Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ester Wolo lɛ Mli Saji Otii

Ester Wolo lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Ester Wolo lɛ Mli Saji Otii

BƆ FƐƐ bɔ ni fee lɛ, ŋaatsɔɔ lɛ baaye omanye. Abaagbe Yudafoi lɛ kwraa kɛmɔ shi. Abaakpata Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ nɔyeli lɛ shishi kɛjɛ India kɛyashi Etiopia lɛ ahiɛ yɛ gbi ni ato kɛtsɔ hiɛ lɛ nɔ. Nɛkɛ ji bɔ ni ŋaatsɔlɔ ni tsɔ̃ ŋaa lɛ susu. Shi kɛlɛ, ehiɛ eje sane oti ko ni he hiaa waa lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baanyɛ abaa emɛi ni ehala lɛ ayi kɛjɛ fimɔ shihilɛ fɛɛ fimɔ shihilɛ ni mli wa mli. Aŋma yibaamɔ lɛ he sane yɛ Biblia mli wolo ni ji Ester lɛ mli.

Yudanyo ko ni eda yɛ afii amli ni egbɛi ji Mordekai lɛ ji mɔ ni ŋma Ester wolo lɛ, ni wolo lɛ gbaa saji ni tee nɔ aaafee afii 18 yɛ Persia Maŋtsɛ Ahashwerosh, loo Xerxes I lɛ nɔyeli shishi. Nɛkɛ saji ni taa mɔ tsuiŋ ni aŋma nɛɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa here ewebii lɛ kɛjɛ amɛhenyɛlɔi lɛ aŋaatsɔɔi gbohii lɛ amli, eyɛ mli moŋ akɛ etsuji lɛ egbɛ eshwã maji babaoo ni yɔɔ nɔyeli lɛ shishi lɛ amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai nilee lɛ woɔ Yehowa webii ni kɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ haa lɛ yɛ shikpɔji 235 nɔ lɛ hewalɛ ŋmɛnɛ. Kɛfata he lɛ, mɛi ni awie amɛhe yɛ Ester wolo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi fee nɔkwɛmɔnii ni esa akɛ wɔkase, ni amɛteŋ mɛi krokomɛi hu fee nibii ni esaaa akɛ wɔkaseɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ.”—Hebribii 4:12.

ESA AKƐ MAŊNYƐ LƐ KƐ EHE AWO SANE LƐ MLI

(Ester 1:1–5:14)

Maŋtsɛ Ahashwerosh nɔyeli afi ni ji etɛ (afi 493 D.Ŋ.B.) lɛ mli lɛ, eŋmɛ okpɔlɔ eha odehei. Maŋnyɛ Washti ni ale lɛ waa akɛ mɔ ni he yɔɔ fɛo lɛ fee nɔ ko ni ha maŋtsɛ lɛ mli fu waa, ni ajie lɛ kɛjɛ egbɛhe lɛ. Ahala Hadasa ni ji Yudayoo lɛ kɛjɛ maŋ lɛŋ oblayei froi fɛfɛji lɛ fɛɛ ateŋ, ni akɛ lɛ wo maŋnyɛ lɛ gbɛhe lɛ. Yɛ etsɛkwɛ̃ bi Mordekai gbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, ehaaa ale akɛ Yudanyo ji lɛ, ni eha akɛ e-Persia gbɛi ni ji Ester tsɛ́ lɛ.

Sɛɛ mli lɛ, awó nuu henɔwolɔ ko ni atsɛ́ɔ lɛ Haman lɛ akɛ maŋsɔɔlɔ nukpa. Akɛni Mordekai ‘kulaaa shi ehaaa Haman ni ekotooo lɛ’ hewɔ lɛ, Haman mli wo la ni etsɔ̃ ŋaa bɔni afee ni ekpata Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ Persia Nɔyeli lɛ shishi lɛ ahiɛ. (Ester 3:2) Haman kɔne Ahashwerosh yiŋ koni ekɛ lɛ afee ekome, ni eha maŋtsɛ lɛ wo akpɔ koni akɛtsu hiɛkpatamɔ nɛɛ he nii. Mordekai wo “kpekpe ni eloo lamulu eshwie enɔ.” (Ester 4:1) Agbɛnɛ esa akɛ Ester kɛ ehe awo sane lɛ mli. Efɔ̃ maŋtsɛ lɛ kɛ emaŋsɔɔlɔ nukpa lɛ nine kɛba okpɔlɔ ko ni lɛ diɛŋtsɛ eŋmɛ lɛ shishi. Beni amɛtee jɛmɛ kɛ miishɛɛ lɛ, Ester kpa amɛ fai koni amɛba okpɔlɔŋmɛɛ kroko hu shishi enɔ jetsɛremɔ. Haman ná miishɛɛ waa. Shi kɛlɛ, akɛni Mordekai wooo ehiɛ nyam hewɔ lɛ, emli wo la naakpa. Haman tsɔ̃ ŋaa koni egbe Mordekai dani okpɔlɔ ni abaaŋmɛ enɔ jetsɛremɔ lɛ ashɛ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:3-5—Ani okpɔlɔŋmɛɛ lɛ ye gbii 180? Ŋmalɛ lɛ ewieee akɛ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ sɛɛ tsɛ nakai shi moŋ ákɛ maŋtsɛ lɛ kɛ enunyam maŋtsɛyeli lɛ mli nii kɛ agbojee lɛ tsɔɔ onukpai lɛ gbii 180. Eeenyɛ efee akɛ maŋtsɛ lɛ kɛ henaabuamɔ ni hé be babaoo nɛɛ tsu nii ní ekɛjie emaŋtsɛyeli lɛ mli anunyam lɛ kpo etsɔɔ bɔni afee ni ekɛsa abladei lɛ ahiɛ, ní ekɔne amɛyiŋ akɛ ebaanyɛ etsu eyiŋtoi ahe nii. Kɛ nakai ni lɛ, belɛ ekolɛ kuku 3 kɛ 5 lɛ miiwie gbii 7 okpɔlɔ ni aŋmɛ beni henaabuamɔ ni hé gbii 180 lɛ ba naagbee sɛɛ lɛ he.

1:8—Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “awo mla akɛ akanyɛ mɔ ko nɔ” yɛ ‘dãanumɔ lɛ mli’? Yɛ henaabuamɔ nɛɛ shishi lɛ, Maŋtsɛ Ahashwerosh fee nɔ ko ni yɔɔ srɔto yɛ nɔ ni eeenyɛ efee akɛ eji Persiabii akusum nifeemɔ akɛ amɛwoɔ amɛhe hewalɛ kɛnuɔ dãa falɛ pɔtɛɛ ko yɛ henaabuamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ashishi lɛ he. Wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ kɛɛ akɛ: “Amɛnyɛ́ɔ amɛnuɔ babaoo loo fioo yɛ bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ lɛ naa.”

1:10-12—Mɛni hewɔ Maŋnyɛ Washti ekpɛlɛɛɛ akɛ ebaa maŋtsɛ lɛ hiɛ lɛ? Woloŋlelɔi komɛi susuɔ akɛ maŋnyɛ lɛ ekpɛlɛɛɛ akɛ ebaa maŋtsɛ lɛ hiɛ ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ ebaa bulɛ ni ayɔɔ kɛha lɛ lɛ shi yɛ maŋtsɛ lɛ gbɔi ni etɔrɔ dãa lɛ ahiɛ. Aloo ekolɛ maŋnyɛ ni he yɔɔ fɛo waa nɛɛ jeee mɔ ni baa ehe shi diɛŋtsɛ. Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ etsɔɔɔ nɔ hewɔ ni maŋnyɛ lɛ fee nakai moŋ, shi nilelɔi ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ susu akɛ ewu lɛ toi ní ebooo lɛ ji sane ni hiɛdɔɔ yɔɔ he, ni ákɛ, nɔkwɛmɔnɔ gbonyo ni Washti fee lɛ baaná ŋamɛi fɛɛ ni yɔɔ Persia kpokpaa lɛ nɔ lɛ anɔ hewalɛ yɛ gbɛ gbonyo nɔ.

2:14-17—Ani Ester kɛ maŋtsɛ lɛ bɔ ajwamaŋ? Dabi kwraa. Sane lɛ kɛɔ ákɛ akɛ yei krokomɛi ni akɛ amɛ baa maŋtsɛ lɛ hiɛ lɛ kuɔ sɛɛ kɛyaa yei awe kroko lɛ leebi, ni maŋtsɛ lɛ piafonyo “ní kwɛɔ ehemɛi lɛ” ji mɔ ni kwɛɔ yei awe kroko nɛɛ nɔ. No hewɔ lɛ yei ni yeɔ jenamɔ yɛ maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ lɛ batsɔmɔɔ ehemɛi. Shi kɛlɛ, beni Ester tee maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ sɛɛ lɛ, akɛ lɛ eyaaa hemɛi awe lɛ. Beni akɛ Ester tee Ahashwerosh ŋɔɔ lɛ, “maŋtsɛ lɛ sumɔ Ester fe yei lɛ fɛɛ, ni ehiɛ ba nyam yɛ ehiɛ ni ená ehe miishɛɛ fe oblayei lɛ fɛɛ.” (Ester 2:17) Te fee tɛŋŋ ni “ehiɛ ba nyam” yɛ Ahashwerosh hiɛ “ni ená ehe miishɛɛ” lɛ? Ehiɛ hu ba nyam yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ nakai nɔŋŋ. ‘Oblayoo lɛ sa Hegai hiɛ, ni ehiɛ ba nyam yɛ ehiɛ.’ (Ester 2:8, 9) Ester hiɛ ba nyam yɛ Hegai hiɛ—yɛ ehefɛo kɛ esui kpakpai lɛ ní eyɔse lɛ pɛ ahewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “Ester hiɛ ba nyam yɛ mɛi fɛɛ ní naa lɛ lɛ ahiɛ.” (Ester 2:15) Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, Ester sui kpakpai ni maŋtsɛ lɛ na lɛ sa ehiɛ waa, ni enɛ ha maŋtsɛ lɛ basumɔ lɛ.

3:2; 5:9—Mɛni hewɔ Mordekai kulaaa shi ehaaa Haman lɛ? Ejeee tɔmɔ akɛ Israelbii lɛ aaakoto mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ ni nɔ kwɔ ní amɛkɛtsɔɔ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha nakai hegbɛ ni nɔ kwɔ lɛ. Shi yɛ Haman gbɛfaŋ lɛ, nibii babaoo fata he. Agagnyo ji Haman, ni ekolɛ Amaleknyo ni, ni Yehowa eto akɛ akpata Amalekbii lɛ fɛɛ ahiɛ kwraa. (5 Mose 25:19) Mordekai yɔse akɛ, shi ni eeekula eha Haman lɛ tsɔɔ akɛ eyeee Yehowa anɔkwa. Ekpoo akɛ eeefee nakai yɛ faŋŋ mli, ni ekɛɛ akɛ Yudanyo ji lɛ.—Ester 3:3, 4.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

2:10, 20; 4:12-16. Ester kpɛlɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛ ŋaawoo ni Yehowa jálɔ ni eda yɛ mumɔŋ lɛ kɛha lɛ lɛ nɔ. Eji nilee gbɛ kɛha wɔ akɛ ‘wɔbo wɔtsɔɔlɔi lɛ atoi ni wɔba wɔhe shi wɔha amɛ.’—Hebribii 13:17.

2:11; 4:5. Esa akɛ ‘wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akafó enɔ mli, shi efó enaanyo nɔ mli.’—Filipibii 2:4.

2:15. Ester jie heshibaa kɛ henɔyeli kpo kɛtsɔ bi ni ebiii ni akɛ hewulamɔnii krokomɛi loo atadei fɛfɛji aha lɛ lɛ nɔ, ekpɛlɛ nɔ ni Hegai kɛha lɛ lɛ pɛ kɛkɛ nɔ. Ester ‘tsuiŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ, yɛ mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo lɛ nibii ni fiteee lɛ amli’ lɛ ji nɔ ni ha ehiɛ ba nyam yɛ maŋtsɛ lɛ hiɛ lɛ.—1 Petro 3:4.

2:21-23. Ester kɛ Mordekai ‘ba amɛhe shi amɛha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ,’ ni amɛkɛ enɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛfɔ̃ shi.—Romabii 13:1.

3:4. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, ebaanyɛ efee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔkatsɔ̃ɔ mɛi ni wɔji, taakɛ Ester etsɔ̃ɔɔ mɔ ni eji lɛ. Shi kɛlɛ, kɛ́ ehe bahia ni wɔtsɔ̃ɔ mɛi ni wɔji yɛ saji ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ahe, tamɔ nɔ ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji kɛ anɔkwayeli mli ni wɔɔhiɛ lɛ he lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei akɛ wɔɔha ale akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ.

4:3. Kɛ wɔkɛ kaai kpe lɛ, esa akɛ wɔya Yehowa ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli kɛha hewalɛwoo kɛ nilee.

4:6-8. Beni Haman tee Yudafoi lɛ ayi nɔ apam lɛ, Mordekai tsu saji ahe nii yɛ mla naa.—Filipibii 1:7.

4:14. Mordekai fee hekɛnɔfɔɔ ni aaaná yɛ Yehowa mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi.

4:16. Ester kɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ kwraa kɛmɔ shi, ni ekɛ anɔkwayeli kɛ ekãa damɔ shihilɛ ni kulɛ ebaanyɛ egbo yɛ mli lɛ naa. Ehe miihia ni wɔkase bɔ ni afeɔ akɛ he fɔ̃ɔ Yehowa nɔ shi jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nɔ.

5:6-8. Bɔni afee ni Ester hiɛ aba nyam yɛ Ahashwerosh hiɛ lɛ, efɔ̃ lɛ nine kɛba okpɔlɔŋmɛɛ ni ji enyɔ shishi. Ester kɛ nilee tsu nii, ni esa akɛ wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ.—Abɛi 14:15.

TSAKEMƆI NI BA

(Ester 6:1–10:3)

Beni saji lɛ yaa nɔ lɛ, nibii batsake. Asɛŋ Haman yɛ sɛŋmɔtso ni efee koni akɛsɛŋ Mordekai lɛ nɔ, ni Mordekai ni ataoɔ agbe lɛ lɛ moŋ batsɔ maŋsɔɔlɔ nukpa! Ni yiŋ ni ato akɛ agbe Yudafoi lɛ hu? Atsake no hu kwraa.

Ester ni yeɔ anɔkwa lɛ saa ewie ekoŋŋ. Ekɛ ewala wo oshara mli ni etee maŋtsɛ lɛ hiɛ ní eyakpa fai bɔni afee ni eha atsɔ gbɛ ko nɔ afite ŋaa ni Haman tsɔ̃ lɛ. Ahashwerosh le nɔ ni esa akɛ afee. No hewɔ lɛ beni naagbee gbi ni esa akɛ akɛgbe Yudafoi lɛ shɛ lɛ, agbe mɛi ni taoɔ akɛ amɛye Yudafoi lɛ awui lɛ moŋ. Mordekai wo akpɔ akɛ aye Purim Gbi Jurɔ lɛ daa afi koni akɛkai nɛkɛ kpɔmɔ kpeteŋkpele nɛɛ. Akɛni Mordekai ji mɔ ni ji enyɔ nɔ yɛ Maŋtsɛ Ahashwerosh sɛɛ hewɔ lɛ, Mordekai ‘taoɔ emaŋbii lɛ ekpakpa, ni ewieɔ omanye wiemɔ ehaa eseshibii lɛ fɛɛ.’—Ester 10:3.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

7:4—Mɛɛ gbɛ nɔ Yudafoi lɛ ahiɛ ni aaakpata lɛ ‘baafite maŋtsɛ lɛ nii’? Ester kɛ ŋaa tsu nii ni ekɛtsɔɔ bɔ ni eeenyɛ ebalɛ akɛ aaahɔ̃ɔ Yudafoi lɛ awo nyɔŋyeli mli, ni kɛtsɔ no nɔ lɛ eha ale akɛ kɛ́ akpata amɛhiɛ lɛ, enɛ baafite maŋtsɛ lɛ nii. Kɛ́ Haman tsɔ̃ ŋaa ni ahɔ̃ɔ Yudafoi lɛ awo nyɔŋyeli mli lɛ, no lɛ jwetrii babaoo ni abaanyɛ aná kɛbawo maŋtsɛ lɛ jwetritoohe lɛ fa kwraa fe jwiɛtɛi kukuji 10,000 ni Haman wo shi akɛ ekɛbaaha lɛ. Ŋaatsɔɔ lɛ he nii ni aaatsu lɛ hu baaha agbe maŋnyɛ lɛ.

7:8—Mɛni hewɔ piafoi lɛ hà Haman hiɛ lɛ? Ekolɛ enɛ baanyɛ atsɔɔ hiɛshishwiemɔ loo hiɛkpatamɔ ni miiba. Taakɛ wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ tsɔɔ lɛ, “bei komɛi lɛ blematsɛmɛi lɛ hàa mɛi ni abaagbe amɛ lɛ ahiɛ.”

8:17—‘Shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ ateŋ mɛi pii batsɔmɔ Yudafoi’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ekã shi faŋŋ akɛ Persiabii lɛ ateŋ mɛi babaoo susu akɛ akpɔ ni awo kɛku nɔ ni awo momo lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ Yudafoi lɛ anɔ, ni enɛ ha amɛbatsɔmɔ Yudafoi. Nakai shishitoo mla lɛ nɔŋŋ tsuɔ nii, ni ehaa gbalɛ ni yɔɔ Zakaria wolo lɛ mli lɛ baa mli. Nakai gbalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Hii nyɔŋma ni jɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli aaamɔ Yudanyo kome atade naamuu mli, amɛaakɛɛ: Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!”—Zakaria 8:23.

9:10, 15, 16—Eyɛ mli akɛ akpɔ ni awo lɛ ŋmɛ gbɛ koni ahà nii moŋ, shi mɛni hewɔ Yudafoi lɛ efeee nakai lɛ? Nakai ni amɛfeee lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiwalaheremɔ ji nɔ titri ni he hiaa amɛ, shi jeee nii ni amɛaaná.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

6:6-10. “Hewoo nyiɛɔ hiɛkpatamɔ hiɛ, ni hetsɔɔmɔ mumɔ nyiɛɔ shigbeemɔ hiɛ.”—Abɛi 16:18.

7:3, 4. Ani wɔkɛ ekãa haa aleɔ akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ kɛ́ nakai feemɔ baaha awa wɔyi po lɛ?

8:3-6. Wɔbaanyɛ wɔbi nɔyelɔi kɛ saneyelihei ni amɛbu wɔhe kɛjɛ wɔhenyɛlɔi adɛŋ, ni esa akɛ wɔfee nakai.

8:5. Ester kɛ ŋaalee tsu nii ni etsĩii fɔ ni maŋtsɛ lɛ ye yɛ akpɔ ni awo akɛ akpata emaŋbii lɛ ahiɛ lɛ mli lɛ tã. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkɛ ŋaalee atsu nii kɛ́ wɔmiiye maŋ onukpai odase.

9:22. Esaaa akɛ wɔhiɛ kpáa ohiafoi ni yɔɔ wɔteŋ lɛ anɔ.—Galatabii 2:10.

Yehowa Kɛ “Jiemɔ kɛ Walaheremɔ” Baaha

Mordekai tsɔɔ akɛ eji Yehowa yiŋtoo akɛ Ester aná odehei agbɛhe. Beni awo Yudafoi lɛ ahe gbeyei lɛ, amɛhi ŋmaa ni amɛsɔle kɛha yelikɛbuamɔ. Be fɛɛ be ni maŋnyɛ lɛ aaaya maŋtsɛ lɛ hiɛ beni atsɛ́ko lɛ lɛ, ehiɛ baa nyam yɛ maŋtsɛ lɛ hiɛ. Beni maŋtsɛ lɛ tee saa mli gbɛkɛ yɛ fimɔ gbi nɛɛ nɔ lɛ, enyɛɛɛ ewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Ester wolo lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa kudɔ saji yɛ nilee mli bɔni afee ni ewebii lɛ aná he sɛɛ.

Ester wolo lɛ mli saji ni yɔɔ miishɛɛ lɛ woɔ wɔ mɛi ni wɔyɔɔ “naagbee be lɛ” mli lɛ hewalɛ waa. (Daniel 12:4) Yɛ “naagbee gbii lɛ amli lɛ,” loo yɛ naagbee be lɛ mli naagbee fã lɛ mli lɛ, Gog ni jɛ Magog—Satan Abonsam—kɛ ehewalɛ fɛɛ baatutua Yehowa webii lɛ. Eyiŋtoo kwraa ji ni ebule anɔkwa jálɔi ashishi. Shi taakɛ eji yɛ Ester gbii lɛ amli lɛ, Yehowa kɛ “jiemɔ kɛ walaheremɔ” baaha ejálɔi lɛ.—Ezekiel 38:16-23; Ester 4:14.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Ester kɛ Mordekai yapue yɛ Ahashwerosh hiɛ