JEESUS KRISTUS õpetas oma järelkäijatele: „Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10). See palve, mida paljud teavad kui Meie Isa palvet, selgitab Jumala Kuningriigi eesmärki.

Kuningriigi abil pühitsetakse Jumala nimi. See puhastatakse täielikult teotusest, mida on sellele toonud Saatana ja inimeste mäss. Jumala nime pühitsemine on äärmiselt oluline. Kõigi intelligentsete loodute õnn sõltub sellest, kas nad peavad Jumala nime pühaks ja tunnustavad tema valitsemisõigust (Ilmutuse 4:11).

Lisaks moodustati Kuningriik selleks, et ’Jumala tahtmine sünniks nagu taevas, nõnda ka maa peal’. Mis on Jumala tahe? Taastada Jumala ja inimeste vahelised suhted, mis Aadam kaotas. Samuti viib Kuningriik täide universumi Suverääni Jehoova eesmärgi rajada maa peale paradiis, kus head inimesed võivad igavesti elust rõõmu tunda. Jumala Kuningriik heastab tõepoolest kogu kahju, mille tõi kaasa esimeste inimeste pattulangemine, ja teeb tõeks Jumala armastava eesmärgi maa suhtes (1. Johannese 3:8). Kuningriik ja kõik, mida see korda saadab, ongi Piibli peamine sõnum.

Jumala Kuningriik on reaalne valitsus, mis on tohutult võimas. Prohvet Taanieli sõnad annavad aimu selle võimsusest. Kaua aega tagasi ennustas ta: „Taeva Jumal [püstitab] kuningriigi, mis ... lõhub ja hävitab kõik need [inimeste] kuningriigid.” Võrreldes inimeste valitsustega, mis on ajaloo vältel tõusnud ja langenud, jääb Jumala Kuningriik „igavesti hävitamatuks” (Taaniel 2:44). Lisaks on see Kuningriik inimvalitsustest kaugelt üle mitmes teiseski mõttes.

Jumala Kuningriigil on parim kuningas.

Mõtle, kes selleks on. Taaniel nägi „und ja nägemusi” ning talle ilmutati, et Jumala Kuningriigi valitseja, „keegi, kes oli Inimesepoja sarnane”, viidi Kõigeväelise Jumala ette ja talle anti püsiv „valitsus ja au ning kuningriik” (Taaniel 7:1, 13, 14). Inimesepoeg ei ole keegi muu kui Jeesus Kristus, Messias (Matteuse 16:13–17). Jehoova Jumal määras oma Poja Jeesuse Kuningriigi kuningaks. Maa peal olles ütles Jeesus õelatele variseridele: „Jumala riik on teie seas!” See tähendas, et tema kui Kuningriigi tulevane kuningas viibis nende keskel (Luuka 17:21, P 1997).

Milline inimene võiks sobida valitsejaks paremini kui Jeesus? Ta on juba tõestanud, et ta on läbinisti õiglane, usaldusväärne ja kaastundlik juht. Evangeeliumid näitavad, et ta oli teotahteline inimene, kel ei puudunud  ka hellad ja sügavad tunded (Matteuse 4:23; Markuse 1:40, 41; 6:31–34; Luuka 7:11–17). Pealegi ei ole surmal võimu ülesäratatud Jeesuse üle ning teda ei mõjuta inimlik piiratus (Jesaja 9:5, 6).

Jeesusel ja tema kaaslastel on valitsemiseks parim asupaik.

Taaniel nägi nägemuses veel, et „kuningriik ning valitsus ... antakse Kõigekõrgema pühale rahvale” (Taaniel 7:27). Jeesus ei valitse üksinda. On teisigi, kes on koos temaga kuningad ja preestrid (Ilmutuse 5:9, 10; 20:6). Neist kirjutas apostel Johannes: „Ma nägin, ja vaata, Tall seisis Siioni mäel ja ühes temaga sada nelikümmend neli tuhat, ... kes on ära ostetud ilmamaalt” (Ilmutuse 14:1–3).

Tall on Jeesus Kristus pärast Kuningriigi valitsejaks saamist (Johannese 1:29; Ilmutuse 22:3). Siioni mägi viitab taevale (Heebrealastele 12:22). * Jeesus valitseb seal koos 144 000 kaaslasega. Milline ülev asukoht valitsemiseks! Taevas on neil kõigest parem ülevaade. Asukoha järgi nimetatakse „Jumala riiki” ka „taevariigiks” (Luuka 8:10; Matteuse 13:11). Seda taevast valitsust ei ähvarda ükski relv, isegi tuumarünnak ei suuda seda hävitada. See on võitmatu ning täidab eesmärgi, milleks Jehoova selle on rajanud (Heebrealastele 12:28).

Jumala Kuningriigil on maa peal usaldusväärsed esindajad.

Miks võib seda öelda? Laul 45:17 teatab: „Sa sead nad vürstideks kogu maal!” Sõna „sina” tähistab selles prohvetikuulutuses Jumala Poega (Laul 45:7, 8; Heebrealastele 1:7, 8). Seega määrab Jeesus Kristus ise ametisse vürstid, kes taevast valitsust esindavad. Me võime olla kindlad, et nad alluvad ustavalt tema juhtimisele. Juba praegu õpetatakse kõlblikele meestele, kes teenivad kogudusevanematena, et nad ei valitseks isandaina kaasusklike üle, vaid hoopis pakuksid neile kaitset, kosutust ja lohutust (Matteuse 20:25–28; Jesaja 32:2).

Kuningriigi alamad on õiglased.

Nad on Jumala silmis laitmatud ja õiglased (Õpetussõnad 2:21, 22). Piiblis öeldakse: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:11). Kuningriigi alamad on alandlikud – nad lasevad end õpetada, on tagasihoidlikud, tasased ja lahked. Esmajoones on nad huvitatud vaimsetest asjadest (Matteuse 5:3, UM). Nad tahavad teha seda, mis on õige ning alluvad Jumala juhtimisele.

Jumala Kuningriik juhindub parimatest seadustest.

Kuningriigis kehtivad seadused ja põhimõtted on pärit Jehoova Jumalalt. Need pole mitte ebaõiglaselt piiravad, vaid tulevad hoopis meile kasuks (Laul 19:8–12). Paljude inimeste elu on juba praegu parem, kuna nad järgivad Jehoova õigeid nõudeid. Näiteks, kui juhindume nõuannetest, mis Piibel annab abielumeestele, -naistele ja lastele, paraneb perekonnaelu (Efeslastele 5:33–6:3). Kui võtame kuulda nõu olla armastavad, saame teistega paremini läbi (Koloslastele 3:13, 14). Pühakirja põhimõtete järgi elades omandame ka head tööharjumused ja tasakaaluka suhtumise rahasse (Õpetussõnad 13:4; 1. Timoteosele 6:9, 10). Vältides purjutamist, seksuaalset ebamoraalsust, suitsetamist ja sõltuvust tekitavaid narkootikume, hoiame oma tervist (Õpetussõnad 7:21–23; 23:29, 30; 2. Korintlastele 7:1).

Jumala Kuningriik on valitsus, mille on rajanud Jumal. Selle kuningas – Messias Jeesus Kristus – ja kõik tema kaasvalitsejad on Jumala ees vastutavad selle eest, kuidas  nad tema õiglaseid seadusi ja armastavaid põhimõtteid rakendavad. Kuningriigi alamad, kaasa arvatud selle maised esindajad, elavad rõõmuga Jumala seaduste järgi. Jumal on nii Kuningriigi valitsejate kui alamate elus kesksel kohal. Seetõttu võib öelda, et Kuningriik tähendab tõelist teokraatiat ehk Jumala valitsust. Kuningriik täidab tingimata eesmärgi, milleks see rajati. Kuid millal pidi Jumala riik, mis on tuntud ka kui Messia Kuningriik, valitsemist alustama?

Jeesuse sõnad aitavad meil mõista, millal pidi Kuningriik valitsema hakkama. Ta ütles: „Jeruusalemm jääb paganrahvaste tallata, kuni paganate ajad täis saavad” (Luuka 21:24). Jeruusalemm oli ainus linn maa peal, mida otseselt seostati Jumala nimega (1. Kuningate 11:36; Matteuse 5:35). See oli pealinnaks Jumala poolt heaks kiidetud maisele kuningriigile. Linn jäi paganrahvaste tallata selles mõttes, et ilmalikud valitsused pidid katkestama Jumala valitsemise oma rahva üle. Millal see toimus?

Viimasele kuningale, kes Jeruusalemmas Jehoova aujärjel istus, öeldi: „Heida ära peakate, võta ära kroon! ... Seegi ei jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle kohta, ja mina annan selle temale!” (Hesekiel 21:30–32). Kuninga peast võeti kroon ja Jumala valitsus oma rahva üle pidi katkema. See juhtus aastal 607 e.m.a, mil babüloonlased hävitasid Jeruusalemma. Järgnevatel „paganate aegadel” puudus Jumalal maa peal valitsus, mis oleks esindanud tema võimu. Alles pärast neid aegu pidi Jehoova andma valitsemisvõimu sellele, „kellel on õigus selle kohta” – Jeesus Kristusele. Kui pikk pidi see ajaperiood olema?

Piiblis Taanieli raamatu ennustuses öeldakse: „Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa sisse, raud- ja vaskahelasse ... kuni seitse aega on temast üle käinud” (Taaniel 4:20). Nagu järgnevalt näeme, kestavad siin mainitud „seitse aega” sama kaua kui „paganate ajad”.

Piiblis kujutavad puud mõnikord inimesi, valitsejaid ja kuningriike (Laul 1:3; Jeremija 17:7, 8; Hesekieli 31. ptk). Sümboolset puud, millest Taaniel rääkis, „oli näha kogu maa ääreni” (Taaniel 4:8). Puu, mis pidi maha raiutama ja ahelatesse pandama, kujutas järelikult „maailma ääreni” ulatuvat valitsust, mis hõlmab kogu inimeste kuningriiki (Taaniel 4:14, 17, 19). Seega kujutab puu Jumala ülimat valitsusvõimu ja seda eelkõige maa üle. See valitsusvõim avaldus mõnda aega kuningriigi kaudu, mille Jehoova Iisraeli rahva üle seadis. Sümboolne puu raiuti maha ning tüvi pandi  raud- ja vaskahelasse, et see ei saaks kasvada. See näitas, et Jumala valitsusvõimu esindav valitsus maa peal pidi lõpetama oma tegevuse – nagu juhtus aastal 607 e.m.a –, kuid seda mitte igaveseks. Puu jäi ahelatesse, kuni oli möödunud „seitse aega”. Selle aja lõppedes pidi Jehoova andma valitsuse õiguspärasele troonipärijale – Jeesus Kristusele. Ilmselgelt viitavad „seitse aega” ja „paganate ajad” samale ajaperioodile.

Piibel aitab meil kindlaks teha, kui kaua kestavad need „seitse aega”. Sealt ilmneb, et 1260 päeva vältavad sama kaua kui „aeg [üks aeg] ja ajad [kaks aega (mitmus)] ja pool aega” – kokku kolm ja pool „aega” (Ilmutuse 12:6, 14). See tähendab, et poole pikem periood ehk seitse aega on 2520 päeva.

Kui me arvestame aastast 607 e.m.a edasi 2520 päeva, jõuame aastasse 600 e.m.a. Seitse aega aga siis ei lõppenud. Need kestsid ikka veel, kui Jeesus rääkis „paganate aegadest”. Järelikult on seitse aega prohvetlikud ja meil tuleb järgida Pühakirja reeglit: arvestada „iga päeva kohta aasta” (4. Moosese 14:34; Hesekiel 4:6). Sel juhul vastab seitsmele ajale, mil maa üle valitsevad ilmalikud võimud, ilma et Jumal sekkuks, 2520 aastat. Lugedes aastast 607 e.m.a edasi 2520 aastat, jõuame aastasse 1914 m.a.j. Sel aastal lõppesid „paganate ajad” ehk seitse aega. See tähendab, et Jeesus Kristus hakkas Jumala Kuningriigi kuningana valitsema aastal 1914.

Kuna Messia Kuningriik on taevas juba rajatud, siis kas peaksime veelgi palvetama selle tuleku eest, nagu Jeesus Meie Isa palves õpetas? (Matteuse 6:9, 10.) Peaksime küll. See palve on kohane ja ikka veel tähendusrikas, sest aeg, mil Jumala Kuningriik maa üle täielikult valitsema asub, on alles ees.

Milliseid õnnistusi küll kogevad ustavad inimesed, kui see aset leiab! Piibel ütleb: „Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:3, 4). Sel ajal „ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder!”” (Jesaja 33:24). Need, kes on Jumalale meelepärased, saavad igavese elu (Johannese 17:3). Seni aga, kui ootame, millal täituvad need ja teised imelised Piibli ennustused, otsigem „esiti Jumala riiki ja tema õigust” (Matteuse 6:33).