Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yezu Kristo ngua kuvuluka mushindu kayi?

Yezu Kristo ngua kuvuluka mushindu kayi?

Yezu Kristo ngua kuvuluka mushindu kayi?

Yezu Kristo “uvua bulelela umue wa ku bantu badi batambe kushintulula malu pa buloba.”​—“The World Book Encyclopedia.”

BATU bashala bavuluka bantu banene misangu mivule bua malu avuabu benze. Kadi bua tshinyi ba bungi badi bavulukila Yezu ku diledibua diende pamutu pa kumuvulukila ku biakenzaye? Bantu bapite bungi mu Bukua-buena-Kristo mbamanye mua kulondelangana mianda yakenzeka dîba diakalelabu Yezu. Kadi mbantu bungi kayi batu bavuluka ne badienzeja bua kutumikila dilongesha diende dia mushinga mukole dia pa Mukuna?

Bushuwa, Diledibua dia Yezu divua muanda munene, kadi tshivua bayidi bende ba ntuadijilu bangate ne mushinga wa bungi menemene mmalu akenzaye ne akalongeshaye. Kakuyi mpata, disua dia Nzambi kaditu dianji kuikala dia kuvuija diledibua dia Kristo bualu bua mushinga kupita nsombelu wende wa ku buntu bukole nansha. Pabi, Nowele mmulue kujibakaja tshidi Kristo muine ku mianu ne malu mafuikakaja pa Diledibua diende.

Bualu bukuabu budi butatshisha mbua mushindu utubu benza Nowele. Bu Yezu mupingane pa buloba lelu’eu, uvua mua kuamba tshinyi bua bungenda-mushinga bua patoke budi Nowele utantshisha? Kukadi bidimu binunu bibidi mpindieu, Yezu wakapitshila mu ntempelo wa mu Yelushalema. Yezu wakafika munda bikole bua bashintudi ba makuta ne bapanununyi ba bintu bavua bendela mushinga mu ntempelo tshikondo tshia difesto kampanda dia ntendelelu wa bena Yuda bua kupetabu makasa a bungi. Wakabambila ne: ‘Umushayi bintu ebi; kanuvuiji nzubu wa Tatu wanyi bu wa bendi ba mushinga [to].’ (Yone 2:13-16) Bulelela, Yezu kavua wanyisha bua kubuejakajabu bungenda-mushinga mu malu a ditendelela nansha.

Bena Katolike ba bungi ba mu Espagne ba muoyo mutoke batu banyingalala bua mushindu ukadi Nowele wenda anu utantshisha bungenda. Kadi pa kutangila anu kutu bilele bia bungi bia mu Nowele bifumine, mbikole pamuapa bua kumulamununa ku malu a bungenda-mushinga. Kamona-kamba Juan Arias udi uleja ne: “Bantu batu bikale eku mu buena Kristo eku babipisha mudi Nowele mulue ‘kuvuala bumpangano’ ne mushadile nangananga anu mu bisankasanka ne disumbasumba dia bintu pamutu pa kuimanyina mu malu a ditendelela, ba bungi kabatu pabu bamanye ne: anu ku ntuadijilu mene kua difesto dia Diledibua dia Yezu . . . bakavua bamane kubuejamu bilele bia bungi bia difesto dia bampangano ba ku Lomo dia kusekelela [kua dîba] nansha.”​—El País, dia 24 Tshisua-munene 2001.

Bidimu bishale ebi, bakamona-kamba bavule ba mu Espagne ne bibungu bia bungi bia mikanda mbiumvuije muvua mafesto a Nowele a tshibidilu ne malu a ditantshisha bungenda atumu bituadijile mu bumpangano. Tshibungu tshikuabu tshia mukanda tshidi tshijadika mu bulelela buonso bua dituku ditubu basekelela Nowele ne: “Bualu budi busake Ekeleziya wa bena Lomo bua kuangata dipangadika dia kuteka Nowele dituku edi budi bumueneka ne: ndungenyi luatshi lua kupingaja mafesto a bena Kristo pa muaba wa mafesto a bampangano. . . . Tudi bamanye muvua mu Lomo tshikondo atshi bampangano bajidila dituku dia 25 Tshisua-munene bu dia musekelelu wa diledibua dia ‘dîba kadiyi kutshimuna (natalis invicti).’”​—Enciclopedia de la Religión Católica

Munga mukanda pawu (Enciclopedia Hispánica) udi uleja muomumue ne: “Dituku dia 25 Tshisua-munene didibu bateke bua kusekelela Nowele ki ndipetela ku dibala dia bidimu dienza bimpe bua kufika too ne ku diledibua dia Yezu nansha, kadi mbadipetele mu mafesto avuabu basekelela mu Lomo tshikondo tshivua butuku bulua bule (solstice d’hiver).” Mmushindu kayi uvua bena Lomo basekelela dîba pavuadi dibanda mulu tshikondo tshia muvu wa mashika atshi? Bavua benza mafesto, basanka batshionkomoka, bapeshangana ne bintu. Bu muvua balombodi ba Ekeleziya babenga bua kulekela difesto dikavua ditumbe bikole adi, bakadivuadika “buena-Kristo,” kutuadijabu kudibikila bu diledibua dia Yezu pamutu pa diledibua dia dîba.

Ku ntuadijilu mu bidimu bia 300 ne bia 400, kabakalekesha bantu bipepele ntendelelu wa dîba ne bilele bivuamu to. Augustin, muangata bu “Munsantu” wa bena Katolike (354-430 bikondo bietu ebi [B.B.]), wakamona ne: bivua bimukengela kukankamija bena kuitabuja nende bua kulekela kusekelela dituku dia 25 Tshisua-munene mushindu uvua bampangano badisekelela bua kutumbisha dîba. Nansha lelu’eu kabidi mafesto a kale a bena Lomo au adi amueneka mikale ne bukole bua bungi mu bantu.

Difesto dia kutshionkomoka ne kusakula bisalu

Munkatshi mua bidimu nkama, malu kabukabu mmenzeje bua Nowele kulua musekelelu mutangalake bikole mu bantu ba buloba bujima udi bantu batshionkomoka ne basakula bisalu. Kabidi, bilele bia mu mafesto makuabu a mu muvu wa mashika (nangananga avuabu benza ku Mputu wa ku nord) bavua benda babibueja kakese kakese mu difesto diakafumina ku Lomo. * Kabidi mu bidimu bia 1900, bapanyishi ba bintu ne bashikuluji ba malu a tshisalu bavua basaka bantu ne muoyo mujima ku bilele bionso bivua mua kupetesha makasa a bungi menemene mu malu a mishinga.

Malu aa mmapatule bipeta kayi? Difesto dia diledibua dia Kristo ke dikadi ditumbe pamutu pa mushinga wa diledibua diende kutumbawu. Misangu mivule, bantu bakadi balekele kutela nansha Kristo mu disekelela diabu dia Nowele. Tshikandakanda tshikuabu tshia mu Espagne tshidi tshiamba ne: “[Nowele] ndifesto dia buloba bujima ditubu benza kudi bena dîku, kabidi muntu yonso udi udisekelela mudiye musue.”​—El País.

Mêyi aa adi aleja lungenyi lukadi bantu bavule benda bangata mu Espagne ne mu matunga makuabu a bungi pa buloba bujima. Padi mafesto a Nowele enda atumba anu kutumba, dimanya dia Kristo diodi didi dienda anu dikepela. Bulelela, mafesto a Nowele mmapingane anu ku tshivuawu ku ntuadijilu mu Lomo wa kale: bisankasanka, kudia ne kunua, ne kupeshangana bintu.

Bakutulelela muana

Bikala tshilele tshia Nowele katshiyi tshipetangana menemene ne bualu bua Kristo, mmushindu kayi udi bena Kristo balelela mua kuvuluka diledibua dia Kristo? Bidimu bitue ku 700 kumpala kua Yezu kuledibua, muprofete Yeshaya wakamanyisha bualu buende ne: ‘Bakutulelela muana, bakutupa muana mulume; bukokeshi nebuikale pa diapa diende.’ (Yeshaya 9:6) Bua tshinyi Yeshaya wakaleja muvua diledibua dia Yezu ne mudimu uvuaye ulua kukumbaja bikale ne mushinga wa bungi? Bualu Yezu uvua ne bua kulua mukokeshi wa bukole. Bavua ne bua kumubikila ne: m’Mukalenge wa Ditalala, ne ditalala anyi bukokeshi buende kabuvua ne bua kuikala ne ndekelu. Kabidi, bukokeshi bua Yezu buvua ne bua kukoleshibua “ku kulumbulula kuakane ne ku buakane.”​—Yeshaya 9:7.

Muanjelu Gabaliele wakambulula dimanyisha dia Yeshaya pakamanyishaye Mariya bualu bua diledibua dia Yezu. Wakamanyisha ne: ‘Yeye neikale munene, nebamuinyike dîna ne: Muana wa Udi Mutambe Bunene wa mu diulu; Mukalenge Nzambi neamupe nkuasa wa butumbi wa tatu wende Davidi; neikale mukalenge wa nzubu wa Yakoba tshiendelele; bukalenge buende kabuena ne tshishikidilu.’ (Luka 1:32, 33) Bushuwa, mushinga mulelela wa diledibua dia Yezu udi umuenekela ku mudimu uvua Kristo ne bua kukumbaja pavuaye ulua Mukalenge mujadika mu Bukalenge bua Nzambi. Bukokeshi bua Kristo budi mua kuambuluisha bantu bonso, nansha wewe ne bantu bakuabu bautu munange. Ke bualu kayi banjelu bakaleja muvua diledibua diende mua kufila ‘ditalala panshi pa buloba munkatshi mua bantu badi basankisha Nzambi.’​—Luka 2:14.

Nnganyi utu kayi ujingaku muaba udi bantu mua kusomba mu ditalala ne buakane? Kadi bua tuetu kupeta ditalala diafila bukokeshi bua Kristo, mbimpe tusankishe Nzambi ne tuikale nende malanda mimpe. Yezu Kristo wakamba ne: tshia kumpala tshia kuenza bua kudia malanda ne Nzambi nkulonga malu Ende ne a Kristo muine. Wakamba ne: ‘Eu udi muoyo wa tshiendelele, bua bobu bakumanye wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uwakatuma, Yezu Kristo mene.’​—Yone 17:3.

Tuetu bafike ku dimanya Yezu bimpe, katuena ne bua kudiebeja kabidi bua mushindu udiye yeye ujinga bua tuetu kumuvuluka to. Mmu kudia, kunua, ne kupeshangana bintu dituku kampanda dia tshidimu dimue dimue ne dia difesto kansanga dia kale dia bampangano anyi? Kabiena mua kuikala nanku to. Butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu, wakambila bayidi bende tshivuaye yeye ujinga ne: ‘Udi ne mikenji yanyi, udi uyenza, ngudi munsue; Tatu wanyi neasue wansua, meme nemmusue kabidi.’​—Yone 14:21.

Bantemu ba Yehowa bakadi balonge Mukanda wa Nzambi baye nawu kule kutambe, kubambuluishabi bua kujingulula tshidi mikenji ya Nzambi ne ya Yezu. Nebasanke bikole bua kukuambuluisha bua wewe kumvua pebe bimpe tshidi mikenji ya mushinga eyi bua wikale uvuluka Yezu bu mudibi bikengela.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Bilejilu bibidi binene bia bilele ebi ntshia mutshi wa Nowele ne tshia Père Noël.

[Kazubu/​Bimfuanyi mu mabeji 6, 7]

Bible udi ubenga mafesto ne dipeshangana dia bintu anyi?

Dipeshangana bintu

Bible udi wanyisha dipeshangana dia bintu bikole, bualu mbabikile Yehowa mu Bible ne: Mmufidi wa ‘kupa kuonso kuimpe ne dipa dionso diakane tshishiki.’ (Yakobo 1:17) Yezu wakaleja ne: baledi bimpe badi mua kupesha bana babu bintu. (Luka 11:11-13) Balunda ba Yobo ne bena mu dîku diende bakamupa bintu pakajika masama ende. (Yobo 42:11) Kadi kabivua bikengela kuindila matuku kampanda a mafesto masunguluke bua kushisha kupeshangana bintu mushindu’eu to. Kupa aku kuvua kufumina anu mu muoyo.​—2 Kolinto 9:7.

Dituilanga pamue dia bena dîku

Padi bena dîku dimue batuilangana bidi mua kubambuluisha bikole bua kushala mu buobumue, nangananga padibu kabatshiyi basombele bonso nzubu umue. Yezu ne bayidi bende bakabuela mu difesto dia dibaka mu Kana, difesto dinene bushuwa muvua ba mu mêku abu ne balunda babu bituilangane. (Yone 2:1-10) Kabidi mu mufuanu wa Yezu wa muana mujimine, tatu wakenzeja didia dia disanka mu dîku diende bua kusekelela muanende papinganyinaye kumbelu, kuvua kabidi ne mijiki ne maja.​—Luka 15:21-25.

Biakudia bisheme

Bible mmuakule misangu ya bungi bua basadidi ba Nzambi bavua badie biakudia bisheme ne mêku abu, ne balunda, anyi ne batendeledi nabu. Pavua banjelu basatu bendele Abalahama, wakabalongoluela didia dimpe dia munyinyi wa ngombe, mabele, manteka, ne mikata. (Genese 18:6-8) Solomo wakamba mudi ‘kudia, kunua, kusanka’ kuikale kupa kua Nzambi.​—Muambi 3:13; 8:15.

Mbimueneke patoke ne: Nzambi mmusue bua tuetu kudia biakudia bisheme pamue ne balunda betu ne ba mu dîku dietu, wanyisha kabidi bua tuikale tupeshangana bintu. Tudi ne mushindu mukumbane wa kuenza nunku nansha dituku kayi dionso munkatshi mua tshidimu.