Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Diledibua ditudi mua kuvuluka

Diledibua ditudi mua kuvuluka

Diledibua ditudi mua kuvuluka

‘Lelu bakunulelela Musungidi, yeye udi Kristo Mukalenge.’​—Luka 2:11.

KUKADI bidimu bu binunu bibidi mpindieu bivua mukaji mukuabu wa mu tshimenga tshia Beteleheme mulele muana wa balume. Bantu anu bakese ba mu Beteleheme ke bakamanya mushinga wa diledibua dia muana au. Kadi bamue balami ba mikoko bavua mu mpata butuku ne mikoko yabu bakamona tshisumbu tshinene tshia banjelu, kubumvuabu bimba musambu ne: ‘Butumbi buikale kudi Nzambi mu diulu, ditalala dikale panshi pa buloba munkatshi mua bantu badi basankisha Nzambi.’​—Luka 2:8-14.

Pashishe balami abu kuyabu kusangana Mariya ne bayende Yosefe mu tshikumbi tshia nyama anu muvua banjelu babamanyishe amu. Mariya uvua muinyike muana dîna dia Yezu uvua mumuladike mu tshidilu tshia nyama mu tshikumbi. (Luka 1:31; 2:12) Lelu’eu bidimu binunu bibidi bimane kupita, bantu batue ku tshia bisatu tshimue tshia bonso badi pa buloba badi bamba mudibu balonda Yezu Kristo. Kabidi mianda yakapitakana pakamulelabu ke idi mishale nshindamenu wa muyuki ukadi bantu balondelangane bikole panuapa kupita miyuki kayi mikuabu yonso.

Mu ditunga dia Espagne mudi ba bungi balamate ku malongesha a Katolike ne bapiluke mu dienza mafesto a kabukulu, mbapatule mishindu mipite bungi ya kuvuluka butuku abu bua pa buabu bua mu Beteleheme.

Mutubu badia Nowele mu Espagne

Katshia anu mu bidimu bia 1200, mu mafesto a mu Espagne kamutu mupangika bimfuanyi bidi bileja bantu batubu bela meji ne: bavuaku pakalelabu Yezu. Mêku a bungi a mu ditunga edi atu enza katshimfuanyi ka tshidilu tshivuabu baladike Yezu. Enza kabidi tubantu tua dima bua kuleja balami ba mikoko ne Bena Meji (batubu babikila bu “bakalenge basatu”), ne Yosefe ne Mariya, ne Yezu muine. Bimfuanyi bia mushindu eu bidiundisha bia bunene ne bule buipatshila bua bantu ne bua bintu bilelela, batu babitekela pabuipi ne nzubu minene ya mbulamatadi tshikondo tshia Nowele. Bidi bimueneka ne: François wa ku Assise (tshimenga tshia mu Italie) ke wakapatula tshilele etshi mu ditunga dia Italie bua kutuma lungenyi lua bantu ku muyuki wa diledibua dia Yezu udibu balonde mu Evanjeliyo. Badiambike badibu babikila ne: m’Bafrere fransisken bakalua kutshitangalaja mu ditunga dia Espagne ne mu matunga makuabu a bungi.

Mu bibilu bia Nowele bia mu Espagne, Bena Meji batumu ne muaba munene anu bu mutu Père Noël (Santa Claus) mu matunga makuabu. Bantu batu bamba mutu Bena Meji bapesha bana ba mu Espagne bintu dituku 6 dia ngondo wa kumpala, anyi mu Día de Reyes (Dituku dia Bakalenge), anu muluilabu kudi batubu bangata bu Bena Meji aba kusawila Yezu bintu pakaledibuaye. Kadi anu bantu bakese ke badi bajadike ne: malu adi mu Evanjeliyo kaena aleja bungi bua Bena Meji bakaya kumona Yezu nansha. Bobu mene kabavua bakalenge to, badi bababikila bimpe muvuabu bena mbuku ya mitoto. * Kabidi, panyima pa dimona diabu dia Yezu, Helode wakashipa bana ba balume bonso ba mu Beteleheme batshivuabu bafuma ku dilela ‘katataka too ne ba bidimu bibidi,’ ukeba mua kushipelaku ne Yezu. Abi bidi bileja ne: Bena Meji abu bakaya kumona Yezu matuku ndambu panyima pa bamane kumulela.​—Matayo 2:11, 16.

Katshia mu bidimu bia 1100, bantu ba mu bikuabu bimenga bia mu Espagne mbashale benza dinaya dia muakalelabu Yezu, muakalua balami ba mikoko ku Beteleheme ne muakalua kabidi Bena Meji. Matuku etu aa, mu bimenga bivule bia mu Espagne batu benza luendu (cabalgata) mu dia 5 a ngondo wa kumpala dionso, benda bendesha batubu babikila bu “bakalenge basatu” mu mashinyi malengeja ne bilengejilu bia bungi, banyunguluka nabu munkatshi mua tshimenga benda babanyina badi bababandila mbombon. Bilengejilu bia kabukulu bia mu Nowele ne misambu itumu (villancicos) bitu bisanguluja badi mu difesto edi.

Mêku a bungi a mu Espagne atu manange kudiaku didia dia pa buadi dia dilolo, dituku dia muladilu wa Nowele (24 Tshisua-munene). Batu badia dituku adi bintu bu mudi turrón (mbombon mienza ne misa ya amande ne buitshi), mukata muenza ne misa ya amande, ne bimuma kampanda bifubisha, munyinyi wa mukoko muosha, ne minyinyi ya mu mâyi. Bena mu dîku, too ne balela badi kule, badi anu mua kuditatshisha bua kutuilangana muaba umue ku didia edi. Bena mu dîku batu badia kabidi didia dikuabu mu dia 6 ngondo wa kumpala: roscón de reyes, mukata wa tshijengu wa badibu babikila bu “Bakalenge” muikale ne katshimfuanyi kakese kasokoka munda (sorpresa). Tshilele tshia muomumue etshi mu Lomo wa kale tshivua tshipetesha mupika uvua usangana katshimfuanyi aka munda mua mukata wende mushindu wa kumubikilabu bu “mukalenge” bua dituku dimue.

“Tshikondo tshipite bikuabu bionso ku masanka ne midimu mikole”

Nansha mukadi bilele bivulangane mu bualu ebu, Nowele mmulue difesto dinene ditambe dia buloba bujima. Mukanda mukuabu udi umvuija Nowele bu “tshikondo tshipite bikuabu bionso ku masanka ne midimu mikole mu tshidimu tshijima bua miliyo ya bena Kristo ne bua bamue badi kabayi bena Kristo pa buloba bujima.” (The World Book Encyclopedia) Mbualu buimpe anyi?

Bulelela, diledibua dia Kristo divua muanda wa mushinga mukole. Dimanyisha dia banjelu dia muanda eu bu tshimanyinu tshia ‘ditalala munkatshi mua bantu badi basankisha Nzambi’ didi dileja mushinga wa diledibua edi patoke.

Nansha nanku, Juan Arias (kamona-kamba wa mu Espagne) udi uleja ne: “Ku ntuadijilu wa buena Kristo, kabavua basekelela Diledibua edi bu difesto nansha.” Bikalabi nanku, nkuepi kuakafumina difesto dia Nowele? Mmushindu kayi muimpe utudi mua kuvuluka diledibua dia Yezu ne nsombelu wende? Neupete mandamuna a nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 8 Mukanda mukuabu udi umvuija ne: “Bena Meji aba mbantu bavua benza mudimu wa buakuidi munkatshi mua bena Pelasa, bena Madai, ne bena Kasada, babenzela malu a mîdima, babatempela mbuku ya mitoto, bondapa kabidi masama.” (La Sagrada Escritura​—Texto y comentario por profesores de la Compañía de Jesús) Nansha nanku, bakavuija tshisumbu tshia Bena Meji bavua baye kumona Yezu pamulelelabu bu bansantu ba kunemekela e kubapabu mêna a Melchior, Gaspar, ne Balthasar. Batu bamba mutubu balamine bishadila bia mibidi yabu mu katedrale ka mu tshimenga tshia Cologne, mu Allemagne.