Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔtswa Wɔfai Shi Akɛ Wɔbaasɔmɔ Yehowa

Wɔtswa Wɔfai Shi Akɛ Wɔbaasɔmɔ Yehowa

Wala Shihilɛ He Sane

Wɔtswa Wɔfai Shi Akɛ Wɔbaasɔmɔ Yehowa

TAAKƐ RAIMO KUOKKANEN GBA

Jeŋ Ta II lɛ je shishi yɛ Europa yɛ afi 1939, ni Soviet Union batutua mijakumaŋ Finland. Mitsɛ yafata Finland asraafoi lɛ ahe kɛwu. Etsɛɛɛ ni Russia tawuu kɔɔyɔŋ lɛji bɔi okplɛmii ahe ŋmɛɛmɔ kɛ maŋtiase ni wɔyɔɔ mli lɛ nɔ shwiemɔ, enɛ hewɔ lɛ minyɛ ha mikɛ minaa yahi shi yɛ he ni yɔɔ shweshweeshwe.

YƐ AFI 1971 lɛ, no mli lɛ miisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ shiɛlɔ yɛ Uganda, yɛ Afrika Bokagbɛ. Gbi ko beni mishiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ, mɛi babaoo ní tsui efã kɛ foi batsɔ mihe kɛho. Minu tui agbɛɛmɔi ni mibɔi foijee kɛ shĩa yaa. Beni atswiaa tu lɛ kɛbɛŋkɛɔ mi lɛ, mitu kɛbote gɔta ni yɔɔ gbɛ lɛ toi lɛ mli. Beni tuŋtɛi hoɔ shwimshwim yɛ miyitso he lɛ, miwamɔ kɛbote mishĩa lɛ mli.

Nɔ ko bɛ ni manyɛ mafee kɛtsĩ naagbai ni Jeŋ Ta II lɛ kɛbaa lɛ naa, shi mɛni hewɔ esa akɛ mi kɛ miŋa fɛɛ kɛ wɔhe awo oshara mli yɛ basabasafeemɔ ni yaa nɔ yɛ Afrika Bokagbɛ nɛɛ mli? Nɔ hewɔ ji akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa.

Faishitswaa He Dumɔwu ko ni Adũ

Afɔ́ mi yɛ afi 1934 yɛ Helsinki, yɛ Finland. Pentafonyo ji mitsɛ, ni gbi ko lɛ, ená nitsumɔ akɛ eyapɛnte Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine lɛ tsũ ni yɔɔ Finland lɛ he. Odasefoi lɛ kɛ lɛ gba asafoŋ kpeei ni amɛfeɔ lɛ ahe sane. Beni ebashɛ shĩa lɛ, egba minyɛ nakai kpeei lɛ ahe sane. Minyɛ ejeee kpeei lɛ yaa shishi yɛ no beaŋ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ, ekɛ enaanyo nitsulɔ ko ni ji Odasefonyo lɛ bɔi Biblia mli sane gbaa. Etsɛɛɛ ni Awo kɛ nibii ni ekaseɔ lɛ bɔi nitsumɔ, ni yɛ afi 1940 lɛ, abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome.

Shi beni eshwɛ fioo ni nakai be lɛ aaashɛ lɛ, no mli lɛ minaa kɛ mi etee ekrowa lɛ yɛ be mli ni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ. Beni minyɛ yɔɔ Helsinki lɛ, ebɔi enyɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi yoo fioo lɛ wolo ŋmaa ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ahemɔkɛyelii ahe. Minaa kɛ minyɛkwɛ̃ lɛ fɛɛ ná he miishɛɛ, ni amɛgbaa mi nɔ ni amɛkaseɔ lɛ. Yehowa Odasefoi anajiaŋdamɔlɔi gbɛfalɔi baa Nanaa shĩa lɛ, ni amɛwoɔ wɔ hewalɛ, shi no mli lɛ mitswako mifai shi akɛ masɔmɔ Nyɔŋmɔ.

Teokrase Tsɔsemɔ Je Shishi

Beni ta lɛ ba naagbee yɛ afi 1945 lɛ, miku misɛɛ kɛtee Helsinki, ni Awo kɛ mi bɔi Yehowa Odasefoi akpeei yaa. Bei komɛi lɛ miyakwɛɔ sini moŋ fe nɔ ni maya kpeei lɛ. Shi Awo gbaa mi wiemɔi ni eyanuɔ ni ahaa yɛ kpee lɛ shishi lɛ, ni bei pii lɛ emaa sane kome nɔ mi ehaa mi akɛ: Harmagedon ebɛŋkɛ kwraa. Mibahé enɛ miye, ni mifooo kpeeiyaa mli dɔŋŋ. Yɛ be mli ni minuɔ Biblia mli anɔkwale lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, shwelɛ ni miyɔɔ akɛ mikɛ mihe baawo asafoŋ nifeemɔi fɛɛ amli lɛ hu mli bawa.

No mli lɛ nɔ ni minyáa he titri ji kpokpaa nɔ kpeei kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei yaa. Yɛ afi 1948 lɛ, mitee kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee yɛ he ni bɛŋkɛ minaa shĩa lɛ, ni no beaŋ lɛ míba gbɛhamɔ yɛ hulutsoo be lɛ mli. No mli lɛ, abaabaptisi minaanyo ko yɛ nakai kpee lɛ shishi, ni ekɛɛ mi akɛ mi hu miba koni miha abaptisi mi. Mikɛɛ lɛ akɛ mikɛ atade ni akɛwúɔ nu baaa, shi ekɛ mi susu he akɛ, kɛ́ abaptisi lɛ agbe naa lɛ, no lɛ manyɛ mawo enɔ̃ lɛ koni abaptisi mi. Mikpɛlɛ, ni abaptisi mi yɛ June 27, 1948 beni miye afii 13 lɛ.

Beni agbe kpee lɛ naa lɛ, minyɛ nanemɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɛ lɛ akɛ abaptisi mi. Beni ena mi be kroko lɛ, ebi nɔ hewɔ ni mikpɛ miyiŋ yɛ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he lɛ he ni mikɛɛɛ lɛ lɛ. Mitsɔɔ mli akɛ minuɔ Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi ashishi, ni ákɛ mile akɛ mabu mijeŋba he akɔntaa maha Yehowa.

Mifaishitswaa lɛ Mli Bawa

Nyɛmimɛi hii ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ye amɛbua mi koni maha mifai shi ni mitswa akɛ masɔmɔ Yehowa lɛ mli awa. Amɛfataa mihe yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni kɛ́ hooo kwraa lɛ, amɛhaa mi nifeemɔi yɛ kpeei lɛ ashishi daa otsi. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Beni miye afii 16 lɛ, miha miklɛŋklɛŋ maŋshiɛmɔ. No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni ahala mi akɛ sɔɔlɔ ni kwɛɔ Biblia nikasemɔi afeemɔ nɔ yɛ wɔsafo lɛ mli. Nakai Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi lɛ fɛɛ ye ebua mi ni mida yɛ mumɔŋ, shi ehe bahia lolo ni maye gbɔmɔ gbeyeishemɔ nɔ.

Yɛ no beaŋ lɛ, wɔŋmalaa maŋshiɛmɔ ni abaaha yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ shishi lɛ he saji wɔwoɔ woji fɛtɛfɛtɛi wuji anɔ ni wɔkɛtswaa he adafi. Wɔkɛ kpãa fimɔɔ woji fɛtɛfɛtɛi nɛɛ enyɔ ni wɔkɛwoɔ wɔkuɛ, ekome tsotsoroɔ wɔhiɛ, ni ekroko lɛ hu tsotsoroɔ wɔsɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi kɛ hefɛoyeli tsɛ́ɔ wɔ akɛ woji tsotsorolɔi.

Be ko lɛ, mitsotsoro miwoji ni akɛtswaa adafi lɛ kɛdamɔ gbɛjegbɛ ko ni nɔ efee dioo lɛ afãgbɛ, ni mina ní miklasbii komɛi miiba he ni midamɔ lɛ. Beni amɛbatsɔ mihe kɛho lɛ, bɔ ni amɛkwɛ mi amɛha lɛ ha mitsui fã. Misɔle ni Yehowa awo mi hewalɛ, ni mitee nɔ mitsotsoro woji ni akɛtswaa adafi lɛ kɛdamɔ shi ni mitsiii mihe. Gbɔmɔ gbeyeishemɔ nɔ ní miye yɛ nakai beaŋ lɛ ye ebua mi koni manyɛ maya nɔ madamɔ maŋkwramɔŋ saji amli ni mikɛ mihe wooo akɛ Kristofonyo lɛ he kaa ni naa wa waa lɛ naa.

Sɛɛ mli lɛ, nɔyeli lɛ fã ní mi kɛ Odasefoi oblahii krokomɛi aba koni ahé wɔ awo asraafoi anitsumɔ mli. Wɔtee asraafoi anitsumɔhe lɛ taakɛ afã wɔ lɛ, shi wɔjɛ bulɛ mli wɔkpoo akɛ wɔɔwo asraafoi atadei lɛ. Asraafoi onukpai lɛ mɔmɔ wɔ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, saneyelihe ko kojo wɔ akɛ abaawo wɔ tsuŋ nyɔji ekpaa. Aha wɔkɛ nyɔji kpaanyɔ hu ni kulɛ wɔkɛbaatsu asraafoi anitsumɔ lɛ hu hi tsuŋ. No hewɔ lɛ, awo wɔ tsuŋ nyɔji 14 yɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ hewɔ.

Beni wɔyɔɔ tsuŋwoohe lɛ, wɔkpeɔ kutuu ni wɔkaneɔ Biblia lɛ daa gbi. Wɔteŋ mɛi babaoo kane Biblia muu lɛ fɛɛ shii enyɔ yɛ nakai nyɔji lɛ amli. Beni ajie wɔ kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli lɛ, faishitswaa ni wɔteŋ mɛi babaoo yɔɔ akɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa lɛ mli bawa waa. Nakai Odasefoi oblahii akuu lɛ mli bii ateŋ mɛi babaoo kɛ anɔkwayeli miisɔmɔ Yehowa kɛbashi ŋmɛnɛ.

Beni mishi tsuŋwoohe lɛ, misaa mikɛ mifɔlɔi yahi shi ekoŋŋ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mibale Veera ní eji Odasefonyo ko ni abaptisi lɛ etsɛko ni yɔɔ ekãa waa lɛ. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1957.

Nɔ ko ni Ba Gbɛkɛ ko lɛ Ha Tsakemɔ Ba Wɔshihilɛ Mli

Gbi ko gbɛkɛ beni wɔyasara nyɛmimɛi ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ ateŋ mɛi komɛi lɛ, amɛteŋ mɔ kome bi kɛji wɔbaasumɔ ni wɔsɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔi. Beni wɔsɔle nyɔɔŋ muu fɛɛ sɛɛ lɛ, mitswa nitsumɔhe nine lɛ tɛlifoŋ ni mikɛɛ amɛ akɛ wɔbaasumɔ ni wɔtsu nitsumɔ lɛ. Be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ní wɔkɛ wɔhe wo lɛ bi ní maŋmɛɛ minitsumɔ ni nyɔmɔwoo babaoo yɔɔ mli lɛ he, shi kɛlɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. Beni wɔbɔi gbɛfãa nitsumɔ lɛ yɛ December 1957 lɛ, no mli lɛ miye afii 23, ni Veera hu eye afii 19. Wɔkɛ afii etɛ tsu nii kɛyasara Yehowa webii asafoi ni yɔɔ Finland lɛ ni wɔwo amɛ hewalɛ, ni enɛ ha wɔná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Yɛ afi 1960 naagbee gbɛ lɛ, afɔ̃ mi nine koni maya Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ eko yɛ Brooklyn, yɛ New York. Ehe bahia ni wɔyi etɛ ni wɔjɛ Finland lɛ kɛ nyɔji nyɔŋma aná tsɔsemɔ krɛdɛɛ ni ato he gbɛjianɔ ní akɛtsɔseɔ mɛi kɛha nitsumɔhe nine nɔkwɛmɔ lɛ. Wɔŋamɛi lɛ fataaa wɔhe kɛyaaa, shi amɛhi Finland nitsumɔhe nine lɛ ni amɛtsu nii yɛ jɛmɛ.

Beni eshwɛ fioo ni tsɔsemɔ lɛ baaba naagbee lɛ, abi koni mayana Nathan H. Knorr yɛ ɔfis ni etsuɔ nii yɛ mli lɛ, ni no mli lɛ, lɛ ji mɔ ni kwɛɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ nɔ yɛ jeŋ fɛɛ. Nyɛminuu Knorr bi koni mikɛ miŋa aya ni wɔyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ shiɛlɔi yɛ Malagasy Republic, ní amrɔ nɛɛ atsɛ́ɔ lɛ Madagascar lɛ. Miŋma Veera wolo kɛbi lɛ kɛji ebaasumɔ ni wɔyatsu nitsumɔ nɛɛ, oyá nɔŋŋ kɛkɛ ni ekpɛlɛ nɔ akɛ, wɔbaaya. Beni miku misɛɛ kɛtee Finland lɛ, wɔkɛ oyaiyeli to gbɛjianɔ koni wɔyahi Madagascar.

Mlifilimɔ kɛ Nijiaŋwujee

Yɛ January 1962 lɛ, wɔkɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ fã gbɛ kɛtee Antananarivo ni ji Madagascar maŋtiase lɛ, ni akɛni wɔshi Finland yɛ fɛ̃i be mli hewɔ lɛ wɔbumɔ fai ní akɛ kooloo hetsɔi fee, ni wɔwo kootu hu ni ti waa. Shi beni wɔnu jeŋ dɔlɛ ni yɔɔ Madagascar lɛ he lɛ, oyá nɔŋŋ kɛkɛ ni wɔtsake wɔtadei ní wɔwo lɛ. Tsũ kome pɛ yɔɔ klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ shiɛlɔi ashĩa bibioo ni wɔyahi mli lɛ mli. Akɛni maŋsɛɛ shiɛlɔi krokomɛi ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɛ tsũ lɛ mli momo hewɔ lɛ, mi kɛ Veera wɔɔ ablanaa lɛ nɔ.

Wɔbɔi French ni ji maŋsɛɛ wiemɔ titri ni awieɔ yɛ Madagascar lɛ kasemɔ. Akɛni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔkɛ mɔ ni tsɔɔ wɔ wiemɔ kasemɔ ni ji Nyɛmiyoo Carbonneau ewieee wiemɔ kome hewɔ lɛ, wiemɔ lɛ kasemɔ bafee nɔ ni wa kɛha wɔ. Ekɛ Blɔfo tsɔɔ wɔ French, shi Veera nuuu Blɔfo. No hewɔ lɛ, mitsɔɔ nɔ ni Nyɛmiyoo Carbonneau tsɔɔ lɛ shishi kɛyaa Finland wiemɔ mli mihaa Veera. No sɛɛ lɛ wɔyɔse akɛ Veera nuɔ wiemɔi ni mli wawai lɛ ashishi jogbaŋŋ yɛ Sweden wiemɔ mli, enɛ hewɔ lɛ migbálaa French wiemɔ mli mihaa lɛ yɛ Sweden wiemɔ mli. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔbɔi French wiemɔ lɛ numɔ jogbaŋŋ, ni wɔbɔi Malagasy ni ji maŋ lɛ wiemɔ lɛ hu kasemɔ.

Nuu ko ni Malagasy ji wiemɔ pɛ ni enuɔ lɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni mikɛ lɛ fee Biblia mli nikasemɔ yɛ Madagascar. Mitaoɔ Biblia ŋmalɛi kukuji yɛ mi-Biblia ni aŋma yɛ Finland wiemɔ mli lɛ mli, kɛkɛ lɛ wɔtao nakai ŋmalɛi lɛ yɛ e-Biblia ni aŋma yɛ Malagasy wiemɔ mli lɛ mli. Minyɛɛɛ magbála ŋmalɛi lɛ amli matsɔɔ lɛ tsɔ̃, shi etsɛɛɛ ni nuu nɛɛ ná tsuiŋ hiɛsɔɔ eha Biblia mli anɔkwale lɛ, ni etee ehiɛ, ni abaptisi lɛ.

Yɛ afi 1963 lɛ, Milton Henschel ni jɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso lɛ yɛ Brooklyn lɛ basara Madagascar. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ato nitsumɔhe nine hee shishi yɛ Madagascar, ni ahala mi akɛ nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ kɛfata minitsumɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ lɛ he. Yɛ fɛɛ mli lɛ, Yehowa jɔɔ wɔ babaoo. Yɛ afi 1962 lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ Madagascar lɛ ayibɔ ji 85, shi yɛ afi 1970 lɛ, yibɔ lɛ tee hiɛ kɛyashɛ 469.

Gbi ko beni wɔjɛ shiɛmɔ wɔba shĩa yɛ afi 1970 lɛ, wɔbana wolo ko yɛ wɔshinaa lɛ naa ní miifã koni maŋsɛɛ shiɛlɔi fɛɛ ni ji Yehowa Odasefoi lɛ aya ni amɛyana maŋsɔɔlɔ ni kwɛɔ jakumaŋ lɛ saji anɔ lɛ yɛ ɔfis ni etsuɔ nii yɛ mli lɛ. Beni wɔtee jɛmɛ lɛ, maŋ onukpa ko kɛɛ wɔ akɛ nɔyeli lɛ efã akɛ wɔshi maŋ lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Beni mibi maŋ onukpa lɛ akɛ mɛɛ nɔ fɔŋ mifee ni biɔ akɛ aha mashi maŋ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Owula Kuokkanen, ofeko nɔ̃ fɔŋ ko.”

Mikɛɛ akɛ: “Wɔhi maŋ nɛɛ mli afii kpaanyɔ sɔŋŋ. Wɔkɛ biɛ efee wɔshĩa. Wɔnyɛŋ wɔshi nakai kɛkɛ.” Yɛ mɔdɛŋ srɔtoi ni wɔbɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe bahia ni maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ fɛɛ ashi maŋ lɛ mli yɛ otsi kome pɛ mli. Aŋa nitsumɔhe nine lɛ, ni Odasefonyo ko ni eji maŋ lɛŋ nyo lɛ bɔi nitsumɔ lɛ nɔkwɛmɔ. Dani wɔɔshi wɔnyɛmimɛi ni wɔsumɔɔ amɛ ni yɔɔ Madagascar lɛ, akɛ hegbɛ ha wɔ koni wɔyasɔmɔ yɛ Uganda.

Wɔje Nitsumɔ lɛ Shishi Ekoŋŋ

Beni wɔshi Madagascar lɛ, gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ wɔyashɛ Kampala ni ji Uganda maŋtiase lɛ. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni wɔbɔi Luganda kasemɔ, ni wiemɔ nɛɛ ji wiemɔ ko ni awieɔ lɛ tamɔ lala ni ŋɔɔ, shi ekasemɔ wa waa. Maŋsɛɛ shiɛlɔi krokomɛi ye amɛbua Veera koni ekase Blɔfo kɛtsɔ hiɛ, ni wɔnyɛɔ wɔkɛ Blɔfo wiemɔ lɛ shiɛɔ jogbaŋŋ.

Kampala kɔɔyɔŋ dɔlɛ ni haa latsaa tsaa mɔ waa lɛ gbá Veera gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ naa waa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, akɛ hegbɛ ha wɔ koni wɔyasɔmɔ yɛ Uganda maŋ lɛŋ he ko ni atsɛ́ɔ jɛmɛ akɛ Mbarara lɛ mli, ni jɛmɛ yɛ kulɔkulɔ fioo. Wɔji Odasefoi ni yahi jɛmɛ klɛŋklɛŋ, ni klɛŋklɛŋ gbi ni wɔtee shiɛmɔ lɛ, wɔná niiashikpamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa. Beni mikɛ nuu ko wieɔ yɛ eshĩa lɛ, eŋa je kpo kɛjɛ kpata lɛ shi kɛba. Atsɛ́ɔ lɛ Margaret, ni asomoaŋ eebo mishiɛmɔ wiemɔ lɛ toi. Veera kɛ Margaret bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni Margaret tee ehiɛ waa yɛ mumɔŋ. Abaptisi lɛ ni ebatsɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa.

Awu Ta yɛ Gbɛjegbɛi lɛ Anɔ

Yɛ afi 1971 lɛ, maŋ ta fite toiŋjɔlɛ shihilɛ ni wɔyɔɔ yɛ Uganda lɛ. Gbi ko lɛ ta te shi yɛ he ni wɔmaŋsɛɛ shiɛlɔi ashĩa lɛ yɔɔ lɛ yɛ Mbarara. Nakai beaŋ mikɛ shihilɛ ní migba kɛtsɔ hiɛ yɛ sane nɛɛ mli lɛ kpe.

Beni miwámɔ aahu kɛtsɔ gɔta lɛ mli kɛbashɛ shĩa ní asraafoi lɛ enaaa mi lɛ, no mli lɛ Veera yɛ maŋsɛɛ shiɛlɔi ashĩa lɛ mli momo. Wɔto bɛlei kɛ tsũ mli nibii ni akɛ tsei fee lɛ kɛfo “afabaŋ” yɛ shĩa lɛ afãgbɛ he ko. Wɔhi tsũ mli otsi sɔŋŋ ní wɔjeee kpo, ni wɔboɔ adafitswai atoi yɛ redio lɛ nɔ. Bei komɛi lɛ tuŋtɛi batswiaa gbogbo lɛ, ni wɔwamɔɔ yɛ afabaŋ ni wɔfo lɛ mli. Wɔsuuu kane gbɛkɛ bɔni afee ni mɛi akale akɛ wɔyɛ shĩa lɛ mli. Be ko lɛ asraafoi lɛ badamɔ shinaa lɛ naa amɛbolɔ waa. Wɔsɔle dioo wɔha Yehowa, ni wɔtsiii wɔhe. Beni awu ta lɛ agbe naa lɛ, wɔkutsoŋbii lɛ ba ni amɛbada wɔ shi akɛ amɛfee shweshweeshwe. Amɛhé amɛye akɛ Yehowa ebu wɔ fɛɛ wɔhe, ni wɔ́jeee enɛ he ŋwane.

Basabasafeemɔ lɛ ba shi saŋŋ kɛyashi gbi ko leebi beni wɔnu he yɛ redio lɛ nɔ akɛ Uganda nɔyeli lɛ egu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ. Mɔ ni tswa adafi lɛ wie akɛ Yehowa Odasefoi fɛɛ aku amɛsɛɛ kɛya jamɔ ni amɛyɔɔ mli tsutsu lɛ mli. Mibɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ asusu wɔsane lɛ he, shi enɛ yeee omanye. No sɛɛ lɛ, mitee Maŋnɔyelɔ Idi Amin ɔfis lɛ, ni mibi koni aŋmɛ mi gbɛ ni mikɛ lɛ asusu sane lɛ he. Gbɔi aherelɔ ni yɔɔ ɔfis lɛ kɛɛ mi akɛ maŋnɔyelɔ lɛ bɛ dekã. Miku misɛɛ mitee jɛmɛ shii abɔ, shi ahaaa mana maŋnɔyelɔ lɛ kɔkɔɔkɔ. Yɛ naagbee lɛ, ehe bahia ni wɔshi Uganda yɛ July 1973.

Afi Kome Batsɔ Afii Nyɔŋma

Edɔ wɔ waa akɛ wɔshi wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Uganda ni wɔsumɔɔ amɛsane lɛ taakɛ ebalɛ beni ashwie wɔ kɛjɛ Madagascar lɛ. Dani wɔɔshi kɛyatsu nitsumɔ hee ni akɛha wɔ yɛ Senegal lɛ, wɔfã gbɛ kɛtee Finland dã. Beni wɔshɛ jɛmɛ lɛ, ahaaa wɔyatsu nitsumɔ ni akɛɛ wɔyatsu yɛ Afrika lɛ dɔŋŋ, shi aha wɔhi Finland. Etamɔ nɔ ni nitsumɔ ni akɛha wɔ akɛ maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ eba naagbee. Beni wɔyɔɔ Finland lɛ, wɔsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi, ni wɔsaa wɔyasɔmɔ ekoŋŋ yɛ kpokpaa nɔ nitsumɔ lɛ mli.

Beni shɛɔ afi 1990 lɛ, no mli lɛ shitee-kɛwoo ni akɛbaa nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Madagascar lɛ eba shi, ni Brooklyn nitsumɔhe yitso lɛ kɛfɔ̃ wɔhiɛ kɛji wɔbaasumɔ ni wɔyatsu nii yɛ jɛmɛ afi kome, ni enɛ ji nɔ ko ni wɔkpaaa gbɛ. Wɔmiisumɔ ni wɔya, shi no mli lɛ, wɔkɛ naagbai wuji enyɔ komɛi miikpe. Ehe miihia ni akwɛ mitsɛ ni eda yɛ afii amli lɛ, ni helai gbá Veera naa aahu. Beni mitsɛ gbo yɛ November 1990 lɛ, miye awerɛho waa, shi Veera hela ni hiɔ fiofio lɛ ha wɔná hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaku sɛɛ kɛya maŋsɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ. Wɔku wɔ sɛɛ kɛtee Madagascar yɛ September 1991.

Afi kome akɛha wɔ ni wɔkɛyatsu nii yɛ Madagascar, shi yɛ naagbee lɛ wɔkɛ afii nyɔŋma tsu. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, shiɛlɔi ayibɔ lɛ tee hiɛ kɛjɛ 4,000 kɛyashɛ 11,600. Maŋsɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ ni mitsu lɛ ha miná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Ni kɛlɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ, minijiaŋ jeɔ wui, ni ehaa misusuɔ akɛ ekolɛ miiku mihiɛ miishwie miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ hiamɔ nii lɛ anɔ. Yehowa ha wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ hewalɛ ní wɔkɛya nɔ wɔtsu nitsumɔ lɛ. Yɛ naagbee lɛ, wɔku wɔ sɛɛ kɛtee Finland yɛ afi 2001, ni kɛjɛ no beaŋ kɛbaa nɛɛ, wɔ́tee nɔ wɔ́tsu nii yɛ nitsumɔhe nine lɛ. Ekãa ni wɔyɔɔ kɛha Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli wa lolo, ni Afrika he saji ni bayiɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ haa wɔmli filiɔ wɔ be fɛɛ be. Eji wɔfaishitswaa akɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa yɛ he fɛɛ he ni ekɛaaha wɔ koni wɔtsu nii yɛ jɛmɛ lɛ.—Yesaia 6:8.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

FINLAND

EUROPA

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

AFRIKA

MADAGASCAR

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

AFRIKA

UGANDA

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Yɛ wɔkpeemɔ gbi lɛ nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 14, 15]

Aha wɔshi kpokpaa nɔ nitsumɔ lɛ yɛ Finland, yɛ afi 1960 . . .

. . . kɛtee maŋsɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Madagascar, yɛ afi 1962

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mikɛ Veera ŋmɛnɛ