Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Amɛtsɛ́ Akuashɔŋ Lɛ Kɛkpe’

‘Amɛtsɛ́ Akuashɔŋ Lɛ Kɛkpe’

‘Amɛtsɛ́ Akuashɔŋ Lɛ Kɛkpe’

OSƆFONUKPA lɛ kɛ Yudafoi anɔyelɔi lɛ leee nɔ ni amɛbaafee. Mɛni amɛbaafee kɛku Yesu Kristo he sane ni ma maŋbii lɛ anaa hoo lɛ naa? Gbii ni tsɔ hiɛ lɛ, amɛha agbe Yesu, shi be ni wɔwieɔ he nɛɛ lɛ, ekaselɔi lɛ miigbɛ eshitee lɛ he sane amɛmiishwã Yerusalem. Te aaafee tɛŋŋ aku amɛnaa? Osɔfonukpa lɛ kɛ ehemɛi lɛ ‘tsɛ́ Akuashɔŋ lɛ’ ni ji Yudafoi akojomɔhe wulu fe fɛɛ lɛ mlibii lɛ kɛkpe koni amɛyasusu he.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:21.

No beaŋ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, no mli lɛ Roma Amralo Pontio Pilato ji nɔyelɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ yɛ Israel. Belɛ, mɛɛ sharamɔ hi Akuashɔŋ lɛ kɛ Pilato teŋ? Mɛni ji hegbɛi ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ yɛ mla naa? No mli lɛ, namɛi feɔ Akuashɔŋ lɛ, ni te amɛtsu nii amɛha tɛŋŋ?

Bɔ ni Fee ni Ato Akuashɔŋ lɛ Shishi

Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “Akuashɔŋ” lɛ shishi diɛŋtsɛ ji ní “ata shi yɛ sane ko he.” Eji wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii ahaa mɛi ahenaabuamɔ loo kpee. Yɛ Yudafoi ateŋ lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ fɔɔ nitsumɔ kɛha mlalelɔi ni yeɔ jamɔŋ saji aloo kojolɔi.

Mɛi ni ŋmala Talmud ni aŋma yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ sɛɛ lɛ wie Akuashɔŋ lɛ he akɛ eji kuu ko ni hi shi yɛ blema. Niŋmalɔi nɛɛ asusumɔ ji akɛ, woloŋlelɔi pɛ yɔɔ kuu nɛɛ mli, ni kɛ fee lɛ, amɛkpeɔ ni amɛsusuɔ Yudafoi amlai lɛ ahe, ni ákɛ ato shishi beni Mose hala hii onukpai 70 koni amɛye amɛbua lɛ kɛnyiɛ Israel maŋ lɛ hiɛ lɛ. (4 Mose 11:16, 17) Shi kɛlɛ yinɔsaneŋmalɔi kɛ amɛ kpãaa gbee. Yinɔsaneŋmalɔi kɛɛ beni Persiabii bɔi Israel nɔyeli dani ato kuu ko ni tamɔ Akuashɔŋ ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ shishi. Kɛfata he lɛ, amɛkɛɛ susumɔ ni woloŋlelɔi ni le Talmud lɛ mli jogbaŋŋ lɛ hiɛ akɛ nakai kuu lɛ ji woloŋlelɔi akuu lɛ kɔɔ rabifoi akuu ni hi shi yɛ afi 100 Ŋ.B. afii lɛ kɛ afi 200 Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ ahe fe Akuashɔŋ lɛ. Belɛ mɛɛ be ato Akuashɔŋ lɛ shishi?

Biblia lɛ haa wɔleɔ akɛ nomii ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon yɛ afi 537 D.Ŋ.B. kɛba Yuda lɛ yɛ maŋ nɔyelɔi ni kwɛ mɛi lɛ anɔ. Nehemia kɛ Ezra tsĩ lumɛi, onukpai, abladei, kɛ nɔyelɔi atã—ekolɛ, nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni Akuashɔŋ ní atse yɛ sɛɛ mli lɛ je shishi.—Ezra 10:8; Nehemia 5:7.

Be ni aŋma Hebri Ŋmalɛi lɛ agbe naa kɛyashi be ni aŋma Mateo Sanekpakpa lɛ fata haomɔ bei ni Yudafoi lɛ kɛkpe lɛ ahe. Yɛ afi 332 D.Ŋ.B. lɛ, Yudea yaje Alexander Kpeteŋkpele lɛ nɔyeli shishi. Beni Alexander gbo lɛ, Yudea baje Hela nɔyelii enyɔ ni baye maji ni no mli eyeɔ amɛnɔ lɛ anɔ lɛ shishi—klɛŋklɛŋ lɛ, maŋtsɛmɛi ni atsɛ́ɔ amɛ Ptolemy ye amɛnɔ, ni sɛɛ mli lɛ, maŋtsɛmɛi ni ale amɛ akɛ Seleucus lɛ hu baye amɛnɔ. Yudafoi akojolɔi lɛ ahe sane je kpo klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Seleucus maŋtsɛmɛi lɛ anɔyeli ni je shishi yɛ afi 198 D.Ŋ.B. lɛ ahe saji ni aŋmala ashwie shi lɛ amli. Eyɛ mli akɛ, ekolɛ kojolɔi nɛɛ ahewalɛ shɛɛɛ he ko moŋ, shi no ha Yudafoi lɛ nu he tamɔ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋbii yeɔ amɛnɔ.

Yɛ afi 167 D.Ŋ.B. lɛ, Maŋtsɛ Antiochus IV (Epiphanes) ni jɛ Seleucus maŋtsɛmɛi aweku lɛ mli lɛ bɔ mɔdɛŋ koni ekɛ Helabii akusum afĩ Yudafoi lɛ anɔ. Ebɔ musu kɛtsɔ afɔleshãalatɛ ni yɔɔ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ ní eyashã kplokoo yɛ nɔ eha Zeus lɛ nɔ. Enɛ ha maŋbii lɛ tse atũa, ni atuatsemɔ lɛ mli ni Makabibii lɛ wo maŋtsɛmɛi ni jɛ Seleucus weku lɛ mli lɛ foi, ni amɛto Hasmonbii anɔyeli lɛ shishi. * Yɛ no beaŋ nɔŋŋ lɛ, maŋ nɔkwɛmɔ hegbɛ ni kulɛ osɔfoi akuu lɛ hiɛ lɛ baje woloŋmalɔi kɛ Farisifoi ni ji maŋbii ni fĩ atuatsemɔ lɛ sɛɛ lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ.

Akuashɔŋ ni Hela Ŋmalɛi lɛ wieɔ he lɛ miiná shishifã fiofio. Sɛɛ mli lɛ, ebatsɔ maŋ nɔkwɛlɔi akuu kɛ agbɛnɛ hu mlalelɔi akuu ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ni kojoɔ mɛi yɛ Yudafoi amlai lɛ anaa.

Aŋmɛ Pɛpɛɛpɛ yɛ Hegbɛ Kɛ Nitsumɔ Mli

Beni shɛɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yudea ebaje Roma nɔyeli shishi. Kɛlɛ, Yudafoi lɛ ná heyeli ni sa. No mli lɛ, Romabii lɛ ŋmɛɔ maji ni amɛyeɔ amɛnɔ lɛ amlibii lɛ agbɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛhalaa nɔyelɔi amɛhaa amɛhe. No hewɔ lɛ, Roma maŋ onukpai kɛ saji ni maji ni amɛyeɔ amɛnɔ lɛ akojolɔi yeɔ lɛ gbaaa amɛhe naa, ni amɛkwɛɔ jogbaŋŋ koni naagba ko akate shi yɛ srɔtofeemɔ ni yɔɔ kusum nifeemɔi amli lɛ hewɔ. Nɔ̃ hewɔ ni Romabii lɛ ŋmɛɔ maji ni amɛyeɔ amɛnɔ lɛ amlibii lɛ agbɛ koni amɛhi shi yɛ amɛkusum nifeemɔi anaa ni asaŋ amɛhala nɔyelɔi amɛha amɛhe ji akɛ, amɛsumɔɔ koni toiŋjɔlɛ ahi maji lɛ amli ni agbɛnɛ hu maŋbii lɛ aya nɔ amɛba amɛhe shi amɛha amɛhiɛnyiɛlɔi lɛ. Romabii lɛ ni heɔ too ni asaŋ amɛwóɔ osɔfonukpa ni ji Akuashɔŋ lɛ sɛinɔtalɔ lɛ, ni amɛ nɔŋŋ amɛkpaa lɛ, ni yɛ no sɛɛ lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo Yudafoi lɛ asaji amli ja amɛnu he akɛ kɛ́ amɛfeee nakai lɛ ebaagba amɛnɔyeli lɛ loo amɛ diɛŋtsɛ amɛnaa. Taakɛ eje kpo yɛ Yesu kojomɔ lɛ mli lɛ, etamɔ nɔ ni Roma nɔyeli lɛ diɛŋtsɛ ni buɔ mɔ gbele fɔ, ni amɛkɛ nakai hegbɛ haaa maŋbii lɛ.—Yohane 18:31.

No hewɔ lɛ, no mli lɛ Akuashɔŋ lɛ ni tsuɔ saji babaoo ni teeɔ shi yɛ Yudafoi lɛ ateŋ lɛ ahe nii. Amɛyɛ mɛi ni amɛtsuɔ yamɔmɔɔ mɛi. (Yohane 7:32) Ayɛ saneyelihei ni yeɔ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ efɔŋfeemɔi ni bɛ hiɛdɔɔ tsɔ amli lɛ asane, kɛ maŋbii hu asaji ni bɛ hiɛdɔɔ tsɔ lɛ, ni Romabii lɛ kɛ amɛhe wooo saji nɛɛ ateŋ eko mli. Kɛ́ saneyelihei nɛɛ nyɛɛɛ abua sane ko lɛ, akɛyaa Akuashɔŋ lɛ hiɛ, ni kɛ́ amɛta shi amɛye sane lɛ, enaagbee ji no.

Bɔni afee ni hegbɛ ni Akuashɔŋ lɛ yɔɔ lɛ akaje amɛdɛŋ lɛ, esa akɛ amɛkwɛ ni toiŋjɔlɛ ahi maŋbii lɛ ateŋ, ni amɛfĩ Roma nɔyeli lɛ sɛɛ. Shi kɛ́ Romabii lɛ nu he akɛ atsuuu maŋkwramɔŋ sane ko he nii jogbaŋŋ lɛ, amɛkɛ amɛhe woɔ mli ni amɛkwɛɔ ni atsuɔ he nii bɔ ni sa amɛhiɛ. Enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ji beni amɔ bɔfo Paulo lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 21:31-40.

Akuashɔŋ lɛ Mlibii

Akuashɔŋ lɛ mlibii lɛ ayifalɛ ji 71—amɛji osɔfonukpa lɛ kɛ maŋ onukpai 70 ni abuɔ amɛ. Yɛ Roma nɔyeli beaŋ lɛ, no mli lɛ abladei ni jɛ osɔfoi aweku mli (titri lɛ Sadukifoi), abladei, kɛ woloŋmalɔi nilelɔi ni yɔɔ Farisifoi lɛ agbɛfaŋ ji mɛi ni feɔ Akuashɔŋ lɛ. No mli lɛ, abladei ni jɛ osɔfoi aweku mli ní maŋbii ni ehé gbɛi fiɔ amɛsɛɛ lɛ ji mɛi ni yi fa waa yɛ kuu lɛ mli. * Sadukifoi lɛ sumɔɔ ni atsa blema kpãa nɔ, ni amɛsumɔɔɔ tsakemɔi, shi Farisifoi lɛ bɛ nakai, ni amɛteŋ mɛi kpotoo hu jeee hiɛnaanɔbii, shi amɛnifeemɔi náa mɛi anɔ hewalɛ waa. Yinɔsaneŋmalɔ Josephus tsɔɔ akɛ, kɛ́ Farisifoi lɛ bi koni afee nɔ ko lɛ, Sadukifoi lɛ shashaoɔ shi kɛ efeemɔ. Akɛni esoro nibii ni Farisifoi lɛ heɔ amɛyeɔ yɛ Sadukifoi lɛ anɔ̃ he ní asaŋ amɛkɛ amɛhe yeee hewɔ lɛ, beni Paulo fãa ehe yɛ Akuashɔŋ lɛ hiɛ lɛ, ewie nɔ ko kɛwo amɛteŋ béi ni no ha eye ehe.—Bɔfoi lɛ Asaji 23:6-9.

Akɛni Akuashɔŋ lɛ mlibii lɛ titri ji abladei hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni ja amɛteŋ mɔ ko gbo dani akɛ mɔ kroko batoɔ enajiaŋ, ni kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, emlibii ni eshwɛ lɛ ji mɛi ni halaa mɔ kroko batoɔ enajiaŋ. Wolo ni ji Mishnah lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛ́ abaahala mɔ ko lɛ, esa akɛ efee “osɔfo, Levinyo, aloo Israelnyo ní aŋmɛɔ ebiyei agbɛ ni amɛkɛ osɔfoi hiɔ shi,” ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ Yudanyo ko baanyɛ atsɔɔ akɛ ejɛ mɛi nɛɛ eko weku mli ní ŋwanejee ko kwraa bɛ he lɛ, no lɛ abaanyɛ ahala lɛ akɛ Akuashɔŋ lɛ mlinyo. Akɛni Akuashɔŋ lɛ ji maŋ lɛ saneyelihe ni nɔ kwɔ fe fɛɛ hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ abaawo kojolɔi ni bɛ Akuashɔŋ lɛ mli ní heɔ gbɛi yɛ amɛnitsumɔ mli lɛ anɔ kɛbafata Akuashɔŋ lɛ mlibii lɛ ahe.

Hegbɛ ni Amɛyɔɔ kɛ He ni Amɛhewalɛ Yashɛɔ

Yudafoi lɛ buɔ Akuashɔŋ lɛ waa, ni kɛ amɛye sane ko lɛ, aakpa gbɛ akɛ kojolɔi krokomɛi ni fataaa emlibii lɛ ahe lɛ baakpɛlɛ nɔ, kɛ́ jeee nakai lɛ, amɛkɛ amɛwala baatse. Saji titrii ni Akuashɔŋ lɛ tsuɔ he nii lɛ kɔɔ mɛi ni sa akɛ awó amɛ osɔfo, ekɔɔ Yerusalem kɛ sɔlemɔwe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu sɔlemɔwe lɛ ní ayajáa yɛ mli lɛ ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, hewalɛ ni Akuashɔŋ lɛ yɔɔ lɛ tekeee Yudea maŋ lɛ. Shi akɛni abuɔ Akuashɔŋ lɛ akɛ kojomɔhe ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ní kɛ́ amɛtsɔɔ Mla lɛ shishi lɛ, mɔ ko bɛ nɔ ko kɛɛmɔ yɛ he hewɔ lɛ, Yudafoi ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ hiɔ shi yɛ gbɛtsɔɔmɔi ni amɛkɛhaa lɛ anaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, osɔfonukpa lɛ kɛ mɛi ni ekɛyaa ajina lɛ kɛɛ mɛi ni kwɛɔ Damasko kpeehe lɛ nɔ lɛ koni amɛye amɛbua ni amɔmɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:1, 2; 22:4, 5; 26:12) Eeenyɛ eba hu akɛ, Yudafoi ni jɛɔ maŋsɛɛ amɛbayeɔ gbii juji yɛ Yerusalem lɛ kɛ Akuashɔŋ lɛ naa wiemɔi yahaa mɛi ni amɛkɛyɔɔ maŋsɛɛ lɛ.

Mishnah lɛ tsɔɔ mli akɛ, Akuashɔŋ lɛ pɛ ni yeɔ maŋ saji ni he hiaa waa lɛ, ni amɛ nɔŋŋ amɛyeɔ kojolɔi ni fataaa amɛhe ní ekpɛlɛɛɛ bɔ ni amɛbuaa sane amɛhaa lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu apasa gbalɔi lɛ asane. Afolɔ Yesu kɛ Stefano naa akɛ amɛji musubɔlɔi, ni no ha amɛyajie amɛnaa yɛ Akuashɔŋ lɛ hiɛ, ni akɛ Petro kɛ Yohane hu yadamɔ amɛhiɛ beni afolɔ amɛnaa akɛ amɛji maŋ butulɔi lɛ, ni asaŋ akɛ Paulo hu tee amɛhiɛ beni afolɔ enaa akɛ eebule sɔlemɔwe lɛ.—Marko 14:64; Bɔfoi lɛ Asaji 4:15-17; 6:11; 23:1; 24:6.

Yesu kɛ Ekaselɔi lɛ Akojomɔ

Akuashɔŋ lɛ taa shi daa amɛyeɔ sane, kɛjɛ leebi afɔleshãa be lɛ mli kɛyashi gbɛkɛ afɔleshãa be lɛ mli, ni Hejɔɔmɔ Gbii kɛ gbii krɔŋkrɔŋi anɔ pɛ amɛyeee sane. Ayeɔ sane dani hulu nyɔɔ shi. Akɛni kɛ́ aye sane ní abaanyɛ abu mɔ gbele fɔ yɛ mli lɛ, enɔ jetsɛremɔ dani atsɔɔ kɛji mɔ lɛ yeɔ fɔ loo bem hewɔ lɛ, ayeee saji ni tamɔ nakai lɛ yɛ gbi ni enɔ jetsɛremɔ ji Hejɔɔmɔ Gbi loo gbijurɔ. Abɔɔ mɛi ni badamɔɔ shi akɛ odasefoi ni le sane lɛ he eko lɛ kɔkɔ yɛ hiɛdɔɔ ni yɔɔ mɔ ko ni efeko nɔ ko lɛ lá shi ni abaashwie lɛ he. No hewɔ lɛ, eji mlatɔmɔ akɛ aye Yesu sane gbɛkɛnaashi ni abu lɛ fɔ yɛ Kaiafa we lɛ enɔ jetsɛremɔ ni ji gbijurɔ. Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ ji akɛ, kojolɔi lɛ diɛŋtsɛ yatao mɛi ni amɛbaye amale odase, ni asaŋ amɛkɔne Pilato yiŋ ni efã akɛ agbe Yesu.—Mateo 26:57-59; Yohane 11:47-53; 19:31.

Talmud lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛ́ kojolɔi miiye sane ko ni abaanyɛ abu mɔ gbele fɔ yɛ mli lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanyɛ mɔ ni afolɔɔ enaa lɛ yiwala amɛhere lo kɛtsɔ amɛtsui shi ni amɛtoɔ kɛkwɛɔ sane lɛ mli jogbaŋŋ nɔ. Kɛlɛ, jeee nakai gbɛ nɔ atsɔ aye Stefano kɛ Yesu ní gbo dani egbo lɛ asane lɛ. Saji ni eyawie kɛfã ehe yɛ Akuashɔŋ lɛ hiɛ lɛ ha basabasafeelɔi komɛi tswia lɛ tɛi amɛgbe lɛ. Kɛ́ jeee Roma asraafoi lɛ ahewɔ kulɛ, atsɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ agbe bɔfo Paulo hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Akuashɔŋ lɛ mlibii lɛ tee eyinɔ apam koni agbe lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:12; 7:58; 23:6-15.

Etamɔ nɔ ni kɛ́ hooo lɛ, no mli lɛ Akuashɔŋ lɛ mlibii enyɔoo komɛi baa amɛjeŋ jogbaŋŋ. Eeenyɛ eba akɛ oblanyo Yudafoi anukpa ko ni kɛ Yesu yaná sanegbaa lɛ fata Akuashɔŋ lɛ he. Eyɛ mli akɛ nii ni nakai nuu lɛ yɔɔ lɛ bafee gbɛtsĩi nii kɛha lɛ moŋ, shi akɛni Yesu bi lɛ koni ebanyiɛ E-sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ ebaa ejeŋ jogbaŋŋ.—Mateo 19:16-22; Luka 18:18, 22.

Ekolɛ Nikodemo ni ji “Yudafoi anukpa” lɛ yashe gbeyei akɛ kɛ́ enanemɛi kojolɔi lɛ na ni eeya Yesu ŋɔɔ lɛ, amɛbaaná ehe jwɛŋmɔ fɔŋ, ni no ha etee eŋɔɔ nyɔɔŋ lɛ. Kɛlɛ, Nikodemo fã Yesu he kɛtsɔ Akuashɔŋ lɛ sane ni ebi akɛ: “Kɛ́ anuko mɔ ko daaŋ gbee ní ale nɔ ni efee lɛ, wɔmla lɛ buɔ lɛ fɔ lo?” lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, Nikodemo “kɛ mire kɛ aloe ni afutu” yaha koni akɛfũ Yesu.—Yohane 3:1, 2; 7:51, 52; 19:39.

Yosef ni jɛ Arimatia ní no mli lɛ, lɛ hu efata Akuashɔŋ lɛ he lɛ fee ekãa ni eyabi Pilato gbɛ ni eyajie Yesu gbonyo lɛ ni eyafũ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbonyobu mli. No mli lɛ, eyɛ mli akɛ Yosef ‘miikwɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ gbɛ’ moŋ, shi eyashe Yudafoi lɛ gbeyei, ni no haaa ejie ehe shi akɛ Yesu kaselɔ. Kɛlɛ, esa yijiemɔ yɛ ehe ni ekɛwooo ŋaa ni Akuashɔŋ lɛ mlibii lɛ tsɔ̃ koni amɛha agbe Yesu lɛ mli lɛ hewɔ.—Marko 15:43-46; Mateo 27:57-60; Luka 23:50-53; Yohane 19:38.

Gamaliel ni efata Akuashɔŋ lɛ he lɛ kɛ nilee wo enanemɛi kojolɔi lɛ ŋaa koni amɛshi Yesu kaselɔi lɛ asane aha amɛ. Ewie akɛ: “Koni nyɛkabafee nyɛhe tamɔ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wuɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:34-39) Mɛni haaa Akuashɔŋ lɛ ayɔse akɛ Nyɔŋmɔ fiɔ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ asɛɛ lɛ? Yɛ nɔ najiaŋ ni Akuashɔŋ lɛ aaakpɛlɛ naakpɛɛ nibii ni Yesu feɔ lɛ anɔ lɛ, sane moŋ ni amɛbi amɛhe ji akɛ: “Te wɔfeɔ tɛŋŋ? shi nuu nɛɛ miifee okadii srɔtoi pii. Kɛji wɔŋmɛ lɛ gbɛ nɛkɛ lɛ, mɛi fɛɛ aaahe enɔ aye; ni Romabii lɛ aaaba ni amɛaabashɔ̃ wɔmaŋ kɛ wɔshikpɔŋ lɛ fɛɛ.” (Yohane 11:47, 48) Hegbɛ wulu ni Yudafoi akojomɔhe ni nɔ kwɔ fe fɛɛ lɛ mlibii lɛ taoɔ lɛ ha amɛtsɔ sane hiɛ amɛbu shi. Nakai nɔŋŋ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ amii shɛɛɛ amɛhe akɛ Yesu kaselɔi lɛ tsá helatsɛmɛi, shi moŋ ‘amɛhiɛ dɔ’ wo amɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:17) Ákɛ kojolɔi lɛ, kulɛ esa akɛ amɛshe Nyɔŋmɔ gbeyei ni amɛye jalɛsane, shi amɛfeee nakai, moŋ lɛ amɛteŋ mɛi kpotoo kɛ amɛhe wo juu-kɛfɔ̃ mli ni amɛyeee anɔkwa.—2 Mose 18:21; 5 Mose 16:18-20.

Nyɔŋmɔ Kojomɔ

Akɛni Israelbii lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ tsuuu nii ni amɛkpoo Mesia lɛ hewɔ lɛ, Yehowa hu kpoo amɛ akɛ maŋ ni ehala eha ehe. Yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ, Romabii lɛ kpata Yerusalem kɛ sɔlemɔwe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hiɛ, ni no kɛ Yudafoi agbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ ba naagbee—yɛ anɔkwale mli lɛ, no kɛ Akuashɔŋ lɛ nitsumɔ lɛ ba naagbee.

Yesu Kristo ni ji Kojolɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ ni baatsɔɔ kɛji esa akɛ atée Akuashɔŋ ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ amlibii lɛ ashi aloo esaaa, ni lɛ nɔŋŋ ebaatsɔɔ amɛteŋ mɛi ni tɔ̃ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ. (Marko 3:29; Yohane 5:22) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu baaye jalɛsane yɛ saji nɛɛ ahe nitsumɔ mli.—Yesaia 11:3-5.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 9 Kɛ́ ootao Makabibii kɛ Hasmonbii ahe saji lɛ, no lɛ kwɛmɔ Buu-Mɔɔ ni ji November 15, 1998 lɛ baafa 21-24 lɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu June 15, 2001 nɔ̃ lɛ baafa 27-30 lɛ mli.

^ kk. 16 Kɛ́ Biblia lɛ tsĩ “osɔfonukpai” atã lɛ, ekɔɔ osɔfonukpa ni yɔɔ nakai beaŋ kɛ tsutsu osɔfonukpai kɛ agbɛnɛ hu amɛwekumɛi ni abaanyɛ awo amɛ osɔfonukpa wɔsɛɛ lɛ ahe.—Mateo 21:23.