Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Nɔ Ko Yɛ Ni Jeee Mɔ Ko Fee?

Ani Nɔ Ko Yɛ Ni Jeee Mɔ Ko Fee?

Ani Nɔ Ko Yɛ Ni Jeee Mɔ Ko Fee?

AAAFEE afii 150 eho kɛjɛ beni Charles Darwin tsɔɔ akɛ shihilɛ mli nibii ni yɔɔ hwanyaŋŋ kɛ amɛmli srɔtoisrɔtoi lɛ ba kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ. Shi, nyɛsɛɛ nɛɛ mɛi ni heɔ yeɔ akɛ mɔ ko je gbɛ eto nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ ewie amɛshi sutsakemɔ tsɔɔmɔ ni ekɛba lɛ kɛ ehenɔi srɔtoi ni eba yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ. Adebɔɔ nibii ahe nilelɔi kpanaai lɛ ateŋ mɛi pii po ekpɛlɛɛɛ susumɔ ni ahiɛ akɛ nibii srɔtoisrɔtoi babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ba kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ lɛ nɔ.

Adebɔɔ nibii ahe nilelɔi ni ekpɛlɛɛɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ nɛɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔɔ akɛ aje gbɛ ato nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ ahe gbɛjianɔ, ni amɛkɛɔ akɛ akɔntaabuu kɛ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe nikasemɔ fiɔ bɔ ni ato bɔɔ nii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ aha lɛ sɛɛ, ni jwɛŋmɔ hu yɛ mli akɛ aaakpɛlɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Amɛwoɔ hewalɛ koni akɛ tsɔɔmɔ nɛɛ afata adebɔɔ nibii ahe nikasemɔi ahe yɛ skul. Sutsakemɔ tsɔɔmɔ nɛɛ he naataamɔ miiya nɔ titri yɛ United States, shi amaniɛbɔɔ tsɔɔ akɛ naataamɔ nɛɛ hu miiya nɔ yɛ England, Netherlands, Pakistan, Serbia, kɛ Turkey.

Nɔ ko ni Ashi ni Shishinumɔ Bɛ He

Shi bei pii lɛ, mɛi ni tsɔɔ akɛ aje gbɛ ato nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ shiɔ nɔ ko ni he hiaa waa. No ji akɛ amɛtsĩii mɔ ni to nibii lɛ ahe gbɛjianɔ lɛ tã. Ani oheɔ oyeɔ akɛ nɔ ko yɛ ni jeee mɔ ko fee? Wolo tɛtrɛɛ ko (The New York Times Magazine) bɔ amaniɛ akɛ mɛi ni tsɔɔ akɛ aje gbɛ ato nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ “etsĩii mɔ tuuntu ni to nibii nɛɛ ahe gbɛjianɔ lɛ tã.” Woloŋmalɔ Claudia Wallis tsɔɔ mli akɛ mɛi ni tsɔɔ akɛ aje gbɛ ato nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ “kwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛkatsĩ Nyɔŋmɔ tã yɛ amɛsaji ahesusumɔ mli.” Ni Newsweek wolo lɛ hu tsɔɔ mli akɛ, “nibii ni yɔɔ shihilɛ mli ni ato amɛhe gbɛjianɔ jogbaŋŋ he tsɔɔmɔ lɛ etsĩii gbɛjianɔtolɔ ko kɛ mɔ ni eji lɛ tã kwraa.”

Shi obaanyɛ ona akɛ nilee bɛ mli akɛ aaaku hiɛ ashwie mɔ ni to nibii nɛɛ ahe gbɛjianɔ lɛ nɔ. Te aaafee tɛŋŋ ni saji amlitsɔɔmɔ ni kɔɔ bɔ ni ato jeŋ muu lɛ fɛɛ kɛ wɔwala diɛŋtsɛ he gbɛjianɔ aha lɛ he lɛ aaafee nɔ ni ja kɛ́ aleee mɔ ni to nibii nɛɛ ahe gbɛjianɔ ákɛ eyɛ loo asusuuu ehe po?

Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, kɛ́ aaakpɛlɛ nɔ akɛ bɔlɔ ko yɛ loo eko bɛ lɛ, edamɔ sanebimɔi nɛɛ ahetoo ni aaaná lɛ nɔ: Ani kpɛlɛmɔ ni aaakpɛlɛ nɔ akɛ bɔlɔ ko ni nɔ kwɔ fe adesai yɛ lɛ baatsĩ hiɛyaa ni anáa yɛ adebɔɔ nibii ahe nilee loo niiamlitaomɔ mli lɛ naa? Ani be ni wɔnyɛɛɛ wɔtsɔɔ saji ni kɔɔ bɔɔ nii ahe lɛ mli pɛ ji be ni ehe bahiaa ni wɔkpɛlɛ nɔ akɛ bɔlɔ ko ni le nii yɛ? Ni ani jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaakwɛ nibii ni yɔɔ lɛ ni amu sane naa akɛ mɔ ko ni fee? Abaasusu sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ahe yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 3]

Charles Darwin he eye akɛ shihilɛ mli nibii ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ ba kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Darwin: From a photograph by Mrs. J. M. Cameron/U.S. National Archives photo