Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas kavandatus ilma Kavandajata?

Kas kavandatus ilma Kavandajata?

Kas kavandatus ilma Kavandajata?

PEAAEGU 150 aastat on möödunud ajast, mil Charles Darwin tuli välja mõttega, et elusorganismide keerukust ja mitmekesisust saab seletada loodusliku valikuga. Ent viimasel ajal on tema evolutsiooniteooria ja selle moodsad teisendid langenud nende rünnaku alla, kes arvavad, et elusorganismide ehituse suurepärane täppishäälestus viitab eesmärgikindlale kavandatusele. Ka hulk autoriteetseid teadlasi ei nõustu ideega, et maakera suure liigirohkuse taga on evolutsioon.

Mõningad neist teadlastest toovad välja vastuargumendi, mida tuntakse kui mõistusliku kavandatuse ideed, kinnitades, et looduses ilmnevat kavandatust toetab kindlalt bioloogia, matemaatika ja terve mõistus. Nad taotlevad selle ideekäsitluse lülitamist koolide õppekavva. Selline nõndanimetatud evolutsioonisõda on käimas peamiselt Ameerika Ühendriikides, kuid sedalaadi suundumusi on kuuldavasti ka Hollandis, Inglismaal, Pakistanis, Serbias ja Türgis.

Segadusseajav lünk

Ent tavaliselt on mõistusliku kavandatuse kaitseks koostatud hoolikas sõnastuses üks silmatorkav lünk – puudub viide kavandajale. Kas saaks kujutleda kavandatust, ilma et poleks kavandajat? Mõistusliku kavandatuse propageerijad „ei too mitte mingeid selgeid väiteid selle kohta, kes või mis see kavandaja võiks olla”, teatas „The New York Times Magazine”. Autor Claudia Wallis tõdeb, et mõistusliku kavandatuse pooldajad on „Jumala lülitamisega diskussiooni ettevaatlikud”. Ajakiri „Newsweek” kommenteerib, et „mõistusliku kavandatuse teooria ei ütle midagi kavandaja olemasolu ja täpsema määratluse kohta”.

Kuid mõistetavasti ei saa kavandaja küsimusest mitte kuidagi kõrvale põigelda. Kuidas saakski anda universumi ja liiatigi elusorganismide kavandatuse kohta täielikku seletust, kui kavandaja olemasolu ja tema isikut varjata või jätta temaga koguni arvestamata?

Mingil määral on debatt kavandaja tunnistamise või mittetunnistamise kohta tihedalt seotud järgmiste küsimustega: kas võiks üleinimliku kavandaja olemasolu tunnistamine saada takistuseks teadusliku ja intellektuaalse progressi teel? Kas mõistuslikku kavandajat võiks tunnistada vaid siis, kui mingit muud selgitust ei pakuta? Kas tõesti on alust kavandatuse põhjal järeldada, et on olemas kavandaja? Neid ja teisi asjaomaseid küsimusi käsitleb järgnev artikkel.

[Pildid lk 3]

Charles Darwin arvas, et elusorganismide keerukust saab seletada loodusliku valikuga

[Allikaviide]

Darwin: From a photograph by Mrs. J. M. Cameron/U.S. National Archives photo