛfaai lɛ ahe kɛjɛ Wuoyigbɛ kɛtee Betel tɔ̃ɔ.’ Beni béi ba Abraham tookwɛlɔi lɛ kɛ Lot tookwɛlɔi lɛ ateŋ lɛ, eba lɛ akɛ mɛi enyɔ lɛ afã kɛyahi kooloi alɛɛhei srɔtoi, ni Abraham jɛ esuɔmɔ mli eha Lot klɛŋklɛŋ hala he ni ebaasumɔ ni ehi. Lot hala “Yordan niiaŋ,” ni ji jɔɔ ko ni jɛmɛ yɔɔ frɔ̃frɔ̃ ni “etamɔ Yehowa trom lɛ,” ni sɛɛ mli lɛ eyahi Sodom. Nyɔŋmɔ kɛɛ Abraham akɛ: “Agbɛnɛ holemɔ ohiŋmɛii anɔ, ni ojɛ he ni oyɔɔ lɛ okwɛ kooyigbɛ kɛ wuoyigbɛ kɛ bokagbɛ kɛ anaigbɛ.” Ekolɛ Abraham damɔ gɔŋ ko ni yɔɔ Betel lɛ nɔ, no hewɔ lɛ enyɛ ena shikpɔŋ lɛ nɔ hei krokomɛi. Shi kɛlɛ, babaoo yɛ ni ebaafee fe shikpɔŋ lɛ kwɛmɔ kɛkɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ koni ‘enyiɛ shikpɔŋ’ lɛ nɔ ni ele bɔ ni shikpɔŋ lɛ shikamɔ yɔɔ ha kɛ enɔ hei krokomɛi.

3. Mɛni hewɔ ekolɛ ebaawa akɛ aaafee Abraham gbɛfaai lɛ ahe mfoniri yɛ jwɛŋmɔ mli lɛ?

3 Bɔ fɛɛ bɔ ni Abraham nyɛ ekpa shikpɔŋ lɛ eha dani eyashɛ Hebron lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ená ele Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ jogbaŋŋ fe wɔteŋ mɛi babaoo. Susumɔ hei ni atsĩ tã yɛ sane lɛ mli—ni ji Wuoyigbɛ, Betel, Yordan niiaŋ, Sodom, kɛ Hebron lɛ ahe okwɛ. Ani ewaa kɛhaa bo akɛ ooofee hei ni maji nɛɛ yɔɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli? Ewa kɛha mɛi babaoo, ejaakɛ Yehowa webii lɛ ateŋ mɛi fioo pɛ etee hei ni amɛkane he sane yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ni amɛnyɛ amɛkpa shikpɔji nɛɛ anɔ fɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ wɔɔná he miishɛɛ akɛ wɔɔle hei ni Biblia lɛ tsĩ amɛtã lɛ he sane. Mɛni hewɔ?

4, 5. (a) Abɛi 18:15 lɛ kɔɔ shikpɔji ni Biblia lɛ tsĩ amɛtã lɛ ahe nilee kɛ saneshishinumɔ ni aaaná lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni he mfoniri Zefania yitso 2 lɛ feɔ?

4 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Hiɛtɛlɔ tsui náa nilee, ni nilelɔ toi taoɔ nilee sɛɛgbɛ.” (Abɛi 18:15) Saji babaoo yɛ ni mɔ ko baanyɛ ale amɛhe nii, shi anɔkwa nilee ni aaaná yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, kɛ bɔ ni ekɛ mɛi yeɔ ehaa lɛ he lɛ ji nɔ titri ni he hiaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nibii ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɔɔ anɔkwa nilee nɛɛ he. (2 Timoteo 3:16) Shi kadimɔ akɛ enɛ biɔ ni akɛ saneshishinumɔ atsu nii. Saneshishinumɔ ji nyɛmɔ ni akɛleɔ sane ko mli jogbaŋŋ, akɛkɔɔ sɛɛ loo akɛnuɔ emli otii bibii loo sane muu lɛ fɛɛ shishi. Enɛ kɔɔ hei ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe saji ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔteŋ mɛi babaoo le he ni Mizraim yɔɔ, shi ani wɔnuɔ wiemɔ akɛ Abraham jɛ Mizraim “kɛtee Wuoyigbɛ,” kɛ sɛɛ mli lɛ kɛtee Betel, kɛ agbɛnɛ kɛtee Hebron lɛ shishi jogbaŋŋ? Ani ole tsakpaa ni kã hei nɛɛ ateŋ lɛ jogbaŋŋ?

5 Aloo ekolɛ okane Zefania yitso 2 lɛ mli saji yɛ o-Biblia kanemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ mli. Atsĩ maji, gbɔmɛi, kɛ shikpɔji agbɛii atã yɛ jɛmɛ. Atsĩ Gaza, Ashkelon, Ashdod, Ekron, Sodom, kɛ Ninive kɛ agbɛnɛ hu Kanaan, Moab, Amonbii, kɛ Ashur fɛɛ atã yɛ nakai yitso kome lɛ mli. Ani onyɛ ofee nɛkɛ hei ni gbɔmɛi hi diɛŋtsɛ, ní Nyɔŋmɔ gbalɛi ba mli yɛ amɛnɔ lɛ ahe mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli?

6. Mɛni hewɔ Kristofoi komɛi ená hiɛsɔɔ amɛha shikpɔji ahe mfonirii lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ.)

6 Mɛi babaoo ni kaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ená Biblia shikpɔji ahe mfoniri mli ni amɛkwɛɔ lɛ he sɛɛ waa diɛŋtsɛ. Jeee shikpɔji ahe mfonirii ni amɛsumɔɔ waa hewɔ amɛfeɔ enɛ, shi moŋ akɛni amɛyɔseɔ akɛ kɛ́ amɛkɛ shikpɔji ahe mfonirii tsu nii lɛ, ebaaha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nilee ni amɛyɔɔ lɛ aya hiɛ lɛ hewɔ. Shikpɔji ahe mfonirii baanyɛ aye abua amɛ hu ní nii ashishinumɔ ni amɛyɔɔ lɛ aya hiɛ babaoo, koni amɛna bɔ ni saji ni amɛle momo lɛ kɔɔ saji heei ni amɛkaseɔ lɛ ahe ehaa. Beni wɔsusuɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe lɛ, ekolɛ ebaaha hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli akwɔ, ni obaaná nibii ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ ahe nilee babaoo.—Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 14 lɛ.

Gbɛ Jɛkɛmɔ ni Aaale lɛ Haa Anáa Niiashishinumɔ Babaoo

7, 8. (a) Mɛɛ naakpɛɛ nɔ ko Samson fee yɛ Gaza? (b) Mɛɛ sane ni kɔɔ Samson he baanyɛ aye abua wɔ ni wɔná nibii ni enyɛ efee lɛ ahe shishinumɔ babaoo? (d) Samson nifeemɔ lɛ he nilee kɛ shishinumɔ baanyɛ aye abua wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Kojolɔi 16:2 lɛ kɛɔ wɔ akɛ Kojolɔ Samson tee Gaza. Afɔɔ gbɛi Gaza lɛ numɔ yɛ adafitswaa he amaniɛbɔi amli, no hewɔ lɛ ekolɛ oyɛ he ni Samson tee, ni ji Filistibii ashikpɔŋkuku ni bɛŋkɛ Mediteranea Ŋshɔ lɛ he lɛ he nilee ko. [gl 11] Agbɛnɛ kadimɔ nɔ ni Kojolɔi 16:3 lɛ kɛɔ lɛ, akɛ: “Samson kã shi aahu kɛyashi nyɔɔŋteŋ, ni ete shi nyɔɔŋteŋ lɛŋ, ni emɔmɔ maŋ lɛ agbó lɛ shinaai lɛ kɛ shinaatsei enyɔ lɛ amli ni efa kɛ sɛɛlaa adabaŋ lɛ fɛɛ, ni eŋɔtswa ekɔŋ, ni etere kɛtee gɔŋ ni yɔɔ Hebron hiɛ lɛ yiteŋ.”

8 Eka shi faŋŋ akɛ maŋ ni he wa waa tamɔ Gaza lɛ shinaai kɛ shinaatsei lɛ dara ni amɛtsii. Feemɔ amɛteremɔ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ! Samson fee nakai, shi nɛgbɛ etere kɛtee, ni te egbɛfaa lɛ baatamɔ eha tɛŋŋ? Ojogbaŋŋ, Gaza yɛ ŋshɔnaa, ni ekɛ ŋshɔ lɛ kwɔlɛ yeɔ egbɔ. [gl 15] Ni kɛlɛ, Hebron yɛ bokagbɛ, ni he ni eyɔɔ lɛ kwɔlɛ ji mitai 900—gɔŋ ko ni ekwɔɔ baawa diɛŋtsɛ! Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ he pɔtɛɛ ni “gɔŋ ni yɔɔ Hebron hiɛ” lɛ yɔɔ, shi maŋ lɛ kɛ Gaza jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 60, ni kɛlɛ, eji he ko ni nɔ kwɔ waa! Samson gbɛfaa lɛ jɛkɛmɔ ni wɔ́le lɛ eha wɔná nibii ni efee lɛ ahe shishinumɔ hee, aloo jeee nakai? Ni kaimɔ nɔ hewɔ ni Samson nyɛ efee nɔ ko ni tamɔ nakai lɛ—‘Yehowa mumɔ lɛ yɛ enɔ.’ (Kojolɔi 14:6, 19; 15:14) Ákɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ, wɔkpaaa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baaha wɔfee mɛi ni yɔɔ kpɔiaŋ hewalɛ ni yɔɔ srɔto. Shi kɛlɛ, nakai mumɔ ni yɔɔ hewalɛ lɛ nɔŋŋ baanyɛ aha mumɔŋ nibii ni mli kwɔlɔ lɛ ahe shishinumɔ ni wɔyɔɔ lɛ aya hiɛ, ni ebaaha wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ he awa. (1 Korintobii 2:10-16; 13:8; Efesobii 3:16; Kolosebii 1:9, 10) Hɛɛ, sane ni kɔɔ Samson he lɛ shishinumɔ haa wɔyɔseɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ.

9, 10. (a) Té Midianbii anɔ kunim ni Gideon ye lɛ ba lɛ eha tɛŋŋ? (b) Shikpɔŋ he nilee ni kɔɔ enɛ he ni wɔɔná lɛ baanyɛ aha wɔnu sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Midianbii lɛ anɔ kunim ni Gideon ye lɛ hu ji sane kroko ni haa anaa sɛɛnamɔ ni yɔɔ gbɛ ni kamɔ maji lɛ ateŋ lɛ ajɛkɛmɔ ni aaale lɛ he. Biblia kanelɔi babaoo le akɛ Kojolɔ Gideon kɛ etabilɔi 300 lɛ ye tutualɔi akui srɔtoi ni efee ekome ni naa shɛɔ 135,000—ni ji Midianbii, Amalekbii, kɛ mɛi krokomɛi ni ebɔ nsra yɛ Yezreel ŋa ni bɛŋkɛ More gɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ kunim. [gl 18] Gideon hii lɛ kpã tɛtɛrɛmantɛrɛi, amɛjwara kpuji ni amɛjie amɛkɔtii akpo, ni amɛbolɔ akɛ: “Yehowa kɛ Gideon klante!” Enɛ ha henyɛlɔi lɛ ayiŋ futu amɛ ni amɛshe gbeyei, ni amɛkɛ klante bɔi amɛhe gbee. (Kojolɔi 6:33; 7:1-22) Ani nifeemɔ muu lɛ fɛɛ tee nɔ yɛ gbɛkɛnaashi kome pɛ mli? Kanemɔ Kojolɔi yitso 7 kɛ 8 lɛ. Obaana akɛ Gideon tsu etutuamɔ lɛ he nii ni ejɔɔɔ ehe. Anyɛŋ ana he ni maji babaoo ni atsi tã lɛ ekomɛi yɔɔ ŋmɛnɛ, no hewɔ lɛ, ekolɛ anaŋ ekomɛi yɛ Biblia mli shikpɔji ahe mfonirii amli. Shi kɛlɛ ana hei nɛɛ saŋŋ ni baaha wɔnyɛ wɔyɔse hei ni Gideon tsu enifeemɔ lɛ he nii yɛ lɛ.

10 Gideon tiu tabilɔi ni eshwɛ lɛ kɛtee Bet-Shita kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ wuoyigbɛ kɛtee Abel-Mehola ni bɛŋkɛ Yordan lɛ. (Kojolɔi 7:22-25) Sane ni aŋma lɛ kɛɔ akɛ: “Ni beni Gideon shɛ Yordan naa lɛ, ekɛ hii ohai-etɛ ni fata ehe lɛ fo; etɔ amɛ moŋ, shi kɛlɛ amɛnyiɛ amɛsɛɛ.” Beni Israelbii lɛ fo amɛgbe naa lɛ, amɛnyiɛ henyɛlɔi lɛ asɛɛ kɛtee wuoyigbɛ yɛ Sukot kɛ Penuel ni bɛŋkɛ Yabok lɛ, ni agbɛnɛ amɛkwɔ gɔji lɛ kɛtee Yogbeha (ni bɛŋkɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Amman, ni yɔɔ Jordan lɛ). Eji sɛɛnyiɛmɔ kɛ nɔmɔ ni he gbɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 80. Gideon nine shɛ Midian maŋtsɛmɛi enyɔ anɔ ni egbe amɛ; ni no sɛɛ lɛ eku esɛɛ kɛtee emaŋ ni ji Ofra ni bɛŋkɛ he ni nɔmɔ lɛ je shishi yɛ lɛ. (Kojolɔi 8:4-12, 21-27, wɔma efã ko nɔ mi.) Eka shi faŋŋ akɛ, Gideon fee nibii babaoo fe minitii fioo ko ni akɛkpãa tɛtɛrɛmantɛrɛ, akɛfɔɔ̃ kɔtii, ni akɛbolɔɔ kɛkɛ. Ni kwɛ bɔ ni wiemɔi ni kɔɔ hii ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ ahe lɛ maa enɛ nɔ mi ehaa akɛ: ‘Mináŋ mihe dekã bɔ ni mikɛaagba Gideon kɛ [mɛi krokomɛi ni] amɛná hewalɛ kɛjɛ gbedemɔ mli, ni amɛhe wa yɛ ta mli lɛ ahe sane.’ (Hebribii 11:32-34) Kristofoi hu baanyɛ anu gbɔmɔtsoŋ tɔlɛ he, shi ani esaaa akɛ wɔya nɔ wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii?—2 Korintobii 4:1, 16; Galatabii 6:9.

Te Mɛi Jwɛŋɔ ni Amɛfeɔ Amɛnii Amɛhaa Tɛŋŋ?

11. Mɛɛ gbɛ Israelbii lɛ fã kɛtee Kadesh, kɛ agbɛnɛ hu yɛ no sɛɛ?

11 Ekolɛ mɛi komɛi baakwɛ Biblia shikpɔji ahe mfonirii amli koni amɛkɛna hei ni maji yɔɔ, shi ani osusuɔ akɛ shikpɔji ahe mfonirii baanyɛ aha ale bɔ ni gbɔmɛi susuɔ nii ahe amɛhaa? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Israelbii ni shi Sinai Gɔŋ lɛ he kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe okwɛ. Amɛwa yɛ gbɛ lɛ nɔ hei komɛi moŋ, shi naagbee lɛ amɛyashɛ Kadesh (loo, Kadesh-Barnea). [gl 9] Mose Wolo ni Ji Enumɔ 1:2 tsɔɔ akɛ eji gbii 11 gbɛfaa, ni ejɛkɛmɔ aaafee kilomitai 270. Mose jɛ jɛmɛ etsu shikpálɔi 12 kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (4 Mose 10:12, 33; 11:34, 35; 12:16; 13:1-3, 25, 26) Shikpálɔi lɛ tsɔ kooyigbɛ kɛtee Wuoyigbɛ, ekolɛ amɛtsɔ Beersheba kɛ Hebron, ni amɛyashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ kooyigbɛ husui lɛ anaa. (4 Mose 13:21-24) Akɛni Israelbii lɛ bo amaniɛbɔɔ gbonyo ni shikpálɔi nyɔŋma lɛ kɛba lɛ toi hewɔ lɛ, ehe bahia ni amɛkɛ afii 40 atsomlo yɛ ŋa lɛ nɔ. (4 Mose 14:1-34) Mɛni enɛ tsɔɔ yɛ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa mli kɛ suɔmɔ mli ni amɛjɛɔ amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ enɔ lɛ he?—5 Mose 1:19-33; Lala 78:22, 32-43; Yuda 5.

12. Mɛni wɔbaanyɛ wɔwie yɛ Israelbii lɛ ahemɔkɛyeli he, ni mɛni hewɔ eji nɔ ko ni esa akɛ wɔsusu he lɛ?

12 Okɛ shikpɔji ahe nilee asusu enɛ he okwɛ. Eji Israelbii lɛ ná hemɔkɛyeli ni amɛkɛ Yoshua kɛ Kaleb ŋaawoo lɛ tsu nii kulɛ, ani ebaabi ni amɛfã gbɛ kakadaŋŋ kɛya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ? Kadesh kɛ he ni atsɛɔ jɛmɛ akɛ Hiɛkãlɔ ni Naa Mi, ní Isak kɛ Rebeka hi jɛmɛ lɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 16. [gl 7] Ekɛ Beersheba ni yɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ wuoyigbɛ lɛ jɛkɛmɔ shɛɛɛ kilomitai 95. (1 Mose 24:62; 25:11; 2 Samuel 3:10) Akɛni amɛfã gbɛ kɛjɛ Mizraim kɛtee Sinai Gɔŋ lɛ he, ni no sɛɛ lɛ amɛfã gbɛ kilomitai 270 kɛtee Kadesh hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni amɛshɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ naabu kpaakpa. Wɔ hu wɔyɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni awo he shi lɛ naabu kpaakpa. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli? Bɔfo Paulo kɛ Israelbii lɛ ashihilɛ lɛ to he ni ebɔ kɔkɔ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ, koni wɔbote nakai hejɔɔmɔ lɛ mli, ní mɔ ko akanyiɛ nakai toigbele okadi lɛ sɛɛ ni egbee shi.”—Hebribii 3:16–4:11.

13, 14. (a) Mɛɛ shihilɛ mli Gibeonbii lɛ kɔ gbɛ ko ni ja yɛ? (b) Mɛni jieɔ Gibeonbii lɛ asubaŋ kpo, ni mɛni esa akɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli?

13 Anaa su kroko, ni ji he ni akɛfɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ koni atsu esuɔmɔnaa nii ahe nii lɛ yɛ sane ni kɔɔ Gibeonbii lɛ ahe ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ mli. Beni Yoshua nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛfo Yordan Faa lɛ kɛtee shikpɔŋ ni Nyɔŋmɔ wo shi akɛ ekɛbaaha Abraham seshibii lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, be bashɛ ni esa akɛ amɛshwie Kanaanbii lɛ kɛjɛ nɔ. (5 Mose 7:1-3) Gibeonbii lɛ fata he. Israelbii lɛ butu Yeriko kɛ Ai ni amɛyabɔ nsra yɛ Gilgal masɛi. Gibeonbii lɛ sumɔɔɔ ni amɛgboi akɛ Kanaanbii ni alomɔ amɛ, no hewɔ lɛ amɛtsu mɛi kɛtee Yoshua ŋɔɔ yɛ Gilgal. Amɛkwa amɛfee amɛhe tamɔ nɔ ni amɛjɛɛɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ, bɔni afee ni amɛnyɛ amɛkɛ Hebribii lɛ afee toiŋjɔlɛ he kpaŋmɔ.

14 Mɛi ni atsu lɛ kɛɛ akɛ: “Maŋsɛɛ shɔŋŋ otsuji jɛ ni amɛba yɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛi ahewɔ.” (Yoshua 9:3-9, wɔma efã ko nɔ mi.) Etamɔ nɔ ni amɛtadei kɛ niyenii ni amɛkɛba lɛ tsɔɔ akɛ amɛjɛ shɔŋŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ Gilgal kɛ Gibeon jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 30. [gl 19] Akɛni Yoshua kɛ elumɛi lɛ he Gibeonbii lɛ amɛye hewɔ lɛ, amɛkɛ Gibeon kɛ maji ni kɛ amɛ yɔɔ tsakpaa lɛ fee toiŋjɔlɛ he kpaŋmɔ. Ani hiɛkpatamɔ ni Gibeonbii lɛ taoɔ amɛye amɛhe kɛjɛ mli lɛ pɛ hewɔ amɛtsɔ̃ ŋaa nɛɛ? Dabida, etsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni Israel Nyɔŋmɔ lɛ akpɛlɛ amɛnɔ. Yehowa kpɛlɛ Gibeonbii lɛ anɔ ni amɛtsɔmɔ ‘laiyalɔi kɛ faaŋyalɔi amɛha asafo lɛ kɛ Yehowa afɔleshaa latɛ lɛ,’ ni amɛlɛ́ɔ lai kɛbaa ni akɛshaa afɔle yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ. (Yoshua 9:11-27) Gibeonbii lɛ tee nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛtsu nitsumɔi ni baa shi yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi fata Sɔlemɔwe Sɔɔlɔi ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon ni sɔmɔ kɛma sɔlemɔtsu lɛ ekoŋŋ lɛ ahe. (Ezra 2:1, 2, 43-54; 8:20) Wɔbaanyɛ wɔkase amɛsu lɛ kɛtsɔ mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ koni wɔha toiŋjɔlɛ ahi wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ, kɛ suɔmɔ mli ni wɔɔjɛ wɔtsu nitsumɔi ni baa shi po yɛ esɔɔmɔ mli lɛ nɔ.

Okɛ Ohe Ashã Afɔle

15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná shikpɔji ahe saji ni yɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ahe miishɛɛ lɛ?

15 Biblia mli shikpɔji ahe saji, tamɔ nɔ ni kɔɔ Yesu kɛ bɔfo Paulo gbɛfaai kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ hu yɛ saji ni yɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ mli. (Marko 1:38; 7:24, 31; 10:1; Luka 8:1; 13:22; 2 Korintobii 11:25, 26) Yɛ saji ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee gbɛ̀i ni amɛfã lɛ ahe mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli.

16. Kristofoi ni yɔɔ Beroia lɛ tsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ Paulo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Beni Paulo fãa gbɛ ni ji enyɔ (ni ji afaseo su liamɔ ni yɔɔ shikpɔji ahe mfoniri lɛ mli) yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ebashɛ Filipi ni amrɔ nɛɛ eyɔɔ Greece lɛ. [gl 33] Eye odase yɛ jɛmɛ ni awo lɛ tsuŋ, ni sɛɛ mli lɛ aŋmɛɛ ehe ni eshi kɛtee Tesalonika. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:6–17:1) Beni Yudafoi lɛ wo mɛi ayiŋ koni amɛfee basabasa lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ Tesalonika lɛ wo Paulo hewalɛ koni eya Beroia ni kɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 65 lɛ. Paulo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwere yɛ Beroia, shi Yudafoi lɛ baha maŋbii lɛ te shi amɛwo lɛ. No hewɔ lɛ, “nyɛmimɛi lɛ yajie Paulo gbɛ ní eya eyatsɔ ŋshɔ hiɛ,” ni “mɛi ni yawa Paulo lɛ kɛ lɛ tee Ateene tɔ̃ɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:5-15) Eka shi faŋŋ akɛ mɛi heei ni ebatsɔmɔ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi miisumɔ ni amɛnyiɛ gbɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 40 kɛya Aegea Ŋshɔ lɛ naa, ní amɛwo lɛlɛ ni amɛbaata mli lɛ he nyɔmɔ kɛfã gbɛ aaafee kilomitai 500. Gbɛfãa ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ oshara, shi nyɛmimɛi lɛ kɛ amɛhe wo oshara nɛɛ mli ni amɛkɛ gbɛfalɔ ni damɔ Nyɔŋmɔ najiaŋ nɛɛ ye be babaoo.

17. Le ni wɔɔle gbɛ jɛkɛmɔ ni kã Mileeto kɛ Efeso teŋ lɛ baanyɛ aha wɔnu mɛni shishi jogbaŋŋ?

17 Beni Paulo fãa egbɛ ni ji etɛ (baaŋmɔŋ liamɔ ni yɔɔ shikpɔŋ he mfoniri lɛ mli) lɛ, ebashɛ Mileeto lɛji adaamɔhe lɛ. Etsu ni ayatsɛ Efeso asafo ni kɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 50 lɛ mli onukpai lɛ kɛba. Feemɔ nakai onukpai lɛ ni miishi amɛnitsumɔi koni amɛyana Paulo lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ. Ekolɛ beni amɛnyiɛ gbɛ kɛyaa lɛ, amɛkɛ miishɛɛ gba kpee ni amɛkɛ Paulo yaafee lɛ he sane. Beni amɛkɛ Paulo gbe kpee lɛ naa ni amɛnu esɔlemɔ lɛ, “amɛfó naakpa, ni amɛgbeegbee Paulo kuɛ nɔ, ni amɛshɔ enaa.” No sɛɛ lɛ, “amɛyajie lɛ gbɛ yɛ lɛlɛ lɛ mli” koni eya Yerusalem. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:14-38) Ekolɛ amɛná nibii babaoo ni amɛbaasusu he, ni amɛgba he sane beni amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛyaa Efeso lɛ. Ani hiɛsɔɔ kpo ni amɛjie kɛtsɔ nyiɛmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni amɛnyiɛ koni amɛkɛ sɔɔlɔ gbɛfalɔ ni nyɛ etsɔɔ amɛ nii ni ewo amɛ hewalɛ lɛ ayakpe lɛ nɔ lɛ esaaa ohiɛ? Ani oyɔse nɔ ko yɛ enɛ mli ni obaanyɛ okɛtsu nii yɛ oshihilɛ kɛ oniiahesusumɔ mli?

Kasemɔ Nakai Shikpɔŋ lɛ kɛ Nɔ ni Baaba Wɔsɛɛ lɛ Ahe Nii

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee yɛ hei ni atsi amɛ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe?

18 Nɔkwɛmɔnii ni etsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ shikpɔŋ ni Nyɔŋmɔ kɛha Israelbii lɛ ni wɔɔle he nii jogbaŋŋ lɛ he, ni ákɛ nakai shikpɔŋ lɛ he hiaa waa yɛ Biblia mli saji babaoo mli. (Ni wɔbaanyɛ wɔha wɔ niiahesusumɔ mli alɛɛ kɛtsɔ shikpɔji krokomɛi ni atsĩ amɛtã yɛ Biblia mli saji amli lɛ ahe nii ni wɔɔkase lɛ nɔ.) Beni wɔhaa nilee kɛ saneshishinumɔ ni wɔyɔɔ, titri lɛ yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ he lɛ yaa hiɛ lɛ, esa akɛ wɔha taomɔnii titri ni baaha Israelbii lɛ anine ashɛ shikpɔŋ ní “fufɔ kɛ wo” hoɔ yɛ nɔ lɛ nɔ lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. Nakai taomɔnii lɛ ji ní ashe Yehowa gbeyei ni aye ekitai lɛ anɔ.—5 Mose 6:1, 2; 27:3.

19. Mɛɛ paradeiso srɔtoi enyɔ esa akɛ wɔjwɛŋmɔ ahi nɔ be fɛɛ be?

19 Esa akɛ wɔ hu wɔtsu wɔgbɛfaŋnɔ ŋmɛnɛ, ni ji akɛ wɔshe Yehowa gbeyei ni wɔfee esuɔmɔnaa nii. Nakai ni wɔɔfee lɛ baaha mumɔŋ paradeiso ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ Kristofoi asafo lɛ mli amrɔ nɛɛ aya hiɛ ni efee fɛo. Ebaaha mumɔŋ paradeiso lɛ he nilee kɛ jɔɔmɔi ni wɔyɔɔ lɛ aya hiɛ. Ni wɔle akɛ jɔɔmɔi babaoo yɛ lolo ni wɔbaaná. Yoshua nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛfo Yordan kɛtee shikpɔŋ ni baa nii ni nɔ yɔɔ miishɛɛ lɛ nɔ. Wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ amrɔ nɛɛ ni wɔkɛ nɔmimaa akpa shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni ji shikpɔŋ kpakpa ni kã wɔhiɛ lɛ gbɛ.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná he miishɛɛ akɛ wɔɔha nilee kɛ niiashishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ Biblia shikpɔji ahe lɛ aya hiɛ lɛ?

• Shikpɔji ahe saji ni atsɔɔ mli fitsofitso yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ amli te nɔ ni okase nii kɛjɛ?

• Mɛni pɔtɛɛ okase yɛ shikpɔji ahe nikasemɔ ni kɔɔ shihilɛi komɛi ni ba lɛ ahe lɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

‘Kwɛmɔ Shikpɔŋ Kpakpa Lɛ’

Yehowa Odasefoi ná miishɛɛ akɛ amɛnine aaashɛ wolo bibioo ni ji ‘Kwɛmɔ Shikpɔŋ Kpakpa Lɛ’ ni ajie lɛ kpo yɛ kpeei ni afee yɛ afi 2003 kɛ afi 2004 mli lɛ nɔ. Nɛkɛ wolo hee, ni akala yɛ wiemɔi 80 mli nɛɛ, mli eyi obɔ kɛ shikpɔji ahe mfoniri ni akɛ kɔlai srɔtoi tɛŋ kɛ akrabatsai ni tsɔɔ je lɛŋ hei srɔtoi ni abɔ amɛhe amaniɛ yɛ Biblia lɛ mli, titri lɛ nɔ ni kɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ yɛ bei srɔtoi amli lɛ he lɛ.

Sane ni fata he lɛ tsĩɔ baafai ayibɔi ni akɛ niŋmaa ni mli ti eŋma lɛ atã, tamɔ [gl 15] ni ekɛtsɔɔ shikpɔji ahe mfoniri pɔtɛɛ. Kɛ́ oyɛ wolo hee bibioo nɛɛ eko lɛ, no lɛ ná be ni okɛle ehe nibii ni yɔɔ srɔto ni baanyɛ eye ebua bo koni oha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nilee kɛ shishinumɔ ni oyɔɔ lɛ aya hiɛ.

(1) Mfonirii ahe wiemɔi, loo akrabatsai ni atsɔɔ okadii loo kadimɔi pɔtɛɛi ashishi yɛ mli lɛ yɛ shikpɔji ahe mfonirii babaoo amli [gl 18]. (2) Ato gbɛjianɔ ni baaye abua bo koni ona bɔ ni hei ni awieɔ amɛhe lɛ adaramɔ kɛ amɛ jɛkɛmɔ yɔɔ ha yɛ mitai kɛ kilomitai amli yɛ shikpɔji ahe mfonirii lɛ pii amli [gl 26]. (3) Bei pii lɛ akɛ okadi ko ni su tamɔ gãi tsɔɔ he ni kooyigbɛ yɔɔ, koni eha ona maŋ lɛ shikamɔ [gl 19]. (4) Bei pii lɛ akɛ sui srɔtoi tɛŋɔ shikpɔji ahe mfonirii lɛ koni akɛtsɔɔ bɔ ni shikpɔji lɛ anɔkwɔlɛ yɔɔ ha [gl 12]. (5) Ekolɛ niŋmaa okadii kɛ nɔmbai baahi shikpɔŋ he mfoniri lɛ naabugbɛ, bɔni afee ni onyɛ ona he ni maji loo gbɛii yɔɔ [gl 23]. (6) Yɛ emli saji ataomɔhe ni hiɛ baafai enyɔ [gl 34-5], ní aŋmala maji agbɛii kɛ hei krokomɛi yɛ mli lɛ amli lɛ, akɛ niŋmaa ni mli ti eŋmala baafa lɛ nɔmba, ni bei pii lɛ liamɔ nɔ ni eyɔɔ lɛ hu nyiɛɔ sɛɛ, tamɔ E2 nɛkɛ. Kɛ́ okɛ nibii nɛɛ tsu nii yɛ be fioo mli lɛ, ekolɛ onaa baakpɛ ohe yɛ bɔ ni amɛbaaye amɛbua bo koni onilee kɛ oniiashishinumɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ aya hiɛ aha lɛ hewɔ.

[Akrabatsa/Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]

TAO NI TSƆƆ SHIKPƆŊ NƆ HEI DIƐŊTSƐ ASHIKAMƆ

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

A. Ŋshɔ Wulu lɛ Ŋshɔnaa

B. Yordan Anaigbɛ Ŋa

1. Asher Ŋa

2. Dor Ŋshɔnaa Shikpɔŋ

3. Sharon Koolooi Alɛɛhe

4. Filistea Ŋa

5. Teŋgbɛ Boka-Anai Jɔɔ

a. Megido Ŋa

b. Yezreel Jɔɔ Ŋa

D. Yordan Anaigbɛ Gɔji

1. Galilea Gɔji

2. Karmel Gɔji

3. Samaria Gɔji

4. Ŋa nɔ Shikpɔŋ (gɔji bibii)

5. Yuda Gɔji Ashikpɔŋ

6. Yuda Ŋa

7. Wuoyigbɛ

8. Paran Ŋa

E. Araba (Bú Jɔɔ)

1. Hula Lɛjiadaamɔhe

2. He ni Galilea Ŋshɔ lɛ Yɔɔ

3. Yordan Jɔɔ

4. Ŋoo Ŋshɔ (Ŋshɔ ni Egbo)

5. Araba (Ŋoo Ŋshɔ lɛ wuoyigbɛ)

Ɛ. Gɔji loo Gɔji Ashikpɔŋ kɛ Eyiteŋ Trɛnɛɛ ni Yɔɔ Yordan Wuoyigbɛ

1. Bashan

2. Gilead

3. Amon kɛ Moab

4. Edom Gɔji Ashikpɔŋ kɛ Eyiteŋ Trɛnɛɛ

F. Lebanon Gɔji

[Shikpɔŋ he mfoniri]

Hermon Gɔŋ

More

Abel-mehola

Sukot

Yogbeha

Betel

Gilgal

Gibeon

Yerusalem

Hebron

Gaza

Beersheba

Sodom?

Kadesh

[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

KANAAN

Megido

GILEAD

Dotan

Shekem

Betel (Luz)

Ai

Yerusalem (Salem)

Betlehem (Efrat)

Mamre

Hebron (Makpela)

Gerar

Beersheba

Sodom?

WUOYIGBƐ

Rehobot?

[Gɔji]

Moria

[Nui]

Ŋoo Ŋshɔ

[Fai]

Yordan

[Mfoniri]

Abraham nyiɛ shikpɔŋ lɛ nɔ

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Troia

SAMOTRAAKEE

Neapoli

Filipi

Amfipoli

Tesalonika

Beroia

Ateene

Korinto

Efeso

Mileeto

RODO