„Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna”

Me ei või jätta rääkimata Jeesusest

ON AASTA 33. m.a.j ja tegevuspaigaks on Jeruusalemmas paiknev juutide rahvakohtu muljetavaldav saal. Suurkohus ehk süneedrium mõistab parasjagu kohut Jeesus Kristuse 12 jüngri üle. Mispärast? Sest nad kuulutasid Jeesusest. Apostlid Peetrus ja Johannes seisavad kohtu ees teist korda, kuid ülejäänud apostlitele on see esmakogemus.

Ülempreester tuletab 12 apostlile meelde eelmisel korral langetatud otsust. Kui tookord oli kästud lõpetada Jeesusest rääkimine, vastasid Peetrus ja Johannes: „Kas on õige Jumala ees teid rohkem kuulata kui Jumalat? Otsustage ise. Sest me ei või jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud!” Pärast palusid Jeesuse jüngrid Jumalalt julgust ja jätkasid hea sõnumi kuulutamist (Apostlite teod 4:18–31).

Nähes, et tema varasemad hoiatused ei mõjunud, kuulutab ülempreester nüüd teisel istungil: „Kas me teid ei ole kõvasti keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma täitnud oma õpetusega ja tahate selle inimese vere saata meie peale!” (Apostlite teod 5:28).

Vankumatu otsus

Peetrus ja teised apostlid kostavad julgesti: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29). Tõepoolest, kui inimeste nõudmised lähevad vastuollu Jehoova käskudega, peame kuuletuma pigem Temale, kui inimestele. *

Apostlite sõnad, mis kinnitavad nende truudust Jumalale, peaksid Suurkohtu liikmetele küll sügavat muljet avaldama. Kui neilt juudi ühiskonna juhtidelt küsida Jumalale kuuletumise kohta, peaksid nad ühehäälselt vastama: „Kuuletu Jumalale!” Nad ju ometi usuvad, et Jumal on universumi Suverään!

Peetrus teatab ilmselt kõigi apostlite eest, et jumalateenimisega seotud küsimustes kuuletuvad nad pigem Jumalale kui inimestele. Seega lükkab ta ümber süüdistused apostlite väidetava sõnakuulmatuse kohta. Suurkohtu liikmed teavad oma rahva ajaloost hästi, et on olukordi, mil tuleb ilmselgelt kuuletuda pigem Jumalale kui inimestele. Kui Iisraeli rahvas elas Egiptuses, kartsid kaks ämmaemandat rohkem Jumalat kui vaaraod, päästes nõnda heebrea naiste sünnitatud poisslaste elu (2. Moosese 1:15–17). Kuningas Hiskija kuuletus Jehoovale, mitte kuningas Sanheribile, kui tal kästi alla anda (2. Kuningate 19:14–37). Heebrea Pühakiri, millega Suurkohtu liikmed on hästi tuttavad, toonitab, et Jehoova ootab oma rahvalt kuuletumist temale (1. Saamueli 15:22, 23).

Sõnakuulelikkus toob tasu

Vähemalt üht ülemkohtu liiget ilmselt puudutavad  sõnad „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna”. Süneedriumi kõrgesti austatud kohtunik Gamaaliel veenab kinnisel istungil kohut võtma kuulda tema tarka nõu. Viidates varem juhtunule, osutab Gamaaliel, et pole sugugi tark takistada apostlite tööd. Ta ütleb kokkuvõtteks: „Jätke need inimesed rahule ja laske nad minna ..., et te kuidagi ei osutuks jumalavastasteks” (Apostlite teod 5:34–39).

Gamaalieli mõistlikud sõnad veenavad ülemkohut apostlid vabastama. Apostleid küll piitsutatakse, kuid see ei heiduta neid sugugi. Piiblis on hoopis kirjas: „Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest” (Apostlite teod 5:42).

Apostleid õnnistati tõesti rikkalikult selle eest, et nad tunnustasid Jumala ülemvõimu. Tõsikristlastel tänapäeval on samasugune hoiak kui neil. Jehoova tunnistajad loodavad ikka Jehoova kui oma Kõrgeima Valitseja peale. Kui neid kästakse toimida vastuolus Jumala juhistega, vastavad nad samamoodi nagu apostlid: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda, kui inimeste sõna.”

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 9]

KAS SA OLED KUNAGI MÕELNUD?

Kust sai piiblikirjutaja Luukas teada, mida Gamaaliel rääkis Suurkohtu kinnisel istungil? Luukas võis Gamaalieli sõnad kirja panna jumaliku inspiratsiooni all. Võimalik ka, et Paulus (Gamaalieli endine õpilane) rääkis Luukale oma õpetaja sõnavõtust. Või oli ehk Luukas vestelnud mõne ülemkohtu liikmega, kes oli apostlitega sama meelt.