Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Abɛi Awolo lɛ Mli Saji Otii

Abɛi Awolo lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Abɛi Awolo lɛ Mli Saji Otii

MAŊTSƐ SALOMO ni hi shi yɛ blema Israel lɛ ‘bu abɛi akpei etɛ.’ (1 Maŋtsɛmɛi 4:32) Ani abɛi ni ebu nɛɛ yɛ ní wɔnine baanyɛ ashɛ nɔ? Hɛɛ. Salomo abɛi lɛ babaoo jeɔ kpo yɛ Biblia mli wolo ni ji Abɛi ní aŋma agbe naa aaafee afi 717 D.Ŋ.B. lɛ mli. Abɛi awolo lɛ naagbee yitsei enyɔ lɛ pɛ atsɔɔ akɛ mɛi krokomɛi ŋmala—amɛji Agur ni ji Yake bi lɛ kɛ Maŋtsɛ Lemuel. Kɛlɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ Lemuel ji gbɛi kroko ni akɛtsɛ́ɔ Salomo.

Yiŋtoi enyɔ komɛi ahewɔ ajɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli aŋmala saji ni yɔɔ Abɛi awolo lɛ mli, ni nomɛi ji “ní akɛle nii kɛ tsɔsemɔ.” (Abɛi 1:2) Abɛi nɛɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔleɔ ŋaa ni ji nyɛmɔ ni akɛnaa sane mli jogbaŋŋ kɛ nilee ni mɔ ená lɛ kɛ nitsumɔ yɛ naagbai ahe nitsumɔ mli. Amɛyeɔ amɛbuaa wɔ hu ni wɔnáa tsɔsemɔ loo jeŋba kpakpa. Kɛ́ wɔbo abɛi lɛ toi ni wɔkɛtsu nii lɛ, ebaanyɛ ená hewalɛ kpakpa yɛ wɔjeŋba nɔ, ni ebaaha wɔmii ashɛ wɔhe ní asaŋ wɔye omanye yɛ shihilɛ mli.—Hebribii 4:12.

‘TAOMƆ NILEE NI OMƆ TSƆSEMƆ MLI WAA’

(Abɛi 1:1–9:18)

Salomo wie akɛ: “Nilee bolɔɔ yɛ blohuiaŋ.” (Abɛi 1:20) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo sane ni ekɛ gbee ni mli tse ní jijeɔ jajeɔ lɛ toi? Yitso 2 lɛ wieɔ sɛɛnamɔi babaoo ni jɛɔ nilee ni ataoɔ mli kɛbaa lɛ he. Yitso 3 lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ ni mɔ aaatsɔ nɔ ebatsɔ Yehowa naanyo. Salomo wie yɛ yitso ni tsa nɔ lɛ mli akɛ: “Nilee shishi ji akɛ: Otao nilee, ni okɛ onii ni ona lɛ fɛɛ atao sanesɛɛkɔmɔ! Mɔ tsɔsemɔ mli waa, kaaŋmɛɛ he!”—Abɛi 4:7, 13.

Mɛni baaye abua wɔ koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ jeŋba shara nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ ahe? Abɛi yitso  5 lɛ haa wɔ hetoo: Okɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔi atsu nii, ni okadi lakamɔ gbɛ̀i ni je lɛ tsɔɔ nɔ enine shɛɔ mɛi anɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, susumɔ nibii gbohii ni jɛɔ jeŋba shara mli kɛbaa lɛ ahe. Yitso ni tsa nɔ lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ nifeemɔi kɛ jeŋbai komɛi ni fiteɔ wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ ahe. Yitso 7 lɛ kpaa mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli lɛ anifeemɔi ahe mama. Awie sɛɛnamɔ ni yɔɔ nilee he kɛ agbɛnɛ hu nibimɔ ni nilee ni afee he mfoniri tamɔ gbɔmɔ lɛ kɛfɔ̃ɔ mɛi ahiɛ lɛ he yɛ gbɛ ni yɔɔ miishɛɛ nɔ yɛ yitso 8 lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ní woɔ wɔ hewalɛ koni wɔtao nilee mu abɛi fɛɛ ni awie he yɛ yitsei ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ anaa yɛ yitso 9 lɛ mli.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

1:7; 9:10, NW—Yehowa gbeyeishemɔ ji “nilee shishijee” kɛ “ŋaalee shishijee” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Akɛni Yehowa ji nibii fɛɛ a-Bɔlɔ kɛ Mɔ ni ŋma Biblia lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ sheee lɛ gbeyei lɛ, belɛ ebɛ nilee. (Romabii 1:20; 2 Timoteo 3:16, 17) Lɛ ji anɔkwa nilee fɛɛ a-Durolɔ. No hewɔ lɛ, ní akɛ woo aaaha lɛ ni ashe lɛ gbeyei lɛ ji nɔ ni jeɔ nilee námɔ shishi. Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ji ŋaalee hu shishijee ejaakɛ anyɛŋ akɛ ŋaalee atsu nii kɛ́ abɛ nilee. Kɛfata he lɛ, mɔ ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛ nilee ni eyɔɔ lɛ tsuŋ nii koni ekɛwo Bɔlɔ lɛ hiɛ nyam.

5:3—Mɛni hewɔ awie yoo ajwamaŋ he akɛ “mɔkpɔŋ lɛ”? Abɛi 2:16, 17 lɛ tsɔɔ mɔ ni “yoo mɔkpɔŋ” ji lɛ mli akɛ mɔ ni “ehiɛ ekpa e-Nyɔŋmɔ lɛ kpaŋmɔ lɛ nɔ.” Awieɔ yoo ajwamaŋ kɛ mɔ fɛɛ mɔ hu ni no mli lɛ ejáa apasa nyɔŋmɔi aloo ekuɔ ehiɛ eshwieɔ Mose Mla lɛ nɔ lɛ he akɛ mɔkpɔŋ.—Yeremia 2:25; 3:13.

7:1, 2—“Miwiemɔi” kɛ “mikitãi” lɛ kɔɔ mɛɛ nibii ahe? Ekɔɔ Biblia tsɔɔmɔi, kɛ agbɛnɛ hu mlai ni fɔlɔi woɔ yɛ weku lɛ mli kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni amɛkɛhaa kɛha weku lɛ mlibii lɛ ahilɛ-kɛhamɔ lɛ ahe. Esa akɛ bii ahi shi yɛ mlai kɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ anaa, ni agbɛnɛ hu amɛkɛ nibii ni amɛfɔlɔi tsɔɔ amɛ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ atsu nii.

8:30—Namɔ ji “ŋaalɔ” lɛ? Nilee ni afee he mfoniri akɛ gbɔmɔ lɛ tsɛ́ ehe ŋaalɔ. Eyɛ mli akɛ afee nilee he mfoniri akɛ gbɔmɔ bɔni afee ni akɛtsɔɔ bɔ ni eyɔɔ ha diɛŋtsɛ lɛ mli moŋ, shi efeɔ Yesu Kristo ni ji Nyɔŋmɔ kromɔ-Bi lɛ shihilɛ dani ebatsɔ adesa lɛ he mfoniri. Afii babaoo dani abaafɔ́ lɛ ákɛ adesa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ‘Nyɔŋmɔ kɛ lɛ fee egbɛ lɛ shishijelɔ.’ (Abɛi 8:22) Ákɛ “ŋaalɔ” lɛ, ekɛ e-Tsɛ tsu nii kɛbɔ adebɔɔ nibii krokomɛi.—Kolosebii 1:15-17.

9:17—Mɛni ji “nu ni aju” lɛ, ni mɛni hewɔ akɛɔ akɛ “eŋɔɔ” lɛ? Akɛni Biblia lɛ kɛ miishɛɛ ni wu kɛ ŋa náa yɛ bɔlɛnamɔ mli lɛ toɔ nubu mli nu ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ he hewɔ lɛ, nu ni aju lɛ damɔ shi kɛha shi ni mɛi juɔ amɛkɛ amɛhe náa bɔlɛ. (Abɛi 5:15-17) Akɛɔ akɛ eŋɔɔ kɛ shishinumɔ akɛ ajuɔ shi afeɔ ní mɛi leee.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

1:10-14. Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni nii ni mɛi fɔji kɛɔ akɛ kɛ́ wɔnyiɛ amɛsɛɛ lɛ wɔbaaná lɛ akalaka wɔ ni wɔyakɔ amɛgbɛ̀i fɔji lɛ.

3:3. Esa akɛ wɔbu mlihilɛ kɛ anɔkwayeli akɛ sui komɛi ni he hiaa waa, ni taakɛ bɔ ni kɛ́ kuɛnii kã wɔkuɛ ni mɛi fɛɛ naa lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ mɛi ana akɛ wɔjieɔ sui nɛɛ akpo. Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔŋmala sui nɛɛ yɛ wɔtsuiŋ, ni tsɔɔ akɛ esa akɛ efee wɔsu akɛ wɔɔjie sui nɛɛ akpo.

4:18. Nyɔŋmɔ he nilee yaa hiɛ be kɛ bei fɛɛ. Bɔni afee ni wɔmɔ nilee ni tamɔ la nɛɛ mli lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔba wɔhe shi ni wɔhumi shi.

5:8. Esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ nibii fɛɛ ni baanyɛ aha wɔkɛ wɔhe awo jeŋba shara mli lɛ ahe, ni nibii nɛɛ baanyɛ afee lala, hiɛtserɛjiemɔ, Internet, woji wuji loo woji bibii.

5:21. Ani mɔ ko ni sumɔɔ Yehowa kɛ ehe baawo nifeemɔ ko ni baaha ená miishɛɛ be kukuoo mli ni ekɛfite wekukpãa ni kã ekɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ teŋ lɛ? Ekã shi faŋŋ dabi! Nibii ni kanyaa wɔ koni wɔhiɛ jeŋba ni he tse mli lɛ amli otu ji wɔjwɛŋmɔ mli ni wɔhaa ehiɔ akɛ Yehowa naa nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ, ni ákɛ wɔbaabu wɔhe akɔntaa wɔha lɛ.

6:1-5. Kwɛ ŋaa kpakpa ni ŋmalɛi kukuji nɛɛ woɔ wɔ koni wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ ‘mɛi asɛɛ ni wɔɔdamɔ’ bɔni afee ni amɛnine ashɛ nɔ ko nɔ aloo ní wɔɔnyiɛ amɛhiɛ kɛyafa shika yɛ gbɛ ni nilee bɛ mli nɔ! Kɛ́ wɔfee nɔ ko ni tamɔ nakai, ni sɛɛ mli wɔpɛi nibii amli ni wɔna akɛ wɔye kwashiai asane lɛ, no lɛ esa akɛ wɔhe afee oya ni wɔyabi nakai ‘mɛi lɛ veveeve’ ni amɛtsu nɔ ni wɔyadamɔ mli wɔha amɛ he nii, ni asaŋ wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ ni wɔjaje nibii.

6:16-19. Shwɛ bibioo ni nibii fɔji fɛɛ ni afeɔ lɛ kɛ nibii kpawo ni atsĩ tã yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ aná tsakpãa. Esa akɛ wɔnyɛ̃ nibii nɛɛ.

6:20-24. Kɛ́ akɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔse mɔ lɛ, no baanyɛ aye abua lɛ koni ekɛ ehe akayawo jeŋba shara mli. Esaaa akɛ fɔlɔi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ ni amɛkɛaaha lɛ nɔ.

7:4. Esa akɛ wɔná he miishɛɛ akɛ wɔɔná nilee kɛ saneshishinumɔ.

ABƐI SRƆTOISRƆTOI NI BAAKUDƆ WƆ

(Abɛi 10:1–29:27)

Salomo abɛi ni eshwɛ lɛ yɛ kukuji kɛ tɛ̃ɛ. Akɛ nibii totoo nibii ahe yɛ abɛi nɛɛ amli, ni amɛtsɔɔ wɔ nibii babaoo yɛ jeŋba, wiemɔ, kɛ subaŋ he.

Yitso 10 kɛyashi yitso 24 lɛ maa bɔ ni woo kɛ gbeyeishemɔ ni aaaná aha Yehowa lɛ he hiaa ha lɛ nɔ mi. “Maŋtsɛ Hezekia webii lɛ [ni] bua” abɛi ni yɔɔ yitso 25 kɛyashi yitso 29 lɛ “naa.” (Abɛi 25:1) Wɔkaseɔ bɔ ni akɛ he fɔ̃ɔ Yehowa nɔ kɛ nibii krokomɛi babaoo ni he hiaa ahe nii yɛ abɛi nɛɛ amli.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

10:6—‘Awuiyeli mɔɔ mɛi fɔji anaabu’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Enyɛɔ ebaalɛ nakai kɛ shishinumɔ akɛ mɛi fɔji kɛ naadɔkɔbii tsĩmɔɔ awuiyeli he ŋaa ni amɛtsɔɔ yɛ mɛi ahe lɛ nɔ. Eeenyɛ eba hu akɛ, akɛni mɛi babaoo nyɛ̃ɔ mɛi fɔji hewɔ lɛ, amɛteɔ shi amɛwoɔ amɛ, ni no haa mɛi fɔji lɛ buɔ amɛnaa.

10:10—“Mɔ ni bɛ̀ɔ hiŋmɛi lɛ” woɔ mɔ awerɛho yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? “Yakagbɔmɔ” ewieee kɛ “daaŋ kɔɔdɔŋ” kɛkɛ, shi moŋ ebɔɔ mɔdɛŋ koni ekɛ eyiŋtoi atee mɔ kɛtsɔ ‘ehiŋmɛi ni ebɛ̀ɔ’ nɔ. (Abɛi 6:12, 13) Lakamɔ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ aha mɔ ni alakaa lɛ lɛ ahao waa.

10:29—Mɛni ji “Yehowa gbɛ lɛ”? Jeee bɔ ni esa akɛ wɔhi shi wɔha he awieɔ yɛ biɛ lɛ, shi moŋ gbɛ ni awieɔ he nɛɛ kɔɔ bɔ ni Yehowa kɛ adesai yeɔ ehaa lɛ he. Nyɔŋmɔ buɔ mɛi ni he bɛ shwamɔ ko lɛ ahe, shi mɛi fɔji lɛ, ekpatãa amɛhiɛ.

11:31—Mɛni hewɔ esa akɛ awo mɔ fɔŋ nyɔmɔ babaoo fe jalɔ lɛ? Nyɔmɔ he ni awieɔ yɛ biɛ lɛ kɔɔ toigbalamɔ ni mɔ fɔŋ kɛ jalɔ nine shɛɔ nɔ lɛ he. Kɛ́ jalɔ tɔ̃ lɛ, nyɔmɔwoo ni enáa ji tsɔsemɔ. Mɔ fɔŋ jeɔ gbɛ efeɔ esha ni ekpooɔ akɛ eeetsake ni efee ekpakpa. Enɛ hewɔ lɛ, akɛ toigbalamɔ ni mli wa baa enɔ, ni enɛ sa lɛ.

12:23—Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ “kɛ nilee teeɔ”? Nilee ni akɛteeɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ mɔ kɛ nilee tsuuu nii kwraa. Nɔ̃ moŋ ni etsɔɔ ji akɛ, akɛ nilee tsuɔ nii yɛ hiɛshikamɔ mli shi jeee ni akɛmiishwã bɔni afee ni mɛi ana akɛ ale nii.

18:19—‘Nyɛmi ni afee lɛ efɔŋ lɛ fe maŋ ni wa’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Taakɛ bɔ ni maŋ ni awo ehe ka mlibii feɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkɛfã amɛhe lɛ, nakai nɔŋŋ mɔ ni afee lɛ efɔŋ lɛ ekpɛlɛŋ ni ekɛ sane ake. Ewaaa kwraa akɛ béi ni baahi ekɛ enɔtɔ̃lɔ lɛ teŋ lɛ baatsɔ tamɔ “mɔɔ sɛɛ adabaŋi” ni ehiii tekemɔ, ni tsɔɔ akɛ ebaatsɔ béi ni ehiii saamɔ.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

10:11-14. Bɔni afee ni wɔwiemɔ atswa mɔ ama shi lɛ, esa akɛ wɔná anɔkwa nilee, ni suɔmɔ akanya wɔnifeemɔi, ni asaŋ wɔkɛ nilee awie.

10:19; 12:18; 13:3; 15:28; 17:28. Eba akɛ wɔɔsusu nii ahe jogbaŋŋ dani wɔwie, ni wɔwiemɔ hu akafa babaoo.

11:1; 16:11; 20:10, 23. Yehowa sumɔɔ koni wɔye anɔkwa yɛ wɔnitsumɔi amli.

11:4. Eji buulufeemɔ akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie nibii tamɔ Biblia kasemɔ, kpeeiyaa, sɔlemɔ, kɛ shiɛmɔyaa nɔ koni wɔyadi heloonaa nibii asɛɛ.

13:4. Efaaa akɛ ‘wɔɔshwe’ akɛ wɔná sɔɔmɔ hegbɛ yɛ asafo lɛ mli aloo ákɛ wɔbote jeŋ hee lɛ mli. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔmia wɔhiɛ hu koni wɔtsu nibii ni ataoɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ ahe nii.

13:24; 29:15, 21. Fɔlɔi ni sumɔɔ amɛbii lɛ ehiɛɛɛ amɛ fɔfɔɔle aloo ní amɛaaku amɛhiɛ amɛshwie amɛtɔmɔi anɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, tsɛ loo nyɛ lɛ kwɛɔ ni ejajeɔ gbekɛ lɛ dani nakai tɔmɔ lɛ atsɔ esu.

14:10. Akɛni jeee be fɛɛ be wɔnyɛɔ wɔhaa mɛi nuɔ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa lɛ shishi jogbaŋŋ, ni asaŋ jeee be fɛɛ be mɛi nuɔ wɔnifeemɔi ashishi hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be amɛbaanyɛ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni baaha wɔmii ashɛ wɔhe lɛ aha wɔ. Ekolɛ ebaabi ni wɔto wɔtsui shi yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ekomɛi amli kɛtsɔ Yehowa pɛ nɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ aaafɔ̃ lɛ nɔ.

15:7. Taakɛ bɔ ni okwaafonyo tsɔɔɔ edumɔ wui lɛ fɛɛ eshwieee he kome lɛ, nakai nɔŋŋ esaaa akɛ kɛ́ wɔmiitsɔɔ mɔ ko nii lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔha ele nibii fɛɛ ni wɔle lɛ amrɔ nɔŋŋ. Nilelɔ gbɛɛɔ enilee lɛ eshwãa fiofio, ni efeɔ nakai kɛ́ ehe miihia.

15:15; 18:14. Jwɛŋmɔ kpakpa ni wɔɔhiɛ lɛ baaye abua wɔ koni wɔtsui anyɔ wɔmli yɛ shihilɛi ni haoɔ mɔ po amli.

17:24. Esaaa akɛ wɔfeɔ wɔnii tamɔ “kwashia” ní hiŋmɛi kɛ jwɛŋmɔ kpaa shi yɛ nibii krokomɛi anɔ yɛ nɔ najiaŋ ni eeeha ehi nibii ni he hiaa lɛ anɔ, shi moŋ esa akɛ wɔtao sɛɛyoomɔ bɔni afee ni wɔfee wɔnii yɛ nilee mli.

23:6-8. Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ ni wɔkɛ osatofeemɔ akafee mɛi agbɔ.

27:21. Yijiemɔ baanyɛ aha ana nɔ̃ gbɔmɛi ni wɔji. Kɛ́ wɔyi ni mɛi jieɔ lɛ haa wɔkɛ nibii ni wɔfeɔ lɛ ahe yijiemɔi haa Yehowa ni asaŋ ekanyaa wɔ ni wɔyaa nɔ wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ, no baaha ana akɛ wɔbaa wɔhe shi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ yijiemɔ haa wɔnuɔ he akɛ wɔnɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi lɛ, no haa anaa akɛ wɔjeee heshibalɔi.

27:23-27. Abɛi nɛɛ kɛ shihilɛ ni yaa nɔ yɛ kooloi alɛɛhe to nibii ahe ni ekɛma nɔ mi akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ mɔ aaaha eshihilɛ afee mlɛo ni etsu nii kɛ ekãa ejaakɛ no baaha ená miishɛɛ ni etsui anyɔ emli. Esa akɛ abɛi nɛɛ aha wɔna akɛ ehe miihia ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ. *

28:5. Kɛ́ ‘wɔtao Yehowa sɛɛgbɛ’ kɛtsɔ sɔlemɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ kasemɔ nɔ lɛ, ‘wɔbaayoo nibii fɛɛ’ ni he hiaa ni wɔfee bɔni afee ni wɔsɔmɔ lɛ yɛ gbɛ ni saa ehiɛ nɔ.

‘SHƐƐ SAJI NI HE HIAA’

(Abɛi 30:1–31:31)

Akɛ ‘shɛɛ saji ni he hiaa’ enyɔ mu Abɛi a-Wolo ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ naa. (Abɛi 30:1; 31:1) Agur kɛ saji totoo saji ahe yɛ gbɛ ni haa mɔ jwɛŋɔ kɛyaa shɔŋŋ nɔ, ni eshɛɛ sane lɛ maa bɔ ni hiɛjoolɔ etɔɔɔ kɛ nibii anaabuamɔ, kɛ agbɛnɛ hu bɔ ni nuu nyɛɔ elakaa yoo ní eyooo sɛɛ lɛ anɔ mi. * Kɛfata he lɛ, ebɔɔ kɔkɔ eshiɔ hetsɔɔmɔ kɛ wiemɔi ni akɛ mlifu wieɔ.

Ŋaawoo kpakpa ni kɔɔ wein kɛ dãa ni wa numɔ, kɛ agbɛnɛ hu sane ni ayeɔ yɛ jalɛ naa ahe yɛ shɛɛ sane ni he hiaa ni Lemuel nyɛ kɛha lɛ lɛ mli. Beni akɛ sane ni kɔɔ yoo kpakpa he lɛ baa naagbee lɛ, amu naa akɛ: “Nyɛŋɔa eninenaa nitsumɔ nii lɛ eko nyɛhaa lɛ, ni enitsumɔi lɛ ajie eyi.”—Abɛi 31:31.

Taomɔ nilee, mɔ tsɔsemɔ mli, she Nyɔŋmɔ gbeyei, ni okɛ ohe afɔ̃ Yehowa nɔ. Kwɛ nibii ni he hiaa waa ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ abɛi ni ajɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli aŋmala lɛ amli! Nyɛhaa wɔkɛ ŋaa ni abɛi nɛɛ woɔ wɔ lɛ atsua nii bɔni afee ni wɔ hu wɔná jɔɔmɔ loo miishɛɛ ni “gbɔmɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei” lɛ náa lɛ eko.—Lala 112:1.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 11 Kwɛmɔ blɔfo Buu-Mɔɔ ni ji August 1, 1991 lɛ baafa 31 lɛ mli.

^ kk. 13 Kwɛmɔ Buu-Mɔɔ ni ji July 1, 1992 lɛ baafa 31 lɛ mli.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Yehowa ŋɔɔ anɔkwa nilee fɛɛ jɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Te ‘agbɛɔ nilee ashwãa’ ahaa tɛŋŋ?