Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Te Esa akɛ Akai Yesu Kristo Aha Tɛŋŋ?

Te Esa akɛ Akai Yesu Kristo Aha Tɛŋŋ?

Te Esa akɛ Akai Yesu Kristo Aha Tɛŋŋ?

“Eka shi faŋŋ akɛ” Yesu Kristo “ji gbɔmɛi ni ehi shi pɛŋ ni ná mɛi anɔ hewalɛ waa lɛ ateŋ mɔ kome.”—“The World Book Encyclopedia.”

AFƆƆ gbɔmɛi wuji akaimɔ yɛ nibii ni amɛfee lɛ ahewɔ. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ mɛi babaoo kɛ Yesu fɔmɔ kaiɔ lɛ moŋ fe nibii ni efee lɛ? Kristendombii lɛ ateŋ mɛi babaoo baanyɛ agba nifeemɔi ni tee nɔ yɛ Yesu fɔmɔ mli lɛ he sane. Amɛteŋ mɛi enyiɛ kaiɔ enitsɔɔmɔi ni fe fɛɛ ni yɔɔ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ amɛkɛtsuɔ nii?

Eji anɔkwale akɛ Yesu fɔmɔ lɛ sa kadimɔ waa, shi emra be mli kaselɔi lɛ gbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee nibii ni efee kɛ nibii ni etsɔɔ lɛ anɔ titri. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ etooo eyiŋ kɔkɔɔkɔ akɛ Kristo fɔmɔ lɛ ahà eshihilɛ akɛ nuu ni eda lɛ nɔ. Kɛlɛ, atsɔ Blonyayeli nɔ akɛ Yesu fɔmɔ he adesãi ebahà gbɔmɔ diɛŋtsɛ ni Kristo ji lɛ nɔ.

Bɔ ni ayeɔ Blonya gbijurɔ lɛ ahaa lɛ hu teeɔ sanebimɔ kroko ni haoɔ mɔ shi. Kɛji akɛ Yesu ku esɛɛ kɛba shikpɔŋ nɔ ŋmɛnɛ lɛ, te ebaasusu yɛ bɔ ni akɛ Blonya yeɔ jara trilii ahaa lɛ he eha tɛŋŋ? Yɛ afii 2000 ni eho lɛ mli lɛ, Yesu tee Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ mli. Shika tsakelɔi kɛ jarayelɔi ni kɛ Yudafoi ajamɔ he gbijurɔ ko ni ayeɔ lɛ miitsu nii kɛmiiná mɛi ahe sɛɛ yɛ shika gbɛfaŋ lɛ ha emli wo la waa diɛŋtsɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛjiea nii nɛɛ kɛjea biɛ, nyɛkaŋɔa mitsɛ we lɛ nyɛfea jara nɔ.” (Yohane 2:13-16) Eka shi faŋŋ akɛ Yesu ekpɛlɛɛɛ jarayeli ni akɛfutuɔ jamɔ nɔ.

Bɔ ni jara ni akɛ Blonya yeɔ lɛ yaa hiɛ waa ehaa lɛ miigba Katolikbii babaoo ni yɔɔ Spain ni yeɔ amɛjamɔ lɛ anɔkwa lɛ anaa. Shi kɛlɛ, yɛ hei ni Blonyayeli nifeemɔi lɛ babaoo ná amɛshishifãi kɛjɛ lɛ hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni anyɛŋ atsĩ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni atsɔɔ nɔ akɛyeɔ jara lɛ naa. Juan Arias, ni eji adafitswaa woloŋmalɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ, mɛi ni yɔɔ Kristojamɔ mli ni amɛwieɔ amɛshiɔ bɔ ni Blonyayeli etsɔ ‘wɔŋjamɔ’ kɛ nifeemɔ ni mɛi tuɔ amɛhe amɛhaa hiɛtserɛjiemɔ kɛ guɔyeli nibii ahemɔ mli babaoo moŋ fe jamɔ lɛ, leee po akɛ yɛ Yesu fɔmɔ he nifeemɔi lɛ ashishitoo mli lɛ, . . . akɛ Roma wɔŋjamɔ gbijurɔ ni ayeɔ [ahaa hulu] lɛ he nibii futu mli.”—El País, December 24, 2001.

Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, Spain adafitswaa woji aŋmalalɔi kɛ ɛnsaiklopidiai srɔtoi ewie Blonyayeli he kusum nifeemɔi ni jɛ wɔŋjamɔ mli, kɛ jarayeli nifeemɔi hu ni fata he lɛ ahe. Beni Enciclopedia de la Religión Católica lɛ wieɔ gbi ni ato kɛha Blonyayeli lɛ he lɛ, etsɔɔ mli faŋŋ akɛ: “Etamɔ nɔ ni yiŋtoo hewɔ ni Roma Sɔlemɔ lɛ kɛ nɛkɛ gbi nɛɛ ma shi kɛha Blonyayeli lɛ ji koni amɛkɛ Kristofoi agbijurɔyelii abaye wɔŋjalɔi anɔ̃ lɛ najiaŋ. . . . Wɔle akɛ yɛ nakai beaŋ yɛ Roma lɛ, wɔŋjalɔi buɔ December 25 lɛ akɛ eji gbi krɔŋkrɔŋ ni akɛyeɔ natalis invicti, ni ji ‘hulu ni anyɛɛɛ enɔ kunim aye’ lɛ fɔmɔ he gbijurɔ.”

Enciclopedia Hispánica lɛ hu wie nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ akɛ: “Jeee Yesu fɔmɔgbi he akɔntaabuu nɔ adamɔ ato December 25 akɛ gbi kɛha Blonya gbijurɔyeli lɛ, shi moŋ eji gbi ni akpɛlɛ hulu shitee yɛ fɛ̃ibe mli ahe gbijuji ni ayeɔ yɛ Roma lɛ anɔ akɛ Kristofoi agbijurɔyelii.” Te Romabii lɛ ye hulu shitee yɛ fɛ̃ibe mli he gbijurɔ lɛ amɛha tɛŋŋ? Amɛfee enɛ kɛtsɔ okpɔlɔŋmɛɛi, hiɛtserɛjiemɔi ni yɔɔ hoo, kɛ nikeei anɔ. Akɛni sɔlemɔ lɛ mli onukpai lɛ sumɔɔɔ ni amɛguɔ gbijurɔyeli ni ehe shi waa nɛɛ hewɔ lɛ, “amɛtsake hiɛ amɛwo Kristojamɔ mli” ni amɛtsɛ́ lɛ akɛ Yesu fɔmɔgbi moŋ fe hulu fɔmɔgbi.

Yɛ afii 400 kɛ afii 500 lɛ shishijee mli lɛ, ebafee nɔ ni wa waa akɛ aaatsi he kɛaajɛ hulu jamɔ kɛ ehe kusumii nifeemɔi krokomɛi ni akɛhe woɔ mli lɛ ahe. Katolik “Hetselɔ” Augustine (ehi shi kɛjɛ afi 354 kɛyashi afi 430 Ŋ.B.) nu he akɛ esa akɛ ewo enanemɛi heyelilɔi lɛ hewalɛ koni amɛkaye December 25 lɛ akɛ gbijurɔ taakɛ bɔ ni wɔŋjalɔi lɛ fee ni amɛkɛwo hulu lɛ hiɛ nyam lɛ. Etamɔ nɔ ni blema Roma gbijurɔyelii lɛ kã he eená mɛi anɔ hewalɛ waa lolo yɛ wɔbei nɛɛ amli po.

Gbijurɔyeli ni Sa Jogbaŋŋ Kɛha Mlifilimɔ kɛ Jarayeli

Yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ fɛɛ amli lɛ, akɛ nibii srɔtoi etsake Blonyayeli hiɛ ni ebatsɔ majimaji ateŋ gbijurɔyeli ko ni ehe gbɛi fe fɛɛ ni akɛnáa hewɔ miishɛɛ ni akɛyeɔ jara. Agbɛnɛ hu, akɛ fɛ̃ibe mli gbijurɔyelii ahe kusumii krokomɛi, titri lɛ gbii juji ni ayeɔ yɛ Europa kooyigbɛ lɛ futu gbii juji ni aje eyeli shishi yɛ Roma lɛ fiofio. * Ni yɛ afii ohai 20 lɛ mli lɛ, nihɔɔlɔi kɛ jarayelɔi ni he esa waa kɛ jarayeli lɛ kɛ ekãa fĩ kusumii fɛɛ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛná sɛɛ babaoo yɛ shika gbɛfaŋ lɛ asɛɛ.

Mɛni ejɛ enɛ mli kɛba? Eha Kristo fɔmɔ he gbijurɔyeli ebatsɔ nifeemɔ ko ni ehe shi waa moŋ fe yiŋtoo ni hɔ efɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, atsĩii Kristo tã po yɛ Blonyayeli nifeemɔi amli. Spain adafitswaa wolo ni ji El País tsɔɔ mli akɛ: “[Blonya] ji jeŋ muu fɛɛ gbijurɔyeli, eji weku gbijurɔyeli, ni mɔ fɛɛ mɔ yeɔ lɛ yɛ gbɛ ni lɛ diɛŋtsɛ esumɔɔ nɔ.”

Wiemɔ nɛɛ jieɔ nifeemɔ ko ni miiya nɔ waa yɛ Spain kɛ maji krokomɛi babaoo ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ amli lɛ kpo. Beni aaya nɔ aafite shika babaoo yɛ Blonyayeli he lɛ, belɛ nilee ni ayɔɔ yɛ Kristo he lɛ miiba shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Blonyayeli nifeemɔi etsake kɛtee bɔ ni amɛji yɛ shishijee mli yɛ Romabii abeaŋ lɛ mli—ni ji hiɛtserɛjiemɔi ni yɔɔ hoo, okpɔlɔŋmɛɛi, kɛ nikeei.

Afɔ́ Bi Fufɔoo Aha Wɔ

Kɛji akɛ Blonyayeli nifeemɔi kɛ Kristo bɛ tsakpaa ko lɛ, belɛ, te esa akɛ anɔkwa Kristofoi akai Kristo fɔmɔ kɛ eshihilɛ amɛha tɛŋŋ? Yɛ afii 700 dani aaafɔ́ Yesu lɛ, Yesaia gba ehe sane efɔ̃ shi akɛ: “Ejaakɛ afɔ́ bi fufɔoo aha wɔ, aha wɔ binuu hu; ni elumɔyeli lɛ aaakã ekɔŋ nɔ.” (Yesaia 9:5) Mɛni hewɔ Yesaia wie akɛ Yesu fɔmɔ kɛ nibii ni ebaafee yɛ sɛɛ mli lɛ baafee nɔ ko ni sa kadimɔ waa lɛ? Ejaakɛ Yesu baatsɔ nɔyelɔ kpeteŋkpele. Abaatsɛ lɛ Toiŋjɔlɛ Lumɔ, ni toiŋjɔlɛ loo elumɔyeli lɛ sɛɛ efoŋ. Kɛfata he lɛ, “kojomɔ kɛ jalɛ” baaha Yesu nɔyeli lɛ ama shi shiŋŋ.—Yesaia 9:6.

Bɔfo Gabriel tĩ sane ni Yesaia jaje lɛ mli beni etswa Yesu fɔmɔ he adafi etsɔɔ Maria lɛ. Egba akɛ: “Eeetsɔ agbo, ni aaatsɛ́ lɛ Ŋwɛinyo lɛ bi, ni Nuŋtsɔ Nyɔŋmɔ aaaŋɔ etsɛ David maŋtsɛsɛi lɛ aha lɛ. Ni eeeye Yakob we lɛ nɔ maŋtsɛ kɛaatee naanɔ, ni emaŋtsɛyeli lɛ sɛɛ efoŋ.” (Luka 1:32, 33) Eyɛ faŋŋ akɛ yiŋtoo titri hewɔ ni afɔ́ Yesu lɛ kɛ nitsumɔ ni Kristo baatsu akɛ Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ yɛ tsakpaa. Kristo nɔyeli lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha mɔ fɛɛ mɔ, ni bo kɛ osuɔlɔi hu fata he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔfo lɛ tsɔɔ mli akɛ Kristo fɔmɔ lɛ baaha “mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni [Nyɔŋmɔ] yɔɔ amɛhe tsui lɛ aná toiŋjɔlɛ.”—Luka 2:14, Today’s English Version.

Namɔ sumɔɔɔ akɛ ehiɔ jeŋ ni toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli yɔɔ mli lɛ mli? Shi kɛji akɛ wɔɔná toiŋjɔlɛ ni Kristo nɔyeli lɛ kɛbaaba lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ ni wɔná wɔ kɛ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa. Yesu tsɔɔ akɛ, nɔ̃ klɛŋklɛŋ ni esa akɛ wɔfee koni wɔná wekukpaa ni tamɔ nɛkɛ ji ni wɔkase Nyɔŋmɔ kɛ Kristo he nii. Yesu kɛɛ akɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.”—Yohane 17:3.

Kɛji wɔná wɔle Yesu jogbaŋŋ lɛ, ehe ebahiaŋ ni wɔsusu bɔ ni ebaasumɔ ni wɔkai lɛ wɔha lɛ he. Ani abaatsɔ niyeli, ninumɔ, kɛ nikeei anɔ yɛ gbi tuuntu ni ayeɔ blema wɔŋjamɔ he gbijurɔ lɛ nɔ akɛkai lɛ? Enyɛŋ eba lɛ nakai. Gbi gbɛkɛ dani Yesu baagbo lɛ, etsɔɔ ekaselɔi lɛ nɔ ni esumɔɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Mɔ ni mikitai lɛ yɔɔ edɛŋ ni eyeɔ nɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni sumɔɔ mi; ni mɔ ni sumɔɔ mi lɛ, mitsɛ aaasumɔ lɛ, ni mi hu masumɔ lɛ, ni majie mihe shi matsɔɔ lɛ.”—Yohane 14:21.

Yehowa Odasefoi ekase Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ jogbaŋŋ ni eye ebua amɛ ni amɛnu Nyɔŋmɔ kɛ Yesu kitai lɛ ashishi. Amɛbaaná he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo koni oná kitai ni he hiaa nɛɛ ahe nilee bɔni afee ni onyɛ okai Yesu yɛ gbɛ ni esa akɛ akai lɛ lɛ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Blonya tso lɛ kɛ Santa Claus ni mɛi feɔ amɛnii tamɔ lɛ lɛ ji kusum nifeemɔi nɛɛ ahe nɔkwɛmɔnii enyɔ ni sa kadimɔ waa.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 6, 7]

Ani Biblia lɛ Teɔ Shi Ewoɔ Okpɔlɔŋmɛɛ kɛ Nikeei?

Nikeei

Biblia lɛ woɔ nikee he hewalɛ, atsɛɔ Yehowa po akɛ “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” a-Halɔ. (Yakobo 1:17) Yesu tsɔɔ mli akɛ fɔlɔi kpakpai keɔ amɛbii anii. (Luka 11:11-13) Hiob nanemɛi kɛ ewekumɛi lɛ ke lɛ nii beni ehe wa lɛ lɛ. (Hiob 42:11) Kɛlɛ, ehe ebahiaaa ni atsu nakai nikeei lɛ ahe nii yɛ gbijurɔyeli gbii krɛdɛɛi komɛi anɔ. Nikeei ni tamɔ nɛkɛ lɛ jɛ tsuiŋ.—2 Korintobii 9:7.

Weku Henaabuamɔi

Weku henaabuamɔi baanyɛ aye abua ni eha ekomefeemɔ ahi weku mli bii ateŋ, titri lɛ kɛji akɛ amɛbɛ shia kome mli dɔŋŋ. Yesu kɛ ekaselɔi lɛ tee yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi yɛ Kana, ni eka shi faŋŋ akɛ eji wekumɛi kɛ nanemɛi ahenaabuamɔ ko ni da. (Yohane 2:1-10) Ni yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ bi nyenyeŋtswi lɛ he lɛ mli lɛ, tsɛ lɛ ŋmɛ weku lɛ okpɔlɔ, ní lalai kɛ jooi fata he ni ekɛnyá ebi lɛ sɛɛkuu lɛ he.—Luka 15:21-25.

Niyenii Kpakpa ko Yeli

Biblia lɛ fɔɔ Nyɔŋmɔ webii ahe wiemɔ akɛ mɛi ni kɛ amɛwekui, nanemɛi, loo nanemɛi jálɔi náa niyeinii kpakpai amli ŋɔɔmɔ. Beni ŋwɛibɔfoi etɛ yasara Abraham lɛ, ekɛ tsina loo, fufɔ, butru, kɛ tatalei ŋmɛ amɛ okpɔlɔ. (1 Mose 18:6-8) Salomo wie ‘niyeli, ninumɔ, kɛ miishɛɛnamɔ’ he akɛ eji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.—Jajelɔ 3:13; 8:15.

Eka shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni wɔkɛ wɔnanemɛi kɛ wekumɛi afee ekome kɛná niyenii kpakpai amli ŋɔɔmɔ, ni nikee ji nifeemɔ ko ni saa ehiɛ. Wɔyɛ hegbɛi babaoo ni wɔɔtsɔ nɔ wɔke nii be fɛɛ be yɛ afi lɛ mli.