Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hiɛtserɛjiemɔ Kpakpa Ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli

Hiɛtserɛjiemɔ Kpakpa Ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli

Hiɛtserɛjiemɔ Kpakpa Ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli

“Kɛ́ nii nyɛyeɔ jio, nii nyɛnuɔ jio, aloo nɔ kroko ni nyɛfeɔ jio, nyɛfea fɛɛ nyɛkɛwoa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.”—1 KORINTOBII 10:31.

1, 2. Mɛni hewɔ abaanyɛ abu nifeemɔi ni haa mɔ náa miishɛɛ lɛ akɛ eji “Nyɔŋmɔ nikeenii” lɛ, ni kɛlɛ mɛɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ faŋŋ Biblia lɛ kɛhaa?

EJI wɔfɔmɔ sú akɛ wɔɔsumɔ ní wɔkɛ wɔhe awo nifeemɔi ni baaha wɔná miishɛɛ lɛ amli. Yehowa ni ji wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ miisumɔ ni wɔná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ, ni ekɛ nibii babaoo ni baaha ebalɛ nakai lɛ haa wɔ. (1 Timoteo 1:11, NW; 6:17) Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: ‘Miyoo akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni hi fe nɔ ni aaaná miishɛɛ. Ni asaŋ miyoo akɛ, kɛ́ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ aaaye ni enu, ni eye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ edeŋmegbomɔ fɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ nikeenii ni.’—Jajelɔ 3:12, 13.

2 Miishɛɛ ní mɔ aaaná beni esusuɔ nitsumɔi ni enyɛ etsu lɛ ahe lɛ haa mɔ lɛ tsui nyɔɔ emli waa, titri lɛ kɛ́ ekɛ eweku mli bii loo enanemɛi ebua amɛhe naa kɛ miishɛɛ lɛ. Abaanyɛ awie nifeemɔ nɛɛ he yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ eji “Nyɔŋmɔ nikeenii.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, nikeenii babaoo ni Bɔlɔ lɛ kɛha wɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhe awo ŋɔɔmɔyeli mli aahu fe nine. Biblia lɛ buɔ dãatɔɔ, fufeemɔ, kɛ jeŋba shara fɔ́, ni ebɔɔ kɔkɔ akɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ enɛɛmɛi amli lɛ “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”—1 Korintobii 6:9, 10; Abɛi 23:20, 21; 1 Petro 4:1-4.

3. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔshi kpe yɛ mumɔŋ ni wɔha Yehowa gbi wulu lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli?

3 Yɛ naagbee gbii ni jaraa nɛɛ amli lɛ, Kristofoi kɛ shihilɛ ni biɔ ni amɛkɛ nilee atsu nii yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli ní amɛkɛ amɛhe wooo emli nifeemɔi amli lɛ he naagba kpeɔ fe bei fɛɛ ni eho. (Yohane 17:15, 16) Taakɛ agba afɔ̃ shi lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ebatsɔmɔ “mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ” aahu akɛ “amɛhiɛ bɛ” odaseyeli ni tsɔɔ akɛ ‘amanehulu kpeteŋkpele’ lɛ ebɛŋkɛ lɛ “nɔ.” (2 Timoteo 3:4, 5; Mateo 24:21, 37-39) Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ, koni fufeemɔ kɛ dãatɔɔ kɛ daaŋ-ŋmaa he haomɔi akahe nyɛtsuii, ni nakai gbi lɛ miibati nyɛ shi trukaa; ejaakɛ ebaaba mɛi fɛɛ ni hiɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ anɔ tamɔ tsɔne.” (Luka 21:34, 35) Ákɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaabo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi. Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ jeŋ fɔŋ ni ebɔle wɔhe kɛkpe lɛ mli bii lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔya nɔ wɔshi kpe yɛ mumɔŋ ni wɔha Yehowa gbi wulu lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ.—Zefania 3:8; Luka 21:36.

4. (a) Mɛni hewɔ ewa waa akɛ aaaná hiɛtserɛjiemɔ ni sa jogbaŋŋ lɛ? (b) Mɛɛ ŋaawoo ni yɔɔ Efesobii 5:15, 16 lɛ wɔbaasumɔ ni wɔkɛtsu nii?

4 Ebɛ mlɛo akɛ aaahi shi ni akɛ he wooo je lɛŋ nifeemɔi fɔ̃ji lɛ amli ejaakɛ Abonsam eha nibii nɛɛ efee akɔnɔ kɛ nɔ ni waaa akɛ aaafee. Enɛ mli bawaa waa, titri lɛ kɛ́ ehe bahia ni wɔjie wɔhiɛtserɛ lɛ. Áto nibii ni yɔɔ je lɛŋ lɛ pii ahe gbɛjianɔ ní etée ‘heloonaa akɔnɔi’ ashi. (1 Petro 2:11) Hiɛtserɛjiemɔi gbohii yaa nɔ yɛ maŋ lɛŋ hei srɔtoi, shi ebaanyɛ eya nɔ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshĩai amli kɛtsɔ woji, TV, Internet kɛ vidioi anɔ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ nilee woɔ Kristofoi ŋaa akɛ: “Nyɛkwɛa bɔ ni nyɛaafee ní nyɛkɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛ, jeee tamɔ mɛi ni leee nii, shi moŋ tamɔ nilelɔi, mɛi ni tsuɔ amɛdekã he nii, ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔ̃ji ni.” (Efesobii 5:15, 16) Kɛ wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, no dani wɔbaanyɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni hiɛtserɛjiemɔ gbonyo akalaka wɔ, ní ekahe wɔbe, hɛɛ, ní ekafite wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ po, ní no ha wɔhiɛ kpata!—Yakobo 1:14, 15.

5. Mɛni haa wɔnáa hejɔɔmɔ ni fe fɛɛ?

5 Akɛni Kristofoi bɛ dekã kwraa hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ he akɛ amɛaanu he bei komɛi akɛ esa akɛ amɛjie amɛhiɛtserɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Jajelɔ 3:4 lɛ kɛɔ akɛ “ŋmɔlɔ be yɛ” ni “joo be yɛ.” Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ ebuuu hiɛtserɛjiemɔ akɛ eji be fitemɔ. Ni kɛlɛ, esa akɛ hiɛtserɛjiemɔ aha wɔtsui anyɔ wɔmli, jeee nɔ ni kɛ wɔmumɔŋ shidaamɔ baawo oshara mli loo nɔ ni baafite be ni wɔkɛtsuɔ mumɔŋ nibii ahe nii lɛ. Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ eyɔse akɛ nɔ ni haa mɔ náa miishɛɛ babaoo ji nihamɔ. Amɛkɛ Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli, ni akɛni amɛkpɛlɛ Yesu apã ni teremɔ waaa lɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛnáa “hejɔɔmɔ” diɛŋtsɛ ‘amɛhaa amɛsusumai lɛ.’—Mateo 11:29, 30; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

Ní Aaahala Hiɛtserɛjiemɔ ni Sa

6, 7. Mɛni baaye abua bo ni ole kɛji hiɛtserɛjiemɔ ko sa loo esaaa?

6 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ hiɛtserɛjiemɔ pɔtɛɛ ko sa kɛha Kristofonyo lɛ? Fɔlɔi kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa amɛbii, ni asafoŋ onukpai hu kɛ yelikɛbuamɔ haa kɛ́ ehe miihia. Shi kɛlɛ, eyɛ faŋŋ akɛ ehe ehiaaa ni wɔmɛ dani mɛi krokomɛi akɛɛ wɔ akɛ wolo, sini, shwɛmɔ, joo loo lala pɔtɛɛ ko esaaa. Paulo kɛɛ akɛ ‘nii ni mɛi ni edara lɛ fɔɔ feemɔ lɛ eha amɛhenumɔ nii lɛ ele ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.’ (Hebribii 5:14; 1 Korintobii 14:20) Biblia lɛ kɛ shishitoo mlai ni kudɔɔ mɔ haa. Kɛ obo ohenilee ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ etsɔse lɛ lɛ toi lɛ, no baaye ebua bo.—1 Timoteo 1:19.

7 Yesu kɛɛ akɛ “tsoyibii aŋɔleɔ tso.” (Mateo 12:33) Kɛ hiɛtserɛjiemɔ ko woɔ yibii gbohii ni haa awuiyeli, jeŋba shara, loo mumɔi atsɛmɔ feɔ mɔ akɔnɔ lɛ, esa akɛ akpoo. Kɛ hiɛtserɛjiemɔ lɛ kɛ mɔ wala loo ehewalɛnamɔ woɔ oshara mli lɛ, no lɛ esaaa, ni kɛ́ ehaa mɔ yeɔ ohia loo ejeɔ mɔ nijiaŋ wui loo ehaa mɛi krokomɛi anane tɔ̃tɔ̃ɔ lɛ, no hu esaaa. Bɔfo Paulo bɔ wɔ kɔkɔ akɛ kɛ́ wɔpila wɔnyɛmi ko henilee lɛ, no lɛ wɔfee esha. Paulo ŋma akɛ: “Kɛji nyɛfeɔ nyɛmimɛi lɛ esha nɛkɛ ni nyɛkɛpilaa amɛhenilee ni waaa lɛ, no lɛ Kristo nyɛfeɔ esha nyɛshiɔ. No hewɔ lɛ, kɛji ŋmãa ahã minyɛmi nane atɔ̃tɔ̃ lɛ, no lɛ miyeŋ loo gbi ko gbi ko dɔŋŋ, koni mikaha minyɛmi nane miitɔ̃tɔ̃.”—1 Korintobii 8:12, 13.

8. Mɛɛ osharai yɔɔ shwɛmɔ nibii ni akɛwo ilɛtrɔnik nɔ kɛ vidioi amli ni akɛaajie hiɛtserɛ lɛ ahe?

8 Shwɛmɔ nibii ni akɛwo ilɛtrɔnik nɔ kɛ vidioi amli eyi shwapoi amli obɔ̃. Ekolɛ ekomɛi baaha aŋmɔ ni aná miishɛɛ, shi nɔ ni ayaa nɔ ajieɔ yɛ hiɛtserɛjiemɔi nɛɛ amli lɛ ji nibii ni Biblia lɛ buɔ lɛ fɔ́. Ekã shi faŋŋ akɛ kɛ́ shwɛmɔ ko biɔ ni mɛi ni shwɛɔ lɛ ato mɔ ko kpá, ni amɛgbe mɔ ko loo ni amɛkɛ amɛhe awo jeŋba shara ni naa wa waa mli lɛ, no lɛ ejeee hiɛtserɛjiemɔ ni sane ko bɛ he ni haa aŋmɔɔ kɛkɛ! Yehowa nyɛ̃ɔ mɛi ni “sumɔɔ yiwalɛ” lɛ. (Lala 11:5; Abɛi 3:31; Kolosebii 3:5, 6) Ni kɛ́ shwɛmɔ lɛ téeɔ hiɛjoomɔ loo yiwalɛ nifeemɔ shi yɛ omli, ehaoɔ bo yɛ henumɔŋ, loo efiteɔ obe fɛɛ lɛ, no lɛ yɔsemɔ mumɔŋ awui ni eyeɔ lɛ, ni ofee tsakemɔi oyá nɔŋŋ.—Mateo 18:8, 9.

Ní Wɔɔjie Wɔhiɛtserɛ yɛ Gbɛ̀i ni Ja Nɔ

9, 10. Mɛni mɛi ni yɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ baanyɛ afee koni amɛkɛjie amɛhiɛtserɛ?

9 Bei komɛi lɛ, Kristofoi biɔ akɛ: “Mɛɛ hiɛtserɛjiemɔ sa? Nibii ni yɔɔ je lɛŋ lɛ ateŋ babaoo kɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ kpãaa gbee.” Ná ole akɛ nine baanyɛ ashɛ hiɛtserɛjiemɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ nɔ, shi ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ. Ebiɔ ni akɛ nilee atsu nii ni ato gbɛjianɔ jogbaŋŋ, titri lɛ, yɛ fɔlɔi agbɛfaŋ. Mɛi pii kɛ amɛweku mli bii kɛ asafoŋbii feɔ ekome kɛnáa hiɛtserɛjiemɔ kpakpa mli gbɛfaŋnɔ. Ní aaaŋmɛ tsui shi kɛye nii kɛ miishɛɛ beni agbaa nifeemɔi ni tee nɔ yɛ gbi lɛ mli loo Biblia mli sane ko he sane lɛ ji nifeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni woɔ mɔ hewalɛ. Abaanyɛ ato kpojeei, shwɛmɔi ni sa, loo shisharamɔi ahe gbɛjianɔ. Hiɛtserɛjiemɔ kpakpa ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli.

10 Asafoŋ onukpa ko kɛ eŋa ni amɛtsɔse bii etɛ lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Kɛjɛ wɔbii lɛ agbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, wɔkɛ amɛ feɔ ekome kɛsusuɔ he ni wɔbaayashara shi yɛ lɛ he. Bei komɛi lɛ, wɔhaa gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo ko ni yɔɔ jeŋba kpakpa lɛ fataa he, ni enɛ haa shisharamɔ lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa. Gbekɛbii lɛ ahiɛ kpaaa hiɛtserɛjiemɔi ni yɔɔ miishɛɛ waa nɛɛ ekomɛi anɔ yɛ amɛshihilɛ mli. Bei komɛi lɛ wɔfɔ̃ɔ weku mli bii kɛ nanemɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ anine kɛbaa wɔshĩa lɛ mli. Wɔtaraa agbó lɛ naa ni wɔyeɔ nii ni wɔshwɛɔ kɛjieɔ wɔhiɛtserɛ. Wɔtaraa tsɔji amli, ni wɔnyiɛɔ hu kɛyasharaa shi yɛ gɔji lɛ anɔ, ni wɔkɛ bei ni tamɔ nɛkɛ kaseɔ Yehowa adebɔɔ lɛ he nii.”

11, 12. (a) Mɛni obaanyɛ ofee beni otoɔ gbɛjianɔ kɛha hiɛtserɛjiemɔ lɛ koni oha mɛi krokomɛi afata ohe? (b) Mɛɛ henaabuamɔi mɛi pii ahiɛ kpaaa nɔ?

11 Ákɛ mɔ aŋkro loo weku lɛ, kɛ́ nyɛmiito gbɛjianɔ kɛha hiɛtserɛjiemɔ ko lɛ, ani nyɛbaanyɛ nyɛlɛɛ nyɛmli ni nyɛkɛ mɛi krokomɛi afata he? Ekolɛ hewalɛwoo he baahia mɔ ko tamɔ yoo okulafo, oshijafo, loo fɔlɔ mɔ kome mɔ weku. (Luka 14:12-14) Obaanyɛ okɛ mɛi fioo ni kpaako amɛkɛ asafo lɛ ebɔi bɔɔ lɛ hu afata he, shi kɛlɛ esa akɛ okwɛ jogbaŋŋ koni okaha mɛi krokomɛi kɛ mɛi ni esaaa miibɔ. (2 Timoteo 2:20, 21) Kɛ ewa kɛha mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ akɛ amɛaaje kpo lɛ, no lɛ abaanyɛ ato gbɛjianɔ koni akɛ niyenii aba ni akɛ amɛ afee ekome kɛye yɛ amɛshĩa.—Hebribii 13:1, 2.

12 Mɛi pii ahiɛ kpaaa henaabuamɔi ni haa mɛi ni eba lɛ náa niyenii fioo ko amɛyeɔ, ní agbaa bɔ ni fee ni mɛi krokomɛi batsɔmɔ Kristofoi, kɛ nɔ ni eha amɛtee nɔ amɛhi shi akɛ anɔkwafoi amɛha Nyɔŋmɔ lɛ he sane lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Abaanyɛ agba Biblia mli saji, ní aha mɛi fɛɛ ni eba ní gbekɛbii fata he lɛ kɛ amɛhe awo mli. Sanegbaai nɛɛ baanyɛ awo mɛi fɛɛ hewalɛ diɛŋtsɛ, shi jeee nɔ ni haa mɔ ko nuɔ he akɛ ashwie ehiɛ shi loo akɛ eleee nii.

13. Yesu kɛ Paulo jie gbɔfeemɔ su kpo ni amɛkpɛlɛ gbɔ ni mɛi krokomɛi fee amɛ lɛ nɔ, ni amɛkɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛfɔ̃ shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Yesu jie gbɔfeemɔ su kpo ni ekpɛlɛ gbɔ ni mɛi krokomɛi fee lɛ lɛ hu nɔ, ni ekɛ enɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi. Ekɛ be ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsuɔ nii be fɛɛ be, ni ekɛ mumɔŋ nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ haa amɛ. (Luka 5:27-39; 10:42; 19:1-10; 24:28-32) Emra be mli kaselɔi lɛ kase enɔkwɛmɔnɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:46, 47) Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Miishwe akɛ mana nyɛ, koni mikɛ mumɔŋ duromɔ keenii lɛ eko abaha nyɛ, beni afee ni aŋɔwaje nyɛ, no ji akɛ, ashɛje mi kɛ nyɛ fɛɛ mii yɛ nyɛteŋ, yɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ mi kɛ nyɛ fɛɛ mli lɛŋ.” (Romabii 1:11, 12) Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ wɔhenaabuamɔi afee nɔ ni woɔ mɛi ahewalɛ.—Romabii 12:13; 15:1, 2.

Kaimɔi Komɛi kɛ Nibii ni Esa akɛ Akwɛ Jogbaŋŋ yɛ He

14. Mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ aaato henaabuamɔi wuji ahe gbɛjianɔ lɛ?

14 Akɛni bei pii lɛ ewa akɛ aaakwɛ henaabuamɔi wuji anɔ hewɔ lɛ, nilee bɛ mli akɛ aaato henaabuamɔi wuji ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe gbɛjianɔ. Ekolɛ wekui fioo komɛi baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛaafee ekome kɛjie amɛhiɛtserɛ loo ni amɛshwɛ shwɛmɔ ko ni eteee akaŋshii babaoo tsɔ̃ shi yɛ be mli ni enɛ feemɔ fiteee gbɛjianɔ ni ato kɛha mumɔŋ nibii lɛ. Kɛ asafoŋ onukpai, asafoŋ sɔɔlɔi, loo mɛi krokomɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ yɛ henaabuamɔ ko shishi lɛ, amɛnáa mɛi ni eba lɛ anɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ni henaabuamɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli waa.

15. Mɛni hewɔ esa akɛ mɔ ni toɔ henaabuamɔ ko he gbɛjianɔ lɛ akwɛ nifeemɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ?

15 Esaaa akɛ mɛi ni toɔ henaabuamɔi ahe gbɛjianɔ lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ bɔ ni ehe hiaa ni akwɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ nɔ. Beni okɛ miishɛɛ ejie gbɔfeemɔ su kpo lɛ, ani edɔŋ bo waa kɛji oná ole akɛ nɔ ni tee nɔ yɛ oshĩa lɛ ha mɛi ni ba henaabuamɔ lɛ ateŋ mɔ kome nane tɔ̃tɔ̃ akɛni oku ohiɛ oshwie nii anɔ lɛ hewɔ? Susumɔ shishitoo mla ni awie he yɛ 5 Mose 22:8 lɛ he okwɛ. Esa akɛ Israelnyo ni maa tsũ hee lɛ afo afabaŋ ewo tsũ lɛ yiteŋ, ní jɛmɛ ji he ni bei pii lɛ akɛ gbɔi taraa kɛjieɔ hiɛtserɛ lɛ. Mɛni hewɔ? “Koni mɔ ko akajɛ jɛi ebagbee shi ní lá ko yi sɔ̃ miiba oshĩa lɛ nɔ.” Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ ofee nii ni baabu mɛi ni ofɔ̃ amɛ nine kɛba henaabuamɔ ko shishi lɛ ahe ní okɛtsɔɔ akɛ osusuɔ amɛgbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ he, ni kɛlɛ, esaaa akɛ okɛ naatsĩi ni yɔɔ kpɛŋŋ haa.

16. Kɛ abaaha dãa yɛ henaabuamɔ ko shishi lɛ, mɛɛ nilee esa akɛ akɛtsu nii?

16 Kɛ akɛ dãa baaha yɛ henaabuamɔ ko shishi lɛ, esa ákɛ akɛ nilee atsu he nii jogbaŋŋ. Kristofoi babaoo ni toɔ henaabuamɔ he gbɛjianɔ lɛ kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛbaaha dãa kɛ́ amɛ diɛŋtsɛ amɛbaanyɛ amɛkwɛ dãa falɛ ni akɛhaa mɛi ni eba lɛ loo efalɛ ni amɛnuɔ lɛ nɔ lɛ. Esaaa akɛ aŋmɛɔ nɔ ko ni baanyɛ atɔ̃tɔ̃ mɛi krokomɛi anane loo ni eeeka mɔ ko koni enu dãa ni fa babaoo lɛ gbɛ. (Efesobii 5:18, 19) Yɛ yiŋtoi komɛi ahewɔ lɛ, ekolɛ mɛi ni eba lɛ ateŋ mɛi komɛi baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛnuŋ dãa. Yɛ hei pii lɛ, mla eŋmɛɛɛ mɛi ni yeko afii pɔtɛɛ ko lɛ agbɛ ni amɛnu dãa, ni esa akɛ Kristofoi abo Kaisare mlai lɛ atoi kɛ́ etamɔ nɔ ni mlai nɛɛ yɛ kpɛŋŋ tsɔ̃ po.—Romabii 13:5.

17. (a) Kɛ aatswa lala yɛ henaabuamɔ ko shishi lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa ni mɔ ni to he gbɛjianɔ lɛ ahala nii amli jogbaŋŋ lɛ? (b) Kɛ aajo yɛ henaabuamɔ ko shishi lɛ, te esa ákɛ akɛ hiɛshikamɔ atsu nii aha tɛŋŋ?

17 Esa akɛ mɔ ni toɔ henaabuamɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ akwɛ koni lala, joo, loo hiɛtserɛjiemɔ nifeemɔ kroko lɛ kɛ Kristofoi ashishitoo mlai akpã gbee. Esoro lala ni mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ, ni ayɛ lalai srɔtoisrɔtoi babaoo hu. Ni kɛlɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ lalai ni atswaa lɛ ateŋ babaoo woɔ atuatsemɔ mumɔ, jeŋba shara kɛ yiwalɛ nifeemɔ he hewalɛ. Enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni ahala lalai lɛ amli. Jeee lala ni yɔɔ blɛoo lɛ doo ji lala ni sa, ni asaŋ esaaa akɛ efeɔ nɔ ni teeɔ bɔlɛnamɔ mli henumɔi ashi loo ewieɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi ahe, ni esaaa akɛ efeɔ nɔ ni yɔɔ hoo ni gbɛɛɔ waa hu. Kwɛmɔ jogbaŋŋ ni okaha mɔ ko ni nuuu shishi akɛ esa akɛ aba lala ni gbɛɛɔ waa lɛ shi lɛ miihala lalai ni abaatswa lɛ amli eeha bo. Ekã shi faŋŋ akɛ, joo ni ajoɔ bɔ ni bɛ hiŋmɛi nɔ, ní akumɔɔ hɛ mli bɔ ni teeɔ bɔlɛnamɔ he akɔnɔ shi ní fufɔi lɛ hosoɔ lɛ jeee joo ni sa kɛha Kristofonyo.—1 Timoteo 2:8-10.

18. Fɔlɔi baanyɛ abu amɛbii ahe kɛtsɔ henaabuamɔ nifeemɔ ni amɛbii lɛ kɛ amɛhe woɔ mli lɛ anɔ ni amɛaakwɛ jogbaŋŋ lɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Kɛ fɔlɔi Kristofoi na akɛ afɔ̃ amɛbii lɛ anine kɛmiiya henaabuamɔ ko shishi lɛ, esa akɛ amɛkwɛ koni amɛle nɔ ni baaya nɔ yɛ jɛmɛ, ni yɛ bei babaoo mli lɛ ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ amɛaafata amɛhe kɛya. Dɔlɛ sane ji akɛ, fɔlɔi komɛi eŋmɛ gbɛ ni amɛbii etee okpɔlɔŋmɛɛi ni mɔ ko bɛ jɛmɛ ni baakwɛ nɔ lɛ ashishi, ni álaka mɛi ni afɔ̃ amɛ nine kɛba lɛ ateŋ mɛi pii awo jeŋba shara loo nifeemɔ kroko ni bɛ hiŋmɛi nɔ lɛ mli. (Efesobii 6:1-4) Kɛ ayɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ oblahii kɛ oblayei ni eye afii 18 loo 19 lɛ amli po lɛ, ehe baahia ni aye abua amɛ lolo ni ‘amɛjo oblahiiaŋ loo oblayeiaŋ sɛɛdii nii lɛ anaa foi.’—2 Timoteo 2:22.

19. Mɛɛ nɔ ko ni wɔle jogbaŋŋ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nɔ ni esa akɛ wɔya nɔ ‘wɔtao tsutsu’ lɛ nɔ?

19 Hiɛtserɛjiemɔ kpakpa ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni akɛ he woɔ mli bei komɛi lɛ baanyɛ aha aná miishɛɛ babaoo yɛ shihilɛ mli. Yehowa etsĩii wɔnaa koni wɔkaná miishɛɛ ni tamɔ nɛkɛ, shi wɔle jogbaŋŋ akɛ jeee nifeemɔi nɛɛ diɛŋtsɛ ji nibii ni yeɔ ebuaa wɔ ni wɔto mumɔŋ jwetrii yɛ ŋwɛi. (Mateo 6:19-21) Yesu ye ebua ekaselɔi lɛ koni amɛnu shishi akɛ ‘Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu ni aaatao’ lɛ ji nɔ ni he hiaa yɛ shihilɛ mli, shi jeee nɔ ni wɔɔye loo nɔ ni wɔɔnu loo nɔ ni wɔɔwo, ni ji ‘nibii ni jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ sɛɛ’ lɛ.—Mateo 6:31-34.

20. Yehowa anɔkwa tsuji lɛ baanyɛ akpá mɛɛ nibii kpakpai agbɛ kɛjɛ Nihalɔ Kpeteŋkpele lɛ dɛŋ?

20 Hɛɛ, kɛ́ ‘nii wɔyeɔ jio, nii wɔnuɔ jio, aloo nɔ kroko ni wɔfeɔ jio,’ wɔbaanyɛ wɔfee ‘fɛɛ ni wɔkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam,’ ní wɔda Nihalɔ Kpeteŋkpele lɛ shi yɛ nibii kpakpai ni ayeɔ mli ŋɔɔmɔ yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ hewɔ. (1 Korintobii 10:31) Akɛ mɛi fɛɛ ni akɛ amɛ bɔɔ yɛ miishɛɛ mli ni amɛshɛɔ Yehowa jalɛ taomɔ nii lɛ ahe lɛ baaye nibii ni Yehowa kɛhaa lɛ amli ŋɔɔmɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi kɛya naanɔ yɛ eshikpɔŋ nɔ Paradeiso ni etsɛŋ ni baaba lɛ nɔ.—Lala 145:16; Yesaia 25:6; 2 Korintobii 7:1.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ ewa kɛha Kristofoi ŋmɛnɛ akɛ amɛaaná hiɛtserɛjiemɔ kpakpa lɛ?

• Mɛɛ hiɛtserɛjiemɔi komɛi haa Kristofoi awekui atsui nyɔɔ amɛmli?

• Mɛɛ kaimɔi komɛi kɛ nibii ni esa akɛ akwɛ jogbaŋŋ yɛ he esa akɛ mɔ aha ehi ejwɛŋmɔ mli kɛ́ ekɛ ehe miiwo hiɛtserɛjiemɔ kpakpa ko mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Halamɔ hiɛtserɛjiemɔ ni woɔ yibii kpakpai

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 19]

Mɛɛ hiɛtserɛjiemɔi Kristofoi kpooɔ?