Abi „kannatlikkuse ja troosti Jumalalt”

PIIBLIKIRJUTAJA Paulus iseloomustas Jehoovat umbes 2000 aastat tagasi kui „kannatlikkuse ja troosti Jumalat” (Roomlastele 15:5). Kuna Piibel kinnitab, et Jehoova ajas ei muutu, võime olla kindlad, et Jumal trööstib neid, kes teda teenivad (Jakoobuse 1:17). Piiblist võib näha, et Jehoova toob hädasolijaile lohutust mitmel moel. Kuidas siis? Jumal annab jõudu neile, kes pöörduvad palves tema poole abi järele. Lisaks ajendab ta tõsikristlasi oma usukaaslasi lohutama. Samuti on Jehoova lasknud oma Sõnasse Piiblisse panna kirja südantsoojendavad lood, mis annavad hingejõudu eriti neile, kes leinavad oma lapse kaotust. Käsitlegem nüüd neid kolme lohutuse vormi järgemööda.

„Jehoova kuulis”

Kuningas Taavet kirjutas Looja Jehoova kohta: „Lootke tema peale igal ajal, te rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!” (Laul 62:9). Miks oli Taavetil selline usaldus Jehoova vastu? Taavet kirjutas enda kohta: „Siin see hädaline hüüdis, ja Jehoova kuulis ning päästis tema kõigest ta kitsikusest!” (Laul 34:7). Taavet palvetas teda tabanud rasketes olukordades alati Jehoova Jumala poole, et saada abi, ja iga kord tuli ta temale appi.  Taavet teadis omast käest, et Jumal toetab teda ja aitab tal vastu pidada.

Kaotusevalus vanematele olgu teada, et Jehoova toetab neid nagu Taavetitki nende suures kurbuses. Nad võivad pöörduda tema poole, kes ’kuuleb palvet’, kindlas lootuses saada temalt abi (Laul 65:3). Eelmises artiklis mainitud William märkis: „Olen palju kordi tundnud, et ma ei suuda enam kuidagi ilma pojata edasi elada, ning palunud Jehoovalt kergendust. Tema on alati andnud mulle jaksu ja vaprust eluga edasi minna.” Kui ka sina palud suurt taeva Jumalat Jehoovat usus, toetab ta sind. Jehoova Jumal tõotab neile, kes tahavad teda teenida: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!”” (Jesaja 41:13).

Tugi tõelistelt sõpradelt

Tavaliselt vajavad lapse kaotanud vanemad aega, et omaette leinata ja enda tunnetes selgusele jõuda. Kuid neil poleks tark teiste inimeste seltsi pikka aega vältida. Nagu öeldakse Õpetussõnades 18:1, võib see, kes „ennast teistest eraldab”, teha endale kahju. Seega tuleks kaotusevalu tundjatel panna tähele, et nad ei langeks isoleerituse lõksu.

Jumalakartlikud sõbrad saavad ahastuses olijatele suuresti abiks olla. Õpetussõnad 17:17 ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” Lucy, keda samuti eelmises artiklis mainisime, koges seda, kuidas tõelised sõbrad teda poja surma järel lohutasid. Oma koguduse sõprade kohta märgib ta: „Kuigi mõnikord ei rääkinud nad suurt midagi, oli nende külaskäikudest suur abi. Üks sõbranna tuli minu poole päevil, mil olin üksi kodus. Ta teadis, et ma olen kodus ja nutan, seepärast astus ta tihtilugu läbi ja nuttis koos minuga. Teine sõbranna helistas mulle iga päev, et mind toetada. Sõbrad kutsusid ja kutsuvad praegugi meid endi juurde koju einestama.”

Olgugi et vanemate sügav hingevalu lapse  kaotuse pärast ei leevene niisama lihtsalt, võib palve Jumala poole ja tõsikristlastest sõprade seltskond leinajaile tõeliseks troostiks olla. Suur hulk oma lapse kaotanud kristlikke vanemaid on kogenud, et Jehoova on koos nendega. Jah, Jehoova „parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad” (Laul 147:3).

Troosti pakkuvad piiblilood

Lisaks palvele ja toetavale seltskonnale on ka Jumala kirjapandud Sõna leinajatele lohutuseallikaks. Piiblilugudest võime näha, et Jeesusel on tõsine soov ja võime võtta leinavatelt vanematelt valu, äratades surnud taas ellu. Need lood pakuvad kurvastajatele tõelist troosti. Vaadelgem nüüd kahte neist.

Luuka 7. peatükis räägitakse sellest, mis juhtus, kui Jeesus kohtas Naini linnas matuserongkäiku. Need inimesed läksid matma lesknaise ainust poega. 13. salmis öeldakse: „Kui Issand teda nägi, oli tal väga hale meel temast ja ütles talle: „Ära nuta!””

Vähesed söandaksid öelda oma poega matvale emale, et ärgu ta nutku. Miks Jeesus seda ütles? Sest ta teadis, et ema kurbus hajub peagi. Edasi kõlab lugu nõnda: „[Jeesus] astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!” Ja surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima. Ja ta andis tema ta emale” (Luuka 7:14, 15). Küllap nuttis ema nüüd taas, ent seekord rõõmust.

 Üks teine kord tuli Jeesuse juurde mees nimega Jairus ja palus tal aidata tema 12-aastast raskelt haiget tütart. Peagi pärast seda saabus sõna, et tütarlaps on surnud. Jairus oli selle teate pärast murest murtud, kuid Jeesus lausus talle: „Ära karda, usu vaid!” Jõudnud Jairuse poole, läks Jeesus elutu tütarlapse juurde. Lapse käest kinni võttes sõnas ta: „Neitsike, ma ütlen sulle, tõuse üles!” Mis seejärel juhtus? „Sedamaid tõusis neitsike üles ja kõndis.” Kuidas vanemad sellele reageerisid? „Nad olid üliväga rõõmsad” (UM). Emmates oma tütrekest, olid Jairus ja ta naine tohutult õnnelikud. Kõik toimus otsekui unes (Markuse 5:22–24, 35–43).

Sellised üksikasjalikud piiblilood laste ülesäratamisest näitavad praegusajal leinavatele lapsevanematele, mis neid ees ootab. Jeesus ütles: „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja” (Johannese 5:28, 29). Jehoova eesmärgiks on, et ta Poeg annab elu neile, kes on surnud. Miljonid lapsed, kelle on röövinud surm, „kuulevad tema häält”, kui ta nende igaühe poole pöördub sõnadega: „Ma ütlen sulle, tõuse üles!” Need lapsed hakkavad taas kõndima ja kõnelema. Ja nagu Jairus oma naisega, on ka nende laste vanemad üliväga rõõmsad.

Juhul kui olete kaotanud surma läbi oma poja või tütre, siis teadke, et tänu ülesäratamisele saab Jehoova muuta teie kurvastuse rõõmuks. Sellisest ülevast lootusest kasusaamiseks võtke kuulda lauliku üleskutset: „Nõudke Jehoovat ja tema võimsust, otsige alati tema palet! Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti” (Laul 105:4, 5). Jah, teenigem tõelist Jumalat Jehoovat talle meelepärasel viisil.

Milline otsene tulemus on sellel, et me otsime Jehoovat? Palvetamine Jumala poole annab meile jõudu, tõsikristlike kaaslaste armastav hool toob meile lohutust ning Jumala Sõna uurimine ülendab meie meelt. Lisaks sellele ei ole kaugel aeg, mil Jehoova teeb imetegusid ja imetähti nii meie kui ka meie laste heaks, kelle meilt on röövinud surm.

[Kast lk 5]

„Võta kaasa see naine, kes on kaotanud oma kaks last”

Kehinde ja Bintu, Jehoova tunnistajatest nigeeria abielupaar, kaotasid autoõnnetuses oma kaks last. See kohutav kaotus teeb neile seniajani valu. Kuid siiski aitab lootuse panemine Jehoovale neil edasi elada ning nad on ikka jagamas Piibli lootusesõnumit oma ligimestele.

Kehinde ja Bintu meelerahu ning sihikindlus pole jäänud inimestele märkamata. Kord ühel päeval lausus ühele Bintu sõbrale üks naine, proua Ukoli: „Võta kaasa see naine, kes on kaotanud oma kaks last ning muudkui aga piiblisõnumit kuulutab. Tahaksin teada, mis annab talle vastupidamiseks jõudu.” Kui Bintu proua Ukoli poole tuli, sõnas see: „Mind huvitab, miks sa ikka veel räägid Jumalast, kes on tapnud su lapsed. Ka minu ainsa tütre võttis Jumal ära. Sellest ajast saadik ei taha ma Jumalast midagi kuulda.” Bintu selgitas Piibli abil, mis on inimeste surma põhjus ning miks võib kindlalt loota, et meie surnud lähedased üles äratatakse (Apostlite teod 24:15; Roomlastele 5:12).

Pärast seda lausus proua Ukoli: „Seni arvasin, et Jumal võtab inimesed surma kaudu enese juurde. Nüüd aga tean ma tõde.” Ta otsustas hakata koos Jehoova tunnistajatega Piiblit õppima, et saada Jumala tõotuste kohta veelgi rohkem teada.

[Kast lk 6]

Sooviksin aidata – aga kuidas?

Ajal, mil vanemad koos lastega elavad surnud lapse pärast üle sügavat kurbust, võivad sõbrad tunda end ebakindlalt. Nad tahaksid perele toeks olla, kuid kardavad midagi vääriti öeldes või tehes rasket olukorda veelgi raskendada. Toome ära mõningad soovitused neile, kes tahaksid aidata, aga ei tea, kuidas seda teha.

❖ Ära hoidu leinajatest eemale seetõttu, et sa ei tea, mida öelda või teha. Juba ainuüksi sinu juuresolek annab neile jõudu. Kas sul on raske leida õigeid sõnu? Kallistus ja siiralt lausutud „tunnen kaasa” annab neile teada, et sa hoolid neist. Kas sa kardad, et hakkad nutma ja vaid süvendad nende kurbust? Piibel ütleb: „Nutke nutjatega!” (Roomlastele 12:15). Sinu pisarad räägivad sellest, et sa jagad nende leina, ning see trööstib neid.

❖ Osuta algatust. Kas saaksid valmistada perele lihtsa eine? Kas saaksid pesta ära mustad nõud? Kas saaksid nende eest asju ajada? Ära ütle: „Kui teil midagi vaja on, siis andke teada.” Kuigi need sõnad võivad olla siiralt öeldud, loevad leinavad vanemad sellest välja, et sa oled liiga hõivatud, et neid aidata. Selle asemel küsi: „Mida ma saaksin praegu teie heaks teha?” Seejärel täida nende palve. Kuid hoidu toppimast oma nina nende isiklikesse asjadesse.

❖ Hoidu lausumast: „Ma tean, mida te tunnete.” Iga inimene reageerib lähedase inimese surmale isemoodi. Isegi kui ka sina oled lapse kaotanud, ei tea sa, mida nemad täpselt tunnevad.

❖ Võtab palju aega, enne kui nende kodune elu taas normaalsetele rööbastele läheb. Abista neid jõudumööda edaspidigi. Kohe alguses pälvib leinas perekond ülikülluses tähelepanu, kuid nad vajavad hiljemgi hoolt. Pööra nende vajadustele tähelepanu ka nädalate või kuude möödudes. *

[Allmärkus]

[Pildid lk 7]

Piiblilugudest võime näha, et Jeesusel on vägi ja tahe lapsed ellu tagasi tuua