Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Anɔkwayeli Kɛ Shifimɔ Tsutsu kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ

Anɔkwayeli Kɛ Shifimɔ Tsutsu kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ

Anɔkwayeli Kɛ Shifimɔ Tsutsu kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ

Wisła ji maŋ bibioo ko ni yɔɔ Poland wuoyigbɛ, yɛ husu ni kã Poland, Slovakia kɛ Czech Republic teŋ lɛ masɛi. Eyɛ mli akɛ ekolɛ onuko Wisła he dã moŋ, shi eyɛ yinɔsane ko ni baanyɛ akanya anɔkwa Kristofoi atsuii. Eji yinɔsane be ko ni kadiɔ anɔkwayeli kɛ ekãa ni ayɔɔ kɛha Yehowa jamɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɛ?

WISŁA ji maŋ ko ni yɔɔ gɔji akpokpaa fɛfɛo ko ni adebɔɔ nibii ni yɔɔ fɛo eyi nɔ obɔ lɛ nɔ. Nujɔɔi ni hoɔ kɛ foi kɛ nsutɛŋi enyɔ yakpeɔ kɛboteɔ Vistula Faa lɛ mli, ni ehoɔ kɛtsɔmɔɔ gɔji ni kooi kɛ jɔɔi yɔɔ nɔ lɛ amli. Naanyobɔɔ su ni Wisła maŋbii lɛ yɔɔ kɛ jɛmɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ ni sa jogbaŋŋ lɛ haa jɛmɛ bafeɔ helatsamɔhe, latsaa beaŋ hejɔɔmɔhe, kɛ fɛ̃i beaŋ shisharamɔ he ko ni ehe gbɛi waa.

Etamɔ nɔ ni maŋ nɛɛ ná egbɛi lɛ kɛjɛ maŋbii ni bahi jɛmɛ klɛŋklɛŋ yɛ afi 1590 afii lɛ amli lɛ aŋɔɔ. Afee tsɔne ko ni akɛfolɔɔ tsei amli yɛ jɛmɛ, ni etsɛɛɛ ni gɔŋ ni kooi bɛ nɔ lɛ batsɔ shihilɛhe kɛha mɛi ni lɛɔ tooi kɛ tsinai ni tsuɔ okwaayeli nitsumɔ lɛ. Shi jamɔ hiɛ tsakemɔi ni ba oyayaayai lɛ sa nɛkɛ gbɔmɛi heshibalɔi nɛɛ ahe. Jamɔ hiɛtsakemɔ ni Martin Luther kɛba lɛ sa kpokpaa lɛ nɔ bii lɛ ahe waa, ni taakɛ niiamlitaolɔ Andrzej Otczyk tsɔɔ mli lɛ, Lutherjamɔ batsɔ “Maŋ muu fɛɛ jamɔ yɛ afi 1545 lɛ mli.” Shi kɛlɛ, Tawuu be ni he afii 30 lɛ, kɛ Jamɔ Hiɛtsakemɔ ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ ha shihilɛ lɛ tsake kwraa. Otczyk tsa nɔ akɛ: “Yɛ afi 1654 lɛ mli lɛ, ahe Protestantbii lɛ asɔlemɔtsui lɛ fɛɛ kɛjɛ amɛdɛŋ, atsĩ amɛnitsumɔi lɛ anaa, ni ahe Bibliai kɛ jamɔŋ woji krokomɛi fɛɛ kɛjɛ amɛdɛŋ.” Shi kɛlɛ, maŋbii lɛ ateŋ mɛi fã kpotoo ji mɛi ni tee nɔ amɛhi shi akɛ Lutherjamɔ mli bii.

Klɛŋklɛŋ Biblia Mli Anɔkwale Dumɔwui

Miishɛɛ sane ji akɛ, jamɔ hiɛtsakemɔ ko ni he hiaa waa yɛ ni baaba. Biblia Kaselɔi, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ, ateŋ mɛi enyɔ komɛi ni yɔɔ ekãa waa lɛ yadũ Biblia mli anɔkwale wui ni ji klɛŋklɛŋ nɔ kwraa lɛ yɛ afi 1928 lɛ mli. Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, Jan Gomola kɛ adafitswaa tsɔne ko tee Wisła, ni etswaa Biblia mli wiemɔi ni amɔmɔ awo kpãai anɔ lɛ yɛ nɔ. Kɛkɛ ni etsa nɔ kɛtee jɔɔ ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli, he ni ekɛ Andrzej Raszka, ni eji nuu kpitioo ko ni mli ti, ni boɔ sane toi jogbaŋŋ lɛ yakpe yɛ lɛ. Raszka jie e-Biblia lɛ kpo amrɔ nɔŋŋ koni ekwɛ akɛ nibii ni awieɔ yɛ adafitswaa tsɔne lɛ nɔ lɛ ja lo. Kɛkɛ ni ekɛ gbeeŋ ni wa kɛɛ akɛ: “Minyɛminuu, amrɔ nɛɛ mina anɔkwale lɛ! Kɛjɛ be mli ni minɔɔ yɛ Jeŋ Ta I nɔ lɛ mli lɛ tɔŋŋ ni mibɔi hetooi ataomɔ!”

Akɛni Raszka mii shɛ ehe aahu fe nine hewɔ lɛ, ekɛ Gomola tee enanemɛi Jerzy kɛ Andrzej Pilch ŋɔɔ ni amɛhu amɛkpɛlɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ. Andrzej Tyrna, ni kase Biblia mli anɔkwale lɛ yɛ France lɛ ye ebua nɛkɛ hii nɛɛ, ni amɛtee hiɛ babaoo yɛ nilee ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ he lɛ mli. Etsɛɛɛ ni abaptisi amɛ. Yɛ afi 1930 afii lɛ amli lɛ, nyɛmimɛi ni jɛ maji ni bɛŋkɛ Wisła lɛ yaa amɛyasaraa Biblia Kaselɔi akuu bibioo ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ koni amɛye amɛbua amɛ. Nɔ ni jɛ mli kɛba lɛ yɛ naakpɛɛ.

Mɛi heei ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ babaoo ké yuu kɛbafata amɛhe. Wisłabii awekui ni yɔɔ Lutherjamɔ mli lɛ fɔɔ Biblia lɛ kanemɔ yɛ amɛshiai amli. No hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo nyɛ amɛna srɔtofeemɔ ni yɔɔ anɔkwale kɛ amale teŋ be mli ni amɛnaa Ŋmalɛ mlitsɔɔmɔi ni kɔneɔ mɔ yiŋ ni kɔɔ hɛl la kɛ Triniti tsɔɔmɔ lɛ he lɛ. Wekui babaoo hala akɛ amɛaatse amɛhe kɛjɛ apasa jamɔ tsɔɔmɔi ahe. No hewɔ lɛ asafo ni yɔɔ Wisła lɛ shwere ni beni shɛɔ afi 1939 lɛ, no mli lɛ mɛi ni yɔɔ mli lɛ ayifalɛ miihe ashɛ 140. Kɛlɛ, naakpɛɛ sane ji akɛ, mɛi ni edara yɛ afii amli ni yɔɔ nakai asafo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo ji mɛi ni abaptisiko amɛ. Helena, ni eji klɛŋklɛŋ Odasefoi yɛ nakai be lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome lɛ kɛɛ akɛ: “Enɛ etsɔɔɔ akɛ shiɛlɔi ni abaptisiko amɛ nɛɛ nyɛɛɛ amɛdamɔ shi shiŋŋ yɛ Yehowa gbɛfaŋ.” Ekɛfata he akɛ: “Amɛkɛ anɔkwayeli fi shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ he kaa ni etsɛɛɛ ni amɛkɛkpe lɛ mli.”

Ni yɛ gbekɛbii lɛ agbɛfaŋ hu? Amɛna akɛ amɛfɔlɔi ena anɔkwale lɛ. Franciszek Branc jaje akɛ: “Beni mitsɛ ataa na akɛ ena anɔkwale lɛ, eje shishi ebɔi dumɔ ewo mi kɛ minyɛminuu lɛ mli. No mli lɛ miye afii kpaanyɔ ni minyɛminuu lɛ eye afii 10. Ataa biɔ wɔ saji ni waaa, tamɔ: ‘Namɔ ji Nyɔŋmɔ, ni mɛni ji egbɛi? Mɛni ole yɛ Yesu Kristo he?’ Wɔŋmalaa hetooi lɛ yɛ wolo nɔ ni wɔkɛ Biblia kukuji fiɔ sɛɛ.” Odasefonyo kroko ko kɛɛ akɛ: “Akɛni mifɔlɔi jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛlɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ ni amɛshi Lutherjamɔ lɛ yɛ afi 1940 lɛ hewɔ lɛ, mikɛ shitee-kɛwoo kɛ yii kpe yɛ skul. Miida mifɔlɔi ashi akɛ amɛdũ Biblia shishitoo mlai amɛwo mimli. No ji nɔ ni ye ebua mi waa ni minyɛ midamɔ shihilɛi ni mli wawai nɛɛ anaa.”

Hemɔkɛyeli yɛ Kaa Mli

Beni Jeŋ Ta II lɛ fɛ́ ni nakai kpokpaa lɛ yaje Nazibii ahewalɛ shishi lɛ, amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaabule Yehowa Odasefoi lɛ ashishi. Klɛŋklɛŋ lɛ, awo mɛi ni hiɛ efã lɛ hewalɛ—titri lɛ tsɛmɛi—koni amɛkɛ amɛwaonaa gbɛi awo wolo ko ni baatsɔɔ akɛ Germanbii ji amɛ lɛ shishi, bɔni afee ni amɛnine ashɛ hegbɛi komɛi anɔ. Odasefoi lɛ kpoo akɛ amɛaafi Nazibii lɛ asɛɛ. Nyɛmimɛi hii kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni edara ni baanyɛ amɛkɛ amɛhe awo asraafoi anitsumɔ mli lɛ babaoo kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ kpe: Amɛhe ni amɛkɛaawo asraafoi anitsumɔ lɛ mli, loo amɛfai shi ni amɛaatswa akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ maŋkwramɔŋ saji amli, kɛji aaagbala amɛtoi po. Andrzej Szalbot, ni Gestapo asraafoi lɛ mɔ lɛ yɛ afi 1943 mli lɛ kɛɛ akɛ: “Asraafoi anitsumɔ ni mɔ ko aaakpoo lɛ tsɔɔ akɛ akɛ lɛ baaya yiwalɛ nsra mli, bei pii lɛ Auschwitz nsra lɛ mli. No mli lɛ abaptisiko mi, shi mile nɔmimaa wiemɔi ni Yesu kɛha yɛ Mateo 10:28, 29 lɛ. Mile akɛ Yehowa baanyɛ atee mi shi kɛba wala mli ekoŋŋ kɛji migbo yɛ hemɔkɛyeli ni miyɔɔ yɛ emli lɛ hewɔ.”

Yɛ afi 1942 shishijee gbɛ lɛ, Nazibii lɛ mɔmɔ nyɛmimɛi hii 17 yɛ Wisła. Yɛ nyɔji etɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi 15 gboi yɛ Auschwitz nsra lɛ mli. Mɛɛ hewalɛ enɛ ná yɛ Odasefoi ni shwɛ yɛ Wisła lɛ anɔ? Yɛ nɔ najiaŋ ni enɛ aaaha amɛŋmɛɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he lɛ, ewo amɛ hewalɛ ni amɛkpɛtɛ Yehowa he gbagbalii ni amɛŋmɛɛɛ saji ahe ni akɛsaa! Yɛ nyɔji ekpaa ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, shiɛlɔi ayibɔ ni yɔɔ Wisła lɛ ku bɔ he toi enyɔ. Etsɛɛɛ ni amɔmɔ amɛteŋ mɛi babaoo afata he. Kɛ́ abua nyɛmimɛi, mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, kɛ gbekɛbii ni Hitler tutuamɔ hewalɛ lɛ sa amɛhe lɛ anaa lɛ, amɛyibɔ feɔ mɛi 83. Akɛ amɛteŋ mɛi 53 tee yiwalɛ nsrai amli (titri lɛ Auschwitz nsra lɛ mli) loo nsrai ni yɔɔ Poland, Germany, kɛ Bohemia ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tsuɔ nii dɛŋdɛŋ kɛtsaa ojarawa tɛi kɛ tɛi ni akɛmaa tsu lɛ amli.

Anɔkwayeli kɛ Shifimɔ

Nazibii lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛkɔne Odasefoi lɛ ayiŋ yɛ Auschwitz nsra lɛ mli akɛ abaaŋmɛɛ amɛhe amrɔ nɔŋŋ. Bulɔ ko ni eji SS nyo lɛ kɛɛ nyɛminuu ko akɛ: “Kɛji okɛ onine wo woji ashishi kɛtsɔɔ kɛkɛ akɛ ojeee Biblia Kaselɔi lɛ ateŋ mɔ ko dɔŋŋ lɛ, no lɛ wɔbaaŋmɛɛ ohe koni oya shia.” Akɛ nibimɔ nɛɛ fɔ̃ ehiɛ shii abɔ, shi nyɛminuu lɛ eŋmɛɛɛ anɔkwa ni eyeɔ Yehowa lɛ he. Nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ, ayi lɛ, aye ehe fɛo, ni aha etsu nii dɛŋdɛŋ yɛ Auschwitz kɛ Mittelbau-Dora nsrai ni yɔɔ Germany lɛ amli. Beni eshwɛ fioo ni abaaŋmɛɛ amɛhe lɛ, eshwɛ sharao ni nyɛminuu nɛɛ agbo yɛ okpɛlɛm ko ni atswa awo nsra lɛ mli he ni eyɔɔ lɛ hewɔ.

Paweł Szalbot, ni eji Odasefonyo ko ni gbo nyɛsɛɛ nɛɛ kai be ko akɛ: “Beni Gestapo asraafoi lɛ biɔ wɔ saji lɛ, amɛbi mi shii abɔ nɔ hewɔ ni mikpoo akɛ mafata German asraafoi lɛ ahe kɛ nɔ hewɔ ni mikpoo akɛ mikɛ yijiemɔ aaaha Hitler lɛ.” Beni ejɛ Biblia lɛ mli etsɔɔ nɔ hewɔ ni ákɛ Kristofonyo lɛ, ekɛ ehe wooo maŋ saji amli lɛ sɛɛ lɛ, abu lɛ fɔ́ ni akɛ lɛ tee koni eyatsu nii yɛ tawuu nibii afeemɔ he ko. “Eyɛ faŋŋ akɛ minyɛŋ makpɛlɛ nitsumɔ nɛɛ nɔ yɛ mihenilee hewɔ, no hewɔ lɛ amɛkɛ mi tee koni miyatsu nii yɛ ojarawa tɛ tsaa nitsumɔhe ko.” Fɛɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ eye anɔkwa.

Mɛi ni awooo amɛtsuŋ—ni ji yei kɛ gbekɛbii lɛ—kɛ niyenii yahaa mɛi ni yɔɔ Auschwitz nsra lɛ mli lɛ. Nyɛminuu ko ni no mli lɛ eji oblanyo fioo lɛ kɛɛ akɛ: “Yɛ latsaa be mli lɛ, wɔhalaa aduawai bibii yɛ tsei ashishi ni wɔkɛ yatsakeɔ ŋmaa. Nyɛmimɛi yei lɛ kɛ ŋmaa lɛ shaa bodobodo kokrobii ni amɛkɛ mu shwieɔ nɔ. Yɛ no sɛɛ lɛ, wɔyajaraa bodobodo lɛ fiofio wɔhaa nanemɛi heyelilɔi ni awo amɛ tsuŋ lɛ.”

Kɛ́ abua Odasefoi ni hiɛ efã ni aloo amɛ kɛjɛ Wisła kɛtee yiwalɛ nsrai amli koni amɛyatsu nii dɛŋdɛŋ lɛ anaa lɛ, amɛyibɔ ji mɛi 53. Amɛteŋ mɛi 38 gboi.

Yinɔ Hee ko Pue

Nazibii ayiwalɛ nifeemɔi lɛ sa Yehowa Odasefoi gbekɛbii lɛ hu ahe. Akɛ amɛteŋ mɛi komɛi fata amɛnyɛmɛi ahe kɛtee nsrai ni yɔɔ Bohemia ni akɛ mɛi yatoɔ jɛmɛ be kukuo lɛ amli. Atse amɛteŋ mɛi komɛi kɛjɛ amɛfɔlɔi ahe kɛtee nsra ko ni yɔɔ Lodz, ní akɛ gbekɛbii ni amɛtoii wala yatoɔ jɛmɛ lɛ mli.

Gbekɛbii lɛ ateŋ mɛi etɛ kaiɔ akɛ: “Wɔteŋ mɛi klɛŋklɛŋ ni Germanbii lɛ mɔmɔ kɛtee Lodz lɛ ayibɔ ji mɛi nyɔŋma, mɛi ni eye kɛjɛ afii enumɔ nɔ kɛyashi afii nɛɛhu nɔ. Wɔwowoo wɔhe hewalɛ kɛtsɔ sɔlemɔ kɛ Biblia mli saneyitsei ni wɔsusu he lɛ nɔ. Wɔnáaa lɛ mlɛo akɛ wɔɔdamɔ naa.” Yɛ afi 1945 mli lɛ, nakai gbekɛbii lɛ fɛɛ ku amɛsɛɛ kɛtee shia. Agbeee amɛ shi aha amɛtara loo ni afee amɛ niseniianii ní amɛhiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Kɛlɛ, nɔ ko nɔ ko haaa amɛŋmɛɛ amɛ emuuyeli lɛ he.

Mɛni Nyiɛ Sɛɛ Kɛba?

Beni Jeŋ Ta II lɛ baa naagbee lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Wisła lɛ kã he amɛhe wa lolo yɛ hemɔkɛyeli mli, ni amɛfee klalo akɛ amɛkɛ ekãa kɛ faishitswaa aaaje amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi ekoŋŋ. Nyɛmimɛi buaa amɛhe naa kuikui kɛjɛɔ Wisła ni amɛyasaraa gbɔmɛi ni yɔɔ hei ni kɛ amɛteŋ jɛkɛmɔ aaashɛ kilomitai 40 sɔŋŋ lɛ, ni amɛyashiɛɔ ni amɛjaraa Biblia wojo amɛhaa amɛ. Jan Krzok kɛɛ akɛ: “Etsɛɛɛ ni aná asafoi etɛ ni yɔɔ ekãa yɛ wɔmaŋ lɛ mli.” Shi kɛlɛ, jamɔŋ heyeli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ.

Yɛ afi 1950 lɛ, Communist nɔyeli ni baye Nazibii lɛ asɛɛ lɛ tsĩ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ naa yɛ Poland. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ atao gbɛ̀i krokomɛi ni amɛaatsɔ nɔ amɛtsu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii. Bei komɛi lɛ amɛyasaraa mɛi yɛ amɛshiai amli kɛtsɔ kwa ni amɛkwaa amɛfeɔ tamɔ nɔ ni amɛmiihe lɛɛ kooloi loo ŋmaa lɛ nɔ. Afɔɔ Kristofoi akpeei feemɔ yɛ kui bibii amli gbɛkɛnaashi. Shi kɛlɛ, asraafoi lɛ bɔ mɔdɛŋ amɛmɔmɔ Yehowa tsuji lɛ babaoo, ni amɛbu amɛ fɔ́ akɛ mɛi komɛi ni miikpá maŋ lɛ shi ni kɛ maŋsɛɛbii tsuɔ nii—naafolɔmɔ ni nɔdaamɔnɔ ko kwraa bɛ he. Asraafoi onukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ heguɔgbee wiemɔi wo Paweł Pilch he gbeyei akɛ: “Hitler nyɛɛɛ eye nyɛnɔ kunim, shi wɔ lɛ wɔbaaye nyɛnɔ kunim.” Kɛlɛ, etee nɔ eye Yehowa anɔkwa ni awo lɛ tsuŋ afii enumɔ. Beni Odasefoi oblahii fioo komɛi kpoo akɛ amɛkɛ amɛwaonaa gbɛi aaawo maŋkwramɔ woji komɛi ashishi lɛ, ashwie amɛ kɛjɛ skul loo kɛjɛ amɛnitsumɔi amli.

Yehowa Tee Nɔ Ekɛ Amɛ Hi Shi

Yɛ afi 1989 lɛ, tsakemɔ ba maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtooi amli yɛ Poland, ni akpɛlɛ Yehowa Odasefoi lɛ anɔ yɛ mla naa. Yehowa tsuji ni fĩ shi shiŋŋ yɛ Wisła lɛ lɛɛ amɛnitsumɔ lɛ mli, taakɛ anaa yɛ gbɛgbalɔi loo be fɛɛ sɔɔlɔi ayibɔ ni amɛyɔɔ lɛ mli lɛ. Nyɛmimɛi aaashɛ 100 ni jɛ nɛkɛ kpokpaa nɛɛ nɔ lɛ kɛ amɛhe ewo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ atsɛɔ nɛkɛ maŋ nɛɛ akɛ Gbɛgbalɔi Amaŋ.

Biblia lɛ wieɔ Yehowa sɛɛfimɔ ni ekɛha etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ he akɛ: “Kɛ jeee Yehowa ni yɔɔ wɔgbɛfaŋ lɛ, kulɛ, beni gbɔmɛi te shi wo wɔ lɛ ni amɛmli wo la wo wɔ lɛ, amɛmi wɔ hiɛkalɔi.” (Lala 124:2, 3) Yɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, ni shikpilikpiifeemɔ kɛ jeŋba shara he nibii egbɛ eshwa je lɛŋ fɛɛ lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa jálɔi ni yɔɔ Wisła lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaahiɛ amɛ emuuyeli lɛ mli ni amɛmiiná jɔɔmɔi babaoo. Yinɔbii ni ji Odasefoi ni etsara nɔ kɛba yɛ nɛkɛ kpokpaa nɛɛ nɔ lɛ baanyɛ aye anɔkwale ni Paulo wiemɔ nɛɛ ji lɛ he odase akɛ: “Kɛ́ Nyɔŋmɔ yɛ wɔ sɛɛ lɛ, namɔ aaate shi awo wɔ?”—Romabii 8:31.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Akɛ Emilia Krzok bii ni ji Helena, Emilia, kɛ Jan fata ehe kɛtee nsra ko ni akɛ mɛi yatoɔ jɛmɛ be kukuoo ni yɔɔ Bohemia lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Beni Paweł Szalbot kpoo akɛ eeekpɛlɛ asraafoi anitsumɔ nɔ lɛ, aha eyatsu nii yɛ ojarawatɛ tsaa nitsumɔhe ko

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Be ni aloo nyɛmimɛi kɛtee Auschwitz nsra lɛ mli ni amɛhiɛ kpata yɛ jɛmɛ lɛ, nitsumɔ lɛ tee nɔ eshwere yɛ Wisła

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Akɛ Paweł Pilch kɛ Jan Polok tee gbekɛbii nsra ko ni yɔɔ Lodz lɛ mli

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 25 lɛ Jɛ]

Aduawai kɛ fɔfɔii: © R.M. Kosinscy/www.kosinscy.pl