Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kupanduludi tshidi Nzambi mubumbakaje

Kupanduludi tshidi Nzambi mubumbakaje

Kupanduludi tshidi Nzambi mubumbakaje

‘Kabena bantu babidi kabidi, badi mubidi umue. Bua bualu ebu muntu kapanduludi tshidi tshibumbakaja kudi Nzambi.’​—MATAYO 19:6.

1, 2. Bilondeshile Bible ne malu adi enzeka, bua tshinyi bantu badi baselangane batu amu ne ntatu kampanda?

FUANYIKIJABI ne: udi wenza luendu lule ne mashinyi ebe. Neupete ntatu, ki mmuomu anyi? Wewe muele meji ne: kuakuyipeta, udi udishima. Tshilejilu, mvula udi mua kuenza bua wendeshe mashinyi biteke bua kuepuka njiwu. Mashinyi adi mua kunyanguka bibi, bikengela kulomba bantu bakuabu diambuluisha. Bu mudi ntatu eyi mua kukufikila, udiku mua kuela meji ne: uvua muenze tshilema pauvua muangate mashinyi, nanku bikengela kualekela anyi? Tòo. Patutu tuenza luendu lule, ntatu itu anuku, bitu bikengela kukeba mua kupita nayi.

2 Ke mudibi kabidi bua dibaka. Ntatu kayitu ipangika mu dibaka to. Nunku panudi basue kuselangana, numanye ne: ki nganu masanka nkayawu adi manuindile to, kudi kabidi ntatu. Mu 1 Kolinto 7:28, Bible udi wambila balume ne bakaji ne: nebikale ne ‘kanyinganyinga mu mibidi yabu.’ Kadi bua tshinyi bitu nanku? Mbualu balume ne bakaji bonso mbena bubi; ne kabidi mbualu tudi mu matuku a “malu makole.” (2 Timote 3:1; Lomo 3:23) Ke bualu kayi, nansha aba badi bamanye mua kusomba mu ditalala ne banange kuenza malu adi Nzambi musue, batu bapeta imue ntatu.

3. (a) Bantu ba bungi batu bangata dibaka munyi? (b) Bena Kristo kabatu basue kushipa dibaka bua tshinyi?

3 Lelu eu patu mulume ne mukajende bapeta ntatu, tshia kumpala nkuanji kushipa dibaka. Mu matunga a bungi, bantu badi bashipa mabaka bikole be! Kadi bena Kristo balelela batu bakeba kujikija ntatu, pamutu pa kushipa dibaka. Bua bualu kayi? Bualu batu bamona dibaka bu tshintu tshinsantu tshidi Yehowa mutupeshe. Yezu mene wakamba bua bena dibaka ne: ‘Muntu kapanduludi tshidi tshibumbakaja kudi Nzambi.’ (Matayo 19:6) Kadi kulonda mêyi aa kakutu anu bualu bukese to. Bualu, balela betu ne bakuabu bantu (nansha mene bamue bafidi ba mibelu) badi kabayi balonda dîyi dia Nzambi, batu batamba kulomba bua kuabulukangana anyi mene kushipa dibaka bua malu adi Bible kayi witaba to. * Kadi bena Kristo mbamanye ne: mbimpe kulongolola malu bua kulama dibaka pamutu pa kudishipa diakamue. Nanku bidi bikengela kuanji kuikala ne dipangadika dia kulonda dîyi dia Nzambi pamutu pa kulonda dîyi dia bantu.​—Nsumuinu 14:12.

Mua kupita ne ntatu

4, 5. (a) Mu dibaka mutu mumueneka ntatu kayi? (b) Bua tshinyi mibelu idi Dîyi dia Nzambi difila itu yambuluisha bena dibaka nansha padiku bilumbu?

4 Tshia kumanya ntshia se: bitu bikengela kuikala kukonkonona malu a mu dibaka ku musangu ne ku musangu, nangananga bua kujikija tubilumbu tukese. Kadi mu mabaka makuabu mutu bilumbu binene bitu biamba kunyanga dibaka. Dîba adi nuenu basue, nudi mua kulomba diambuluisha kudi mukulu muena Kristo ukadi ne bidimu bia bungi mu dibaka. Tshidibi, bilumbu ebi kabiena bileja ne: dibaka dienu ndibi to. Bidi anu mua kunuvuluija tshianana bulenga bua kulonda mibelu ya mu Bible bimpe menemene panudi nukeba mua kujikija malu.

5 Bu mudi Yehowa ke udi mufuke bantu ne dibaka kabidi, mmumanye bimpe kutupita bonso tshidi tshikengedibua bua dibaka kuikaladi dimpe. Lukonko ludi amu lumue elu: Neulonde mibelu idi mu Dîyi diende anyi? Nuenu nuyilonda, neyinuambuluishe bikole. Tangila tshiakambila Yehowa bena Isalele: ‘Aka! Bu wewe mumvue mikenji yanyi, ditalala diebe diakadi kuikala bu musulu, ne buakane buebe buakadi kuikala bu mavuala a mâyi manene!’ (Yeshaya 48:18) Bushuwa, panudi nulonda tshidi Bible wamba, dibaka dienu didi dilengela. Tuanji kumonayi mpindieu mibelu idi Bible upesha balume.

Tungunukayi ne ‘kunanga bakaji benu’

6. Bible udi upesha balume mubelu kayi?

6 Mu mukanda uvua Paulo mufundile bena Efeso, udi uleja balume tshia kuenza. Udi wambamu ne: ‘Balume, suayi bakaji benu bu muakasua Kristo ekeleziya kabidi, wakadifila bua bualu buende; nunku budi balume nabu mbua kusua bakaji babu mene bu mudibu basue mibidi yabu. Muntu udi unanga mukaji wende udi udinanga; bualu bua kakuena kuanji kuikala muntu udi ne mubidi wende lukuna; kadi udi udisha mubidi wende, udi uulama, bu mudi Kristo ulama ekeleziya; kadi nuenu kabidi, mulume ne mulume, anange mukaji wende bu mudiye udinanga.’​—Efeso 5:25, 28, 29, 33.

7. (a) Ntshintu kayi tshinene tshidi katshiyi mua kupangika mu dibaka dia bena Kristo? (b) Mmunyi mudi balume mua kutungunuka ne kusua bakaji babu?

7 Paulo kêna wakula bua bilumbu bionso bidi mua kujuka pankatshi pa mulume ne mukaji to. Kadi udi uleja tshintu tshinene tshidi katshiyi mua kupangika mu dibaka dia bena Kristo: tshintu atshi ke dinanga. Udi utela muaku kusua anyi dinanga misangu isambombo mu mvese idi mu tshikoso 6. Umanye ne: mu tshiena-Greke padi Paulo wamba ne: ‘Suayi bakaji benu,’ udi wamba bua kutungunuka ne kubananga. Nunku bidi bimueneka ne: Paulo uvua mumanye ne: mbipepele bua kunanga muntu kadi mbikole bua kushala mumunange. Mbikole nangananga bua kushala munange muntu bualu tudi mu ‘matuku a ku nshikidilu’ mudi bantu bavule ‘badisu’ ne bikale ‘bashipi ba bipungidi.’ (2 Timote 3:1-3) Nansha mudi ngikadilu mibi eyi inyanga mabaka a bungi lelu, mulume udi munange muena kuende kêna mua kuyilekela inyanga ngelelelu wende wa meji ne bienzedi biende to.​—Lomo 12:2.

Udi mua kukumbaja majinga a mukajebe munyi?

8, 9. Mulume muena Kristo udi mua kukumbaja majinga a muena kuende munyi?

8 Biwikala ne mukaji, udi mua kuenza tshinyi bua kulekela ngikadilu mibi, kadi kunanga mukajebe ne muoyo umue? Paulo udi utela malu abidi a kuenza mu mvese ya mu Efeso itukadi batele. Udi wamba bua kukumbaja majinga ende ne kumulama anyi kumunanga anu bu muudi munange mubidi webe. Kadi udi mua kukumbaja majinga a muena kuebe munyi? Umue mushindu nkukumbaja majinga ende a ku mubidi. Tangila tshiakafundila Paulo Timote: ‘Kadi bikala muntu kayi ukumbaja majinga a badi bende ne ba mu nzubu muende mene, yeye wakadiwula ditabuja diende ne udi mutambe muntu udi upidia kuitabuja bubi.’​—1 Timote 5:8.

9 Tshibi, kusumba biakudia ne bilamba ne kupeta nzubu ki nkujika muanda to. Bua tshinyi? Bualu mulume udi mua kufila bintu ebi, kadi kupanga kusankisha muoyo wa mukaji anyi kupanga kukumbaja dijinga diende dia kulonga dîyi dia Nzambi. Malu abidi aa adi ne mushinga mukole. Kakuyi mpata, bantu balume ba bungi batu benza midimu mivule ya mu bisumbu. Kadi nansha nanku, kabena ne bua kulengulula mudimu wa kulombola dîku udi Nzambi mubapeshe to. (1 Timote 3:5, 12) Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba musangu mukuabu ne: “Bilondeshile tshidi Bible ulomba, tudi mua kuamba ne: ‘ditangila mikoko ditu dibangila ku nzubu.’ Mukulu yeye ulengulula dîku diende, udi mua kulua kujimija bukulu buende.” * Nunku udi ne tshia kukumbaja majinga a mukajebe a ku mubidi, kusankisha muoyo wende, kadi nangananga kulonga nende dîyi dia Nzambi pamue mu dîku.

Kulama mukaji kudi kumvuija tshinyi?

10. Mmunyi mudi mulume mua kulama muena kuende?

10 Kulama mukaji nkutangila bimpe malu ende bualu udi mumunange. Kudi mishindu ya bungi ya kumulama. Wa kumpala: Pitshisha dîba dikumbane nende pamue. Bua tshianana dinanga diende nedituadije kukepela kuudi. Umanye ne: mutantshi wa dîba uudi usomba ne mukajebe ne mushindu wa kumuleja dinanga uudi wewe mua kuela meji ne: mmukumbane, kawena mua kuikala mukumbane buende yeye to. Kuela meji anyi kuamba ne: udi ulama mukaji ki nkujikija bualu to. Mukajebe udi ne bua kumvua ne: udi umulama. Paulo wakamba ne: ‘Muntu kakebi mua kudisankisha, kadi akebe mua kusankisha mukuabu.’ (1 Kolinto 10:24) Mulume udi ne dinanga udi ne bua kuditatshisha bua kumanya majinga malelela a muena kuende.​—Filipoi 2:4.

11. Bilondeshile malu adi mulume wenzela mukajende, mmunyi mudi malanda ende ne Nzambi ne tshisumbu kabidi mua kunyanguka?

11 Mushindu mukuabu wa kuleja ne: udi mulame muena kuebe nkumuakuisha ne dîyi dilenga, kumuenzela malu ne lutulu. (Nsumuinu 12:18) Paulo wakambila bena Kolosai ne: ‘Nuenu balume, suayi bakaji benu ne lekelayi kuikala ne mitshima ya luonji kudibu.’ (Kolosai 3:19) Umue mukanda udi wamba ne: badi mua kukudimuna mêyi adi ku ndekelu aa ne: “Kanuangatshi bakaji bu bena mudimu benu to” anyi ne: “Kanuvuiji bakaji bu bapika benu to.” Nansha panudi pa nkayenu anyi kumpala kua bantu, paudi wenzela mukaji malu makole, kuena uleja ne: udi mumulame to. Wewe umuenza nunku, udi ushipa malanda ebe ne Yehowa. Bualu Petelo wakamba ne: ‘Nuenu balume muomumue, nuikale ne bakaji benu bu mudi lungenyi luimpe, bu mudibu banutambe mubidi butekete, bu mudibu bapianyi nenu ba ngasa wa muoyo; bua kutendelela kuenu kakupumbishibu.’ *​—1 Petelo 3:7.

12. Mulume muena Kristo udi mua kulongela tshinyi ku mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu?

12 Kuedi meji ne: dinanga didi mukajebe mukunange didi mua kudiluila nkayadi to. Ikala anu umuleja ne: udi mumunange. Mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu, udi mua kuambuluisha balume. Tshilejilu, uvua ne lutulu ne muoyo muimpe; uvua ubafuila luse nansha pavuabu benza benzulula bilema. Ke bualu kayi wakambila bantu bakuabu ne: ‘Luayi kundi, bualu bua meme ndi ne kalolo ne kanemu mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu.’ (Matayo 11:28, 29) Nunku mulume muena Kristo udi ne bua kuidikija Yezu mu mushindu udiye wenzela mukajende malu. Muntu udi musue bulelela kulama mukajende, neakebe mua kuenza malu ne kuamba mêyi adi asankisha mukaji.

Bakaji badi balonda mibelu idi mu Bible

13. Bible udi upesha bakaji mibelu kayi mimpe?

13 Bible udi kabidi ne mibelu idi mua kuambuluisha bakaji. Efeso 5:22-24, 33 udi wamba ne: ‘Bakaji, nukokele babayenu bu munudi nukokela Mukalenge. Bualu bua mulume udi ku mutu kua mukaji bu mudi Kristo ku mutu kua ekeleziya, yeye musungidi wa ekeleziya, mubidi wende mene. Kadi bu mudi ekeleziya ukokela Kristo, nunku bakaji bakokele babayabu mu malu onso. Mukaji anemeke bayende [bikole].’

14. Bua tshinyi Bible kêna upuekesha bakaji milongo padiye ubalomba bua kukolela babayabu?

14 Udi mumone mudi Paulo utua munu pa mushinga udi nawu dikokela ne kanemu anyi? Udi uvuluija mukaji bua akokele bayende. Ke mudi Nzambi mulongolole malu nanku. Muntu yonso, ni ngwa mu diulu ni ngwa pa buloba, udi amu ne muntu udiye utumikila. Yezu pende udi utumikila Yehowa Nzambi. (1 Kolinto 11:3) Kadi, mulume yeye ulombola dîku bimpe, neapepejile mukajende mua kumutumikilaye bimpe.

15. Bible udi upesha mukaji imue mibelu kayi?

15 Paulo wakamba kabidi ne: mukaji ‘udi ne bua kunemeka bayende [bikole].’ Mukaji muena Kristo udi ne bua kuikala ne “muoyo wa lutulu ne wa bupole.” Kêna ne bua kukeba kuangata muaba wa bayende anyi kudienzela malu to. (1 Petelo 3:4, MMM) Mukaji wa tshitembu udi wenza mudimu mukole bua dîku diende dikale bimpe ne udi wenza malu adi apesha bayende lumu. (Tito 2:4, 5) Udi uditatshisha bua kunemeka bayende padiye wakula bua bualu buende; kêna wenza bualu budi bufikisha bakuabu ku dipanga kanemu kudi bayende to. Udi udienzeja kabidi bikole bua mapangadika a bayende apatule bipeta bimpe.​—Nsumuinu 14:1.

16. Sala ne Lebeka mbashile bakaji tshilejilu kayi?

16 Padi mukaji muena Kristo ne muoyo wa lutulu ne bupole, ki mmumue ne: kêna ne muende mudiye umona malu anyi ne: luende lungenyi kaluena ne mushinga to. Tshilejilu, bakaji ba tshitembu ba kale bu mudi Sala ne Lebeka bavua baleja babayabu mmuenenu wabu mu amue malu. Bible udi wamba ne: Yehowa wakitaba mmuenenu wabu. (Genese 21:8-12; 27:46–28:4) Bakaji bena Kristo pabu badi mua kuleja mudibu bela pabu meji. Kadi mbimpe bakule ne dîyi dilenga, kabayi benza bu badi bapuekesha babayabu milongo to. Dîba adi babayabu badi babumvuila ne muoyo umue.

Mushinga wa tshipungidi

17, 18. Leja imue mishindu idi mulume ne mukaji mua kupangisha Satana bua kunyanga dibaka diabu.

17 Dibaka ntshipungidi tshitu tshishala bua kashidi. Ke bualu kayi mulume ne mukaji badi ne bua kuenza bua dibaka diabu dikale anu bimpe. Padibu kabayi balejangana malu patoke, bilumbu bidi mua kukola, kulua binene. Misangu ya bungi, patu bilumbu bijuka, mulume ne mukaji batu balekela kuyikila, balaminangana munda. Bamue mene batu bakeba kushipa dibaka diabu, babanga kunanga bantu balume anyi bantu bakaji bakuabu. Pabi Yezu wakamba ne: ‘Muntu yonso udi utangila mukaji ne lukuka lua masandi wakumana kuenda nende masandi mu mutshima wende.’​—Matayo 5:28.

18 Paulo wakabela bena Kristo bonso, ne badi basele ne: ‘Nuikale ne tshiji kadi kanuenji bualu bubi; dîba kadibueledi tshiji tshienu; kanushidi diabolo muaba mu mitshima yenu.’ (Efeso 4:26, 27) Muluishi wetu munene Satana mmusue bua dipanga kumvuangana dionso ditufikishe ku dienza malu mabi. Kadi kanumulekedi unaya nenu to! Padi bilumbu bijuka, ikalayi nukeba kumanya tshidi Yehowa wamba bua tshilumbu atshi mu Bible ne mu mikanda yetu. Akulayi bua tshilumbu atshi ne lutulu kadi nuambilangana anu bulelela. Enzayi bua malu anudi nuenza umvuangane bimpe ne mikenji ya Nzambi. (Yakobo 1:22-25) Angatayi dipangadika dia kuenda ne Yehowa nuenu bonso babidi. Kanulekedi tshintu anyi muntu nansha umue upandulula tshidi Nzambi mubumbakaje to!​—Mika 6:8.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 3 Bala malu adi mu kazubu kadi ne tshiena-bualu ne: “Divorce et séparation” (Dishipa dibaka ne diabulukangana) mu Réveillez-vous! wa dia 8 Luishi 2002, dibeji dia 10 (Mfual.), mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 9 Bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Lumungulu 1989, dibeji dia 12 (Mfual.).

^ tshik. 11 Muntu yeye “mukumianganyi” (mbuena kuamba ne: muntu udi ukumangana anyi wambangana mêyi mabi) kêna mua kulua mukulu to. Ke bualu kayi Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Kabitende 1990, tshidi tshiamba mu dibeji dia 25 (Mfual.) ne: “Padi muntu muikale muntu muimpe ku mêsu kua bantu kadi ukengeshangana ku nzubu, kêna mukumbaje malu malomba to.”​—1 Timote 3:2-5, 12.

Udi muvuluke anyi?

• Tshidi mua kuenza ne: mabaka a bena Kristo ikale pawu ne bilumbu ntshinyi?

• Mulume udi mua kutangila majinga a mukajende bishi? Mmunyi mudiye mua kuleja ne: udi umulama?

• Tshidi mukaji mua kuenza ntshinyi bua kuleja ne: udi unemeka bayende bikole?

• Mulume ne mukaji badi mua kukolesha dibaka diabu munyi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 20]

Mulume udi ne bua kufila bintu bia ku mubidi ne kulonga Bible ne mukajende

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Padi mulume ulama mukajende, udi umusankisha

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Bakaji bena Kristo badi baleja lungenyi luabu ne kanemu konso