Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Endela mu njila wa muoyo-mutoke

Endela mu njila wa muoyo-mutoke

Endela mu njila wa muoyo-mutoke

‘Kadi buanyi meme, nengendele mu muoyo-mutoke wanyi.’​—MUSAMBU 26:11, NW.

1, 2. (a) Bua tshinyi muoyo-mutoke wa muntu mmulue bualu bua mushinga mukole mu tshilumbu tshia bumfumu butambe bunene bua Nzambi? (b) Mmunyi mudi bifukibua bia lungenyi mua kuleja ne: bidi ku luseke lua bumfumu butambe bunene bua Yehowa?

 PAKATOMBOKA Satana, wakajula tshilumbu etshi tshinene mu budimi bua Edene: Nzambi uvuaku muakanyine bua kuikala ne bumfumu ku mutu kua bifukibua Biende bionso anyi? Pashishe, wakalua kujula kabidi muanda wa se: bantu badi mua kusadila Nzambi anu bobu bikale bapeta masanka padibu bamusadila. (Yobo 1:9-11; 2:4) Nunku muoyo-mutoke wa muntu mmulue bualu bua mushinga mukole mu tshilumbu tshia bumfumu butambe bunene bua Yehowa.

2 Nansha mudi bumfumu butambe bunene bua Nzambi kabuyi bushindamene pa muoyo-mutoke wa bifukibua biende, bantu ne bana balume ba Nzambi ba mu nyuma badi ne bua kuleja luseke ludibu mu tshilumbu etshi. Mushindu kayi? Mpa kusungula bua kulonda njila wa muoyo-mutoke anyi kubenga kumulonda. Nunku, nebalumbuluishe muntu bilondeshile muoyo-mutoke wende.

3. (a) Ntshinyi tshivua Yobo ne Davidi basua bua Yehowa akebe ne akonkonone munda muabu? (b) Nnkonko kayi idi ijuka pa bidi bitangila muoyo-mutoke?

3 Yobo wakamba ne dieyemena dionso ne: ‘[Yehowa] angidikije mu tshidikijilu tshidi tshidikija biakane, bua Nzambi amanye buakane buanyi [anyi muoyo-mutoke wanyi]!’ (Yobo 31:6) Muoyo-mutoke ke tshivua Mukalenge Davidi wa Isalele wa kale ulomba Yehowa bua kukeba munda muende pakasambilaye ne: ‘Yehowa, unkosele tshilumbu tshianyi ne kulumbulula kuakane, bualu bua ngakuenda mu [muoyo-mutoke wanyi], ngakueyemena Yehowa tshiyi ndembakana.’ (Musambu 26:1) Mbia mushinga mukole bua tuetu petu kuendela mu njila wa muoyo-mutoke! Kadi muoyo-mutoke ntshinyi, ne kuenda mu njila wa muoyo-mutoke kudi kumvuija tshinyi? Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kushala anu ne muoyo-mutoke?

‘Ngakuenda mu muoyo-mutoke wanyi’

4. Muoyo-mutoke ntshinyi?

4 Muoyo-mutoke udi umvuija dikala muena bululame, kuyi katoba, muakane ne kuyi kalema. Kadi muoyo-mutoke kawena umvuija anu kuenza malu adi makane to. Udi umvuija kabidi kuikala ne meji makane anyi kudifiIa ne muoyo mujima kudi Nzambi. Satana wakela mpata bua tshivua tshisaka Yobo bua kusadila Nzambi pakamuambilaye ne: ‘Kadi anji kuolola tshianza tshiebe, ulenge mifuba [ya Yobo] ne misunyi yende, ne yeye neakudiule ku mêsu kuebe.’ (Yobo 2:5) Kusakidila ku bienzedi biakanyine, muoyo-mutoke udi ulomba kabidi dikala ne mutshima udi usaka ku dienza malu makane.

5. Ntshinyi tshidi tshileja ne: katuena ne bua kuikala bapuangane bua tuetu kulama muoyo-mutoke?

5 Kadi bua muntu kulamaye muoyo-mutoke, kabiena bimulomba bua kuikala mupuangane to. Mukalenge Davidi kavua mupuangane to, ne wakenza bilema binene ndambu mu matuku ende a muoyo. Pabi, Bible udi wamba bua bualu buende ne: mmuntu wakenda “mu buakane bua mutshima wende.” (1 Bakelenge 9:4) Bua tshinyi? Bualu Davidi uvua munange Yehowa. Mutshima wende mujima uvua kudi Nzambi. Uvua witaba bilema biende ne muoyo mujima, wanyisha mibelu ne ulongolola njila yende. Bushuwa, muoyo-mutoke wa Davidi udi umuenekela ku mushindu uvuaye mudifile ne mutshima wende mujima kudi Nzambi wende Yehowa ne mumunange kabidi.​—Dutelonome 6:5, 6.

6, 7. Kuenda mu muoyo-mutoke kudi kulomba tshinyi?

6 Muoyo-mutoke kawena wimanyina anu pa tshikadilu kampanda tshia nsombelu wa muntu, bu mudi didifila ku malu a Nzambi nansha. Udi ukonga nsombelu wetu mujima. Davidi ‘wakenda’ mu muoyo-mutoke wende. Mukanda kampanda udi umvuija miaku ya mu Bible udi wamba ne: “Muaku wa pa muanda ‘kuenda’ udi ufila lungenyi lua ‘nsombelu’ anyi ‘tshikadilu.’” (The New Interpreter’s Bible) Mufundi wa Misambu wakakula bua badi “bajalame tshishiki mu bienzedi biabo,” wamba ne: ‘Disanka didi kudi badi banemeka mêyi [a Nzambi], badi bamukeba ne mitshima yabu mijima. Bulelela, kabena benza malu mabi, badi benda mu njila yende.’ (Musambu 119:1-3) Muoyo-mutoke udi ulomba kuikala kukeba misangu yonso bua kuenza disua dia Nzambi ne kuendela mu njila wende.

7 Kuenda mu muoyo-mutoke kudi kulomba kulamata bikole kudi Nzambi, nansha mu nsombelu idi kayiyi itulengelela. Patudi tutantamena ntatu, tushala bashindame nansha mu mateta anyi tukandamena matetshibua a bantu badi babenga Nzambi, muoyo-mutoke wetu udi ulua kumueneka patoke. Tudi ‘tusankisha mutshima wa Yehowa’ bualu udi upeta mushindu wa kuandamuna eu udi umuyobola. (Nsumuinu 27:11) Nunku, mbiakane bua kuangata dipangadika dia buena dia Yobo wakamba ne: ‘Too ne pangafua bianyi tshiena ngitabuja bua mutshima wanyi mutoke ûmuke kundi.’ (Yobo 27:5) Musambu wa 26 udi uleja tshidi mua kutuambuluisha bua tuetu kuenda mu muoyo-mutoke.

“Ulengeje tuonyi tuanyi ne mutshima wanyi”

8. Ntshinyi tshidi dilomba dia Davidi dia se: Yehowa akonkonone tuonyi ne mutshima wende ditulongesha?

8 Davidi wakasambila ne: “Unkonkonone, O Yehowa, ne untete; ulengeje tuonyi tuanyi ne mutshima wanyi.” (Musambu 26:2, NW) Tuonyi tutu munda menemene mua mubidi. Mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, tuonyi tudi tuleja meji a munda menemene ne mudi muntu udiumvua. Ne mutshima wa mu tshimfuanyi udi uleja muntu mujima wa munda: tshidi tshimusaka bua kuenza malu, meji ne lungenyi luende. Nunku pavua Davidi ulomba Yehowa bua amukonkonone, uvua umulomba bua yeye kukeba ne kukonkonona meji ende a munda ne lungenyi luende.

9. Mmunyi mudi Yehowa ulengeja tuonyi ne mutshima wetu wa mu tshimfuanyi?

9 Davidi wakalomba Nzambi bua yeye alengeje tuonyi ne mutshima wende. Mmunyi mudi Yehowa ulengeja tshitudi bikale munda muetu? Davidi wakimba ne: ‘Nemvudijile Yehowa disanka, wakumpa lungenyi; bulelela, mu mêba a butuku [“tuonyi tuanyi,” NW] tudi tunyisha.’ (Musambu 16:7) Bidi bisua kumvuija tshinyi? Bidi biumvuija ne: mibelu ya Nzambi ivua ilenga bitupa bia munda menemene bia Davidi ne ishalamu, mikale yakaja meji avuaye wela munda menemene ne majinga ende. Nunku ke mudibi mua kutuenzekela petu bituikala tuela meji ne dianyisha pa mibelu itudi tupeta ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi, dia baleji-mpala bende ne dia bulongolodi buende, ne tulekela mibelu eyi ijama bikole munda muetu. Kusambila pa tshibidilu Yehowa bua yeye kutulengeja mushindu’eu nekutuambuluishe bua kuenda mu muoyo-mutoke.

‘Luse luebe lujalame ludi ku mêsu kuanyi’

10. Ntshinyi tshiakambuluisha Davidi bua kuendela mu bulelela bua Nzambi?

10 Davidi wakatungunuka wamba ne: ‘Luse luebe lujalame ludi ku mêsu kuanyi, ne ndi ngenda mu bulelela buebe.’ (Musambu 26:3) Davidi uvua mumanye bimpe malu avua Nzambi muenze bua luse lujalame luende, ne uvua welanganapu meji ne dianyisha. Wakimba ne: ‘Mutshima wanyi, uvudijile Yehowa disanka; kupu muoyo bua masanka onso akutupeye.’ Davidi muikale uvuluka dimue dia ku “masanka” a Nzambi, wakatungunuka wamba ne: ‘Yehowa udi wenza bienzedi biakane, udi ulumbulula biakane bua kukuatshisha bonso badi bakengeshibua. Wakaleja Mose njila yende, ne bena Isalele bienzedi biende.’ (Musambu 103:2, 6, 7) Pamuapa Davidi uvua wela meji bua muvua bena Ejipitu bakengeshe bena Isalele mu tshikondo tshia Mose. Biobi bikale nanku, kuela meji pa mushindu uvua Yehowa muleje Mose njila yende ya lupandu kuvua ne bua kuikala kulenge mutshima wa Davidi ne kukoleshe dipangadika diende dia kuendela mu bulelela bua Nzambi.

11. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuendela mu njila wa muoyo-mutoke?

11 Kulonga pa tshibidilu Dîyi dia Nzambi ne kuelangana meji pa malu atudi tulongamu nekutuambuluishe petu bua kuendela mu njila wa muoyo-mutoke. Tshilejilu, tuetu bavuluke ne: Yosefe wakanyema mukaji wa Potifâ pakamulobeshaye bua kuenda nende masandi, nebitukankamije bushuwa bua kunyema padibu batulobesha bia muomumue ku mudimu, mu tulasa anyi muaba mukuabu. (Genese 39:7-12) Kadi tuetu batetshibue bua kukeba bubanji, butumbi ne lumu mu malu a panu? Tudi ne tshilejilu tshia Mose, wakabenga butumbi buonso bua mu Ejipitu. (Ebelu 11:24-26) Kuvuluka ditantamana dia Yobo nekutuambuluishe bulelela bua kukolesha dipangadika dietu dia kushala balamate anu Yehowa nansha masama anyi makenga matukuate. (Yakobo 5:11) Kadi biatukengeshabu? Tuetu bavuluke tshiakafikila Danyele wakelabu mu buina bua ntambue netupete dikima!​—Danyele 6:16-22.

“Tshiena mushikame ne bantu badi balonda malu a mashimi”

12, 13. Mmalunda kayi atudi ne bua kuepuka?

12 Davidi wakatela bualu bukuabu buakakolesha muoyo-mutoke wende, wamba ne: “Tshiena mushikame ne bantu badi balonda malu a mashimi, tshiena mbuelakana ne badi basokoka malu mabi abo mu lubombo. Ndi nkina disangisha dia benji ba malu mabi, tshiena mushikame ne bantu babi.” (Musambu 26:4, 5) Davidi kavuaku usomba ne bantu babi to. Uvua mukine malunda mabi.

13 Kadi tuetu? Tutuku tubenga bua kusomba ne bantu badi balonda malu a mashimi ku diambuluisha dia televizion, bindidimbi bia ku video, filme, ku Internet ne mu mishindu mikuabu anyi? Tudiku ntanta mule ne bantu badi basokoka tshidibu bikale anyi? Bamue batudi tupetangana nabu mu tulasa anyi ku mudimu badi mua kudingidija mudibu balunda betu eku bikale ne mayele mabi. Tudiku basue bushuwa kushemeja malanda ne bantu badi kabayi bendela mu bulelela bua Nzambi anyi? Batontolodi nansha bobu bamba mudibu ne muoyo muimpe, badi mua kusokoka lungenyi luabu lua kutupambuisha bua katusadidi kabidi Yehowa to. Netuambe tshinyi bikala bamue munda mua tshisumbu tshia bena Kristo bikale bena mpala ibidi? Bobu pabu badi basokoka tshidibu bikale menemene. Jayson, udi mpindieu musadidi wa mudimu, uvua ne balunda ba mushindu’au patshivuaye nsonga. Udi wamba bua bualu buabu ne: “Dimue dituku umue wabu wakangambila ne: ‘Bionso bitudi tuenza mpindieu kabiena ne mushinga to bualu palua ndongoluelu mupiamupia, netuikale tukadi bamane kufua. Katuakuikala bamanye ne: tuvua bajimije tshintu kampanda nansha.’ Mêyi ende au akantabuluja. Tshiena musue kuikala mufue dîba didi ndongoluelu mupiamupia ulua nansha.” Ne budimu buonso, Jayson wakakosa nabu malanda. Mupostolo Paulo wakatudimuija ne: “Kanudingibu; malunda mabi adi anyanga malu makane a bantu.” (1 Kolinto 15:33) Mbia mushinga mukole bua tuetu kuepuka malunda mabi. Ki mmuomu anyi?

‘Nengambile bantu bienzedi biebe bionso bia kukema’

14, 15. Mmunyi mutudi mua ‘kunyunguluka tshioshelu tshia Yehowa’?

14 Davidi wakatungunuka wamba ne: “Ndi ngowa bianza bianyi tshiyi ne tshilumbu; nunku, Yehowa, ndi nyunguluka tshioshelu tshiebe.” Bua kuenza tshinyi? ‘Bua meme kumvuija bantu dîyi dia kusakidila, ne bua kubambila bienzedi biebe bionso bia kukema.’ (Musambu 26:6, 7) Davidi uvua musue kushala mukezuke mu bikadilu biende bua yeye kumona mua kutendelela Yehowa Nzambi ne kumanyisha muvuaye mumulamate.

15 Bintu bionso bivua bitangila ntendelelu mulelela mu tabernakle ne pashishe mu ntempelo bivua anu ‘tshidikijilu ne mundidimbi bia bintu bia mu diulu.’ (Ebelu 8:5; 9:23) Tshioshelu tshivua tshimfuanyi tshia disua dia Yehowa dia kuitaba mulambu wa Yezu Kristo bua kupikula bantu. (Ebelu 10:5-10) Tudi tuowa bianza ne tushala katuyi ne tshilumbu ne kabidi ‘tunyunguluka tshioshelu tshia Yehowa’ patudi tuleja ditabuja mu mulambu au.​—Yone 3:16-18.

16. Mmunyi mudi kumanyisha bantu bakuabu bienzedi bia kukema bia Nzambi kutuambuluisha?

16 Patudi tuela meji pa malu onso atudi mua kupeta bua mulambu eu udi upikula, mitshima yetu kayenaku yuula ne dianyisha bua Yehowa ne bua Muanende umuepele mulela anyi? Nunku, ne kusakidila kuonso mu mitshima yetu, tumanyishayi bantu bakuabu bienzedi bia kukema bia Nzambi, kubangila ku difukibua dia muntu mu budimi bua Edene too ne ku diakajilula dia malu onso nkong mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. (Genese 2:7; Bienzedi 3:21) Bushuwa mudimu wetu wa kuyisha Bukalenge ne kuvuija bantu bayidi udi utukuba mu nyuma! (Matayo 24:14; 28:19, 20) Kuikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu eu kudi kutuambuluisha bua tuetu kushala balame bimpe ditekemena dietu bua matuku atshilualua, kukolesha ditabuja dietu mu malu adi Nzambi mutulaye ne dinanga ditudi nadi bua Yehowa ne bua bantu netu.

‘Ndi nnanga muaba uudi mushikame mu nzubu muebe’

17, 18. Mmuenenu kayi utudi ne bua kuikala nende bua bisangilu bia bena Kristo?

17 Tabernakle ne tshioshelu tshia milambu tshivuamu, ke tshivua muaba mene wa ntendelelu wa Yehowa mu Isalele. Davidi muikale uleja muvuaye usanka bua muaba au, wakasambila ne: ‘Yehowa, ndi nnanga muaba uudi mushikame mu nzubu muebe, ne muaba udi butumbi buebe bushikame.’​—Musambu 26:8.

18 Tudiku banange kudisangisha miaba itudi tulonga malu a Yehowa anyi? Nzubu yonso wa Bukalenge ne ndongamu udi wenzekelamu pa tshibidilu wa dilongesha bantu malu a mu nyuma, ke muaba mene wa ntendelelu mulelela mu tshitupa tshiudi musombele. Kabidi, ku tshidimu tshionso tutu tuenza mpungilu, mpuilu ya tshijengu ne mpuilu ya pa buayi ya dituku dimue. Mu bisangilu bionso ebi batu batuvuluijamu “mikenji” ya Yehowa. Tuetu bafike ku ‘ditamba kuyinanga,’ netuikale ne dijinga dikole dia kubuela mu bisangilu ne netuikale ne ntema patudi tubuelamu. (Musambu 119:167) Bushuwa, bidi bitukolesha patudi tudisangisha pamue ne bena kuitabuja netu badi baditatshisha bua diakalenga dietu ne badi batuambuluisha bua tuetu kushala mu njila wa muoyo-mutoke!​—Ebelu 10:24, 25.

“Kumushi muoyo wanyi”

19. Mmu malu mabi kayi muvua Davidi kayi musue kupia tshibawu?

19 Bu muvua Davidi mumanye bimpe menemene bipeta bibi bia dilekela kuendela mu bulelela bua Nzambi, wakamusengelela ne: ‘Kumushi muoyo wanyi musûke ne bantu babi diatshimue, kumushi muoyo wanyi diatshimue ne bantu badi bakeba kumatshisha mashi, badi ne malu mabi mu bianza biabu adibu bapangidija, ne badi ne bianza biabu bia balume biuule tente ne mbuejilu.’ (Musambu 26:9, 10) Davidi kavua musue bua kumubalabu munkatshi mua bantu bavua babenga Nzambi ne bavua bapile bua malu mabi anyi bua mbuejilu nansha.

20, 21. Ntshinyi tshidi mua kutubueja mu njila wa bantu badi kabayi banange Nzambi?

20 Buloba bujima lelu’eu mbuule tente ne bilele bibi. Malu adibu baleja ku televizion, mu bikandakanda ne mu filme adi anu asaka bantu ku malu mabi bu mudi buendenda, buenzavi ne malu a bundu. (Galatia 5:19) Bamue mbafike ku dikuatshibua ku bupika bua dibandila bimfuanyi bia bantu butaka, didi difikisha misangu ya bungi ku buendenda. Nangananga bansonga ke badi bafuane kupona mu malu mabi a mushindu’eu. Mu amue matunga, mudi tshilele tshia balume ne bakaji batantshilangana, ne batu bafikisha bana ba mvula dikumi ne bia njila ku diela meji ne: bobu pabu badi ne bua kutantshilangana. Bansonga ba bungi badi batuadija kulejangana mananga, pabu kabayi nansha banji kukumbana bua kuselangana. Nunku bua kusankisha majinga abu a dimanyangana dia mulume ne mukaji adi enda akola munda muabu, kabena banenga bua kuditua mu bikadilu bibi bidi bibafikisha too ne ku dienda masandi.

21 Nansha bantu bakulumpe pabu badi anu mua kupona mu malu mabi aa. Dienda mishinga idi kayiyi mijalame ne kuikala ne meji a kuangata mapangadika bua kudisankisha anu tuetu nkayetu bidi bileja dipanga kuikala ne muoyo-mutoke. Kuendela mu njila ya bena panu nekuikale anu ne bua kutuabulula bikole ne Yehowa. ‘Tukinayi malu mabi, tunangayi malu mimpe,’ ne tutungunukayi ne kuendela mu njila wa muoyo-mutoke.​—Amosa 5:15.

‘Umpikule, umfuile luse’

22-24. (a) Ndikankamija kayi diudi upeta mu mêyi a nkomenu a Musambu wa 26? (b) Netuakuile pa buteyi kayi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

22 Davidi wakajikija mêyi avuaye uleja Nzambi pa kuamba ne: ‘Kadi meme panyi ndi ngenda mu [muoyo-mutoke wanyi]; umpikule, umfuile luse. Dikasa dianyi didi dimana mu muaba mupunga; nemvudijile Yehowa disanka mu masangisha a bantu bende.’ (Musambu 26:11, 12) Dipangadika dia Davidi dia kulama muoyo-mutoke divua disuikakane bikole ne dilomba diende dia kusungidibua. Mmuanda udi ukankamija bushuwa! Nansha mutudi bena mpekatu, Yehowa neatuambuluishe bituikala bapangadije bua kuendela mu njila wa muoyo-mutoke.

23 Tshikadilu tshietu tshilejeku ne: tudi tunemeka ne tuangata ne mushinga mukole bumfumu butambe bunene bua Nzambi mu bitupa bionso bia nsombelu wetu. Yonso wa kutudi udi mua kulomba Yehowa mu masambila bua akonkonone ne alengeje meji ne majinga adi munda muende. Tudi mua kulama bulelela buende misangu yonso pa kulonga Dîyi dia Nzambi ne tshisumi. Nunku, mu mishindu yonso, tuepukayi malunda mabi kadi tuvudijile Yehowa disanka mu masangisha a bantu bende. Tudifile ne lukunukunu luonso mu mudimu wetu wa kuyisha Bukalenge ne kuvuija bantu bayidi, katuyi tulekela nansha kakese bua bena panu batunyangile malanda etu a mushinga mukole ne Nzambi to. Patudi tuenza muetu muonso bua kuendela mu njila wa muoyo-mutoke, tudi mua kuikala bashindike se: Yehowa neatuanyishe.

24 Bu mudi muoyo-mutoke utangila bitupa bionso bia nsombelu wetu, bidi bikengela bua tuetu kudimukila buteyi bubi bua lufu: dinua dinekesha dia maluvu. Netuakule pa bualu ebu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi mbiakanyine bua kulumbuluisha bifukibua bia lungenyi bilondeshile muoyo-mutoke wabi?

• Muoyo-mutoke ntshinyi, ne kuendela mu njila wa muoyo-mutoke kudi kumvuija tshinyi?

• Ntshinyi tshiatuambuluisha bua tuetu kuendela mu njila wa muoyo-mutoke?

• Bua tuetu kulama muoyo-mutoke, mmalu kayi a njiwu atudi ne bua kudimukila ne kuepuka?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 14]

Utuku ulomba pa tshibidilu Yehowa bua akonkonone meji adi munda muebe anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 14]

Udiku mulame ku mêsu kuebe bienzedi bia luse lujalame bia Yehowa anyi?

[Bimfuanyi mu dibeji 15]

Patudi tulama muoyo-mutoke mu mateta, tudi tusankisha mutshima wa Yehowa

[Bimfuanyi mu dibeji 17]

Utuku ubabidila malu adi Yehowa mulongolole bua kukuambuluisha bua umone mua kuendela mu njila wa muoyo-mutoke anyi?