Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Esiletõstetud kohti Estri raamatust

Esiletõstetud kohti Estri raamatust

Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Estri raamatust

SALASEPITSEJA arvas, et tema plaan lihtsalt ei saa nurjuda. Ta oli välja mõelnud tõhusa kava, et tappa terve juudi rahvas. Ühel kindlaks määratud päeval pidi hävitatama kõik juudid terves maailmariigis, mis ulatus Indiast Etioopiani. Selline oli salaplaan, mida ta haudus. Kuid ta polnud arvestanud ühe ülimalt tähtsa teguriga. Nimelt sellega, et taeva Jumal suudab vabastada oma väljavalitud rahva ükskõik kui lootusetust olukorrast. Sellest vabanemisest räägibki Piibli Estri raamat.

Selle raamatu pani kirja vanemaealine juudi mees nimega Mordokai. Tema ülestähendus hõlmab umbes 18 aasta pikkust ajavahemikku Pärsia kuninga Ahasverose ehk Xerxes I valitsusajal. See dramaatiline jutustus näitab, et Jehoova võib päästa oma rahva kurja plaanitsevate vaenlaste käest, isegi kui ta teenijad on hajutatud üle tohutult suure impeeriumi. Kahtlemata on see teadmine uskukinnitav ka Jehoova praegusaegse rahva liikmetele, kes osalevad Jumala pühas teenistuses 235 maal. Lisaks sellele leiame Estri raamatust mitmeid jäljendamist väärivaid eeskujusid, aga ka selliseid tegelasi, kelle teguviisidest meil tuleks hoiduda. Võib tõesti öelda, et „Jumala sõna on elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).

KUNINGANNA PEAB VAHELE ASTUMA

(Ester 1:1–5:14)

Kolmandal valitsusaastal (493 e.m.a) korraldab kuningas Ahasveros suursuguse võõruspeo. Kuninganna Vasti, kes on kuulus oma ilu poolest, tõmbab enda peale kuninga meelepaha ning kaotab oma positsiooni. Tema asemele valitakse kogu maa kaunite neitside seast juuditar Hadassa. Oma sugulase Mordokai käsule kuuletudes varjab neiu enda juudi päritolu ning kasutab pärsia nime Ester.

Varsti ülendatakse ülbe mees Haaman peaministriks. Kui Mordokai ei nõustu „heitma põlvili ja kummardama Haamanit”, satub see raevu (Ester 3:2). Nii mõtlebki ta välja salaplaani kõigi Pärsia impeeriumis elavate juutide hävitamiseks. Haaman räägib Ahasverose oma nõusse ning tal läheb korda saada kuningalt määrus, mida plaanitsetava massimõrva teostamine nõuab. Mordokai on „kotiriides ja tuhas” (Ester 4:1). Nüüd peab Ester vahele astuma. Ta korraldab peo ning kutsub sellele kuninga ja peaministri. Nad tulevadki hea meelega peole ning Ester palub neid järgmisel päeval samuti peole tulla. Haaman on rõõmus. Kuid endiselt on ta täis tulist viha Mordokai vastu, sest see keeldub teda austamast. Haaman haub plaani tappa Mordokai enne järgmisel päeval toimuvat pidu.

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:3–5 – Kas võõruspidu kestis 180 päeva? Pole öeldud, et pidu oleks nii kaua kestnud, vaid et kuningas näitas külalistele 180 päeva oma kuningriigi rikkust ja hiilgust. Ilmselt kasutas kuningas seda pikaajalist koosviibimist selleks, et uhkeldada oma kuningriigi hiilgusega, avaldamaks ülikutele muljet ja veenmaks neid selles, et ta on suuteline oma plaanid teoks tegema. Sel juhul võivad salmid 3 ja 5 viidata seitsmepäevasele peole, mis peeti selle 180 päeva väldanud kogunemise lõpus.

1:8 – Mida tähendas see, et „joomisel kehtis korraldus, et sundust ei ole”? Sel juhtumil tegi kuningas Ahasveros erandi selles mõttes, et Pärsias arvatakse olevat olnud kombeks sundida üksteist niisugustel koosviibimistel teatud koguses vägijooke ära jooma. „Nad võisid juua nii palju või nii vähe, kui nad ise soovisid,” ütleb üks teatmeraamat.

1:10–12 – Miks keeldus kuninganna Vasti kuninga juurde tulemast? Mõned õpetlased arvavad, et kuninganna ei kuuletunud seepärast, et ta pidas paremaks end kuninga joobnud külaliste ette minekuga mitte alandada. Põhjus võis olla ka selles, et see ilusa välimusega kuninganna polnud tegelikult oma mehele allaheitlik. Piibel küll tema teo motiivi teada ei anna, kuid tolle aja tarkade silmis oli sõnakuulmatus mehe vastu tõsine asi ning kardeti, et Vasti halb eeskuju võib mõjutada kõiki Pärsia provintsides elavaid abielunaisi.

2:14–17 – Kas Ester oli kuningaga ebamoraalsetes seksuaalsuhetes? Vastus on ei. Jutustuses öeldakse, et teised naised, kes toodi kuninga juurde, viidi hommikul teise majja kuninga kammerteenri, „liignaistevalvaja käe alla”. Need naised, kes veetsid öö kuningaga, said tema liignaisteks. Kuid Estrit ei viidud pärast kuningaga kohtumist liignaiste majja. Kui Ester Ahasverose ette toodi, siis „kuningas armastas Estrit enam kui kõiki teisi naisi, ja Ester leidis tema ees armu ja heldust enam kui kõik teised neitsid” (Ester 2:17). Kuidas ta Ahasverose ees ’armu ja heldust leidis’? Täpselt samal moel, nagu ta oli leidnud armu ka teiste silmis. „Tütarlaps meeldis temale [Heegaile] ja leidis armu tema ees” (Ester 2:8, 9). Heegai soosis teda ainuüksi selle põhjal, mida ta nägi – tema välimuse ja heade omaduste põhjal. Õigupoolest „leidis [Ester] armu kõigi silmis, kes teda nägid” (Ester 2:15). Sama moodi avaldas Estri nägemine muljet ka kuningale ning seepärast hakkaski ta teda armastama.

3:2; 5:9 – Miks keeldus Mordokai Haamani ees sügavat kummardust tegemast? Iisraellase seisukohast polnud vale tunnustada tähtsa inimese ülemat positsiooni sellega, et tema ees isegi silmili maha heita. Kuid Haamani puhul oli asi keerulisem. Haaman oli agaglane ja tõenäoliselt amalek, Jehoova oli aga käskinud amalekid hävitada (5. Moosese 25:19). Mordokai mõistis, et ta poleks enam Jehoova silmis laitmatu, kui ta Haamani ees sügava kummarduse teeks. Ta keeldus otsustavalt seda tegemast, öeldes, et ta on juut (Ester 3:3, 4).

Õpetus meile:

2:10, 20; 4:12–16. Ester võttis kuulda nõu ja juhatust, mida andis talle kogenud Jehoova teenija. Meilgi on tark ’olla sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuda neile’ (Heebrealastele 13:17).

2:11; 4:5. Me ei peaks üksnes ’vaatama selle peale, mis on tulus meile, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele’ (Filiplastele 2:4).

2:15. Ester oli tagasihoidlik ja valitses ennast ega nõudnud endale rohkem väärisehteid või ilusamaid riideid kui need, mis Heegai talle andis. Ta võitis kuninga soosingu tänu oma „varjul olevale südame inimesele, tasase ja vaikse vaimu kadumatuses” (1. Peetruse 3:4).

2:21–23. Ester ja Mordokai andsid head eeskuju, ’alistudes valitsemas olevaile võimudele’ (Roomlastele 13:1, P 1997).

3:4. Mõnes olukorras võib olla mõistlik enda kohta kõike mitte teada anda, nagu Ester seda tegi. Ent kui tuleb võtta seisukoht tähtsates vaidlusküsimustes, mis puudutavad Jehoova kui Suverääni tunnustamist ja meie laitmatust tema ees, siis ei tohi me karta teatavaks teha, et oleme Jehoova tunnistajad.

4:3. Katsumusi kohates peaksime pöörduma Jehoova poole ja paluma temalt jõudu ja tarkust.

4:6–8. Mordokai püüdis lahendada seaduslikul viisil olukorra, mis oli tekkinud Haamani salasepitsuse tagajärjel (Filiplastele 1:7, UM).

4:14. Mordokai kindel usaldus Jehoova vastu on meile eeskujuks.

4:16. Ester toetus täielikult Jehoovale ning läks ustavalt ja julgelt vastu olukorrale, mis oleks võinud lõppeda ta surmaga. On ülimalt oluline, et õpiksime toetuma Jehoovale ega loodaks iseenda peale.

5:6–8. Olemaks kindel selles, et Ahasveros ta soovi täidab, kutsus Ester kuninga veel teist korda peole. Tema käitumine oli mõistlik, nagu peaks olema ka meie käitumine (Õpetussõnad 14:15).

ÜKS PÖÖRE TEISE JÄREL

(Ester 6:1–10:3)

Sündmuste arenedes toimub loos mitu ootamatut pööret. Haaman puuakse sellessesamasse puusse, mille ta on lasknud valmistada Mordokai jaoks, ning eeldatavast ohvrist saab hoopis peaminister! Ja mis saab juutide hävitamise plaanist? Selleski osas leiab aset suur pööre.

Ustav Ester võtab taas sõna. Oma eluga riskides läheb ta kuninga ette paluma, et leitaks mingi võimalus Haamani salasepitsus tühistada. Ahasveros teab, mida selleks teha tuleb. Kui siis juutide hävitamise päev lõpuks kätte jõuab, ei kaota elu mitte juudid, vaid need, kes neile halba soovivad. Mordokai käsib pidada igal aastal selle suure vabanemise mälestuseks puurimipüha. Olles kuningas Ahasverosest järgmine mees riigis, ’taotleb [Mordokai] oma rahvale head ja kõneleb kogu oma soo hüvanguks’ (Ester 10:3).

Vastused piiblilistele küsimustele:

7:4 – Kuidas oleks juutide hävitamine „kuningale kahjuks” olnud (P 1945)? Juhtides taktitundeliselt kuninga tähelepanu sellele, et juudid oleks võidud ka sulasteks müüa, näitas Ester, kuidas nende hävitamine kuningale kahju toob. Haamani lubatud kümme tuhat hõbetükki kujutasid endast kaugelt väiksemat tulu kui rikkus, mis oleks võidud kuninga varaaitadesse koguda siis, kui Haaman oleks esitanud salaplaani juudid orjusse müüa. Samuti oleks salasepitsuse täideviimine tähendanud kuninganna hukku.

7:8 – Miks kammerteenrid Haamani näo kinni katsid? Tõenäoliselt anti sellega mõista, et ta on langenud häbisse või et teda ootab ees hukkamine. Ühes teatmeraamatus öeldakse, et „vanal ajal kaeti mõnikord nende pea, kes hukkamisele viidi”.

8:17 – Kuidas „tunnistasid paljud [maa rahvast] endid juutideks”? Paljudest pärslastest said ilmselt juudi proselüüdid, sest nad nägid juutide toetuseks välja antud uues määruses tõendit Jumala soosingust. Sama põhimõte kehtib ka ühe Sakarja raamatu ennustuse täitumise puhul. See ütleb: „Kümme meest igakeelsete paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hõlmast ja ütlevad: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!”” (Sakarja 8:23).

9:10, 15, 16 – Miks ei riisunud juudid oma vaenlaste vara, ehkki neil oli selleks seaduslik õigus? See, et nad seda ei teinud, näitas selgelt, et nende eesmärk oli päästa oma elu, mitte rikkusi koguda.

Õpetus meile:

6:6–10. „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” (Õpetussõnad 16:18.)

7:3, 4Kas anname julgelt teada, et oleme Jehoova tunnistajad, isegi kui see võib tuua kaasa tagakiusamise?

8:3–6. Me võime ja peaksimegi pöörduma abi saamiseks valitsusvõimude ja kohtute poole, kui vajame kaitset vaenlaste eest.

8:5. Ester jättis taktitundeliselt mainimata selle, kuidas oli kuningas seotud tema rahva hävitamiseks välja antud määrusega. Meil on samuti vaja taktitundelised olla, kui anname tunnistust kõrgetele ametiisikutele.

9:22. Me ei peaks unustama vaeseid meie keskel (Galaatlastele 2:10).

Jehoova käest tuleb „abi ja pääste”

Mordokai annab mõista, et Estri pääsemine kuninglikku seisusesse on seotud Jumala eesmärgiga. Ähvardava hädaohuga silmitsi seistes juudid paastuvad ja palvetavad. Iga kord, kui kuninganna ilma kutsumata kuninga ette ilmub, saab talle osaks heatahtlik suhtumine. Kuningas ei saa und just sel ööl, kui ees seisavad kriitilised sündmused. Estri raamatust on selgelt näha, kuidas Jehoova juhib sündmuste käiku oma rahva kasuks.

Estri raamatu põnev jutustus julgustab eriliselt meid, kes elame „lõpuajal” (Taaniel 12:4). „Viimsete päevade” lõpuosas korraldab Goog Maagoogi maalt – Kurat-Saatan – Jehoova rahva vastu otsustava rünnaku. Tema sihiks pole midagi vähemat kui hävitada tõelise Jumala teenijad. Kuid nii nagu Estri päevil, on ka sel korral Jehoova see, kes toob tõelistele jumalakummardajatele „abi ja pääste”. (Hesekiel 38:16–23; Ester 4:14.)

[Pilt lk 10]

Ester ja Mordokai Ahasverose ees