Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Odamɔ Jalɛsane Ni Ayeee Naa!

Obaanyɛ Odamɔ Jalɛsane Ni Ayeee Naa!

Obaanyɛ Odamɔ Jalɛsane Ni Ayeee Naa!

WƆTEŊ namɔ yɔɔ ni ayeko lɛ sane ko ni ejaaa pɛŋ yɛ ewala shihilɛ mli? Yɛ be mli ni ekolɛ wɔnaa jalɛsane ni ayeee aloo wɔfeɔ ekomɛi ahe mfoniri yɛ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, ekomɛi hu baa wɔ nɔ diɛŋtsɛ.

Be fɛɛ be ni abaaye wɔ sane ko ni ejaaa lɛ, edɔɔ wɔ waa ni enɛ baanyɛ asa wekukpaa ni kã wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he. Ekolɛ wɔbaasumɔ waa akɛ wɔfee shihilɛ lɛ he nɔ ko kɛjaje nibii. Mɛni hewɔ? Yiŋtoo kome hewɔ ji akɛ, wɔ-Bɔlɔ ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ ni “nɔ̃ sha bɛ lɛ” lɛ bɔ adesai ni amɛye jalɛsane. (5 Mose 32:4; 1 Mose 1:26) Shi kɛlɛ, ekolɛ wɔkɛ shihilɛi komɛi baakpe ni no baaha wɔnu he akɛ ayeee jalɛsane ahaaa wɔ. Nilelɔ ko wie be ko akɛ: “Misaa mina yiwalɛi fɛɛ ni awaa mɛi ayi yɛ hulu shishi nɛɛ: ni naa, mɛi ni awaa amɛ yi lɛ ayaafonui, ni amɛbɛ miishɛjelɔ ko, ni amɛyiwalɔi lɛ anineshi wa yɛ amɛnɔ, shi amɛbɛ miishɛjelɔ ko.” (Jajelɔ 4:1) Belɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔdamɔ jalɛsane ni ayeee lɛ naa?

Mɛni Diɛŋtsɛ Ji Jalɛsane ni Ayeee?

Jalɛsane ni ayeee lɛ tsɔɔ shihilɛ loo nifeemɔ ko ni teɔ shi ewoɔ jalɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi. Mɛni baanyɛ afee jalɛ tɛi ni yɔɔ kɛha adesai? Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔ-Bɔlɔ ni tsakeee ní asaŋ efeɔ jalɛ nii lɛ yɛ hegbɛ akɛ etsɔɔ wɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. Yɛ esusumɔ naa lɛ, “wala akpɔi lɛ amli” ní aaanyiɛ yɛ lɛ biɔ ni ‘akafee nishaianii.’ (Ezekiel 33:15) No hewɔ lɛ, beni Yehowa bɔ klɛŋklɛŋ nuu lɛ, eha lɛ henilee—ni ji mligbɛ gbee ko ni kɛ lɛ baawie bɔni afee ni eyoo nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii. (Romabii 2:14, 15) Kɛfata he lɛ, Yehowa haa wɔleɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ejaaa he saji yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli.

Ni kɛ́ wɔnu he ákɛ akɛ wɔyeee yɛ jalɛ gbɛ nɔ hu? Nilee yɛ mli akɛ wɔɔpɛi sane lɛ mli jogbaŋŋ wɔkwɛ kɛji ákɛ akɛ wɔ eye sane ko ni ejaaa diɛŋtsɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ shihilɛ ni gbalɔ Yona ni ji Hebrinyo lɛ yaje mli lɛ he okwɛ. Yehowa fã lɛ akɛ ebɔ Ninivebii kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa amɛnɔ lɛ he. Klɛŋklɛŋ lɛ, Yona jo foi ni eyatsuuu nitsumɔ ni akɛ wo edɛŋ lɛ he nii. Shi sɛɛ mli lɛ, etee Ninive ni eyabɔ maŋbii lɛ kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he. Akɛni amɛtsake amɛtsuii hewɔ lɛ, Yehowa kpɛ eyiŋ akɛ ekpataŋ maŋ lɛ kɛ maŋbii lɛ ahiɛ dɔŋŋ. Te Yona nu he eha tɛŋŋ? “Enɛ eŋɔɔɔ Yona naa kwraa, ni emli wo la.” (Yona 4:1) Enu he akɛ Yehowa yeee jalɛsane ko kwraa yɛ enɛ mli.

Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa ní baanyɛ ale nɔ ni yɔɔ mɔ tsui mli ní asaŋ eji mɔ ni ‘sumɔɔ jalɛ kɛ jalɛ saneyeli’ hu lɛ yeko sane ni ejaaa yɛ enɛ mli. (Lala 33:5) Ebiɔ ni Yona akase akɛ gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ etsu saji ahe nii lɛ kɛ jalɛsane ni yeɔ emuu lɛ kpãa gbee pɛpɛɛpɛ. Kɛ́ wɔnu he ákɛ akɛ wɔ yeee yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani eeenyɛ efee akɛ Yehowa naa sane lɛ yɛ gbɛ kroko nɔ?’

Jalɛsane ni Ayeee lɛ Naa ní Aaadamɔ

Biblia lɛ kɛ amaniɛbɔɔ babaoo ni tsɔɔ mɛi komɛi ni akɛ amɛye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ haa. Wɔbaanyɛ wɔkase nii babaoo yɛ nakai saji lɛ amli kɛ́ wɔpɛi bɔ ni amɛdamɔ naagbai ni amɛkɛkpe lɛ naa lɛ mli. Susumɔ Yosef ni enyɛmimɛi awuŋayelɔi lɛ hɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ kɛtee Mizraim lɛ he okwɛ. Beni Yosef yɔɔ Mizraim lɛ, enuŋtsɔ lɛ ŋa lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ elaka lɛ ni ekɛ lɛ abawɔ, shi akɛni Yosef ekpɛlɛɛɛ hewɔ lɛ efolɔ enaa akɛ eetao ni ekɛ lɛ aná bɔlɛ. Enɛ ha awo Yosef tsuŋ. Kɛlɛ, ehemɔkɛyeli lɛ mli wa fe dade gboklɛi ni akɛwo lɛ lɛ. Eŋmɛɛɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni jalɛsane ni ayeee lɛ agbɔjɔ wekukpaa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ aloo hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli.—1 Mose 37:18-28; 39:4-20; Lala 105:17-19.

Mɔ kroko hu ni ayeee lɛ jalɛ sane ji Nabot. Izebel ni ji Israel Maŋtsɛ Ahab ŋa lɛ kɛ sane fɔŋ ko ni naa wa ye lɛ. Maŋtsɛ lɛ hiɛ kɔ̃ Nabot gboshinii ni bɛŋkɛ emaŋtsɛ we lɛ nɔ. Aŋmɛɛɛ Israelnyo ko gbɛ akɛ ehɔ̃ɔ egboshinii kwraa eha mɔ kroko, no hewɔ lɛ Nabot kpoo maŋtsɛ lɛ nibimɔ ákɛ ehɔ̃ɔ eshikpɔŋ lɛ eha lɛ lɛ. (3 Mose 25:23) Kɛkɛ ni Ahab ŋa ni yitsoŋ wa lɛ tsɔ̃ ŋaa ni eha amale odasefoi folɔ Nabot naa akɛ ewie wiemɔ sha eshi Nyɔŋmɔ kɛ maŋtsɛ lɛ. Enɛ ha agbe Nabot kɛ ebihii lɛ. Bo-ɛ susumɔ bɔ ni Nabot nu he eha beni mɛi lɛ tswiaa lɛ tɛi koni amɛgbe lɛ lɛ he okwɛ!—1 Maŋtsɛmɛi 21:1-14; 2 Maŋtsɛmɛi 9:26.

Kɛlɛ, kɛ́ akɛ jalɛsane ni ayeee he saji ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ to nɔ ni akɛba Kristo Yesu nɔ lɛ he lɛ, nomɛi jeee nɔ ko kwraa. Abu lɛ gbele fɔ yɛ amalei kɛ esane ni aye yɛ gbɛ ni damɔɔɔ mla nɔ lɛ hewɔ. Roma nɔyelɔ ni kwɛ ni aye sane lɛ náaa ekãa ni ekɛaafã nɔ ni ena akɛ eja lɛ he. (Yohane 18:38-40) Hɛɛ, Satan kɛ sane ni ejaaa fe fɛɛ ni adesa ko kɛ eko ekpeko pɛŋ ye Kristo Yesu!

Ani nɔkwɛmɔnii nɛɛ tsɔɔ akɛ Yehowa susuuu jalɛsane ni ayeee lɛ he? Dabi! Yehowa kwɛɛɛ saji nɛɛ taakɛ bɔ ni adesai baafee lɛ. (Yesaia 55:8, 9) Akɛni ahɔ̃ɔ Yosef ákɛ nyɔŋ hewɔ lɛ, enyɛ ehere eweku lɛ yiwala. Ebatsɔ niyenii anɔkwɛlɔ yɛ Mizraim dani eweku lɛ kɛ hɔmɔ ni naa wa lɛ kpe. Susumɔ he okwɛ, eji Yehowa eŋmɛɛɛ jalɛsane ni ayeee nɛɛ gbɛ kulɛ, awoŋ Yosef tsuŋ. Beni Yosef yɔɔ tsuŋwoohe lɛ, etsɔɔ gboklɛfoi enyɔ ni kɛ lɛ yɔɔ jɛmɛ lɛ alamɔi ashishi, ni sɛɛ mli lɛ amɛteŋ mɔ kome wie ehe etsɔɔ Farao, ni no ha ebatsɔ niyenii anɔkwɛlɔ.—1 Mose 40:1; 41:9-14; 45:4-8.

Ni Nabot hu? Shikome ekoŋŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni osusu sane lɛ he taakɛ Yehowa fee lɛ. Yɛ Yehowa ni baanyɛ atee gbohii lɛ ashi lɛ gbɛfaŋ lɛ, Nabot hiɛ kã tsɛbelɛ egbonyo po kã shikpɔŋ lɛ nɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 21:19; Luka 20:37, 38) Ebaabi ni Nabot amɛ kɛyashi Yehowa baatee lɛ shi kɛba wala mli, shi be ni ekɛmɛɔ nɛɛ ji be kukuoo ko ejaakɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko. (Jajelɔ 9:5) Kɛfata he lɛ, Yehowa tɔ owele eha Nabot kɛtsɔ kojomɔ ni ekɛba Ahab kɛ ewe lɛ nɔ.—2 Maŋtsɛmɛi 9:21, 24, 26, 35, 36; 10:1-11; Yohane 5:28, 29.

Yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ, agbe lɛ. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ tee lɛ shi ni ewó enɔ kɛtee gbɛhe ní fe “onukpayeli kɛ hegbɛ kɛ hewalɛ kɛ nɔyeli fɛɛ kɛ gbɛi-fɛɛ-gbɛi ni awo” lɛ. (Efesobii 1:20, 21) Sane ni ejaaa ni Satan kɛye Kristo Yesu lɛ nyɛɛɛ atsĩ Yehowa naa ní ekajɔɔ e-Bi lɛ. Yesu yɛ nɔmimaa akɛ Yehowa baanyɛ atsu jalɛsane ni ayeee ni ha amɔ lɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ kɛ́ no ji Esuɔmɔnaa nii. Kɛlɛ, Kristo le akɛ Yehowa yɛ be ni eto kɛha Ŋmalɛi lɛ amlibaa kɛ be ni ekɛbaajie jalɛsane ni ayeee lɛ fɛɛ kɛya.

Eji anɔkwale akɛ, Satan kɛ etsuji lɛ ye sane fɔŋ amɛshi jalɔi, shi sɛɛ mli lɛ Yehowa tsu shihilɛ nɛɛ he nii ni eye jalɛsane kɛto najiaŋ, aloo ákɛ ebaajie jalɛsane ni ayeee lɛ kɛya kwraa. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmɛ Nyɔŋmɔ koni etsu jalɛsane ni ayeee lɛ he nii eha wɔ.—5 Mose 25:16; Romabii 12:17-19.

Nɔ̃ Hewɔ ni Ekolɛ Yehowa Ŋmɛɔ Jalɛsane ni Ayeee lɛ Gbɛ

Ekolɛ Yehowa yɛ yiŋtoi ahewɔ ni ejajeee shihilɛ ko. Nɔ ni fata tsɔsemɔ ni ebaabi ni wɔná ákɛ Kristofoi lɛ he lɛ, ekolɛ ebaaŋmɛ gbɛ ni aye wɔ sane ko ni ejaaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘Nyɔŋmɔ ekaaa mɔ ko yɛ nifɔji agbɛfaŋ.’ (Yakobo 1:13) Shi kɛlɛ, ekolɛ ebaaŋmɛ gbɛ ni shihilɛ ko aya nɔ ni ekɛ ehe wooo mli, ni ebaanyɛ ewaje mɛi ni kpɛlɛɔ etsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ. Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: ‘Kɛ́ nyɛna amanehulu fioo nɛɛ etã lɛ, duromɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ diɛŋtsɛ aaasaa nyɛ pɛ ni eeewaje nyɛ ni eeewo nyɛ hewalɛ ni eeeha nyɛfĩ shi shiŋŋ.’—1 Petro 5:10.

Kɛfata he lɛ, gbɛ ni Yehowa ŋmɛɔ koni jalɛsane ni ayeee lɛ aya nɔ lɛ baanyɛ aha efɔŋfeelɔi ana be kɛtsake amɛtsuii. Beni agbe Yesu lɛ sɛɛ otsii fioo lɛ, Yudafoi komɛi ni bo Petro wiemɔ lɛ toi lɛ tsɔɔ akɛ wiemɔ lɛ “etsurɔ amɛtsuiiaŋ.” Amɛkpɛlɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ nɔ yɛ tsuijurɔ naa ni abaptisi amɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:36-42.

Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ jeee mɛi fɛɛ ni yeɔ sane ni ejaaa lɛ baatsake amɛtsuii. Ekolɛ abaawo mɛi komɛi po hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi ni tsɔɔ jalɛsane ni ayeee lɛ mli babaoo. Kɛlɛ, Abɛi 29:1 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni afɔɔ lɛ kamɔ ni ekuɛŋ ti lɛ, trukaa aaakumɔ lɛ ni tsabaa bɛ.” Eji anɔkwale akɛ, yɛ naagbee lɛ Yehowa baatsu saji ahe nii, ni ebaakpata mɛi ni yaa nɔ amɛfeɔ nibii ni ejaaa lɛ ahiɛ.—Jajelɔ 8:11-13.

Ekɔɔɔ he ko bei abɔ ni ebaaye ni akɛtsu jalɛsane ni ayeee lɛ he nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa le bɔ ni eeefee eye ebua wɔ koni wɔkpee naa. Ni efee klalo akɛ ebaajie jalɛsane ni ayeee lɛ fɛɛ ni ekolɛ wɔkɛbaakpe yɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ mli lɛ kɛya. Kɛfata he lɛ, ewo wɔ shi akɛ ekɛ naanɔ wala yɛ jeŋ hee ni “ni jalɛ hiɔ mli lɛ” baaduro wɔ.—2 Petro 3:13.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]

Te Nabot nu he eha tɛŋŋ beni aye lɛ sane ni ejaaa kwraa lɛ?