Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛkagbálaa Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋɔtsa Lɛ Mli

Nyɛkagbálaa Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋɔtsa Lɛ Mli

Nyɛkagbálaa Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋɔtsa Lɛ Mli

“Amɛjeee mɛi enyɔ dɔŋŋ, shi moŋ heloo kome; no hewɔ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbála mli.”—MATEO 19:6.

1, 2. Mɛni hewɔ esa, ni eja hu yɛ Ŋmalɛ naa akɛ aaakpa gbɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ naagbai baakpe yɛ bei komɛi amli lɛ?

ŊƆƆ lɛ akɛ okɛ tsɔne baafã gbɛ kakadaŋŋ ko. Ani okɛ naagbai baakpe yɛ gbɛ lɛ nɔ? Ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ ooosusu akɛ okɛ naagba ko ekpeŋ! Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ afua baawo loo nugbɔ baanɛ, ni ehe baahia ni oŋmɛ otsui shi koni agbɛnɛ okudɔ tsɔne lɛ jogbaŋŋ. Beni ofãa gbɛ lɛ, naagba ko baanyɛ aba tsɔne lɛ he ní onyɛŋ he nii otsu, ni enɛ baabi ni otsi tsɔne lɛ kɛmã gbɛ lɛ toi ni otao yelikɛbuamɔ. Ani esa akɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ aha omu sane naa akɛ kulɛ esaaa akɛ ofãa gbɛ lɛ, ni no hewɔ lɛ obaashi tsɔne lɛ oma gbɛ lɛ toi? Dabi. Kɛ́ oofã gbɛ kakadaŋŋ lɛ, esa akɛ okpa gbɛ akɛ okɛ naagbai baakpe, ni nilee yɛ mli akɛ ootao gbɛ̀i anɔ ni oootsɔ otsu amɛhe nii.

2 Nakai nɔŋŋ gbalashihilɛ hu ji. Naagbai yɛ mli, ni ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ mɛi ni miitao abote gbalashihilɛ mli lɛ aaakpa gbɛ akɛ amɛnáŋ naagba ko kwraa. Biblia lɛ kɛɔ faŋŋ yɛ 1 Korintobii 7:28 lɛ akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi baana “heloo gbɛfaŋ amanehulu.” Mɛni hewɔ? Ekukufoo ji akɛ, wumɛi kɛ ŋamɛi yeee emuu, ni wɔyɛ “jaramɔ bei” amli. (2 Timoteo 3:1; Romabii 3:23) No hewɔ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni kɛ amɛhe kpãa gbee, ni amɛfeɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii waa lɛ po kɛ naagbai baakpe yɛ bei komɛi amli.

3. (a) Te mɛi pii ni yɔɔ je lɛŋ lɛ buɔ gbalashihilɛ amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛbaa amɛgbalashihilɛ yi lɛ?

3 Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi kɛ naagbai kpe lɛ, nɔ ni baa amɛjwɛŋmɔ mli klɛŋklɛŋ nɔŋŋ ji gbalatsemɔ. Yɛ maji pii anɔ lɛ, mɛi ayibɔ ni tseɔ gbala lɛ miiya nɔ eefa waa diɛŋtsɛ. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni anɔkwa Kristofoi aaajo naagbai anaa foi lɛ, amɛtsuɔ he nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛbuɔ gbalashihilɛ akɛ eji Yehowa dɛŋ nikeenii ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Yesu wie kɛkɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ahe akɛ: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” (Mateo 19:6) Eji anɔkwale akɛ jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo ákɛ akɛ shishitoo mla nɛɛ aaatsu nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ wekumɛi kɛ mɛi krokomɛi ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuuu nii—ní gbalashihilɛ he ŋaawolɔi fata he—lɛ woɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aŋaa koni amɛgbala mli loo amɛtse gbala yɛ gbɛ ni kɛ Ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee nɔ. * Shi Kristofoi le akɛ ehi jogbaŋŋ akɛ amɛaatsu amɛgbalashihilɛ mli naagbai ahe nii ní amɛya nɔ amɛhi shi moŋ fe nɔ ni amɛkɛ oyaiyeli aaatse gbala. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia koni yɛ shishijee mli tɔ̃ɔ lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaatsu saji ahe nii bɔ ni Yehowa kpaa gbɛ—shi jeee yɛ mɛi krokomɛi aŋaawoo naa.—Abɛi 14:12.

Naagbai Ahe Nii ni Aaatsu

4, 5. (a) Mɛɛ naagbai esa akɛ atsu he nii yɛ gbalashihilɛ mli? (b) Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ atsu nii kɛ́ naagbai ba gbalashihilɛ lɛ mli po lɛ?

4 Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ mɛi fɛɛ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ atsu amɛgbalashihilɛ lɛ mli naagbai ahe nii yɛ be kɛ beaŋ. Bei pii lɛ, enɛ baabi ni amɛsaa béi bibii ni baa amɛteŋ lɛ. Shi yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ amɛkɛ naagbai ni mli wawai ni baanyɛ afite amɛgbalashihilɛ lɛ baakpe. Bei komɛi lɛ, ehe baahia ni obi Kristofonyo asafoŋ onukpa ko ni ebote gbalashihilɛ mli ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ koni eye ebua bo. Shi kɛlɛ, naagbai nɛɛ etsɔɔɔ akɛ ogbalashihilɛ lɛ ehiii. Amɛtsɔɔ kɛkɛ akɛ ehe miihia ni okɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu naagbai ahe nii pɛpɛɛpɛ.

5 Akɛni Yehowa ji adesai a-Bɔlɔ kɛ gbalashihilɛ Shishitolɔ hewɔ lɛ, ele nɔ ni esa akɛ wɔfee koni wɔgbalashihilɛ aye omanye, ni ele enɛ fe mɔ fɛɛ mɔ. Shi ani wɔbaabo ŋaawoo ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ toi ni wɔkɛtsu nii? Kɛ́ wɔbo toi ni wɔkɛtsu nii lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wɔbaaná he sɛɛ. Yehowa kɛɛ ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ akɛ: “Eji obo mikitai lɛ atoi kulɛ, ohejɔlɛ aaatamɔ faa, ni ojalɛ hu aaatamɔ ŋshɔkei.” (Yesaia 48:18) Gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli ni akɛaatsu nii lɛ baanyɛ aha gbalashihilɛ aye omanye. Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua ŋaawoo ni Biblia lɛ kɛhaa wumɛi lɛ he wɔkwɛa.

‘Nyɛyaa nɔ Nyɛsumɔa Nyɛ Diɛŋtsɛ Nyɛŋamɛi Lɛ’

6. Mɛɛ ŋaa Ŋmalɛ lɛ woɔ wumɛi?

6 Gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ yɛ wolo ni bɔfo Paulo ŋma eyaha Efesobii lɛ mli. Eŋma akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, [nyɛyaa nɔ, NW] nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ. Nakai sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei. Mɔ ni sumɔɔ eŋa lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ehe esumɔɔ. Ejaakɛ mɔ ko enyɛko lɛ diɛŋtsɛ eheloo da, shi moŋ elɛ̀ɔ lɛ ni ehiɛɔ lɛ dɔdɔɔdɔ, taakɛ bɔ ni Nuŋtsɔ lɛ hiɛɔ asafo lɛ; Sa akɛ nyɛ hu nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ lɛ diɛŋtsɛ eŋa nakai, tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe.”—Efesobii 5:25, 28, 29, 33.

7. (a) Mɛɛ nɔ̃ titri esa akɛ atswa Kristofoi agbalashihilɛ amã nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wumɛi aaaya nɔ asumɔ amɛŋamɛi?

7 Paulo etsĩii naagbai fɛɛ ni baanyɛ aba mɔ kɛ eŋa teŋ lɛ atã. Yɛ no najiaŋ lɛ, ewie nɔ tuuŋtu ni abaanyɛ akɛtsu naagba lɛ he nii lɛ he, ni etsɔɔ akɛ suɔmɔ ji nɔ̃ titri ni esa akɛ atswa Kristofoi agbalashihilɛi fɛɛ amã nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ etsĩ suɔmɔ tã shii ekpaa sɔŋŋ yɛ ŋmalɛ ni atsɛ́ yisɛɛ lɛ mli. Kadimɔ hu akɛ, Paulo kɛɛ wumɛi akɛ: ‘Nyɛyaa nɔ nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi.’ Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Paulo yɔse ákɛ eyɛ mlɛo kwraa akɛ nuu ko aaaná yoo he suɔmɔ fe ní eeeya nɔ esumɔ nakai yoo lɛ. Akɛni mɛi babaoo ji “hesuɔlɔi” kɛ “kpaŋmɔ mlikulɔi” yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli hewɔ lɛ, sane nɛɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ. (2 Timoteo 3:1-3) Ŋmɛnɛ, sui gbohii nɛɛ miifite gbalashihilɛi babaoo, shi wu ni sumɔɔ eŋa lɛ haŋ ŋkomeŋfa sui ni yɔɔ je lɛŋ lɛ aná esusumɔi kɛ enifeemɔi anɔ hewalɛ.—Romabii 12:2.

Mɛɛ Gbɛ nɔ Oootsɔ Otsu Oŋa Hiamɔ Nii Ahe Nii?

8, 9. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Kristofonyo ko ni yɔɔ ŋa lɛ tsɔɔ ehaa eŋa lɛ ehiamɔ nii?

8 Kɛ́ oji Kristofonyo ni oyɛ ŋa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ okpoo ŋkomeŋfa sui ní ojɛ anɔkwayeli mli ojie suɔmɔ kpo otsɔɔ oŋa lɛ? Yɛ nɔ ni Paulo kɛɛ Efesobii lɛ ní atsɛ́ yisɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, etsɔɔ nibii enyɔ ni esa akɛ ofee—ha oŋa lɛ ehiamɔ nii, ni ohiɛ lɛ dɔdɔɔdɔ tamɔ bɔ ni ohiɛɔ bo diɛŋtsɛ ogbɔmɔtso lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oha oŋa ehiamɔ nii? Gbɛ kome ji ni oha lɛ eheloonaa hiamɔ nii. Paulo ŋma Timoteo akɛ: “Shi kɛ́ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, titri lɛ lɛ diɛŋtsɛ eshiabii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.”—1 Timoteo 5:8.

9 Shi kɛlɛ, nibii babaoo yɛ ni esa akɛ ofee fe niyenii, hehaanɔ, kɛ wɔɔhe kɛkɛ ni oooha oŋa lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wu ko baanyɛ afee mɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ waa koni eha eŋa lɛ eheloonaa hiamɔ nii, shi enyɛɛɛ etsu eŋa lɛ henumɔŋ kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. Ŋa lɛ henumɔŋ kɛ emumɔŋ hiamɔ nii ahe nii ni aaatsu lɛ he miihia waa diɛŋtsɛ. Eji anɔkwale akɛ Kristofoi hii babaoo miitsu saji pii ni kɔɔ asafo lɛ he lɛ ahe nii. Shi asafoŋ sɔ̃i ahe nii ni wu ko tsuɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ eku ehiɛ eshwie egbɛnaa nii ní Nyɔŋmɔ kɛha lɛ akɛ weku yitso lɛ nɔ. (1 Timoteo 3:5, 12) Afii komɛi ni eho nɛ lɛ, Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ wie sane nɛɛ he akɛ: “Yɛ Biblia mli taomɔ nii kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ ‘[too]kwɛmɔ nitsumɔ lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ shia.’ Kɛji akɛ onukpa ko ku ehiɛ eshwie eweku lɛ nɔ lɛ, [esɔɔmɔ hegbɛ lɛ baanyɛ aje edɛŋ.]” * Eyɛ faŋŋ akɛ, ehe miihia ni oha oŋa lɛ eheloonaa hiamɔ nii, otsu ehenumɔŋ hiamɔ nii ahe nii, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ otsu emumɔŋ hiamɔ nii hu ahe nii.

Mɛni Ŋa ní Aaahiɛ lɛ Dɔdɔɔdɔ lɛ Tsɔɔ?

10. Mɛɛ gbɛ nɔ wu aaatsɔ atsɔɔ akɛ edɔɔ eŋa he?

10 Kɛ́ odɔɔ oŋa he lɛ, okwɛɔ lɛ jogbaŋŋ ejaakɛ osumɔɔ lɛ. Obaanyɛ otsɔ gbɛ̀i babaoo anɔ ofee enɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ná dekã oha ohefatalɔ lɛ. Kɛ́ onáaa dekã ohaaa oŋa lɛ, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha bo lɛ he baanyɛ ajɔ. Kadimɔ hu akɛ, ekolɛ obaasusu akɛ be ni onáa ohaa oŋa lɛ fa kɛha lɛ, shi ekolɛ jeee nakai ji bɔ ni enuɔ he. Jeee onaabu kɛkɛ ni okɛaakɛɛ akɛ midɔɔ miŋa he lɛ ji sane lɛ. Esa akɛ oŋa lɛ anu he akɛ odɔɔ ehe waa. Paulo ŋma akɛ: “Mɔ ko mɔ ko akapele miiha ehe, shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ apele aha enaanyo.” (1 Korintobii 10:24) Ákɛ wu ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, esa akɛ obɔ mɔdɛŋ ni ole nɔ̃ tuuŋtu ni he hiaa oŋa lɛ.—Filipibii 2:4.

11. Bɔ ni wu kɛ eŋa yeɔ haa lɛ saa wekukpaa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ kɛ asafo lɛ teŋ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Gbɛ kroko ni oootsɔ nɔ otsɔɔ akɛ odɔɔ oŋa he ji ni otsɔ owiemɔ kɛ onifeemɔ nɔ okɛ lɛ aye yɛ mlihilɛ mli. (Abɛi 12:18) Paulo ŋma eyaha Kolosebii lɛ akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, ni nyɛmli akajoa yɛ amɛnɔ.” (Kolosebii 3:19) Niiamlitaomɔ wolo ko tsɔɔ akɛ, abaanyɛ atsɔɔ Paulo wiemɔ akɛ “nyɛmli akajoa yɛ amɛnɔ” lɛ shishi akɛ “okɛ lɛ akaye tamɔ abaawa” aloo “kaaye lɛ nyɔŋ.” Ekã shi faŋŋ akɛ wu ni waa eŋa yi yɛ teemɔŋ loo yɛ mɛi ahiɛ lɛ edɔɔɔ eŋa lɛ he. Wekukpaa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ baanyɛ afite kɛ́ emli jooɔ yɛ eŋa lɛ nɔ. Bɔfo Petro ŋma wumɛi akɛ: “Nyɛkɛ [nyɛ ŋamɛi lɛ] ahia shi yɛ nilee naa, ni nyɛkɛ woo awoa yoo akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko, akɛni amɛkɛ nyɛ fɛɛ ji wala duromɔ lɛ wɔfasei lɛ, koni akatsimɔ nyɛsɔlemɔi lɛ agbɛ.” *1 Petro 3:7.

12. Mɛni wu ni ji Kristofonyo lɛ baanyɛ akase kɛjɛ bɔ ni Yesu kɛ Kristofoi asafo lɛ ye ha lɛ mli?

12 Ohiɛ asɔ suɔmɔ ni oŋa lɛ yɔɔ kɛha bo lɛ be fɛɛ be. Yaa nɔ oha enu he akɛ osumɔɔ lɛ. Yesu tsɔ bɔ ni ekɛ Kristofoi asafo lɛ ye ha lɛ nɔ efee enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ eha wumɛi ni ji Kristofoi. Be mli ni ekaselɔi lɛ jie sui ni esaaa akpo shii abɔ po lɛ, ejie mlijɔlɛ kɛ mlihilɛ kpo etsɔɔ amɛ, ni eŋɔ fa amɛ hu. Enɛ hewɔ lɛ, Yesu nyɛ ekɛɛ mɛi krokomɛi akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, . . . shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ.” (Mateo 11:28, 29) Kɛ́ wu ni ji Kristofonyo lɛ kɛ eŋa ye tamɔ bɔ ni Yesu kɛ asafo lɛ ye ha lɛ, no tsɔɔ akɛ eekase Yesu. Nuu ni kɛ ewiemɔ kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ edɔɔ eŋa he lɛɛlɛŋ lɛ baaha eŋa lɛ aná hejɔɔmɔ diɛŋtsɛ.

Ŋamɛi ni kɛ Biblia Mli Shishitoo Mlai Tsuɔ Nii

13. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua ŋamɛi?

13 Shishitoo mlai ni baanyɛ aye abua ŋamɛi hu yɛ Biblia lɛ mli. Efesobii 5:22-24, 33 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, tamɔ bɔ ni nyɛfeɔ nyɛhaa Nuŋtsɔ lɛ, ejaakɛ wu lɛ ji ŋa lɛ yitso, taakɛ bɔ ni Kristo hu ji asafo lɛ yitso, ni lɛ nɔŋŋ ji gbɔmɔtso lɛ yiwalaherelɔ lɛ. Shi taakɛ bɔ ni asafo lɛ baa ehe shi ehaa Kristo lɛ, nakai nɔŋŋ yei lɛ hu afee aha amɛ diɛŋtsɛ amɛwumɛi lɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli . . . koni ŋa lɛ hu ashé ewu.”

14. Mɛni hewɔ Ŋmalɛ mli shishitoo mla ni kɔɔ yitsoyeli he lɛ etsɔɔɔ akɛ aaba yei ashi lɛ?

14 Kadimɔ bɔ ni Paulo ma heshibaa kɛ bulɛ nɔ mi lɛ. Ekai ŋa lɛ koni eba ehe shi eha ewu. Enɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kpãa gbee. Bɔɔ nɔ fɛɛ bɔɔ nɔ ni yɔɔ ŋwɛi loo shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ mɔ ko ni esa akɛ eba ehe shi eha lɛ. Yesu po yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ shishi. (1 Korintobii 11:3) Eji anɔkwale akɛ kɛ́ wu kɛ eyitsoyeli lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, ebaafee mlɛo kɛha eŋa lɛ akɛ eeeba ehe shi eha lɛ.

15. Mɛɛ ŋaawoi komɛi yɔɔ Biblia lɛ mli kɛha ŋamɛi?

15 Paulo wie hu akɛ esa akɛ ‘ŋa lɛ ashé ewu.’ Esa akɛ ŋa ni ji Kristofonyo lɛ ajie “mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo” kpo, ni ekɛ henɔwomɔ akate shi ewo ewu lɛ loo ni ekɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɛ. (1 Petro 3:4) Ŋa ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ tsuɔ nii waa kɛha weku lɛ hilɛ-kɛhamɔ, ni ewoɔ eyitso lɛ hiɛnyam. (Tito 2:4, 5) Esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ koni ewie ewu lɛ he ekpakpa, ni ekafee nɔ ko ni baaha mɛi krokomɛi akabu ewu lɛ. Esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ waa hu koni efi ewu lɛ yiŋkpɛi asɛɛ.—Abɛi 14:1.

16. Mɛni ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ baanyɛ akase kɛjɛ nɔkwɛmɔnii ni Sara kɛ Rebeka fee lɛ mli?

16 Mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo ni yoo ni ji Kristofonyo aaajie lɛ kpo lɛ etsɔɔɔ akɛ enyɛŋ etsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ saji ahe loo akɛ sɛɛnamɔ bɛ esusumɔi ahe. Yei ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni hi shi yɛ blema, tamɔ Sara kɛ Rebeka ha ale nibii ni gbaa amɛnaa, ni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa kpɛlɛ amɛnifeemɔi lɛ anɔ. (1 Mose 21:8-12; 27:46–28:4) Ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ hu baanyɛ aha amɛwumɛi ale nibii ni gbaa amɛnaa. Shi esa akɛ amɛkɛ mlihilɛ kɛ heshibaa gbee afee nakai. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ amɛsusumɔi lɛ baasa amɛwumɛi lɛ ahiɛ ni amɛbaakpɛlɛ nɔ.

Gbɛfaŋnɔ ni Kpaŋmɔ Tsuɔ

17, 18. Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wumɛi kɛ ŋamɛi baanyɛ atsɔ nɔ akpoo mɔdɛŋ ni Satan bɔɔ akɛ efite amɛgbalashihilɛ lɛ?

17 Gbalashihilɛ ji kpaŋmɔ ni hiɔ shi wala gbii abɔ fɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ aná shwelɛ diɛŋtsɛ akɛ amɛbaaha amɛgbalashihilɛ lɛ aye omanye. Kɛ́ amɛgbaaa sane lɛ, ebaanyɛ eha amɛnaagbai afa, ní amɛ mli awo wu. Efɔɔ kaa akɛ kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ naagbai kpe lɛ, amɛkɛ amɛhe kpaa sanegbaa, ni enɛ haa amɛmli fuɔ amɛhe. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi po taoɔ gbɛ̀i anɔ ni amɛaatsɔ amɛtse gbala lɛ, ni ekolɛ amɛnáa mɔ kroko he suɔmɔ. Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.”—Mateo 5:28.

18 Bɔfo Paulo wo Kristofoi fɛɛ, ní Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli hu fata he lɛ aŋaa akɛ: “Nyɛmli afũa, shi nyɛkafea esha; hulu akanyɔ shi yɛ nyɛmlila lɛ nɔ, ni asaŋ nyɛkɛ nyɛhe akafɔ̃a shi nyɛhaa abonsam.” (Efesobii 4:26, 27) Satan ni ji wɔhenyɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni etsɔ béi ni baanyɛ aba Kristofoi ateŋ lɛ nɔ efite nii. Nyɛkahaa eyea omanye! Kɛ́ naagbai ba lɛ, nyɛkɛ Biblia kasemɔ he woji atsua nii kɛtaoɔ Yehowa susumɔi yɛ saji ahe. Nyɛkɛ tsuishitoo kɛ anɔkwayeli asusua naagbai lɛ ahe. Nyɛkɛ Yehowa shishitoo mlai ni nyɛkase lɛ atsua nii yɛ nyɛshihilɛ mli. (Yakobo 1:22-25) Nyɛtswaa nyɛfai shi akɛ nyɛbaaya nɔ nyɛkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi, ni nyɛkahaa mɔ ko loo nɔ ko miigbala nɔ ni E-ŋɔtsa lɛ mli kɔkɔɔkɔ!—Mika 6:8.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Divorce and Separation” (Gbalatsemɔ kɛ Mligbalamɔ) ni yɔɔ February 8, 2002 Awake! lɛ baafa 10 lɛ ní Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

^ kk. 9 Kwɛmɔ May 15, 1989 Buu-Mɔɔ baafa 12 lɛ.

^ kk. 11 Kɛ́ nuu ko nine aaashɛ hegbɛ ko nɔ yɛ Kristofoi lɛ asafo lɛ mli lɛ, esaaa akɛ efeɔ “nine kpokpookpo tsɛ”—ni ji mɔ ko ni yiɔ mɛi loo ejɛɔ mɛi. No hewɔ lɛ, September 1, 1990, Buu-Mɔɔ lɛ baafa 25 lɛ kɛɛ akɛ: “[Kɛ́ nuu ko] feɔ enii yɛ Nyɔŋmɔjamɔ gbɛ nɔ yɛ hei krokomɛi shi eyi wa yɛ shia lɛ, belɛ esaaa ni ahalaa lɛ.”—1 Timoteo 3:2-5, 12.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ naagbai baanyɛ aba Kristofoi agbalashihilɛi po amli lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wu aaatsɔ aha eŋa ehiamɔ nii ní etsɔɔ akɛ edɔɔ ehe?

• Mɛni ŋa baanyɛ efee kɛtsɔɔ akɛ eshéɔ ewu?

• Wu kɛ ŋa baanyɛ awaje amɛgbalashihilɛ kpaŋmɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Esa akɛ wu akwɛ eŋa jogbaŋŋ, jeee yɛ heloonaa pɛ kɛkɛ, shi moŋ yɛ mumɔŋ hu

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Nuu ni dɔɔ eŋa he lɛ haa eŋa lɛ náa hejɔɔmɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ kɛ bulɛ haa aleɔ nibii ni gbaa amɛnaa