Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Aashiɛ Aatsɔɔ Mɛi yɛ “Tɛ Shi̇̃a Lɛ”

Aashiɛ Aatsɔɔ Mɛi yɛ “Tɛ Shi̇̃a Lɛ”

Aashiɛ Aatsɔɔ Mɛi yɛ “Tɛ Shĩa Lɛ”

Afrika maŋ ni wɔbaawie he lɛ gbɛi shishi ji “Tɛ Shĩa.” Eji maŋ ko ni ehé gbɛi waa yɛ ŋaŋ kooloi srɔtoi babaoo kɛ Victoria Falls ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewɔ. Jɛmɛ blema tsũi ni amamɔ yɛ maji ni yɔɔ Sahara wuoyigbɛ lɛ ateŋ nɔ ni da fe fɛɛ lɛ yɔɔ. Gɔŋ ko kɛ eyiteŋ tɛtrɛɛ eja maŋ lɛ mli. Kɔɔyɔŋ tsakemɔ ni yɔɔ gɔŋ nɛɛ nɔ lɛ hi jogbaŋŋ, ni no haa kwɛ̃ɛ nii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ feɔ frɔ̃frɔ̃ fɛofɛo. Maŋ nɛɛ ji Zimbabwe, ni emlibii lɛ ayifalɛ aaafee mɛi akpekpei 12.

MƐNI ha awo maŋ nɛɛ gbɛi akɛ Tɛ Shĩa lɛ? Yɛ afi 1867 lɛ mli lɛ, Adam Renders ni eji gbɔbilɔ ni asaŋ ekpaa shikpɔji anɔ ekwɛɔ bɔ ni amɛnɔ yɔɔ ha lɛ yana tɛ tsũi wuji komɛi yɛ shikpɔŋ ni dalɛ shɛɔ hɛktai 720 nɔ. No mli lɛ, tso tsũ kɛ sũ tsũi ni akɛ jwɛi ewo ji tsũi titri ni amamɔɔ yɛ Afrika shikpɔji ni eyanyiɛ nɔ lɛ anɔ. Shi enyiɛ egbɛfãa lɛ nɔ ni eyana tɛ tsũkoi komɛi yɛ maŋtiase wulu ko ni amrɔ nɛɛ atsɛ́ɔ lɛ Great Zimbabwe lɛ.

Tsũkoi nɛɛ yɛ he ni amrɔ nɛɛ ale lɛ akɛ Masvingo lɛ wuoyigbɛ kpaakpa. Ehe gbogboi lɛ ekomɛi akwɔlɔmɔ shɛɔ mitai 9, ni jeee sɛmɛnti akɛtswa gbogboi lɛ, shi moŋ ato tɛi lɛ eko yɛ eko nɔ. Mɔɔ kokroo kakadaŋŋ ko ni eshishigbɛ lɛɛ fe eŋwɛigbɛ ní kwɔlɛ aaashɛ mitai 11 hɔ tsũkoi nɛɛ ateŋ, ni eshishigbɛ lɛɛmɔ ji mitai 6. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, aleee nɔ̃ pɔtɛɛ hewɔ ni ama mɔɔ nɛɛ. Tsũkoi nɛɛ ehi shi kɛjɛ afi 700 Ŋ.B. afii lɛ amli tɔ̃ɔ, shi odaseyeli yɛ ni tsɔɔ akɛ mɛi hi he ni tsũkoi lɛ yɔɔ lɛ afii ohai abɔ dani afii ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ shɛ.

Yɛ afi 1980 be ni Rhodesia maŋ lɛ ná heyeli kɛjɛ Britain nɔyeli shishi ni atsake egbɛi afee lɛ Zimbabwe. Shonabii kɛ Ndebelebii ji shikwɛ̃ɛbii titri ni yɔɔ maŋ lɛ mli, shi mɛi ni yi fa waa ji Shonabii lɛ. Maŋbii lɛ le gbɔfeemɔ, ni bei pii kɛ́ Yehowa Odasefoi miitsu amɛshĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, amɛnaa enɛ. Bei komɛi kɛ́ mɔ tswa amɛshinaa lɛ, amɛnáko amɛna mɔ lɛ shi amɛkɛɔ lɛ akɛ, “Ba mli,” ni kɛ́ ebote tsũ lɛ mli lɛ, amɛkɛɔ lɛ akɛ “Ofainɛ ta shi.” Zimbabwebii babaoo buɔ Biblia lɛ waa, ni no hewɔ lɛ, bei pii kɛ́ akɛ amɛ miisusu Ŋmalɛi lɛ amli sane ko he lɛ, amɛtsɛ́ɔ amɛbii lɛ hu kɛbataraa shi koni amɛbo toi.

Akɛ Miishɛɛ Sane ni Tswaa Mɔ Maa Shi Miiha

“AIDS” hela lɛ kɛ “nuhɔmɔ” ji saji ni afɔɔ he wiemɔ kɛ́ atsĩ Zimbabwe maŋ lɛ tã yɛ adafitswaa woji amli loo yɛ redio kɛ tɛlivishiŋ nɔ. AIDS hela lɛ egbɛ eshwã Afrika maji ni yɔɔ Sahara wuoyigbɛ lɛ waa ni eekpata maŋbii lɛ ahiɛ ni asaŋ ehaaa amɛshika he gbɛjianɔtoo anyɛ adamɔ shi. Mɛi ni aheɔ amɛ afɔ̃ɔ helatsamɔhei ni yɔɔ Zimbabwe lɛ ateŋ mɛi babaoo ji mɛi ni ená AIDS. Hela lɛ ekpata wekui babaoo amlibii ahiɛ.

Yehowa Odasefoi miiye amɛmiibua Zimbabwebii lɛ kɛtsɔ ekãa ni amɛkɛshiɛɔ amɛtsɔɔ amɛ ákɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi yɛ Biblia lɛ mli ní aaahi shi yɛ naa lɛ ni haa mɔ shihilɛ feɔ miishɛɛ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ bɔlɛnamɔ ji Nyɔŋmɔ nikeenii, ni mɛi pɛ ni esa akɛ amɛkɛ amɛhe aná bɔlɛ ji mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli akɛ wu kɛ eŋa, ni ákɛ Nyɔŋmɔ miihi hii ni kɛ hii náa bɔlɛ, ni asaŋ Yehowa mla lɛ guɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli kɛ tsofai ni akɔlɔɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29; Romabii 1:24-27; 1 Korintobii 7:2-5; 2 Korintobii 7:1) Kɛfata he lɛ, Odasefoi lɛ miijaje hiɛnɔkamɔ ko ni baaba mli diɛŋtsɛ amɛmiitsɔɔ maŋbii lɛ, ni amɛmaa nɔ mi kɛhaa amɛ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baajie helai fɛɛ kɛya.—Yesaia 33:24.

Amɛkɛ Yelikɛbuamɔ Ha

Nuhɔmɔ kpata nibii babaoo ahiɛ yɛ Zimbabwe yɛ afii nyɔŋma ni eho lɛ mli. Hɔmɔ kɛ nuhɔmɔ gbe ŋaŋ kooloi babaoo. Egbe tsinai akpekpei abɔ. La kpata kooi babaoo ni tsei wuji yɔɔ mli lɛ ahiɛ. Gbekɛbii kɛ onukpai babaoo gboi yɛ niyenii kpakpa ni amɛnáaa hewɔ. Zambezi Faa wulu lɛ po ba shi kɛshɛ he ni ekɛ naagba ba srawa hewalɛ ni agbalaa kɛjɛɔ mli lɛ nɔ.

Yehowa Odasefoi to ajinafoi akui kpaanyɔ ahe gbɛjianɔ yɛ maŋ lɛ hei srɔtoi koni atsɔ kui nɛɛ anɔ akɛ yelikɛbuamɔ aha mɛi ni nuhɔmɔ lɛ eha ehia amɛ lɛ. No mli lɛ, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi yasaraa asafoi lɛ koni amɛle nibii pɔtɛɛ ni he hiaa amɛ. No sɛɛ lɛ, amɛwoɔ ajinafoi akuu ni sa lɛ toi nɔ. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko bɔ amaniɛ akɛ: “Yɛ afii enumɔ ni eho lɛ mli lɛ, wɔja abele ni fa fe tɔn akpe, loo gbiŋ tɔn nyɔŋma, kɛ yɔɔ gbiŋ hu tɔn nyɔŋma. Wɔnyɛmimɛi Odasefoi lɛ to mufushwa [ŋmɔshi nibii komɛi ni aka ni egbi] tɔn enyɔ he gbɛjianɔ. Kɛfata he lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ bake shika kɛ atadei babaoo ni wɔja.” Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ kroko wie akɛ: “Kɛ́ misusu bɔ ni etɔ wɔ dani wɔnine shɛ woji ni no mli lɛ Zimbabwe kɛ South Africa maŋ onukpai lɛ biɔ dani wɔnine ashɛ nibii nɛɛ anɔ, kɛ agbɛnɛ hu bɔ ni no mli anáaa pɛtro awo tsɔnei ni baayajie nibii ni he hiaa mɛi waa nɛɛ ahe lɛ, nɔ̃ pɛ ni manyɛ makɛɛ ji akɛ, bɔ ni fee ni wɔnyɛ wɔkɛ nibii lɛ yaha mɛi ni ehia amɛ lɛ maa nɔ mi akɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nibii nɛɛ fɛɛ ahe miihia wɔ lɛɛlɛŋ taakɛ Yesu wie lɛ.”—Mateo 6:32.

Ni no mli lɛ, te nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi lɛ diɛŋtsɛ hu feɔ tɛŋŋ amɛhiɔ shi kɛ́ amɛmiisɔmɔ yɛ hei ni nuhɔmɔ eba jɛmɛ? Amɛteaŋ mɛi komɛi hiɛɔ niyenii saŋŋ ni baashɛ amɛ kɛ wekui ni amɛyatoɔ amɛ lɛ. Nɔkwɛlɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome bɔ amaniɛ akɛ, be ko lɛ, Kristofoi yei komɛi ni miiya shiɛmɔ lɛ susu sane he kɛji akɛ amɛkpa shiɛmɔ lɛ koni amɛyafata mɛi ni eto srɛnɛɛ kɛmɛɔ akɛ aleenɔ nɔyeli lɛ aaabaja nɔ ko lo lɛ ahe. Amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhiɛ baafɔ̃ Yehowa nɔ ní amɛtsa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ kɛkwɛ nɔ ni baaba. Naakpɛɛ sane ji akɛ, nakai gbi lɛ nɔyeli lɛ eyajaaa nɔ ko.

Enɔ jetsɛremɔ lɛ, abaaya Kristofoi akpee, ni shikome ekoŋŋ lɛ esa akɛ nyɛmimɛi yei lɛ akpɛ amɛyiŋ kɛji amɛbaaya kpee lɛ aloo amɛbaayafata mɛi ni eto srɛnɛɛ lɛ ahe. Amɛkɛ Kristofoi akpee lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ gbɛ ni ja nɔ ni amɛyakpe yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. (Mateo 6:33) Beni aláa naagbee lala kɛmu amɛkpee lɛ naa lɛ, amɛnu tsɔne wulu ko he akɛ eebɛŋkɛ he ni amɛyɔɔ lɛ. Amɛnyɛmimɛi Kristofoi ni ji ajinafoi akuu ni kɛ yelikɛbuamɔ haa lɛ amlibii lɛ ni amɛba jɛmɛ tɔ̃ɔ amɛbaaha amɛ niyenii, atadei, kɛ nibii krokomɛi ni he hiaa amɛ lɛ! Odasefoi anɔkwafoi ni tee kpee nakai gbi lɛ amii shɛ amɛhe fe nine, ni amɛda shi babaoo yɛ nibii ni abake amɛ lɛ hewɔ.

Suɔmɔ Kanyaa Mɔ

Ejuji ni afeɔ mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ haa anáa hegbɛ akɛyeɔ amɛ odase. Be ko beni nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ni miisɔmɔ yɛ Masvingo kpokpaa lɛ nɔ lɛ kɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi yaa shiɛmɔ lɛ, ena gbekɛyoo ko kã gbɛjegbɛ lɛ toi. Odasefoi lɛ yɔse akɛ ebɛ hewalɛ waa, ejaakɛ enyɛɛɛ ewie jogbaŋŋ ni egbee hu miikpokpo. Atsɛ́ɔ gbekɛyoo lɛ Hamunyari, ni yɛ Shona wiemɔ mli lɛ eshishi ji “Nyɛhiɛ Gboko Bianɛ?” Odasefoi lɛ nále akɛ sɔɔmɔ ni eyaa lɛ amlibii etee amɛyafee sɔɔmɔ yɛ gɔji lɛ anɔ, ni beni amɛyaa ni amɛshi lɛ amɛŋmɛ gbɛ lɛ toi. Odasefoi lɛ jɛ suɔmɔ mli amɛwo gbekɛyoo lɛ kɛtee akrowa ni bɛŋkɛ lɛ mli.

Mɛi ni yɔɔ nakai akrowa lɛ ateŋ mɛi komɛi le Hamunyari, no hewɔ lɛ, amɛtsu koni ayatsɛ́ ewekumɛi ní amɛbawo lɛ. Nɔ ni akrowa lɛŋ bii lɛ wie yɛ Odasefoi lɛ ahe ji akɛ: “Anɔkwa jamɔ nɛ. Enɛ ji suɔmɔ ni esa akɛ Kristofoi ajie lɛ kpo.” (Yohane 13:35) Dani Odasefoi lɛ baashi lɛ, amɛha Hamunyari dɛhiɛmɔ wolo bibioo ni ji Ani Obaasumɔ ni Ole Biblia lɛ Mli Saji Babaoo? *

Enɔ otsi lɛ, nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ yasɔmɔ asafo ni yɔɔ he ni Hamunyari yɔɔ lɛ. Ekɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi tee koni amɛyakwɛ akɛ ebashɛ shĩa shweshweeshwe lo. Beni amɛyashɛ lɛ, gbekɛyoo lɛ wekumɛi lɛ fɛɛ nya amɛhe jogbaŋŋ. Efɔlɔi lɛ wie akɛ: “Nyɛjamɔ lɛ ji anɔkwa jamɔ lɛ. Nyɛhere wɔbiyoo ni ashi lɛ afɔ̃ gbɛ lɛ he koni egbo lɛ yiwala.” Mra mli beni amɛnu nɔ ni Odasefoi lɛ fee lɛ, amɛbi sɔɔmɔ ni amɛbiyoo lɛ yaa lɛ amlibii lɛ akɛ: “Taakɛ Hamunyari gbɛi lɛ tsɔɔ lɛ, ani nyɛhiɛ gboiko akɛ nyɛshi lɛ nyɛfɔ̃ shi koni egbo?” Odasefoi lɛ kɛ Hamunyari wekumɛi lɛ gba Biblia lɛ mli sane, ni amɛshi Biblia kasemɔ woji amɛha amɛ. Amɛkɛɛ Odasefoi lɛ koni amɛba ekoŋŋ ni amɛkɛ amɛ abakase Biblia lɛ. Wekumɛi nɛɛ ateŋ mɛi ni kulɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ Odasefoi lɛ tsake amɛjwɛŋmɔ. Hamunyari wu nukpa ni no mli lɛ eji osɔfo yɛ sɔlemɔ ko ni yɔɔ amɛkutso lɛ mli lɛ fata he. Eha akɛ lɛ kase Biblia lɛ.

Amɛmiimamɔ Jamɔhei

Lalafoo wiemɔ ŋmalɔ ko ni hi shi yɛ blema ní Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ tsirɛ lɛ lɛ ŋma akɛ: “Naanyɔŋmɔ, . . . ohe kumai miiye misusuma . . . yɛ shikpɔŋ gbiŋ keketee ni nu bɛ nɔ lɛ nɔ!” (Lala 63:2) Nakai pɛpɛɛpɛ sane lɛ ji yɛ mɛi ni yɔɔ Zimbabwe lɛ ateŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ! Amɛnyɛɔ amɛdamɔɔ nuhɔmɔ naa, shi Nyɔŋmɔ kɛ ejuji ni efeɔ lɛ ahe kumai miiye amɛ. Obaanyɛ ona enɛ yɛ yibii kpakpai ni Kristofoi ashiɛmɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ lɛ woɔ lɛ mli. Beni Zimbabwe ná heyeli yɛ afi 1980 lɛ, no mli lɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayifalɛ aaafee 10,000 ni amɛyɛ asafoi 476. Amrɔ nɛɛ, ni ji aaafee afii 27 sɛɛ lɛ, Odasefoi ni buɔ amɛshiɛmɔyaa he akɔntaa daa nyɔŋ nɔ lɛ ayifalɛ eku ebɔ he toi etɛ, ni amɛsafoi lɛ afalɛ hu miihe aku abɔ he toi enyɔ.

Asafoi nɛɛ ateŋ fioo ko pɛ yɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔhe. Beni shɛɔ January afi 2001 lɛ, no mli lɛ asafoi ni fe 800 ni yɔɔ Zimbabwe lɛ amli 98 pɛ yɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔhe—Maŋtsɛyeli Asa—ni amɛkpeeɔ yɛ jɛmɛ. Asafoi babaoo kpeeɔ yɛ tsei ashishi loo yɛ sũ tsũi ni awo yiteŋ kɛ jwɛi amli.

Shi kɛtsɔ onia ni Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛtsuɔ kɛ nitsumɔ ni amɛyeɔ amɛbuaa kɛtsuɔ lɛ nɔ lɛ, amɛnyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ Zimbabwe lɛ eje tsũmaa gbɛjianɔtoo ko shishi ni baaha amamɔ Maŋtsɛyeli Asai ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ aha asafoi babaoo. Odasefoi babaoo ni jɛ maŋsɛɛ ni le tsũmaa toɔ gbɛjianɔ ni amɛbaa Zimbabwe amɛbayeɔ amɛbuaa kɛmamɔɔ asai lɛ. Zimbabwe Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ŋma akɛ: “Wɔmiida wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei fɛɛ ni jɛ maji babaoo amli kɛba Zimbabwe koni amɛbaye amɛbua wɔ kɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai fɛfɛji lɛ ashi babaoo. Ni wɔmiida nyɛteŋ mɛi fɛɛ ni tsuɔ onia nyɛwoɔ Maŋtsɛyeli Asa Tsumaa Fotro ni ajɛɔ mli amamɔɔ asai nɛɛ hu ashi babaoo.”

Shajo agbo ko ma maŋ lɛ bokagbɛ ní nyɛmimɛi lɛ kɛ afii 50 sɔŋŋ efee kpee yɛ shishi. Beni akɛɛ Kristofoi asafoŋ onukpai ni kpeeɔ yɛ jɛmɛ lɛ akɛ abaama jamɔhe diɛŋtsɛ aha amɛ lɛ, nu kpala kɛjɛ amɛteŋ mɔ kome hiŋmɛiaŋ. Asafoŋ onukpa ko ni eye afii 91 ní eyɔɔ asafo ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Mikɛ afii babaoo ebolɔ etsɛ́ Yehowa koni eduro wɔ nɔ ko tamɔ nɛkɛ!”

Mɛi ewie nibii babaoo yɛ be kuku ni akɛmamɔɔ tsũi fɛfɛji nɛɛ ahe. Mɔ ko ŋma akɛ: “Nyɛmaa tsũ lɛ beni hulu eje, shi etamɔ nɔ ni kɛ́ je na lɛ, Nyɔŋmɔ tsaa nɔ!” Kɛfata he lɛ, anaa bɔ ni nitsulɔi lɛ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ kɛ miishɛɛ mli. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, amamɔ Maŋtsɛyeli Asai heei fe 350 agbe naa yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ. Enɛ eha asafoi 534 ená Maŋtsɛyeli Asai ni akɛ ŋtayaai mamɔ ni amɛkpeeɔ yɛ mli.

Akã he aatsu shiɛmɔ nitsumɔ ni he hiaa waa lɛ yɛ Zimbabwe. Kɛ́ wɔsusu nɔ ni anyɛ atsu lɛ he lɛ, etsirɛɔ ni wɔdaa Yehowa shi ákɛ lɛ eduromɔ naa ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ enɛɛmɛi fɛɛ. Hɛɛ, “kɛ́ jeee Yehowa maa tsũ lɛ, no lɛ yakatswaa mɛi ni maa lɛ gboɔ he deŋme.”—Lala 127:1.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 16 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

[Shikpɔŋ he mfonirii babaoo ni yɔɔ baafa 9]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

ZIMBABWE

HARARE

Masvingo

Great Zimbabwe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Mɔɔ kokroo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Maŋtsɛyeli Asa hee, Concession Asafo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Lyndale Asafo lɛ mlibii damɔ amɛ-Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ hiɛ

[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 9 lɛ Jɛ]

Tsũkoi kɛ ehiɛ atrakpoi: ©Chris van der Merwe/AAI Fotostock/age fotostock; mɔɔ: ©Ingrid van den Berg/AAI Fotostock/age fotostock